Arengukomisjon sisekontrolli ei rakenda: Anija noortekeskuse kriisi järel oodatakse heaoluuuringu tulemusi

Anija valla noortekeskuste ümber puhkenud kriis jõudis vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni lauale.

Koosolekust võtsid osa Marek Suik, Jaanus Kalev, Priit Raudkivi, Meeli Kuul, Vahur Värk, Hannes Pikkel, Triinu Allipere, Erik Jüriöö, Inga Leoke-Bosenko ja Peep Kask. Puudus Margus Nõlvak. Koosolekut juhatas Priit Raudkivi. Kutsututena osalesid vallavanem Riivo Noor, Priit Vabamäe ja Andra Aus.

Päevakorrapunktina käsitleti sisekontrolli rakendamise ettepanekut, selle eesmärke ja võimalikke rakendusviise. Arutelus räägiti muu hulgas ametliku pöördumise esitamisest pädevale asutusele, töösuhete lõpetamisega seotud asjaoludest, revisjonikomisjoni võimalikust rollist ning vallavalitsuse juurde sisekontrolli ametikoha loomise võimalikkusest ja selle sõltumatuse tagamisest.

Komisjon võttis teema teadmiseks. Protokolli järgi leitakse, et käesoleval ajal sisekontrolli ei rakendata. Samas märgiti, et kontrollifunktsiooni täitmiseks on võimalik kaasata audiitor ning vajaduse korral kasutada revisjonikomisjoni pädevust. Avaldajale edastatakse allasutuste juhtide ja vallavalitsuse rahulolu-uuringute tulemused.

Taust: noortekeskuse meeskonna lahkumine tekitas kriisi

Sisekontrolli arutelu taustaks on Anija valla noortekeskusi tabanud kriis. Anijauudised on varem kirjutanud, et viiest töötajast neli, sealhulgas asutuse juhataja, otsustasid ametist lahkuda. Töötajad on viidanud vallavalitsuse juhtimiskultuurile, tööalasele survele ja vaimse tervise hoidmise vajadusele. Noored on omakorda väljendanud muret turvalise ja harjumuspärase keskkonna kadumise pärast.

Vallavalitsus on varasemalt kinnitanud, et noorsootöö toimepidevuse tagamine on prioriteet ning et noortekeskused hoitakse avatuna vastavalt võimalustele. Samuti on vald teatanud, et 20. juulist asub Anija Valla Noortekeskuse juhatajana tööle Kätlin Takk.

Hannes Pikkel: esmalt tuleb tutvuda heaoluuuringu tulemustega

Anijauudised küsis kõigilt komisjoni liikmetelt selgitust otsuse kohta sisekontrolli praegu mitte rakendada. Vastuse andis esmalt Hannes Pikkel.

„Arengukomisjonis jäi kõlama arvamus, et tutvume heaoluuuringu tulemustega ja selle järel otsustame, kas sisekontroll on vajalik,“ selgitas Pikkel.

Tema hinnangul tekitas enamiku noortekeskuse töötajate lahkumine paratamatult olukorra, kus noortekeskus ei saa hetkel efektiivselt toimida.

„Kuna hetkel tegeleb vallavalitsus noortekeskuse töö uuesti üles ehitamisega, on meil kõigil ühiselt võimalik seda toetada ja loodame, et töö saab üles ehitatud paremini kui ennem,“ ütles Pikkel.

Pikkel lisas, et tema isikliku hinnangu järgi tegid mõlemad osapooled vigu ning sisekontrolli mõtet ei tohiks lõplikult kõrvale jätta.

„Kindlasti ei tasu mõtet sisekontrollist maha matta. Samas on parem anda võimalus vallavalitsusele pingevabalt noortekeskuse töö uuesti üles ehitada,“ märkis ta.

Pikkel tõi võimaliku laiema pingeallikana välja ka minevikus Kehras asunud kultuurikeskuse lammutamise ja sellest tekkinud ruumipuuduse. Tema sõnul ei ole see otseselt praeguste osapoolte põhjustatud pingeallikas, vaid seotud ka varasemate riiklike otsustega.

Peep Kask: komisjoni lauale tulevad faktidele tuginevad teemad

Esitasime volikogu komisjonide esimeestele Peep Kasele, Margus Nõlvakule ja Inga Leoke-Bosenkole küsimuse, kas nad algatasid oma komisjonides arutelu või järelevalvemenetluse pärast info saamist noortekeskustes väidetavalt toimunud vaimse vägivalla kohta. Samuti küsisime, kui seda ei tehtud, siis miks.

Peep Kask vastas, et teema komisjonis arutamiseks peab olema alus.

„Kui on olemas faktid, avaldused vms dokumendid, mille alusel teemat komisjonis arutada, siis võtame teema päevakorda,“ ütles Kask.

Tema sõnul ei saa komisjon lähtuda üksnes väidetest.

„Väidetavalt kõlab samamoodi nagu „keegi kuskil rääkis“ — selliseid teemasid arutatakse sumedal suveõhtul pargipingil, kus on koos kõik endast targemad, mitte volikogu komisjoni laua taga,“ lisas Kask.

Kase vastus näitab, et vähemalt tema hinnangul ei piisa komisjonimenetluse algatamiseks üldisest infost või avalikust murest, vaid vajalikud on konkreetsed dokumendid, avaldused või muud kontrollitavad asjaolud.

Osa komisjoni liikmeid ei ole selgitusi andnud

Anijauudised pöördus selgituste saamiseks kõigi komisjoni liikmete poole.