Millal on viimane aeg sool autolt maha pesta?: Tõde sellest, kui tihti tegelikult talvel autot pesema peab

Uurisime ekspertidelt, kui tihti on tegelikult mõistlik autot pesta, millist saatuslikku viga teevad garaažiomanikud ja kuidas toimida õigesti iseteeninduspesulas, nagu näiteks Kehra "Pese ise".

Miks Eesti talv autot sööb? (Ja miks soe garaaž on ohtlik)

On levinud müüt: "Pole mõtet autot pesta, homme on see nagunii jälle must." See lause on autotehnikutele nagu punane rätik härjale. Mustus on kosmeetiline probleem, aga keemiline reaktsioon, mis toimub soola, niiskuse ja metalli vahel, on hävitav.

Eesti teedel kasutatavad soolad on äärmiselt agressiivsed. Kui soolane lörts koguneb rattakoobastesse ja uste servadele, hakkab see koheselt ründama värvkatet ja selle all olevat metalli.

Hoiatus garaažiomanikele!

Üks suurimaid vigu, mida autoomanikud teevad, on soolase auto viimine sooja garaaži.
Koolikeemiast teame, et soojus kiirendab keemilisi reaktsioone. Kui jätate soolase auto ööseks +15 kraadisesse garaaži, toimub roostetamisprotsess kümneid kordi kiiremini kui siis, kui auto seisaks -5 kraadiga õues.
Reegel: Kui garaaž on soe, peab auto olema piinlikult puhas. Kui autot pesta ei jõua, on tal ohutum seista õues.

Kuldreegel: Kui tihti pesta?

Spetsialistide ja pesuekspertide konsensus Eesti oludes on selge:

• Talvel (soola- ja poriperioodil): Ideaalis kord nädalas, minimaalselt iga kahe nädala tagant. Isegi kui auto saab pesulast väljudes 10 minuti pärast uuesti mustaks, olete maha pesnud selle söövitava soolakihi, mis on metalli nädal aega "närinud".
• Suvel: Kord kuus või vastavalt vajadusele (siis on vaenlaseks pigem putukad ja linnu väljaheited).

Iseteeninduspesula ABC: Kuidas toimida Kehra "Pese ise" pesulas?

Iseteeninduspesulad on taskukohased ja kiired, kuid paljud teevad vigu, mis autot hoopis kahjustavad. Siin on samm-sammuline juhend "targa pesija" meetodiks:

1. Leotus on kõige alus (Ära torma harjaga kallale!)

Kõige suurem viga on nühkida kuiva ja soolast autot vahuharjaga. See on nagu liivapaberiga värvi lihvimine.

• Tegevus: Vali alati esimesena leotuspesu (pre-wash). Kata auto ühtlaselt alt üles ja lase ainel mõjuda 1–2 minutit (ära lase kuivada!). See pehmendab pigi ja soola.

2. Survepesu ja "kükitamise kunst"

Enne harja kasutamist lase auto survepesuga üle.

• Profi nipp: Sool koguneb kõige kergemini sinna, kuhu silm ei seleta – auto põhja alla. Iseteeninduses pead kükitama ja suunama survepesuri joa alt üles auto põhja, sildade ja summuti suunas. Samuti pööra tähelepanu rattakoobaste servadele ("karbid"), kuhu kogunevad soolakoogid.

3. Vahuhari – usalda, aga kontrolli

Kasuta harja alles siis, kui suurem liiv on survega maha uhutud.

• Soovitus: Enne harja autole asetamist lase survepesuriga ka hari ise üle – sa ei tea, kas eelmine klient pesi sellega mudaseid maasturirattaid. Pese sujuvate liigutustega, ülevalt alla.

4. Loputus ja Vaha (Auto talvejope)

Loputa ja vali seejärel kuumvaha või kaitsevaha programm.

• Miks vaha on oluline? Isegi lihtne pesulavaha tekitab hüdrofoobse kihi. Vesi ja soolane lörts voolavad kergemini maha ning ei haaku nii tugevalt värvi pooridesse. Järgmine pesu on tänu sellele palju lihtsam.

3 kuldset reeglit pärast pesu (et uksed avaneksid ka hommikul)

Talvel ei lõppe pesu vee kinni keeramisega. Et vältida hommikust üllatust kinnikülmunud uste näol:

1. Tihendid kuivaks! Võta alati kaasa mikrofiiberlapp või majapidamispaberit ja kuivata uksetihendid kohe pärast pesu. Silikoonõli kasutamine tihenditel on rangelt soovituslik.
2. Lukuaugud ja kütuseluuk. Kui sul on suruõhku või lukuõli, lase seda lukuaukudesse. Kontrolli ka, et kütuseluugi vahele ei jääks vett.
3. Pidurid soojaks. Pesulast väljudes on pidurikettad märjad. Tee esimestel sadadel meetritel paar sujuvat pidurdust, et hõõrdumine kuivataks pidurid. Muidu võid hommikul avastada, et klotsid on ketta külge jäätunud ja auto ei liigu paigast.

Pese talvel autot vähemalt kord nädalas, ära unusta põhjaalust pesu ja väldi soolase auto parkimist sooja garaaži. Sinu auto tänab sind!