Lahtipääsenud husky tappis pere lemmiku
Kehras Tuleviku tänaval toimus 12. jaanuaril traagiline juhtum, mis jättis ühe perekonna leinama ning tõstatas tõsiseid küsimusi loomapidajate vastutuse, ohvrite õiguste ja kogukonna turvalisuse kohta. Väidetavalt lahtipääsenud husky koer ründas eraaia territooriumil, mille teeotsas puudub aed, aga majani viib pikem teeots, väiksemat pomeranian tõugu koera, kes sai rünnaku tagajärjel surmavaid vigastusi.
Jarko Nõmme 
Soovime hoiatada teisi vallaelanikke
"Ma tahan, et see, mida ma räägin, oleks hoiatuseks ja soovituseks teistele Kehra linna elanikele, sest muidu jäävad nad sama nukrasse seisu nagu meie," ütles hukkunud koera omanik anijauudistele. Tema sõnul võib igaüks sattuda sarnasesse olukorda, kui loomapidamise reeglite rikkumist tõsiselt ei võeta.
Juhtum leidis aset 12. jaanuari lõuna paiku, kui Kehras Koidula tänavalt jooksu pääsenud husky koer suundus otse kannatanu majani, kus väike pomeranian parajasti ukse ees istus. "Ta istub nii igal hommikul mõnda aega, aga tol päeval jäi see tal viimaseks," kirjeldas hukkunud koera omanik südantlõhestavalt.
Fotol hukkunud koer kes istus kodutrepil
Mis täpselt juhtus, ei näinud keegi pealt, kuid asjaolud viitasid tõsisele rünnakule: "Elukaaslane tegi hulkuvast huskyst pildid mõned sammud eemal meie koera laibast, kellel ka loomade kiirabis tuvastati suure koera hammustused kõrilt," selgitas hukkunud koera omanik. Samuti kammiti maja ümbrus hoolega läbi ning leiti vaid kahe koera – husky ja pomeraniani – jäljed värskel lumel.
Mure turvalisuse pärast
Juhtum on jätnud sügava psühholoogilise jälje kannatanud perele, kes tunneb end ebakindlalt isegi oma kodus. "On lihtsalt kurb, et isegi enda territooriumil ei saa ma enam tunda seda turvalisust, mis varem. Kas vaatan igat koera sellise pilguga, et mis tal kavas ja kas tahab mind rünnata - JAH. Kas suudan lasta oma lapsel õues vabalt mängida ilma, et suudaksin ise rahus kohvi juua - EI," väljendas hukkunud koera omanik oma hirmu.
Pärast juhtumit püüdis hukkunud koera omanik algul leida lahendust husky omanikuga suheldes, kuid viimane süüd omaks ei võtnud. Seejärel pöörduti politsei poole, kes alustas menetlust aga menetlus lõpetati 17. veebruaril põhjendusega, et puudub piisav tõendusmaterjal.
"Kuna ründamises ei olnud piisavalt tõendusmaterjali, siis politsei sõnul peaks omanik hulkumise eest oma karistuse saama. Hetkel aga oleme omadega seal maal, et ei saa nad mingit rahatrahvi, aga see on väga ebaõiglane," kurtis hukkunud koera omanik.
Vallavalitsuse selgitused
Pärast politseimenetluse lõpetamist pöördus kannatanu Anija vallavalitsuse poole. Anija Vallavalitsusest heakorratöödespetsialist Jaan Takk väitis, et "tegu oli inimliku eksimusega" ja asi tuleb sinna paika jätta.
Anija vallavalitsuse abivallavanem Priit Vabamäe selgitas vallavalitsuse seisukohta: "Politseis ülekuulamisel avaldas kahtlustatava koera omanik küll kahetsust, et selline olukord oli juhtunud ning tunnistas, et inimliku hooletuse tõttu tegi väravaautomaatika aia lahti ja tema koer pääses hulkuma. See on ka kontekst, kus valla töötaja viitas inimlikule eksimusele."
Vabamäe rõhutas, et juhtumi menetlemine lõpetati tõendite puudumise tõttu: "Antud sündmuse osas alustati politsei poolt väärteomenetlust KOKS § 66´3 tunnustel. Kuid kuna avaldajal oli vaid oletus, et antud teo võis toime panna husky tõugu koer, sest antud loom liikus vahetult enne nende koera surnuna avastamist maja ümbruses, kuid otsesest ründe momenti keegi pealt ei näinud ning samuti puudusid kinnistul ka turvakaamerad, mis oleks võimaldanud hilisemalt juhtunut tõendada. Seega tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks ning väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning politseil ei olnud KOKS § 66´3 tulenevalt võimalik võtta loomaomanikku vastutusele."
Kogukonna teave hulkuvatest koertest
Kannatanu pere uuris juhtumi järel ka naabritelt, kelle koeraga tegu võis olla. "Naabreid küsitledes oli hästi teada, mis koeraga tegu ja olevat varemgi koera tagasi viinud ja on olnud hetk, kus koer on ka inimest proovinud rünnata," ütles hukkunud koera omanik. Samas lisas ta, et see on naabrite jutt ning täiesti võimalik, et tagantjärele midagi tõestada on võimatu.
Vallavalitsuse andmetel oli 2024. aastal Anija vallas kokku 9 koertega seotud juhtumit. Neist kaks juhtumit lõppesid rahatrahviga, ülejäänud lahendati muid meetmeid rakendades.
Õiguslik olukord ja seadusandluse kitsaskohad
Advokaadibüroo LMP jurist Ave-Pirjo Paluvere selgitas anijauudistele, et seadusandluses on toimunud muudatused, mis mõjutavad loomapidajate vastutust: "Alates 1.01.2015 jõustunud muudatusega muudeti kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §663 sõnastust. Kehtiva redaktsiooni kohaselt karistatakse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ainult siis, kui rikkumine ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse."
"Kui varem võis omanikku trahvida ka siis, kui koer lihtsalt hulkus ilma kahju tekitamata, siis nüüd on trahvi määramiseks vajalik, et looma hulkumine põhjustaks varalist kahju või tervisekahjustust," lisas jurist Ave-Pirjo Paluvere.
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindaja Pille Tees tõi esile täiendavad õiguslikud võimalused: "Veterinaarseaduse §-st 37 tuleneb loomapidajale sõnaselge kohustus tagada oma looma veterinaarnõuete kohane pidamine ja vajalike meetmete rakendamine looma lahtipääsemise vältimiseks, kusjuures antud sätte rikkumine on väärteokorras karistatav (veterinaarseaduse §97) ilma, et karistamise eelduseks oleks varalise kahju tekkimine või tervisekahjustuse tekkimine."
Sarnased juhtumid üle Eesti
Mujal Eestis on toimunud veelgi tõsisemaid intsidente, kus hulkuvad koerad on vigastanud või tapnud teisi loomi või rünnanud inimesi.
Sandra Sinimetsa traumaatiline kogemus
- aasta novembris sattus Sandra Sinimets silmitsi surmaga, kui teda ründasid kodu hoovis kaks naabri koera. "Koerad puresid mind, hammustasid minult ära osa kõrvast ning rebisid peopesasuuruse tüki mu peanahast," on Elu24 kirjeldanud õudset rünnakut, mis muutis tema elu jäädavalt. "Üle paari nädala näen ma unes rünnakuid, mis seonduvad koertega. Lisaks see hirm, kui ma olen väljas. Üksi ma kindlasti enam jalutama ei lähe," on Sandra tunnistanud.
- aasta jaanuaris mõistis Tartu maakohus koerte omaniku Monika Antoni süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest, määrates talle kaks kuud reaalset vangistust. Lisaks rahuldas kohus kannatanu mittevaralise kahju nõude, millega mõisteti Antonilt välja 100 000 eurot.
Tervisesportlase kogemused Anija vallas
Sõnumitooja poole pöördus 2023. aastal Anija valla elanik, kellele teevad muret külateedel peremeheta liikuvad koerad. Tervisesportlane sai sügisel kolmel eri korral koerarünnaku osaliseks, mis lõppesid ebameeldiva füüsilise kontaktiga.
"Kui tee ääres jooksen ja näen ees koera, kes pole peremehega, ei tea kunagi, kas ta ründab või ei," märkis sõnumitooja toimetuse poole pöördunud vallaelanik. Tema sõnul on lahtiseid koeri väga palju ning peaaegu igal nädalal on vallaelanike sotsiaalmeediakanalites mõni postitus selle kohta, et keegi on näinud lahtiselt hulkuvat koera või otsib oma koera taga.
Eksperdid soovitavad
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindaja Pille Tees rõhutas, et loomapidaja peab tagama oma looma turvalisuse ja teiste ohutuse: "Antud juhtum näitab ilmekalt, et loom võib olla ka oma territooriumil väga haavatavas olukorras, kui sinna on nö vaba juurdepääs teistel loomadel. Sellises olukorras on mõistlik lasta koeral väljas viibida vaid vahetu järelevalve all ja selle puudumisel võtta ka koer siseruumidesse."
Politsei- ja Piirivalveameti piirkonnavanem Ivo Roosimägi andis konkreetsed soovitused: "Selleks, et oma pere, lemmikuid ja vara kaitsta, tuleks oma kodu piirata aiaga, kust kaitsetumad välja ei pääse ning kus aias liikujaid ka ükski aiatagune oht ei saada. Valvekaamerate olemasolu on samuti väga tähtis. Seda nii oma vara kaitseks, aga ka juhuks, kui halvem on juba juhtunud."
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindaja Pille Tees tõi välja ka võimaluse tsiviilkohtusse pöördumiseks: "Küll aga on kahju kannatanud isikutel võimalus ka tsiviilkohtu poole pöörduda ja esitada nii varalise kui moraalse kahju nõue. Sel juhul on aga väga oluline, et nõude perspektiivi ja tõendite piisavust hindaks ka professionaalne õigusteenuse osutaja."
Anija vallas plaanitavad muudatused
Anija vallavalitsuse abivallavanem Priit Vabamäe kinnitas, et vald tegeleb probleemiga aktiivselt: "Vald on täpsustamas ja uuendamas oma määrust koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskiri Anija vallas. Hetkel on see KOKS ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) muudatuse ootel, kus riik plaanib anda kohalikule omavalitsusele laialdasemad õigused sarnaste rikkumiste ennetamiseks ja menetlemiseks."
Kannatanu jätkuv võitlus õigluse nimel
Hukkunud koera omanik on rõhutanud, et tema peamine eesmärk on hoiatada teisi ja vältida sarnaseid juhtumeid: "On vaja alati, et juhtuks midagi kõige jubedamat, et rahvas hakkaks aru saama." Ta on võtnud ühendust ka teiste koerarünnakute ohvritega, kes on kinnitanud murettekitavat mustrit - esmalt on koerad lihtsalt jooksus, siis rünnatakse pisemaid koeri ja lõpuks võib järgneda inimeste ründamine.
"Ma ei oska lõpetuseks lihtsalt midagi öelda, et olge valvsad, paigaldage koju turvakaamerad ja hoidke üksteist," on kannatanu südamlik soovitus kogu kogukonnale.
Mida teha koertega seotud ohuolukordades?
Kui märkate hulkuvaid koeri või satute ohuolukorda, tuleks sellest koheselt teatada kohalikule omavalitsusele või politseile. Võimalusel dokumenteerige juhtum foto või videoga – see võib hiljem olla oluline tõendusmaterjal.
Abivallavanem Vabamäe sõnul on kohaliku omavalitsuse jaoks oluline tunnistajate olemasolu ning video- või muu tõendusmaterjal, kus süütegu oleks tuvastatav.
Kogukonna turvalisus eelkõige
Kannatanu pere on läbi oma kibeda kogemuse jagamise tõstnud teema avalikkuse tähelepanu alla, lootes, et see aitab tulevikus kaitsta teisi inimesi ja loomi. Nende peamine sõnum on selge – iga loomapidaja peab tagama, et tema lemmikloom ei kujutaks ohtu teistele ning kohalik omavalitsus peab leidma efektiivsemad meetodid selliste olukordade ennetamiseks ja lahendamiseks.
