Õudne avastus Kehra kortermajas: Kassipojad surmasuus ja inimene abita
Elu kortermajas võib tähendada sõbralikke naabreid, ühiseid grillipidusid ja naabritele aeda lehvitamist. Kuid mõnikord varitsevad ka kõige rahulikumad kortermajad saladusi, mis seavad ohtu nii elanike kui ka loomade elu. Täna räägime ühest sellisest šokeerivast juhtumist Kehra kortermajas.
Kehra väike ja rahulik kogukond, mis tavaliselt on tuntud oma sõbraliku naabruskonna ja kokkuhoidva kogukonna poolest, sattus hiljuti šokeeriva olukorra fookusesse. Kortermajas elavad inimesed jagasid infot oma naabruses elava meesterahva kohta, kes pidi kassipoegi uputama. Lisaks väidetele levisid jutud, et korteris elavad suur emane ja suur isane kass ning nende järglased. MTÜ Kehra Kassid esindaja Aivi Laumets oli algselt plaaninud lihtsalt kasse vaatama minna, neid pildistada ja otsida hoidukodu. Kuid kohapeal avanes täiesti ootamatu ja šokeeriv olukord, mille ulatus oli palju hullem, kui osati arvata.
MTÜ esindaja pöördus 31. juulil valla sotsiaaltöötaja poole, kuid vastus oli külm ja abi ei saabunud. MTÜ eestvedaja ei suuda mõista, miks vald ei reageerinud koheselt. Kuidas on võimalik, et ametivõimud ei olnud kursis korteri kohutava olukorraga, kus elutingimusi on raske ette kujutada isegi aknast sisse vaadates? Kortermaja koridoris leviv hais, ning korteris vaklade, prussakate ja kärbeste rohkus mõjutab kõigi elanike elukvaliteeti ja ohutust.
Anijauudised.ee uuris ka vallavalitsuselt infot. Esialgu vastas vallavalitsus meile: "Tänan tähelepanu juhtimast. Kuivõrd tegemist on delikaatsete isikuandmetega, ei saa Teie küsimustele vastata." Uuesti kirjutades saime järgmise vastuse: "Selle loo kohta ei saa ühtegi kommentaari anda. Üldiselt lähtutakse abi osutamisel inimese olukorra terviklikkusest ning muutuvatest vajadustest, toetades seeläbi tema elukvaliteedi paranemist ja võrdsete võimaluste pakkumist osalemaks ühiskonnas. Abimeetmed peavad toetama inimese suutlikkuse suurendamist korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Selleks, et toetada inimeste soovi viia ellu oma elus muutusi, on äärmiselt oluline inimese enda koostöötahe ning soov võtta abi vastu." Vastas meile Anija vallavalitsusest Svetlana Lass.
Foto: MTÜ Kehra Kassid
Päästeoperatsiooni esimene päev
Korteriomanik, hoolimata oma kummalisest käitumisest andis MTÜ-le loa kassid ära viia. MTÜ esindaja ja vabatahtlik suundusid kasse püüdma, kuid 5-st kassist õnnestus päästa vaid kolm. Kassiema ja üks kassipoeg jäid korterisse. Omaniku käitumine muutus kummaliseks - ta pani raadio mängima ja katsus MTÜ esindaja jalgu, jättes sel päeval kasside päästeoperatsiooni poolikuks.
Järgmised päevad - kurjus ja otsingud
Järgmisel päeval muutus omanik kurjemaks, kuid MTÜ meeskond otsustas siiski tagasi minna. Pärast 7-8 tundi kassiema ja kassipoja otsimist õnnestus päästa üks kassipoeg. Mure kassiema saatuse pärast jäi alles, kuna ettepandud toitu ei olnud kassiema puudutanud. Kolmandal päeval õnnestus korteri omanikul taas uks avada. Algas põhjalik koristustöö, et kassiema üles leida. Omanik otsustas koristamise ajal jooma minna, andes vabatahtlikele täieliku voli korterit puhastada, et kassiema ülesse leida.
Foto: MTÜ Kehra Kassid
Pärast veel mõne tunni töörohket koristamist õnnestus kass leida toa nurgast. Kolm päeva kestnud vaevarikas päästeoperatsioon lõppes õnnelikult - kõik kassid toimetati Tallinna Miki loomakliinikusse, kus neil diagnoositi põletikulised silmad ja klamüüdia. Kassid saavad nüüd kuuajase ravikuuri ning on seejärel valmis liikuma oma päris kodudesse.
Anonüümseks jääda sooviv vabatahtlik, kes on sotsiaalvaldkonnas tegutseja, rõhutas, et kohalik omavalitsus, Anija vald, peab võtma ühendust puudega inimestega, isegi kui nad ise seda ei soovi. Kuidas siis võimalik, et vald ei ole oma kohustusi täitnud? Vallavalitsus peaks taotlema koduvälist üldhooldusteenust ja kaaluma eeskoste seadmist, kui inimestel puudub võime enda ja loomade eest hoolitseda.
Kas see on taaskord näide sellest, kuidas vallavalitsus väldib ebameeldivaid kohustusi? Vabatahtlik pakkus välja, et sellise inimese puhul tuleks kaaluda eeskoste seadmist, kuna inimesel puudub võime enda ja loomade eest hoolitseda. Lisaks peaks vald taotlema koduvälist üldhooldusteenust.
Majanaabrid on samuti mures, miks päästeamet ei ole seda korterit üle vaadanud, kuna see on selgelt tuleohtlik. Päästeamet külastab kodusid suitsuandurite kontrollimiseks, kuid miks ei käsitleta kriitilisi kohti, mis ohustavad kõigi kortermaja elanike turvalisust?
Looga seotud Kortermajas ei ole ohutusjärelevalve toimingute raames käidud, kuid osades korterites on läbi viidud kodunõustamised, teatas Anijauudised.ee- le uurimise käigus päästeameti kommunikatsiooniosakond.
Kogu lugu näitab, kui suures ohus võivad elada meie oma inimesed ja kuidas selliseid olukordi peaks ennetama. Korter, kus kassid leiti, oli elamiskõlbmatu - mädanenud toit, fekaalide ja uriiniga ämbrid, lendavad kärbsed ja kõikjal parasiidid ei ole kellegi jaoks sobivad elamistingimused.
MTÜ vabatahtlikud kirjeldasid oma emotsioone kui väga vahelduvaid, sest need päevad olid pingelised ja füüsiliselt koormavad. Lisaks ohuteguritele enda tervisele, mis tekitas hirmu, tundsid vabatahtlikud rahulolu, et kassid lõpuks päästeti, kuid ängi ja jõuetust abivajava inimese pärast, kes endiselt korterisse jäi.
Küsimus, kas me sellist Anija valda soovimegi, jääb õhku. Vallavalitsus peaks hoolitsema rohkem oma inimeste eest ja ennetama selliste olukordade teket. Selline lugu näitab õõvastust ja ahastust - kas meie omad inimesed peavad sellistes tingimustes elama?
MTÜ Kehra kassidega teeb koostööd kasside päästmisega MTÜ Cats Help
TÜ Cats Help
See traagiline ja emotsionaalne sündmus avab meie silmad küsimusele: kas me tahame sellist Anija valda? Kogukonna hoolivus ja koostöö, nagu MTÜ Kehra Kassid vabatahtlikud näitasid, peavad olema tuleviku suunajaks. Kogukonna õlgadel lasub ülesanne tagada, et ükski loom ega inimene ei jääks abita. Me peame tegema kõik võimaliku, et ennetada ja lahendada kriitilisi olukordi, tagamaks turvalise ja humaanse elukeskkonna kõigile.
Kuidas me edasi liigume ja vaatame oma kogukonnas ringi, määrab ära meie ühise tuleviku. Päästetud kassid on vaid üks väike osa suurest pildist - hooliv, toetav ja reageerimisvõimeline kogukond suudab saavutada rohkem kui arvame.
Vaata ka Reporteri videot: https://reporter.kanal2.ee/8071039/millal-loppeb-eesti-ametkondade-hoolimatus-reporter-kais-taas-prugihunnikust-kassipoegi-otsimas