Aegviidus avaldati austust Anna Raudkatsile
Laulu- ja tantsupeo "Iseoma" tuli jõudis 1. juulil kell 12.30 rahvatantsuema Anna Raudkatsi kalmule Aegviitu, kus toimus austusavaldus.
Jarko Nõmme - juulil toimus Aegviidu kalmistul südamlik austusavaldus Eesti rahvatantsukultuuri suurkujule Anna Raudkatsile. XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli jõudis kell 12.30 rahvatantsuema hauakivini, kus kogunenud kultuuriinimesed ja kohalikud elanikud avaldasid austust tema panusele Eesti tantsukultuuri arengusse.
Tseremoonial jagati kõigile soovijatele peotuld, mis süüdati 15. juunil Tartus päikesetõusul ja on reisinud läbi kõigi Eesti maakondade . Peotuli on XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" sümboolne element, mis ühendab kõiki eestlasi enne 3.–6. juulil Tallinnas toimuvaid peoüritusi .
Kohapeal esines Aegviidu lauluselts. Üritus näitas, kuidas Anna Raudkatsi pärand elab edasi tänapäeva kultuurielus ja kuidas tema mälestust austades jätkatakse Eesti rahvatantsu traditsioone.
Anna Raudkatsi pärand
Anna Raudkats (sünninimi Johanna Natalie Elisabet Raudkats) sündis 23. veebruaril 1886 Tartu lähedal Piiskopi mõisas ja suri 12. aprillil 1965 Tapas . Tema mälestuseks on püstitatud hauakivi Aegviidu kalmistule, kus ta puhkab.
Raudkats oli tuntud kui Eesti rahvatantsu grand old lady, võimlemispedagoog ja tantsujuht, kes andis hindamatu panuse Eesti rahvatantsukultuuri arengusse . Tema tegevus 1920. aastatel, sealhulgas 1928. aasta suvekursustel Pärnus lektorina tegutsemine, kujundas oluliselt Eesti rahvatantsu traditsioone .
Kultuuripärandi jätkumine
Anna Raudkatsi kalmule peotule toomine sümboliseerib Eesti kultuuripärandi järjepidevust. Tema loodud tantsutraditsioonid elavad edasi tänapäeva koorides ja tantsurühmades, kes valmistuvad juulis toimuvaks suureks laulu- ja tantsupeoks.
Aegviidu austusavaldus näitas, kuidas kohalikud kogukonnad hoiavad elus kultuuriloolisi traditsioone ja kuidas suur kultuuriüritus nagu laulupidu ühendab minevikku ja olevikku.
