Politsei: Anija valla poevarguste statistika ei näita tegelikkust

Anija vallas vähenes möödunud aastal registreeritud kuritegude arv märkimisväärselt - kui 2023. aastal pandi toime 98 kuritegu, siis 2024. aastal 64. Samas kasvas väärtegude arv 205-lt 243-le, selgus vallavolikogu istungil nr 43 antud ülevaatest.

Ida-Harju piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu sõnul olid peamised kuriteod varavastased süüteod, lähisuhtevägivalla juhtumid, liiklusalased süüteod ja kelmused. Väärtegude hulgas domineerisid liiklusalased rikkumised ning vargused poodidest, eluhoonetest ja keldritest.

Anija vallas tegutseb kolm politseiametnikku - täiskasvanutega tegeleb Kristo Tamsalu ning noortega nüüdsest kaks ametnikku. Lisaks töötab vallas seitse vabatahtlikku abipolitseinikku, kellest 3-4 on iganädalaselt aktiivsed.

Abipolitseinike roll on kogu Eestis aina tähtsam. Riiklikul tasandil tegutseb umbes 1200 vabatahtlikku abipolitseinikku, kes on asendamatu panuse andjaed kogukonna turvalisuse loomisel. 

Poevarguste tegelik ulatus jääb varjatuks

Kuigi sel aastal on Anija vallas registreeritud vaid kaks poevargust, tunnistab Tamsalu, et statistika ei näita tegelikkust. "Kaupluse töötajad tihti märkavad, kui midagi varastatakse ning teavad, kes need inimesed on, aga nad ei julge koheselt sekkuda," selgitas ta.

Sama seisukohta jagab vallavolikogu liige Kalle Saarmas, kes arvab, et poevarguste arv ei ole täpne, sest paljud juhtumid jäävad fikseerimata.

Ka üleriigiline trend kinnitab, et poevargused on aastaid kõige levinum kuriteoliik, kuid nii juhtumite arv kui ka kahjud aina kasvavad.

Viimase aasta jooksul registreeriti üldiselt kokku 28 345 kuritegu, mis on 3% enam kui 2023. aastal, kusjuures kõige enam kasvas just varavastaste kuritegude arv .

Politsei soovitas turvafirmade palkamist

Politsei on Kehra Coopi ja Grossi poodidele teinud ettepaneku turvafirmade palkamiseks. "Maapoodide probleemiks on see, et seal ei ole turvamehi, kes aitaksid vargusi tõkestada. Poevargad teavad, et kui turvamehi pole, siis on lihtsam asju pihta panna," märkis Tamsalu.

Politsei julgustab kauplejaid alati juhtunust teada andma, helistades numbril 112.

Coop: majandusraskused ajendavad organiseeritud vargusi

Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Siiri Liiva kinnitab, et poevargused on üldises plaanis praegu tõusutrendis. "Need on paljuski iseloomulikud tänasele majanduskeskkonnale, kus juba mitu aastat on olnud majanduslangus, inimeste toimetulek on sattunud suure surve alla ning teatud juhtudel otsitakse olukorrast väljapääsu mitte kõige seaduslikumal viisil," selgitas kommunikatsioonijuht Siiri Liiva.

Eriti murettekitav on organiseeritud varguste kasv. "Oleme viimasel paaril-kolmel aastal täheldanud nn organiseeritud varguste kasvu, kus püütakse mitme inimese koostööna korraga varastada suuremaid koguseid kaupa," kirjeldas Liiva.

"Sageli püütakse varastada suuremat kogust üht ja sama toodet, nagu punast kala, kohvi, žilette, alkoholi jne, mis viitab edasimüümise kavatsusele, mitte isiklikuks tarbeks varastamisele," loetles Liiva. "Seegi on iseloomulik tänasele majanduskeskkonnale, kus on tekkinud tavapärasest suurem nõudlus saada kaupu võimalikult odavamalt kätte."

200-eurone piir seob käed

Coop peab suureks probleemiks väärteomenetluse 200-eurost piiri. "Üldiselt on poevargad väga hästi kursis sellega, mistõttu jäävad ka meie käed lühikeseks nende olukordade ohjamisel. Siin võiks riik kindlasti praegu kehtiva regulatsiooni üle vaadata," märkis Liiva.

Turvameetmed sõltuvad piirkonnast

Turvafirmade palkamise osas hindab iga ühistu ise vajadust. "Üldiselt on lähtutud põhimõttest, et Coopi ketti kuuluvates suuremates kauplustes nagu Maksimarketis ja Konsumites oleks tihedama asustusega aladel mingi turvafirma tugi olemas," selgitas Liiva.

"Küll aga tuleb arvestada, et see on üsna kulukas, mistõttu on ka ühistuid, mis püüavad pigem oma jõududega hakkama saada," lisas ta.

Ettevõte kasutab videovalvet ja teeb koostööd turvafirmadega. "Kui me näeme, et kuskil piirkonnas on vargused hakanud sagenema, siis videovalve kõrval palume ka turvafirmal sinna täiendavalt tähelepanu pöörata, näiteks sagedasemate patrullkäikude näol."