Väidetav autoritaarne juhtimisstiil viis noorsootöö spetsialistid massiliselt lahkuma

Noortekeskused, mis on sageli noortele ainsateks turvalisteks ja toetavateks keskkondadeks väljaspool kodu ja kooli, on Anija vallas ootamatult jäänud peaaegu tühjaks. Mai alguses Anijauudistesse laekunud pöördumised noortelt kirjeldavad seda olukorda ilmekalt. Üks noor iseloomustas noortekeskust kui "kohta, kus me saame sõpradega koos olla, rääkida ja abi küsida," rõhutades, et "need inimesed on meie jaoks tähtsad, nad aitavad meid ja kuulavad meid." Noori valdab aga mure, et "kui nad ära lähevad, siis ei ole meil enam sama turvalist kohta, kuhu minna." Noored väljendavad muret mitte ainult noortekeskuste ajutise sulgemise, vaid ka pikaajalise toe kadumise pärast.

Teised pöördumised kõlasid samuti murelikult: "Noortekeskuse töötaja tahab ära minna. Kõik nad. Maitea miks. Kehras, Aegviidus, Alaveres. Kuhu me siis lähme?" Noored on jäetud olukorda, kus nende tavapärased tugiisikud kaovad ja tulevik on ebaselge. Noorsootöötajad ei ole noorte jaoks pelgalt keskuse töötajad, vaid sageli usaldusisikud ja mentorid. Lahkuvad noorsootöötajad on püüdnud noortele olukorda selgitada. Üks neist kirjeldas olukorda "koolikiusamise näite kaudu", märkides, et noored "on väga mõistvad ja said selle näite varal päris hästi aru." Sama töötaja lisas, et "noored on segaduses, sest nende jaoks oli kõik ju hästi ja nad alles protsessivad seda infot," mis viitab olukorra emotsionaalsele raskusele.

Käesolevas artiklis esitatud teave noorsootöötajate seisukohtade kohta on esitatud üldistatud kujul, et kaitsta informatsiooni andnud isikuid ja vältida selle teema negatiivset mõju nende edasisele elule, tööle ja tegevusele.

Noorsootöö meeskonna massiline lahkumine

Anija Valla Noortekeskusest on lahkumas peaaegu kogu meeskond, sealhulgas juhataja ja kolme noortekeskuse (Alavere, Aegviidu, Kehra) noorsootöötajad. Juhataja ja üks Kehra noortekeskuse töötaja on juba ametist lahkunud, samas kui Alavere ja Aegviidu töötajad jätkavad kooliaasta lõpuni, peamiselt noorte pärast. Ainsana jätkab tööd Kehra noortekeskuse noorsootöötaja Katri Olesk.

Lahkuvate spetsialistide ühise tagasiside kohaselt on nende lahkumisotsuse taga ennekõike soov kaitsta oma vaimset tervist ja heaolu. Nende sõnul koosnes noortekeskuse meeskond kõrgharidusega ja pikaajalise kogemusega spetsialistidest, kes ei olnud valmis leppima alusetute süüdistustega oma töö kvaliteedi osas.

Lahkuvad spetsialistid kirjeldasid valla juhtkonna käitumist kui "ebapädevat ja noorsootöö osakonna töötajate suhtes põhjendamatult halvustavat ning vaimselt kurnavat." Nad märkisid, et meeskond oli väga ühtehoidev, koostöine ja toetav, mis viis ühise lahkumisotsuseni neil, kes said seda endale lubada. Põhjuseks toodi suutmatus leppida "ebaõiglase ja survestava suhtumisega, mis tulenes vallavalitsusest."

Spetsialistide ütluste kohaselt ei olnud keskuse juhataja lahkumine vabatahtlik, vaid oli tingitud pikaajalisest survest. See surve hõlmas nende hinnangul mitmeid aspekte, nagu info varjamine, koostööst ja kaasamisest kõrvalehoidmine ning alusetute süüdistuste esitamine. Kritiseeriti abivallavanemat Tiina Silem ja haridus- ja sotsiaalteenistuse juhti Svetlana Lass -i juhataja survestamisel. Lahkuvate töötajate sõnul heideti juhile ette "absurdseid asju" ning teda sunniti tegema märgukirja oma kolleegile ja töötajale, millega juhataja ei nõustunud. Spetsialistid rõhutasid, et karistamine on demotiveeriv juhtimisvõte ja vallavalitsuse tegevus oli nende arvates ebaõiglane.

Üldistatud arvamusena toodi välja, et vallavalitsus ei pruugi oma eksimusi tunnistada ning on oht, et olukorra põhjuseid nähakse jätkuvalt noorsootöö spetsialistide ja juhataja tegevuses. Töötajad väljendasid, et nad ei soovinud sellises olukorras jätkata.

Noorsootöö spetsialistide hinnang vallavalitsuse juhtimisstiilile ja valdkonna mõistmisele

Noorsootöö spetsialistide üldistatud hinnangul iseloomustas Anija valla juhtimist autoritaarne lähenemine, mis oli vastuolus noorsootöö kaasavate ja toetavate põhimõtetega.

Näiteks toodi välja, et vallavalitsus heitis ette mobiilse noorsootöö puudumist, samas kui selleks puudusid vajalikud rahalised vahendid ja tööjõud. Töötajad on märkinud, et tegelik vajadus vallas oli hoopis koondatud ja selgelt leitava noorteinfo järele. See ettepanek, mida spetsialistid pidasid oluliseks ja pakkusid välja, võeti küll lõpuks töösse aga sellesse protsessi jäeti noortekeskus jälle kaasamata või kaasati vähesel määral. Kommentaarina on öeldud, et vald ei pruugi tunda huvi noorte tegelike vajaduste vastu, vaid eelistab rakendada ideid, mis on saadud mujalt informatsioonist. Samuti viitasid nad segadusele mobiilse noorsootöö termini sisuga ja valdkonna spetsiifilisuse mittetundmisele. Spetsialistide korduvad palved ja ettepanekud mobiilse noorsootöö korraldamiseks ja rahastamiseks lükati tagasi, kuigi vallavalitsus seda valdkonda oluliseks pidas, ent ei pakkunud selleks vajalikke vahendeid ega tööaega.

Olukorra illustreerimiseks toodi välja võrdlusi teiste omavalitsuste noorsootöö korraldusega. Näiteks suures linnas, kus hallatakse samuti mitut keskust ja pakutakse lisaks mobiilset noorsootööd, malevat, rahvusvahelist noorsootööd ja projekte, oli külastatavus oluliselt suurem ja seda tagas tunduvalt suurem meeskond. Anija valla keskustes korraldati samuti mitmeid tegevusi (malevat, projekte, rahvusvahelist noorsootööd), saavutades märkimisväärse külastatavuse, kuid seda tehti oluliselt väiksema arvu töötajatega, kellest mitmed olid osalise koormusega. Spetsialistide järeldus oli, et vald ei pruugi mõista noorsootöö olemust ja ajamahtu, mis on vajalik arengukavas välja toodud eesmärkide saavutamiseks.

Foto: Noortekeskuse Facebook seinalt.

Noortekeskuse eelarvet on kärbitud, sh vähendati märkimisväärselt vahendeid meisterdamis materjalide soetamiseks, ilma juhatajaga eelnevalt konsulteerimata. Spetsialistid on kritiseerinud sellist lähenemist, leides, et oleks olnud mõistlikum anda juhatajale teada kärpimise vajalik summa, et ta saaks kärped teha valdkonna vajadusi arvestades. Kuigi vallavalitsus on öelnud, et "raha puudumise taha ei saa peituda," on noorsootöö spetsialistid rõhutanud, et arenguks on vaja ressursse – olgu selleks raha, tööjõud või vahendid. Mainiti ka, et töötajad on olnud oma isiklikust palgast soetanud lisavahendeid, et pakkuda noortele mitmekülgsemaid tegevusi. See olukord peegeldab spetsialistide hinnangul laiemat väärtustamise puudumist ja mittemõistmist noorsootöö valdkonna ja selle vajaduste osas.

Seoses kooliga koostöö puudumise etteheidetega on noorsootöö spetsialistid toonud välja mitmeid näiteid süvitsi minevast ja järjepidevast koostööst. Nende hulka kuuluvad keerulises olukorras olevate õpilaste toetamine, kooliürituste jaoks ressursside (nt piljardilauad, kott-toolid, helitehnika) laenutamine ning noortekeskuse ruumide pakkumine kooli tegevusteks. Spetsialistid on märkinud, et vaatamata pidevatele koostööle suunatud pingutustele ei leidnud nende panus vallavalitsuse silmis piisavat tunnustust, vaid süüdistused koostöö puudumises jätkusid. On rõhutatud, et noorsootööd viivad läbi noorsootöötajad ning juhataja süüdistamine koostöö puudumises on ebaõiglane, eriti olukorras, kus vald on sageli eelistanud kooli seisukohti.

Noorsootöö spetsialistid on üldistatult väljendanud, et valla poolt puudub süvitsi minev arusaam noorsootöö tegelikust sisust ja ajamahukusest. Töö arengukavas välja toodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud töötunnid ei ole piisavad. Noorsootöö hõlmab mitmeid ajamahukaid tegevusi: noortega projektide kirjutamist ja elluviimist, noorteaktiiviga tegevuste planeerimist, esmast nõustamist, meisterdamisi ja nendeks ettevalmistusi, info jagamist sotsiaalmeedias, üritustele ja tegevustesse registreerumist. On rõhutatud, et info jagamine sotsiaalmeedias on samuti ajamahukas. Varasemate külastatavuse andmete põhjal on selge, et osalise koormusega töötajad ei jõua avatud noorsootöö aegadel tegeleda ettevalmistuste ja sisutööga. Näitena toodi esile eelmisel aastal toimunud rahvusvaheline noortevahetusprojekt, mis nõudis väga suurt ettevalmistust.

Noorsootööd peetakse sageli alaväärtustatuks ning on levinud väärarvamus, et noorsootöötajad ainult mängivad ja meisterdavad noortega. Tegelikkuses vajavad noored eelkõige kedagi, kes neid kuulaks, mõistaks nende rõõme ja muresid ning arvestaks nende arvamusega – see kõik eeldab noorsootöötajalt nn "täielikku kohalolekut", mis ei ole alati ajaliselt täpselt mõõdetav. Spetsialistide sõnul ei pruugi valla vastutavate ametnike seas olla piisavalt praktilist töökogemust ja põhjalikke teadmisi noorsootööst, mistõttu ei suudeta mõista töö tõelist sisu ja olemust. Noorsootöö spetsialistid mainisid, et vallas vastutavad noorsootöö eest isikud, kellel puudub aastatepikkune kogemus, vastav kutse või valdkonna alane kõrgharidus. See asjaolu on nende hinnangul mõjutanud noorsootöö kvaliteeti ja arengut vallas, viies olukorrani, kus spetsialistidele eelistatakse vähem pädevaid ja ebakompetentseid lahendusi. Samuti toodi välja, et koostööd pärsib arusaam, et vallavalitsus suhtleb vaid juhtivtöötajatega, mis ei sobi noorsootöö valdkonna olemusega.

Kõige teravamad süüdistused käisid vaimse tervise kohta. Üks lahkuv töötaja tunnistas, et tema jaoks sai otsustavaks "aprillis toimunud süüdistuste ja vaimse terrori olukord, mis toimus juhataja ja täiskohaga töötaja vastu." Ta lisas, et "rõõmsameelsete kolleegide vaimne tervis lõhuti mõne kuuga." See lükkab tema sõnul ümber valla poolt levinud kuulujutud, et olukorra põhjuseks oli töötaja läbipõlemine. Sama töötaja rõhutas, et "tugev, hooliv ja toetav meeskond (nagu meil oli) on iga noorsootöötaja turvavõrk, mis aitab ennetada läbipõlemist ja toetab vaimset tervist," ning et "kuna meeskond lõhuti... tundsin, et töö jätkamine pole võimalik." Lahkunud töötajad toovad esile, et "südamed on katki rebitud, sest noored on nende jaoks olulised ja koos on tehtud nii palju," rõhutades emotsionaalset valu, mida spetsialistid on kogenud.

Vallavalitsuse vastus: Ametlikud seisukohad

Anijauudiste päringutele vastas haridus- ja sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass ja abivallavanem Tiina Silem. Nende vastused püsisid ametlikus toonis, rõhutades seadusandlusele vastavat käitumist, kuid jättes paljud noorsootöötajate esitatud detailsete süüdistuste sisud vastuseta.

Svetlana Lass rõhutas korduvalt, et vallavalitsus ei ole keeldunud vastustest ning on valmis teavet jagama "ulatuses, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse ja tööõiguslike piirangutega." Ta kinnitas, et noortekeskuse juhataja lahkus ametist omal soovil, kuid selle lahkumise tagamaid ei täpsustatud, viidates isikuandmete kaitsele. Lass märkis, et "töökiusu väidete osas rõhutan, et vallavalitsus suhtub sellistesse signaalidesse väga tõsiselt," kuid lisas kriitilise reservatsiooni: "ei ole antud olukorra osas laekunud vallavalitsusele infot, et tegu oleks töökiusuga." 

Svetlana Lass lisas "Noortekeskuse tegevus on seotud valla eelarveliste võimaluste ja põhimääruses sätestatud ülesannetega. Vallavalitsuse eesmärk on, et ootused ja ressursid oleksid omavahel tasakaalus ning noorsootöö saaks toimida jätkusuutlikult."

Abivallavanem Tiina Silem kordas Lassi sõnu, et vallavalitsuse aadressil esitatud süüdistused on kahetsusväärsed, kuid neid on "keeruline sisuliselt kommenteerida," kuna "töötajad ei ole nende muredega ametlikult vallavalitsuse poole pöördunud ega töökiusamise või vaimse vägivalla juhtumeid dokumenteeritud." Silem selgitas juhataja lahkumise tagamaid: "Noortekeskuse juhatajaga toimusid mitmed arutelud töökorralduslike ja juhtimisega seotud küsimustes. Nende hulgas oli ka üks olukord, mille puhul vallavalitsus leidis, et vajalik oleks olnud selgem suhtlus ning noorsootöötaja eksimuse ja ebaprofessionaalsuse tõttu vastutuse võtmine noorte ees. Edasistes juhtimis- ja töökorralduslikes küsimustes ühisele arusaamale ei jõutud ning juhataja otsustas ametist lahkuda." 

Abivallavanem Tiina Silem lisas "On kahju, et noortekeskusest lahkub korraga mitu töötajat. Vallavalitsus pidas mitme töötajaga vestlusi ning väljendas valmisolekut neid igati toetada, kuid töötajad otsustasid siiski lahkuda." 

Mobiilse noorsootöö osas leidis Silem, et "vallavalitsuse hinnangul oli võimalik tegevusi senisest enam arendada olemasolevate ressursside piires," viidates Kehra keskuse töötundidele. Ta tõi välja, et Kehra noortekeskuses töötab 2 täiskohaga ja üks poole kohaga töötaja, kokku 100 töötundi nädalas, samas kui keskus on avatud 25 tundi nädalas. "Kui noortega tegelevad korraga kaks töötajat, siis läheb selle peale 2 x 25 ehk 50 töötundi nädalas. Ülejäänud 50 tunni raames saaks teha muid tegevusi, sh mobiilset noorsootööd," väitis Silem. Eelarvekärpeid põhjendas Silem valla "Noortekeskuse eelarvet vähendati 2026. aastaks samadel põhimõtetel nagu ka teiste valla allasutuste eelarveid, kuna valla rahalised võimalused on piiratud ning eelarvetaotluste maht ületas oluliselt võimalusi."

Silem kinnitas, et "vallavalitsuse eesmärk ei ole olnud kedagi survestada ega karistada," vaid ootuseks on "professionaalne koostöö, vastutuse võtmine ning noorsootöö arendamine koostöös vallavalitsusega." Ta lisas, et "valla noorsootööd kujundab ja teostab Anija Valla Noortekeskus. Seetõttu peavad olema just nendel kõige suuremad pädevused antud valdkonnas ja vallavalitsus usaldab oma juhte, et nad teevad parimat tööd." 

Abivallavanem Tiina Silem kinnitas, et "Anija valla noortele ja lapsevanematele soovime kinnitada, et noorsootöö jätkub. Käesolev õppeaasta viiakse olemasolevate töötajatega lõpuni ning sügiseks uute töötajate leidmiseks on konkursid juba välja kuulutatud. Huvi ametikohtade vastu on olemas ning tegeleme aktiivselt meeskonna komplekteerimisega."

Vallavanem Riivo Noor on 12. mail 2026 koostanud käskkirja, millega määratakse abivallavanem Tiina Silem ajutiselt Anija Valla Noortekeskuse juhataja asendajaks perioodil 11. mai 2026 kuni 26. juuni 2026.

 "Minu otsus jääda ei tulnud kergelt"

Katri Olesk, ainsana Kehra noortekeskusesse tööle jäänud noorsootöötaja, kommenteeris Anijauudistele olukorda. Ta tõdes: "Ma mõistan Teie huvi, kuid ei soovi antud teemat siiski süvitsi kommenteerida. Antud olukord on minu jaoks väga keeruline ja valus." Olesk kinnitas aga selgelt: "meie tööd on alahinnatud. Tugev, ühtehoidev, toetav ja väga hästi toimiv meeskond on ära lõhutud. Seda ei oleks pidanud juhtuma! Tervele kollektiivile on haiget tehtud." Tema sõnul andsid lahkunud kolleegid ja tema ise "minimaalsete ressurssidega maksimumi!" Olesk lisas: "Minu otsus jääda ei tulnud kergelt ja ma ei ütle, et see otsus on lõplik. Hetkel püüan olemas olla iga noore jaoks, kes vajab tuge, samas ka ise selles keerulises olukorras 'ellu jäädes'."

Volikogu roll: järelevalve küsimus.

Anijauudised pöördus ka volikogu poole küsimusega, kas opositsioon on teadlik tekkinud kriisist ja kas revisjonikomisjon plaanib algatada erakorralise auditi. Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev vastas lühidalt: "Opositsiooni seisukohta ei tea. Volikogu poolt ei ole sellist korraldust revisjonikomisjonile antud." 

Sotsiaalkomisjoni esimees Inga Leoke-Bosenko, kelle poole Anijauudised samuti pöördus, kinnitas, et küsimused kuuluvad vallavalitsuse pädevusse, kuid lubas teemat käsitleda komisjoni koosolekul.Avalikkuses on rõhutatud volikogu rolli ja sotsiaalkomisjoni põhimäärusejärgseid ülesandeid järelevalve teostamisel. Sellises olukorras oodatakse sotsiaalkomisjoni esimehelt ja komisjonilt sekkumist, seisukoha kujundamist ning täitevvõimult aruandlust kriisi tekkepõhjuste ja lahenduste osas.

Mõju Anija noortele ja lahkuvate töötajate lõppsõna

Noorte jaoks on see kriis eelkõige usalduse ja turvatunde küsimus. Nad on kaotanud neli olulist tugiisikut, kes olid nende jaoks igapäevaselt olemas. Kuigi vallavalitsus pakub ajutiste lahenduste ja uute töötajate leidmise lubadusi, on lahkuvate noorsootöötajate hinnangul tegemist pigem sammuga avalikkuse rahustamiseks, võttes arvesse nii kvalifitseeritud spetsialistide puudust kui ka valla varasemat juhtimisstiili. Üks lahkuv töötaja kommenteeris, et "suuremalt jaolt arvan, et tegemist on lihtsalt avalikkuse rahustamiseks mõeldud lausega," lisades, et "uute töötajate näol vajavad nad ju inimesi, kes vastu vaidlemata nende käske täidavad.". Loomulikult loodavad nad kõik, et noorsootöö ei katkeks vallas ja noorte jaoks toimuks noorsootöö edasi.

Lahkunud töötajad on tänaseks juba edasi liikunud. Nende sõnul on neil kõigil olemas uued töökohad ja väljakutsed, kus nende arvamusi väärtustatakse. "Rumalusega võitlemise asemel suuname oma energia hoopis töösse laste ja noortega," sõnas üks neist.