Parkimissõda kortermajades: mida teha?

Paljude vanemate kortermajade, eriti paneelmajade juures on koduõuel parkimiskoha leidmine või selle pärast jagelemine muutunud igapäevaseks nuhtluseks.

Kui uusarendustes on parkimine korraldatud vastavalt tänapäevastele nõuetele, siis vanemad majad, eriti nõukogude ajal ehitatud „mäed“ nagu Lasnamäe ja Mustamäe, seisavad silmitsi kroonilise autode ruumipuudusega. 1970. aastatel planeeriti elamukvartaleid arvestusega, et autot omab vaid iga kümnes pere, tänapäeval on aga tavaline, et ühe korteri kohta on üks või isegi kaks sõidukit. See on tekitanud olukorra, kus korteriühistud on sunnitud tegelema „parkimissõdadega“, mis panevad proovile nii naabritevahelised suhted kui ka juriidilise võimekuse.

Suurim probleem on ruumi nappus

„Autode parkimine kortermaja juures on tegelikult probleemiks üle Eesti. Isegi juhul, kui ka maja juures parkimiskohti jagub, suvatseb mõni jõmm ikka oma sõiduki parkida sinna, kus see ei peaks olema. Suuremad probleemid ongi need, kui korteriomanikud ei jõua kokkuleppele ja pargitakse üksteist kinni, trepikodade ette jne,“ ütles Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. 

Suurim probleem on füüsilise ruumi nappus, mistõttu pargitakse sõidukeid haljasaladele ja kõnniteedele, blokeerides mõnel juhul ka operatiivsõidukite ligipääsu. Kui kiirabi- ja tuletõrjeautod ligi ei pääse, on tegu juba suuremat sorti turvariskiga, mis võib kriitilises olukorras maksta inimelusid. Haljasalal parkimine rikub lisaks ka pinnast ja muudab kevaditi ning sügiseti suured alad porimülgasteks. 

Kuidas probleeme välistada? 

„Probleeme saab välistada siis, kui sõlmitakse erikasutusõiguse kokkulepe, aga tihti piisab ka viisakast suhtlusest,“ sõnas Mardi.

Parkimiskohtade kindlaksmääramise regulatsioonis on alates 2018. aastast oluline muudatus. Varasemalt reguleeris seda valdkonda kasutuskorra kokkulepe, mis kanti märkusena kinnistusraamatu kolmandasse jakku. Kehtiva seaduse mõttes on Mardi sõnul aga tegemist erikasutusõiguse kokkuleppega, mis kantakse märkusena kinnistusraamatu esimesse jakku.

Seega ei saa kortermaja juurde kuuluval maal parkimist lahendada piiratud osalistega korteriühistu üldkoosoleku otsusega, sest see oleks ebaseaduslik. Lisaks ei ole see ka aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga.

„Samuti on võimalik varasemalt sõlmitud kasutuskorra kokkulepe kinnistusraamatus selle sisu muutmata ära muuta erikasutusõiguse kokkuleppeks. Kui tahate, et igal korteriomanikul oleks kindel parkimiskoht, kuhu ta võib parkida teisi kaasomanikke välistavalt, siis on vajalik sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe selle konkreetse parkimiskoha kasutuseks,“ selgitas Mardi. Selleks tuleb minna notarisse ja kanda see kinnistusraamatusse esimesse jakku.

Erikasutusõigusel mitu tahku

„Kui saate omavahel kokkuleppele, aga jätate notarisse minemata ja erikasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmata, siis juhul, kui korter läheb uuele omanikule, pole varasem kokkulepe uuele omanikule enam siduv ja ta võib oma auto parkida sinna, kuhu tahab,“ lisas korteriühistute liidu juht.

Notaris kinnitatud erikasutusõigus tähendab korteriomaniku õigust kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi korteriomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. Soovi korral võib korteriomanik talle erikasutusõiguse kokkuleppega eraldatud parkimiskoha kasvõi sõbra kasutusse anda. Teiste omanike nõusolekut selleks vaja ei ole.

Seaduse seletuskirjas on antud õigusnormi selgitatud nii: nagu korteriomanikul on õigus anda talle kuuluv elu- või äriruum üürile ilma teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekuta, võib ta ka talle erikasutusõiguse alusel kuuluva parkimiskoha anda kolmanda isiku kasutusse.

Kuidas parkimiskorda kehtestada?

„Mis puudutab parkimiskorra kehtestamist korteriühistu kinnistul, siis on see korralduslikes küsimustes küll võimalik, kuid korteriühistu üldkoosolek ei saa otsustada, kes kuhu pargib – see on võimalik ainult kõigi korteriomanike kokkuleppel,“ kinnitas Mardi. Mullu jõustus ka oluline riigikohtu lahend, mille kohaselt ei saa enamuse otsusega korteriomaniku õigust parkimisala kasutada seada sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, vaid selleks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet.

„Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsusega saab näiteks sõlmida lepingu parkimisala operaatoriga ja kehtestada parkimiskaartide süsteemi operaatori töö hõlbustamiseks. Kuid kui korteriomanik pargib kortermaja parkimisalal ilma parkimiskaardita, ei välista see siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada,“ seisab riigikohtu otsuse selgituses.

Uued probleemid tulekul

Uus ja esile kerkima hakkav probleem on elektriautode laadimine. Korteriühistute elektrisüsteemid ei ole projekteeritud taluma koormust, mida põhjustab kümnete elektriautode samaaegne laadimine. Siin tekib uus konfliktide allikas: kes maksab laadimisjaama rajamise eest ja kuidas jaotub elektrikulu?

Tehnilised lahendused, nagu dünaamiline koormusjuhtimine, on olemas, kuid need nõuavad märkimisväärseid investeeringuid, mida on raske läbi suruda üldkoosolekul, kus enamik elanikke sõidab endiselt sisepõlemismootoriga autodega.

Autodega seotud probleemid korteriühistutes ei ole lahendatavad ühe vitsaga, vaid nõuavad kombinatsiooni korteriomanike kokkuleppest, juriidilisest korrektsusest ja nutikatest tehnilistest lahendustest.

HEA TEADA

Võimalikud lahendused

Paljud ühistud on sõlminud lepingud parkimiskontrolli ettevõtetega (nt Ühisteenused või Citypark). Elanikele väljastatakse parkimiskaardid või kantakse numbrimärgid andmebaasi. Võõrad sõidukid saavad trahvi.

Tallinna näitel on programm „Hoovid korda“ aidanud ühistutel rahastada parklate rajamist.

Mõned ühistud on piiranud pääsu ühistule kuuluvale krundile värava või tõkkepuuga.

Mõned ühistud on kehtestanud süsteemi, kus korteri esimene auto on tasuta, kuid iga järgnev maksab kuutasu. Kogutud raha suunatakse hoovi korrashoidu või remondifondi.

Juhul, kui korterelamu asub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tasulise parkimisala piirkonnas, on võimalus soodustingimustel osta parkimiskaart. Sõltuvalt omavalitsusest on tasumäär erinev. Ühe eluruumi kohta antakse parkimistasu soodustust vaid ühe sõiduki parkimiseks.

Mõnel juhul võib korteriühistu läheduses olla linnale kuuluv kasutamata maa. Siis võib taotleda kohalikult omavalitsuselt isikliku kasutusõiguse seadmist sellele maatükile korteriühistu kasuks.

The post Parkimissõda kortermajades: mida teha? appeared first on Harju Elu.