Helistamispettused: kuidas end kaitsta ja vältida rahalist kahju?

Eero Ergma, Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht

Taas on sagenenud petuskeemid, mille käigus kaotavad kümned inimesed märkimisväärseid summasid raha. Petturid kasutavad üha keerukamaid meetodeid, et manipuleerida ohvriteni jõudmiseks ja nende säästude omastamiseks. Tähelepanelikkus ja teadlikkus on võtmetähtsusega, et vältida petuskeemide ohvriks langemist.

Uus trend: sularaha väljavõtmine ja kaheastmeline petuskeem

Kui varasemad petuskeemid keskendusid peamiselt ülekannetele, siis 2024. aasta teisel poolel täheldasime uut suundumust – petturid keskenduvad sularaha väljavõtmisele. Sellised ründed on tihti kaheastmelised. Esmalt helistab pettur, kes esitleb end mõne ametiasutuse või ettevõtte esindajana, näiteks kullerfirma, Töötukassa või teenusepakkujana, ja kogub ohvri pangaandmeid. Seejärel järgneb teine kõne, kus väidetakse, et eelmine helistaja oli petis, ning olukorra lahendamiseks tuleb kinnitada tehingud või edastada pangakaart ja PIN-kood.

Pangakaardi ja PIN-koodi jagamise riskid

Petturid veenavad üha sagedamini ohvreid, et nende pangakaart on ohustatud ja vajab välja vahetamist. Selleks paluvad nad kaardi koos PIN-koodiga kullerile üle anda või pakiautomaadi kaudu saata. Selline teguviis annab petturitele täieliku ligipääsu ohvri kontole ja sealsetele vahenditele. Siinkohal on oluline rõhutada, et kaardi sulgemine toimub ainult pangasüsteemis ega nõua kaardi füüsilist kohalolu. PIN-kood on mõeldud ainult kliendi enda tehingute kinnitamiseks ega tohiks mitte kunagi teistele isikutele kättesaadav olla.

Petturite taktika: hirmutamine ja usalduse kuritarvitamine

Petturid manipuleerivad ohvreid, kasutades hirmutaktikat ja valet. Sageli räägitakse, et ohver aitab tuvastada korrumpeerunud pangatöötajaid või koguda tõendeid. Tegelikkuses pole pangal ega politseil kunagi vaja kliendi koostööd sellisel viisil – see on alati pettus. Helistamispettuste vältimiseks on kõige olulisem säilitada rahu ja katkestada kahtlane kõne koheselt.

Praktika näitab, et lühikese telefonivestluse jooksul suudavad petturid tekitada ohvris valehirmu, et tema säästud on ohus. Sellises olukorras ollakse valmis järgima petturite juhiseid, sealhulgas valetama tehingu asjaolude kohta pangatöötajatele. Ükski pangatöötaja ega politseinik ei küsi kunagi PIN-koodi ega juhenda klienti oma sääste sularahas üle andma.

Rahamuulad: lihtne raha või tõsised tagajärjed?

Petturite skeemidega kaasneb tihti ka rahamuuladeks värbamine – inimesed, kes aitavad kurjategijatel välja petetud raha edasi liigutada. Sageli meelitatakse noori sotsiaalmeedia kaudu lihtsat raha teenima. Kuigi alguses võib selline tegevus tunduda süütu, on see seadusevastane ja viib tõsiste juriidiliste tagajärgedeni, sealhulgas kriminaalkaristuseni. Lisaks võivad rahamuulad sattuda finantsteenuste kasutamisel tõsistesse raskustesse, näiteks pangakontode blokeerimise tõttu.

Kuidas end kaitsta?

Eero Ergma sõnul on oluline järgida järgmisi põhimõtteid, et vältida pettuste ohvriks langemist:

• Ära jaga kunagi PIN-koode ega muid isiklikke andmeid.
• Ära usalda ootamatuid telefonikõnesid, kus nõutakse kiiret tegutsemist.
• Kui kahtlustad pettust, katkesta kõne ja võta ise ühendust oma pangaga.
• Ära lase end manipuleerida ega hirmutada.
• Hoia end kursis petuskeemidega ja jaga infot ka oma lähedastega.
• Kui oled langenud pettuse ohvriks, teavita sellest kohe panka ja politseid.
• Teadlikkus ja kiire tegutsemine võivad päästa nii sinu kui ka teiste vara petturite käest.
  

Anijauudised.ee toob välja hiljutised juhtumid Põhja prefektuuri info põhjal:

13. jaanuaril alustati menetlus juhtumis, kus 54-aastasele Maardus elavale mehele helistasid väidetavad elektriarvesti mõõtjad, kes palusid mehe kontatandmeid ning kinnitada need läbi mobiil-ID. Hiljem avastas mees, et tema nimele on võetud laene kokku summas 11 200 eurot.

13. jaanuaril alustati menetlus juhtumis, kus 46-aastane Rae vallas elav mees sai kirja justkui LHV-lt, milles teatati pangaaandmete uuendamisest ning link, millele vajutades avanes näiliselt internetipanga sisenemise leht. Mees kinnitas enda sisenemise mobiil-ID PIN-koodidega. Hiljem avastas ta, et tema ettevõtte kontolt oli edasi kantud 7 000 eurot.

Politseile teatati, et 23. detsembril võeti avaldaja nimele tema teadmata kaks pangalaenu. Esialgne kahju on 1900 eurot.

Politseile teatati, et 23. detsembril helistati eakale naisterahvale ja teatati, et tema tütar sattus liiklusõnnetusse ning selleks, et mitte kohtu alla sattuda, tuleb maksta. Naine andis rahale järele tulnud kullerile üle 3500 eurot. Lisaks paluti, et naisterahvas annaks oma tütrele haiglasse viimiseks kaasa padja, hommikumantli ja aluslina, mida naine ka tegi.