Abipalve haigele kassipojale päädis tüliga: kohalik elanik ja MTÜ Cats Help vahetasid teravaid süüdistusi
Anija valla elaniku Lota Aadla soov päästa haige kassipoeg, kasvas kiiresti inetuks konfliktiks tuntud loomakaitseorganisatsiooniga. Loo keskmes on küsimus loomaomaniku vastutusest, kommunikatsioonist ja sellest, kust jookseb piir aitamise ja ründamise vahel.
Jarko Nõmme 
Anija vallas elav kasside päästja Lota Aadla pöördus hiljuti sotsiaalmeedias kogukonna poole, et koguda annetusi väikese haige kassipoja raviks. Paraku saabus pühapäeva, 10. novembri hommikul kurb teade – hoolimata pingutustest kiisupoeg suri.
Kuid leina varjutas kiiresti eskaleeruv konflikt. Aadla abipalve jäi silma MTÜ Cats Help juhatuse liikmele Liivi Kassihhinile, kelle reaktsioon vallandas laiema arutelu loomakaitse meetodite ja eraisikute vastutuse üle.
Kuvatõmmis Lota Aadla algsest abipalvest sotsiaalmeedias
"Õnnetus" või vastutustundetus?
Konflikti tuumaks sai asjaolu, et surnud kassipoeg ei olnud tänavalt leitud, vaid sündinud Aadla enda kodus. MTÜ Cats Help süüdistas naist vastutustundetuses, viidates, et tema kodus on sündinud mitu pesakonda ajal, mil Eestis on kriitiline hulk kodutuid loomi.
"Sa oled olnud lähedalt seotud loomapäästega, sa näed, kui palju on kodutuid loomi, ja sa lased palju juurde paljuneda ning siis veel küsid raha inimestelt," seisis Liivi Kassihhini saadetud sõnumis.
Lota Aadla selgitas, et tegemist oli õnnetute asjaolude kokkulangevusega. "Esimene pesakond oli õnnetus – emane kass oli liiga noor steriliseerimiseks. Pärast seda lasi ta isase kassi kastreerida, kuid isane oli jõudnud ka teise pesakonna valmis teha," kommenteeris Aadla, lisades, et nüüdseks on kõik isased kastreeritud ja emane ootab lõikust. Ta rõhutas, et ei soovinud organisatsioone koormata ja püüdis ise hakkama saada.
Foto: Kuvatõmmis sotsiaalmeedias
Segadus diagnoosiga ja ähvardused
Pingeid kruvis üles MTÜ poolt esitatud süüdistus, nagu oleks kassipojal olnud väga nakkav ja ohtlik parvoviirus. See väide osutus aga valeks.
"Sai ka talle mainitud, et see oli eksitus, kuna samal ajal pöördus meie poole loomade kiirabi üsna sarnase juhtumiga," tunnistas Kassihhin hiljem, märkides, et tegu oli nendepoolse veaga, kuna arvati ekslikult, et tegemist on sama juhtumiga.
Siiski ei vaibunud kriitika. Vestlused liikusid ähvarduseni teha Aadlast avalik "häbipostitus", kui ta olukorda ei selgita. MTÜ seisukoht on jäik: eraisikust "paljundajad" ei tohiks küsida annetusi olukorras, mille nad on ise tekitanud, eriti kui nad töötavad avalikus sektoris või on seotud loomapäästega.
MTÜ Cats Help: "Ei ole sellist asja nagu planeerimata pesakond"
MTÜ Cats Help juhatuse liige Liivi Kassihhin jäi oma kriitikale kindlaks. Tema sõnul on Anija vallas hulkuvate loomade probleem tõsine ning iga kodus sündinud pesakond süvendab kriisi.
"Kuna Eestis on tuhandeid hulkuvaid loomi ja varjupaikades läheb iga aasta tuhandeid kasse magama, siis ei ole kuskilt otsast ok neid kodus lasta juurde sündida," sõnas Kassihhin. Ta lisas, et kui omanikul pole raha steriliseerimiseks, siis ei tohiks ta looma võtta.
MTÜ andmetel on ainuüksi käesoleval aastal Anija vallast ära toodud üle 60 kassi, kuid abipalveid on kordades rohkem, kui ressursid lubavad lahendada.
Eetiline dilemma
Juhtum tõstatab laiema küsimuse: kas ja kuidas peaksid loomakaitseorganisatsioonid sekkuma eraisikute ellu?
Ühelt poolt on MTÜ-l õigus nõuda vastutustundlikkust, et vähendada kodutute loomade tulva. Teisalt tekitab küsimusi agressiivne kommunikatsioon ja avalik häbistamine, mis võib tulevikus heidutada inimesi abi küsimast. Lota Aadla, kes on varasemalt toetanud Cats Helpi tegevust ja pakkunud hoiukodu, tunneb, et teda rünnati ebaõiglaselt olukorras, kus ta püüdis oma vahendite ja kogukonna toel vastutust võtta.
