Uue korra järgi tuleb looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel tasuda 12 eurot riigilõivu. Avalikus arutelus on seda nimetatud koduloomamaksuks või kiibimaksuks, kuigi juriidiliselt ei ole tegemist maksuga laiemas tähenduses, vaid riigilõivuga, millega kaetakse registri pidamise kulu. Riigiasutused ja varjupaigad on lõivust vabastatud.

Miks register luuakse

Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud kohalike omavalitsuste andmekogude vahel ja osades omavalitsustes puudub elektrooniline arvestus hoopis. Selle tagajärjel on varjupaika sattunud looma pidaja tuvastamine aeglane, loomad viibivad varjupaikades kauem ning kulud suurenevad nii omavalitsustele kui ka varjupaikadele. Halb jälgitavus soodustab ka ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ja pettusi.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde luuakse uus registriosa, lemmikloomaregister, ning senine põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks. Ühtne register peaks võimaldama kiiremini tuvastada varjupaika jõudnud looma pidaja, lühendama looma viibimisaega varjupaigas ja parandama seeläbi loomade heaolu. Samuti peaks see andma riigile parema ülevaate lemmikloomade tegelikust arvust, et planeerida veterinaarteenuseid ja ennetada ohtlike haiguste, näiteks marutaudi levikut.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on muudatuse keskmes loomade heaolu ja vastutustundliku loomapidamise edendamine. „See aitab parandada loomade heaolu ja jälgitavust, tugevdada loomapidaja vastutust ning vähendada hulkuvate loomadega seotud probleeme. Ühtlasi muutub süsteem selgemaks nii omanike, varjupaikade kui ka omavalitsuste jaoks,“ ütles Kruuse.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Kadri Kabel rõhutas, et registreeritud kiip aitab looma leidmisel pidaja tuvastada juba enne, kui loom varjupaika jõuab. „Lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine vähendab omaniku südamevalu, kui ta lemmikloom läheb kaduma,“ rääkis Kabel. „Üleriigiline register aitab loomal koju tagasi jõuda sõltumata sellest, millisest Eesti otsast ta leiti.“

Mida peab loomapidaja tegema

Kohustus puudutab ainult koeri, kasse ja valgetuhkruid, sest neid liike peetakse Eestis lemmikloomadena kõige rohkem. Teiste lemmikloomade, näiteks kilpkonnade, kuldkalade, hamstrite ja papagoide registreerimine jääb vabatahtlikuks.

Kui loom on juba kiibistatud, tuleks kontrollida, kas ta on mõnes praeguses registris kirjas. Enamasti saab seda teha kiibi numbri järgi Eesti lemmikloomaregistri või kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistri kaudu. Kui looma andmed on registris olemas, kantakse need uude riiklikku registrisse automaatselt ja tasuta.

Kiibistamata looma puhul tuleb pöörduda loomaarsti poole, kes paigaldab mikrokiibi ning kannab looma ja pidaja andmed registrisse. Kiibistamine koos registreerimisega maksab kliinikus tavaliselt 20 kuni 35 eurot, lisaks tuleb tasuda visiiditasu ja alates 2027. aasta juunist 12 eurot riigilõivu. Ministeerium soovitab kiibistamise ühendada mõne muu vajaliku visiidiga, näiteks vaktsineerimise või tervisekontrolliga, et vältida eraldi visiiditasu.

Praegustele loomapidajatele antakse üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029. See tähendab, et kõik enne uue korra jõustumist peetud loomad, kes ei ole veel registris, tuleb selleks tähtajaks kiibistada ja registreerida.

Kontaktandmete muutumisest tuleb registrit teavitada. See on tasuta ja vajalik selleks, et kadunud looma omanikku õigete andmete järgi üles leitaks. Kui loom antakse ajutiselt sõbrale hoida või viiakse reisi ajaks koertehotelli, ei pea registris pidajat vahetama. Registriandmeid muudetakse ainult siis, kui looma omanik vahetub püsivalt.

Muudatus vähendab kohalike omavalitsuste ülesannete mahtu, sest seni on nemad pidanud lemmikloomade üle arvet. Samal ajal lisandub loomaarstidele kohustus kanda looma andmed registrisse.

Seaduse tee ja jõustumine

Seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 30. september ning Riigikogu võttis seaduse vastu 28. oktoobril. Nüüd ootab dokument Vabariigi Presidendi otsust. Kui president seaduse välja kuulutab, jõustub uus kord 1. juunil 2027 ja lõplik üleminekuaeg lõpeb 1. jaanuaril 2029.

Seaduse rakendamiseks peab valmima ka riiklik register. Ministeeriumi kava kohaselt jõustuvad muudatused koos uue lemmikloomaregistri valmimisega 2027. aasta juunis.

Seadusega tehakse ka mitmeid tehnilisi muudatusi, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. Muu hulgas täpsustatakse andmete esitamise tähtaegu, lõpetatakse vähe kasutatud paberil andmete esitamise protsess ning täpsustatakse loomataudide ennetamise ja tõrje korraldust.

Ka Anija valla lemmikloomaomanike jaoks tähendab see seda, et kiibistamata loom tasub registreerida esimesel võimalusel, sest enne uue korra jõustumist tehtud kanne on riigilõivust vaba.

Auhindu antakse välja teist korda. Esimesel aastal laekus korraldajatele 115 kandidaati ning nende hulgas oli nii suuri organisatsioone kui väikeseid kogukondi, kelle tegevus ei oleks laiema avalikkuseni ilma konkursita jõudnudki. Kompetentsikeskuse juhatuse liikme Maiu Meriheina sõnul näitas eelmine aasta, kui palju pühendunud eestvedajaid üle Eesti tegutseb.

„Esimesel aastal esitati meile 115 kandidaati ja väga paljudest lugudest selgus, kui suurt tööd tehakse selle nimel, et inimesed rohkem liiguksid. Konkursiga tahamegi need inimesed ja algatused üles leida ja esile tõsta ning näidata, et liikumine saab olla loomulik ja oluline osa meie igapäevaelust,“ ütles Merihein.

Auhindu antakse välja kolmes kategoorias. Kategooria „Lapsed liikuma 2026“ tunnustab algatust, mis on suurendanud laste ja noorte liikumisaktiivsust. Kandidaatide hulgas ootavad korraldajad eelkõige koolieelseid lasteasutusi, üldhariduskoole, kohalikke omavalitsusi, liikumissündmuste korraldajaid ning teisi organisatsioone ja ühendusi.

Kategooria „Liikumissõber 2026“ toob esile organisatsiooni, mis on edendanud oma töötajate liikumisharjumusi. Siin saavad kandideerida ettevõtted, asutused ja teised organisatsioonid, kes on teinud töökeskkonnast liikumist toetava paiga.

Kolmanda kategooria, „Liikumistegu 2026“, auhinna saab silmapaistev ja mõjukas liikumisalgatus või sündmus, mis on viimase aasta jooksul aidanud kaasa erinevate sihtrühmade liikumisaktiivsuse kasvule. Sellele kategooriale saavad kandidaate esitada organisatsioonid, ühendused, kogukonnad ja sündmuste korraldajad, kes on viinud ellu mõjukaid ja uuenduslikke algatusi.

Kandidaatideks võivad olla üksikisikud, kollektiivid, haridusasutused, kogukonnad, ettevõtted ja algatused, mis on aidanud luua aktiivset liikumiskeskkonda või innustanud teisi liikuma. Korraldajad rõhutavad, et kandidaadi esitamine ei nõua valmis presentatsiooni ega pikka bürokraatlikku vormi, vaid eelkõige hästi kirjeldatud lugu.

„Iga esitatud kandidaat ja tema lugu on oluline. Et hea ja inspireeriv tegu edasi jõuaks, võta hetk ja kirjelda algatuse mõju põhjalikult: mida tehti, keda see puudutas ja kuidas see inimeste liikumisharjumusi muutis. Just nii aitame ühiselt tagada, et väärt teod ja inimesed saaksid tähelepanu, mida nad väärivad,“ rääkis Merihein sellest, mida tasub kandidaate esitades silmas pidada.

Praktikas tähendab see seda, et kõige tugevamalt mõjuvad esitused, kus on kirjas konkreetsed arvud ja näited. Kui palju inimesi algatusega kaasa tuli, kui mitmel korral nad kokku said, mis muutus nende igapäevases liikumises ja mis oli see hetk, mil asi käima läks. Samuti tasub ära märkida, kas algatus on jätkusuutlik ja kas seda saaks korrata ka teistes koolides, ettevõtetes või kogukondades, sest just edasikanduvad ideed on need, mida konkursiga enim esile tõstetakse.

Esitatud kandidaate hindab žürii, kuhu kuuluvad SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse, Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli Liikumislabori, Eesti Tööandjate Keskliidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu eksperdid. See koosseis annab aimu, kui laialt mõõdetakse liikumise mõju: seda vaadatakse korraga hariduse, tervise, töömaailma ja kohaliku elu vaatenurgast.

Eelmisel aastal pälvis kategooria „Lapsed liikuma“ auhinna rakendus FitSphere üle-eestilise sammuralli eest, milles osales 208 haridusasutust ja mille käigus koguti kokku 1,1 miljardit sammu. „Liikumissõbra“ tiitli sai AS Mainor Ülemiste City arendamise eest liikumist toetavaks linnakuks, kus liikumist toetava keskkonna on enda jaoks leidnud ligi 18 000 inimest. „Liikumisteo“ auhinna pälvis Kopli Sörk, mis kasvas kahe naabri ideest üle-eestiliseks sörgiliikumiseks ja ühendab tänaseks enam kui 77 sörgikogukonda.

Need kolm lugu näitavad, et liikumisalased algatused ei sünni alati suurte eelarvetega. Sageli piisab ühest inimesest, kes paneb paika aja ja koha, ning kogukonnast, kes tuleb kohale. Koolides võib see tähendada ühist hommikust liikumispausi või klassidevahelist sammuvõistlust, ettevõtetes ühist jalutuskäiku lõuna ajal, külades aga regulaarset sörki või matka, millest saab aastate jooksul traditsioon.

Anija valla jaoks on see üleskutse otsene. Kandidaatide seas on oodatud nii valla lasteaiad ja koolid kui ka külaseltsid, spordiklubid, ettevõtted ja vabatahtlike grupid, kes on viimase aasta jooksul midagi ära teinud selle nimel, et inimesed rohkem liiguksid. Piisab, kui leida üks selline algatus ja kirjutada üles selle lugu. Ka väike ettevõtmine võib olla suure mõjuga, sest auhinna eesmärk ei ole võrrelda osalejaid omavahel suuruse järgi, vaid tuua esile tegelik muutus inimeste harjumustes.

Selleaastased liikumisauhinnad antakse üle 22. detsembril Alexela kontserdimajas Eesti Olümpiakomitee Spordiaasta Tähed 2026 pidulikul auhinnagalal. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 18. november ning lisainfot konkursi, kategooriate ja eelmiste võitjate kohta leiab kodulehelt liigume.ee/liikumisauhinnad. Küsimuste korral saab kirjutada aadressil info@liigume.ee.

Kontserdi vahetu majanduslik mõju avaldub mitmel tasandil. Esmane efekt tuleneb külastajate otsekulutustest majutusele, toitlustusele ja transpordile. Kui piirkonda saabub mitusada või mitu tuhat inimest, suureneb nõudlus kohalike teenuste järele järsult, mis loob ajutise, kuid olulise sissetulekuallika väikeettevõtjatele. Uuringud, mis käsitlevad seda, kuidas kultuurisündmused mõjutavad majandust, näitavad, et selline mõju ei piirdu sündmuse toimumispäevaga, vaid levib laiemalt tarneahelas ja kohalikus teenindussektoris.

Oluline on eristada otsest ja kaudset majanduslikku mõju. Otsene mõju hõlmab piletitulu ja korraldajate kulutusi, samas kui kaudne mõju tekib kohalike ettevõtete omavahelisest koostoimest. Näiteks kontserdikülastaja, kes ööbib kohalikus majutusasutuses, suurendab samal ajal ka toidupoe ja tanklate käivet. Selline multiplikaatoriefekt on väikeste kohtade puhul suhteliselt suurem kui suurlinnades, kuna iga lisanduv euro moodustab kohalikust majandusest proportsionaalselt suurema osa.

Sotsiaalne kapital ja piirkondlik identiteet

Majanduslikust mõõtmest vähemalt sama oluline on kontsertide roll sotsiaalse sidususe tugevdamisel. Ühine kultuurielamus loob kogukonnaliikmete vahel seoseid ja tugevdab kohalikku identiteeti. Väikestes kohtades, kus avalike kogunemiste võimalused on piiratud, võib üks kontsert muutuda aastaringseks kõneaineks ja kohaliku uhkuse allikaks. See psühholoogiline mõõde on raskesti mõõdetav, kuid selle tähtsust ei tohiks alahinnata piirkonna pikaajalise elujõulisuse hindamisel.

Kultuurisündmused toimivad samuti vahendina, mis seob endisi elanikke oma kodukohaga. Inimesed, kes on piirkonnast lahkunud, naasevad sageli just suurte sündmuste ajal, mis loob ajutise, kuid tähendusliku taasühenduse. Selline sidemete taastamine võib pikemas perspektiivis mõjutada ka tagasirände otsuseid ning investeeringuid kodukohta.

Turunduslik mõõde ja piirkonna maine

Hästi korraldatud kontsert toimib piirkonna jaoks tõhusa turundusvahendina. Sündmus, mis pälvib meedia tähelepanu, tõstab koha nähtavust ja kujundab selle mainet atraktiivse sihtkohana. See efekt on eriti väärtuslik piirkondadele, mis võitlevad negatiivse või olematu kuvandiga. Üks õnnestunud sündmus võib muuta viisi, kuidas nii kohalikud kui ka välised vaatlejad piirkonda tajuvad.

Mainekujunduse kontekstis on oluline sündmuste järjepidevus. Üksik kontsert loob küll ajutise impulsi, kuid korduvad sündmused kujundavad püsiva seose piirkonna ja kultuurilise väärtuse vahel. Nii nagu spordisündmuste puhul, kus platvormid nagu Optibet näitavad, kuidas regulaarne tähelepanu hoiab publiku huvi üleval, vajavad ka kultuurisündmused strateegilist planeerimist ja järjepidevust, et saavutada kestev mõju.

Väljakutsed ja jätkusuutlikkuse küsimus

Kontsertide positiivse mõju kõrval tuleb kriitiliselt hinnata ka nende jätkusuutlikkust. Paljud väikestes kohtades korraldatud sündmused sõltuvad suuresti avalikust rahastusest või üksikute entusiastide pühendumusest. Kui need toetusmehhanismid kaovad, võib sündmus kiiresti hääbuda, jättes piirkonna ilma loodetud pikaajalisest kasust. Seetõttu on oluline analüüsida, kuidas muuta kultuurisündmused majanduslikult iseseisvaks ja vastupidavaks.

Arutelu selle üle, kuidas Eesti muusikaettevõtlust arendada, rõhutab vajadust professionaalse korralduse ja jätkusuutlike ärimudelite järele. Väikeste kohtade jaoks tähendab see sageli koostöö otsimist naaberpiirkondadega, ühise turunduse arendamist ja kohalike ressursside nutikat kasutamist. Ilma sellise strateegilise lähenemiseta jääb iga kontserdi mõju pelgalt episoodiliseks.

Mõõtmise metoodilised väljakutsed

Kultuurisündmuste mõju täpne hindamine on metoodiliselt keeruline ülesanne. Majanduslikke näitajaid, nagu käibe kasv ja tööhõive, on võimalik mõõta suhteliselt objektiivselt, kuid sotsiaalse kapitali ja identiteedi tugevnemise hindamine nõuab kvalitatiivseid meetodeid. Usaldusväärne analüüs peaks kombineerima mõlemat lähenemist, et vältida mõju üle- või alahindamist.

Oluline on samuti arvestada niinimetatud nihkeefektiga, mille puhul kohalikud elanikud suunavad oma kulutused kontserdile, kuid vähendavad samal ajal muid väljaminekuid. Tõeline lisandväärtus tekib peamiselt väljastpoolt saabuvate külastajate kulutustest, mistõttu on sündmuse laiema piirkondliku haarde hindamine keskse tähtsusega.

Kokkuvõttev perspektiiv

Kokkuvõttes võib tõdeda, et üks hea kontsert omab potentsiaali väikese koha elustamiseks mitmel tasandil korraga. Majanduslik impulss, sotsiaalse sidususe tugevnemine ja piirkonna maine paranemine moodustavad omavahel seotud mõjude võrgustiku. Siiski ei tohiks idealiseerida üksiksündmuse võimet struktuurseid probleeme lahendada. Kestev mõju eeldab järjepidevust, strateegilist planeerimist ja kohaliku kogukonna aktiivset kaasatust.

Poliitikakujundajate ja korraldajate jaoks tähendab see vajadust vaadata kaugemale ühe õhtu emotsioonist ning kavandada kultuurisündmusi osana laiemast piirkondliku arengu strateegiast. Just sel viisil saab ajutisest sädemest kujuneda püsiv valgus, mis väikese koha elu tõeliselt ja kestvalt rikastab ning annab kogukonnale uue tuleviku.

Vana tööstushoone, mahajäetud veski, endine kauplus või isegi pargipink – kõik need on muutunud kultuurikolleteks. Loomeinimesed otsivad ebatavalisi kohti, sest just seal sünnib midagi uut ja ootamatut. Eesti maapiirkondades on tühjaks jäänud hooned saanud teise elu kunstigaleriidena, kontserdipaikadena ja kogukonnakeskustena. Statistikaameti andmetel on kultuuritarbimine viimastel aastatel liikunud üha enam väljapoole traditsioonilisi asutusi, nagu näitab värske statistika rahva vaba aja veetmise kohta.

See muutus ei ole juhuslik. Noored loojad ei taha mahtuda vanadesse raamidesse. Nad soovivad vabadust, paindlikkust ja ruumi eksperimenteerimiseks. Rahvamaja jääb oluliseks, kuid see ei ole enam ainus lava. Kultuur on muutunud liikuvaks, mitmekülgseks ja julgeks.

Digitaalne pööre muudab mängureeglid

Internet on kõik pea peale pööranud. Väikese küla muusik võib täna jõuda tuhandete kuulajateni, ilma et ta lahkuks kodust. Virtuaalsed näitused, veebikontserdid ja otseülekanded on avanud uksed, mis olid varem suletud. Kultuuriministeeriumi suunised rõhutavad digitaalse kättesaadavuse olulisust, millest annab ülevaate kultuurivaldkonna arengukava, mis seab eesmärgiks viia loomesisu iga inimeseni.

Samal ajal on vaba aja veetmise viisid mitmekesistunud. Inimesed otsivad põnevust, strateegilisi väljakutseid ja sotsiaalset suhtlust ka ekraani taga. Üheks kasvavaks meelelahutusvormiks on saanud online pokker, mis ühendab loogikat, psühholoogiat ja seltskondlikku pinget ühes mängus. See näitab, kuidas digitaalne maailm pakub alternatiive traditsioonilisele ajaviitele ja täiendab kohalikku kultuuripilti uute kogemustega.

Kogukond loob ise oma kultuuri

Kõige põnevam muutus on see, et inimesed ei ole enam passiivsed tarbijad. Nad on muutunud loojateks. Üle Eesti tekivad kogukondlikud algatused, kus naabrid korraldavad ise festivale, töötubasid ja ühisüritusi. Keegi ei oota, et riik või suur organisatsioon neile kultuuri serveeriks. Nad võtavad ohjad enda kätte.

See rohujuuretasandi liikumine on loonud hämmastava mitmekesisuse. Väikesed külapäevad on kasvanud rahvusvahelisteks sündmusteks. Kodused kohvikud ja õuekohvikud on muutunud loomingulisteks kohtumispaikadeks. Käsitöölaadad ühendavad põlvkondi ja traditsioone. Euroopa kultuuriuuringud kinnitavad, et just selline kohalik aktiivsus tugevdab ühiskonda, nagu kirjeldab Euroopa Liidu ülevaade kultuuri rollist kogukondade sidususes.

Loodus kui lava

Üha enam kolib kultuur ka loodusesse. Metsa serval toimuvad kontserdid, järve ääres peetakse luuleõhtuid ja mägede vahel korraldatakse kunstiresidentuure. Loodus ei ole enam ainult taust, vaid aktiivne osa kunstilisest kogemusest. See suund peegeldab ka kasvavat soovi ühendada kultuur ja keskkonnateadlikkus.

Sellised üritused meelitavad kohale inimesi, kes muidu ei pruugiks kultuuriüritustele sattuda. Vaba õhu kontsert või metsamatk koos loominguga pakub elamust, mida tavaline saal ei suuda anda. Kultuur ja loodus põimuvad üheks tervikuks, luues mälestusi, mis jäävad kauaks.

Väljakutsed ja võimalused

Muidugi ei ole see teekond ilma takistusteta. Rahastamine jääb paljudele algatustele endiselt murekohaks. Vabatahtlikud põlevad vahel läbi. Vananevates piirkondades on raske leida uusi eestvedajaid. Kuid just need väljakutsed sunnivad otsima loomingulisi lahendusi ja uusi koostöövorme.

Üks võti peitub põlvkondade koostöös. Noored toovad kaasa digitaalsed oskused ja värsked ideed, vanemad jagavad kogemust ja traditsioone. Kui need kaks jõudu ühinevad, sünnib midagi tõeliselt võimsat. Kohalik kultuur ei ole enam staatiline, vaid pidevas liikumises ja arengus.

Kultuuri uus määratlus

Peame ümber mõtestama selle, mida kultuur üldse tähendab. See ei ole enam ainult kõrgkunst või formaalsed etendused. Kultuur on elav protsess, mis hõlmab kõike alates tänavakunstist kuni digitaalse loominguni. See on viis, kuidas kogukond end väljendab ja oma identiteeti kujundab.

Just seetõttu on oluline mitte takerduda vanadesse määratlustesse. Kui me hoiame kinni ainult rahvamaja mudelist, jätame tähelepanuta tohutu hulga loomingut, mis sünnib mujal. Avatud meel ja uudishimu on need omadused, mis aitavad meil kultuuri rikkust tõeliselt mõista ja hinnata.

Tulevik kuulub julgetele

Kohaliku kultuurielu tulevik on heledam kui kunagi varem. See ei sõltu enam ühest hoonest ega ühest institutsioonist. See elab inimestes, nende ideedes ja soovis midagi luua. Iga kogukond, kes julgeb unistada ja tegutseda, saab kirjutada oma kultuuriloo.

Me ei pea enam ootama, et keegi teine meile kultuuri tooks. Me oleme ise selle loojad, kandjad ja edasiviijad. Rahvamaja jääb väärikaks osaks meie pärandist, kuid see on nüüd vaid üks täht palju suuremas tähtkujus. Kultuur on vaba, mitmekesine ja piiritu.

Tulevik ootab neid, kes ei karda katsetada, eksida ja uuesti proovida. Igaüks meist võib olla see sädelev iniment, kes süütab oma kodukohas uue loomingulise tule. Alustada tuleb kohe, oma kogukonnas, oma unistustega. Nii sünnib kultuur, mis tõeliselt elab ja hingab meie kõigi seas, igas nurgas ja igal hetkel.

Põhjus on proosaline: väikelinn on odav ja paindlik. Suurlinnas maksab tänava sulgemine varanduse ja bürokraatia võtab nädalaid. Väikelinnas piisab ühest kõnest linnapeale ja asi on korras. Pärnu muudeti filmi tarvis isegi Norra linnaks Trondheimiks, mida kajastas Pärnu Trondheimiks muutmine, ja see näitab täpselt, kui kergesti saab ühe koha visuaalselt teiseks kirjutada. Autentne arhitektuur, tühjad tänavad ja odav tööjõud on kombinatsioon, mida produtsendid armastavad. Kohalikule tähendab see peamiselt ebamugavust.

Valikut tehes ei mõtle keegi sellele, kas linn sellest midagi võidab. Mõeldakse kaadrile. Kui vana puumaja näeb kaamera silmis õige välja, ollakse valmis maksma, aga mitte sentigi rohkem kui vaja. Romantika, et "meie linn jõuab filmilinale", ei pane kellelegi leiba lauale.

Lubadused versus tegelikkus

Kõige valusam osa on infrastruktuuri jutt. Poliitikud armastavad rääkida filmistuudiotest ja püsivatest töökohtadest. Jõhvi filmilinnaku puhul, millest kirjutati, kui Jõhvi filmilinnak sai nurgakivi, on produtsendid stuudiote valmimist pikisilmi oodanud. Nurgakivi panemine ja valmis stuudio on kaks väga erinevat asja. Vahepeal on palju tseremooniaid, veel rohkem lootust ja harva reaalset tootmismahtu, mis kulud ära tasuks.

Kohalik ettevõtja, kes loodab filmirahale, peab aru saama ühest asjast: võttegrupp tuleb oma varustuse, oma toitlustuse ja tihti ka oma majutuslepingutega. Kohvik võib müüa paar päeva rohkem kohvi. Hotell saab mõne broneeringu. Kuid see ei ole püsiv majandus, vaid hooajaline piik, mis kaob sama kiiresti kui ilmus.

Ajalugu kui dekoratsioon

Ajaloolised sündmused on eriti populaarne teema, sest Eesti maastik sobib mineviku kujutamiseks. Aidus võeti üles ajaloolist filmi muistsest vabadusvõitlusest, nagu näitas Aidu ajaloolise filmi võttepaik. Selline projekt toob külla kümneid statiste, hobuseid ja ajastukostüüme. Küla elab paar nädalat teises sajandis. Siis pakitakse kõik kokku ja jääb järele mälestus ning võib-olla mõni foto kohaliku poe seinal.

Ärge saage valesti aru. Ma ei ütle, et sellel pole väärtust. Statistina osalemine on paljudele põnev kogemus ja kohalik pood teenib. Aga pidada seda regionaalpoliitika alustalaks on enesepettus. Film on sündmus, mitte strateegia.

Raha, mis liigub mujale

Suurem osa filmieelarvest ei jää kunagi võttepaika. See läheb näitlejatele, tehnikale, järeltootmisele ja produtsentide taskusse pealinnas või välismaal. Väikelinn saab purukillud. Kui tahad raha mängimisest tõsiselt rääkida, siis õnnemängude maailmas on läbipaistvus vähemalt selge, näiteks NUTZ portaali puhul on vägagi selge, mille peale panustad. Filmitööstuses jääb väikelinnale sageli ainult lootus ja arve elektri eest, mida võttegrupp kasutas.

Välismaa filmitegijad eelistavad Eestis kindlaid paiku, nagu kirjeldas välismaa filmitegijate eelistused ülevaade. Need valikud põhinevad logistikal ja maksusoodustustel, mitte soovil kohalikku kogukonda rikastada. Kui tingimused kuskil mujal muutuvad soodsamaks, kolib tööstus sinna järgmisel hooajal. Lojaalsust ei ole.

Mida väikelinn tegelikult teha saab

Kui linn tahab filmivõttest midagi reaalset, peab ta lõpetama suurte unistuste nautimise ja keskenduma väikestele, konkreetsetele asjadele. Esiteks: dokumenteerida iga kokkupuude. Kes maksis, kui palju ja mille eest. Teiseks: luua selged reeglid tänavate sulgemiseks ja hüvitamiseks, et kohalik ettevõtja ei jääks kahjumisse. Kolmandaks: mitte investeerida maksumaksja raha stuudiohoonetesse enne, kui on olemas allkirjastatud pikaajalised lepingud, mitte kavatsuste protokollid.

Praktiline kasu tuleb väikestest asjadest. Kohalik, kes õpib olema asukohahaldur või toitlustaja võttegrupile, saab oskuse, mida saab korrata. See on väärtuslikum kui üks suur film, mis tuleb korra ja kaob. Oskus jääb, film läheb.

Lõpphinnang ilma roosade prillideta

Filmivõte väikelinnas on nagu pulm võõras peres. Sa koristad enne, talud melu peo ajal ja koristad pärast, aga kingitused viiakse mujale. Mõni kogemus jääb, mõni tutvus tekib, kuid elu ei muutu. See on okei, kui sa sellest teadlik oled.

Probleem tekib siis, kui keegi müüb seda muuks. Kui volikogu lubab töökohti, turismibuumi ja uut identiteeti, siis müüb ta illusiooni. Tark väikelinn võtab filmigrupi vastu nagu iga teise kliendi: viisakalt, professionaalselt ja arvega. Ta ei armu projekti ega ehita tulevikku ühe hooaja tootmisgraafiku peale.

Lõpuks on filmivõte lihtsalt üks äri paljudest. See ei päästa kahanevat linna ega asenda tõelist majandust. Kui suhtuda sellesse kui ajutisse tuluallikasse, mis nõuab selgeid kokkuleppeid, on kõik korras. Kui suhtuda sellesse kui imesse, saab pettumus kindel olema. Kaamera lahkub alati enne, kui tänav jõuab harjuda prožektorite valgusega, ja järele jääb tavaline argipäev.

Kõige olulisem uus õigus puudutab konfiskeerimist. Praegu saab politsei nõuetele mittevastava tõukeratta liiklusest kõrvaldada ja jaoskonda hoiule viia, kuid peab selle menetluse lõppedes omanikule tagastama, kui kohus ei ole otsustanud teisiti. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on konfiskeerimistaotlusi kohtule esitatud, kuid kohus ei ole seni rahuldanud mitte ühtegi taotlust. Uus seadus annab politseile õiguse konfiskeerida selline sõiduk ise, ilma kohtuotsuseta.
Konfiskeerimine puudutab sõidukit, mis on liikluses kasutatud ja mis ei vasta kergliikuri nõuetele. Eesti seaduses on kergliikuri piiriks 25 kilomeetrit tunnis ja 1 kilovatt. Kui tõukeratta valmistajakiirus on suurem või mootori võimsus üle 1 kilovati, ei ole tegu kergliikuriga. Sellist sõidukit ei tohi liikluses kasutada ja selle võib käest võtta. Konfiskeeritud masinat omanik enam tagasi ei saa.
See ei tähenda, et politsei võtab iga piiri ületava masina automaatselt ära. Kliimaministeeriumi veonduse- ja liiklusvaldkonna juhi Margus Tähepõllu sõnul jääb politseile otsustusõigus: ta hindab juhtumi asjaolusid ja otsustab, kas konfiskeerimine on vajalik. Kuid võimalus on seaduses olemas. See on põhimõtteline muudatus, sest seni on politsei saanud masina küll hoiule võtta, aga mitte lõplikult ära võtta.
Teine oluline muudatus puudutab lapsevanemat. Uue seaduse järgi saab lapsevanemale teha kuni 160 euro suuruse trahvi, kui ta annab tõukeratta lapsele, kellel ei ole õigust kergliikuriga liikluses sõita. See on senisest selgem vastutus. Praegu eraldi lapsevanema trahvi elektritõukeratta eest ei ole. Kui tegu on mootorsõidukiga, saab juhti karistada mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhiloata, mille rahatrahv on kuni 800 eurot. Kuid see on juhi trahv, mitte lapsevanema oma.
Kolmas muudatus puudutab vanust ja juhtimisõigust. Kergliikurit tohiks juhtida alates 10. eluaastast sõltumata sellest, kas sõidetakse sõiduteel, kõnniteel või kergliiklusteel. 10-15-aastastel peab olema jalgratturi juhtimisõigus kõigil teedel. 14-15-aastasele, kellel on AM-kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, ei ole täiendavat jalgratturi juhiluba vaja. Jalgratta juhtimisõiguse taotlemisel saab edaspidi läbida ka kergliikuriõppe, mis arvestab elektritõukeratta eripäradega. See annab politseile selge aluse kontrollida, kas lapsel on tõukerattaga sõitmiseks õigus.
Neljas muudatus puudutab rendiettevõtteid. Nad peavad tuvastama kasutaja isiku ja kontrollima, kas kasutaja vanus vastab nõuetele ning tal on vajalik juhtimisõigus. Lisaks tuleb kasutusele võtta lahendused, mis takistavad kontode väärkasutust, näiteks olukorda, kus alaealine sõidab teise inimese kontoga. Rendiettevõttele, kes rikuvad neid nõudeid, on ette nähtud kuni 3200 euro suurune trahv. Kohalikud omavalitsused saavad õiguse kontrollida rendiettevõtjate tegevust, sealhulgas teha kontrolltehinguid.
Viies muudatus puudutab vastutust sõiduki omanikule või valdajale. Vastutus laieneb ka juriidilistele isikutele, kes annavad kergliikuri, jalgratta või pisimopeedi kasutamiseks inimesele, kes ei vasta vanuse- või juhtimisõiguse nõuetele. See tähendab, et vastutus ei lasu enam ainult juhil, vaid ka sellel, kes sõiduki käest annab.

Taust: miks need õigused tulevad

Muudatus ei tule tühjale kohale. 2025. aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur, ja hukkus üks inimene. Tänavu oktoobrikuu seisuga on kergliikuritega juhtunud 276 õnnetust ja hukkunud üks sõitja. Need on ainult ametlikku statistikasse jõudnud juhtumid. Suur osa kukkumisi ei jõua politseini, sest inimene läheb ise erakorralise meditsiini osakonda või ravib end kodus.
Murettekitav on see, kellega õnnetused juhtuvad. Viimastel aastatel on kasvanud just 11-15-aastaste osakaal ning tänavu on kergliikuriõnnetustesse sattunutest ligi pooled alaealised. Lastehaigla arstid on rääkinud ligi kahekümnest eluohtliku traumaga lapsest, kellest peaaegu ükski ei kandnud kiivrit. See ei ole juhuslik. Laps hindab kiirust ja ohtu teisiti kui täiskasvanu. Ta võib arvata, et sirge tee on ohutu, et pidurid peavad, et teine liikleja märkab teda.
Selle taustal juhtus suvel Anija vallas surmaga lõppenud õnnetus. Kooliealine laps kukkus elektritõukerattalt ja suri hiljem haiglas. Ta ei kandnud kiivrit. Juhtum on kriminaalmenetluses ja selle üksikasju ei ole avalikustatud. See ei ole artikli keskmes, kuid see näitab, miks seadusemuudatust kiirelt oodatakse. Anija vald ei ole renditõukerataste turg. Siin on küsimus eelkõige eramajapidamistesse ostetud seadmetes, mis jõuavad külateedele sama kiiresti kui linna kõnniteele.

Mida seadus täna lubab

Kehtiv seadus ütleb selgelt, mida tohib. Kergliikuriga võib liigelda jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel. Sõidutee paremas servas võib sõita ainult siis, kui kergliiklustee puudub või on oluliselt raskendatud. Jalakäijate läheduses tuleb sõita nende kiirusega ja neist piisavalt kaugelt mööduda. Ülekäigurajal tohib sõita jalakäija tavakiirusel, kuid automaatset eesõigust autode ees ei ole. Raudteed tuleb ületada jalgsi, tõukeratas käekõrval.
Kiiver on kohustuslik alla 16-aastasele juhile. Täiskasvanule ei ole see seadusega kohustuslik, kuid Transpordiamet soovitab seda tungivalt. Tõukerattal tohib sõita ainult üks inimene, kaine peaga ja ilma telefonisõltuvuseta. Pimedas peavad ees põlema valge ja taga punane tuli. Parkides tuleb jätta jalakäijale vähemalt 1,5 meetri laiune vaba käiguriba.
Kindlustus on kohustuslik, kui kergliikuri valmistajakiirus on üle 14 kilomeetri tunnis ja mass üle 25 kilogrammi. Tavaline 25-kilomeetrise tunnikiirusega ja kergem tõukeratas seda kohustust ei tekita. Kindlustus ei muuda aga ebaseaduslikku sõidukit seaduslikuks. Kui tõukeratas on tehase järgi võimeline sõitma 45 või 60 kilomeetrit tunnis, ei aita rakenduses valitud aeglane režiim. Valmistajakiirus on konstruktsiooniline, mitte ekraanil nähtav number.
Laste puhul on praegune regulatsioon ebaühtlane. Kõnniteel ja kergliiklusteel ei ole seaduses üldist vanuse alampiiri. Sõiduteel kehtivad jalgratturi reeglid: alla 8-aastane ei tohi sõiduteel sõita ka täiskasvanu saatel, 8-9-aastane võib seda teha ainult täiskasvanu vahetul saatel ning 10-15-aastane iseseisvalt ainult jalgratturi juhiloaga. Just seda lünka on hakatud sulgema.

2026. aasta: kaks eelnõu ja linnade kannatus

2026. aasta tõi elektritõukerataste regulatsiooni päevakorda senisest tõsisemalt, kuigi lõplik otsus jäi Riigikogu kätte. Märtsis algatas Keskerakonna fraktsioon liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis oleks andnud kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada renditavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. Eelnõu nägi ette ka vanusepiiri ja juhtimisõiguse kontrolli ning kiivri kasutamise täpsustamist. Riigikogu lükkas selle tagasi. Samal ajal oli menetluses valitsuse eelnõu, mille eesmärk on vähendada kergliikuritega seotud õnnetusi.
      Valitsuse eelnõu on see, millega kaasnevad 2027. aasta muudatused. See on Riigikogus teise lugemise ootel. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027, et rendiettevõtjad jõuaksid IT-arendused teha ja alaealised jõuaksid juhtimisõiguse omandada.
2027. aasta tõi kaasa ka linnade tasandi reeglid. Tallinn on kehtestanud renditõukeratastele kiiruspiirangud ja parkimistsoonid, eriti kesklinnas ja Kadriorus, ning nõuab rendifirmadelt senisest selgemat kasutus- ja parkimisjuhendit. Linnavalitsus on korduvalt öelnud, et eelistab üleriigilist regulatsiooni, sest omavalitsuste kaupa erinevad reeglid tekitavad segadust. Pärnu linnavolikogus leiti sügisel, et elektritõukside puhul tuleks pigem tugevdada järelevalvet kui kehtestada täielik keeld. See näitab, et küsimus ei ole enam ainult suurte linnade probleem.
      Riiklikul tasandil seadis liiklusohutusprogramm 2026-2035 eesmärgi viia alla 16-aastaste laste liiklussurmade arv 2035. aastaks nullini. See on ambitsioonikas eesmärk, arvestades, et kergliikuriõnnetused on just noorte seas kasvanud. Programm räägib ohutust liiklussüsteemist, kus inimlik eksimus ei tohi lõppeda surmaga. Elektritõukeratta puhul tähendab see ühelt poolt paremat taristut ja selgemat ruumikasutust, teiselt poolt aga ka sõidukite ja nende kasutajate paremat kontrolli.
      Kooliaasta alguses tuletasid Transpordiamet ja politsei taas meelde, millised elektritõukerattad tänavatel sõita tohivad. Sõnum oli lihtne: kontrollige enne ostu valmistajakiirust ja võimsust. Kui number on üle 25 kilomeetri tunnis või üle 1 kilovati, ei ole see kergliikur. Sellest hoolimata müüakse neid masinaid vabalt. Ostja vastutab ise, aga laps, kes sellise masina selga istub, ei vastuta. Vastutab see, kes masina ostis ja lubas sellega sõita.

Aku, mis võib süttida

Elektritõukeratas ei ole ainult liiklusküsimus. See on ka tuleohutus. Päästeameti ja Postimehe andmetel toimus ajavahemikul 2022. aastast kuni 2026. aasta juuli lõpuni vähemalt 167 akudega seotud hoonetulekahju või tuleohu sündmust, millest üle kolmandiku sai alguse laadimise ajal. Liitiumioonaku põleng ei käitu nagu tavaline tulekahju. See võib alata termilise ahelreaktsioonina, paisuda, hakata suitsu eraldama ja süttida mõne hetkega. Kõige ohtlikum on see siis, kui akut laetakse öösel esikus, korteriukse juures või ruumis, kust puudub kiire väljapääs.
Märgid, millele tuleb tähelepanu pöörata, on aku kuumenemine, paisumine, kuju muutumine, ebatavaline lõhn, suits, sisin või leke. Kui aku on saanud tugeva löögi, ei pruugi see kohe süttida, vaid alles päevi või nädalaid hiljem laadimise ajal. Sellepärast ei tohiks kukkumise või avarii järel vigastatud akuga tõukeratast edasi kasutada. Laadida tuleks ainult originaallaadijaga, kuivas ja hästi ventileeritavas kohas, eemal kergestisüttivatest materjalidest ja väljapääsuteedest. Kui aku süttib, tuleb helistada 112 ja eemalduda ruumist, mitte jääda leeke kustutama.

Mida 2027. aastal veel muutub

Lisaks politsei õigustele ja lapsevanema trahvile toob 2027. aasta ka akuregulatsiooni. Alates 18. veebruarist 2027 peab iga elektrisõiduki aku, kergtranspordivahendi aku, kodune salvestusaku ja tööstusaku, mis tuuakse Euroopa Liidu turule, saama digitaalse tootepassi. Samast kuupäevast peab QR-kood olema ka kõigil teistel patareidel ja akudel. Akupass seotakse konkreetse akuga QR-koodi kaudu ning see sisaldab muu hulgas aku tunnus- ja tehnilisi andmeid, tootja andmeid, toimivus- ja vastupidavusnäitajaid ning teavet parandamise, korduskasutuse ja ringlussevõtu kohta.
Akuregulatsioon puudutab ka eemaldatavust ja ringlussevõttu. See tähendab, et tulevikus ei saa tõukeratta akut käsitleda lihtsalt musta kastina, mida keegi ei tea, kust see tuli ja kuhu see läheb. Tarbijale annab see parema võimaluse kontrollida, kas tegu on nõuetele vastava tootega. Järelevalvele annab see paremad andmed. Kuid see ei asenda ohutusreegleid tänaval. Hea aku ei tee 60-kilomeetrise tunnikiirusega masinast seaduslikku kergliikurit.
2027. aasta märtsist muutub ka see, kuidas rendiettevõtted peavad klienti kontrollima. See puudutab eelkõige linnu, kus renditõukerattaid on palju. Anija valla jaoks on olulisem see, et politsei saab senisest selgema õiguse võtta käest masin, mis ei ole kergliikur. See on vastus olukorrale, kus lapsele ostetud 60-kilomeetrise tunnikiirusega tõukeratas seisab küll kodus, aga jõuab külateele niipea, kui täiskasvanu hetkekski tähelepanu kaotab.

Vastutus algab kodust

Anija valla jaoks ei ole see abstraktne. Siin on väike kogukond, kus üks õnnetus puudutab paljusid. Seadus saab kehtestada vanusepiiri, trahvi ja konfiskeerimise. Seadus ei saa seista lapse kõrval ja kontrollida, kas ta pani kiivri pähe. Seda saab teha ainult täiskasvanu, kes selle tõukeratta ostis.
Elektritõukeratas on mugav ja keskkonnasõbralik liikumisvahend. Seda ei ole mõtet keelata ega kriminaliseerida. Aga iga sõidukiga käib kaasas vastutus. Kui 2027. aastal saab politsei õiguse sellised masinad liiklusest lõplikult kõrvaldada, ei ole see ainult karistus. See on ka sõnum, et seadusele mittevastav tõukeratas ei ole mänguasi, mida saab hooajaks välja võtta ja seejärel jälle tänavale tuua. Reeglid muutuvad 2027. aastal. Mõtlemine peab muutuma varem.

Kampaania on üle-eestiline ja seda korraldavad Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Transpordiamet, kohalikud omavalitsused ja jäätmekäitlejad. Anija valla inimestele tähendab see eeskätt ühte: puksiir tuleb kohale, kaugus ega auto seisukord ei ole takistuseks. Üle saab anda ka osaliselt lammutatud sõiduki ja sellise auto, mis on liiklusregistrist juba kustutatud.

Tellimiseks tuleb helistada ühele kolmest jäätmekäitlejast: Eesti Autolammutuste Liit MTÜ numbril 5787 7233, Kuusakoski AS numbril 13 660 või Metruna OÜ numbril 1817. Kõik kolm võtavad vastu ka Harjumaa tellimusi. Kliimaministeeriumi lehel on kampaania lõpuks märgitud 8. november, Anija vald annab lõppkuupäevaks 1. novembri, seega ei tasu helistamist viimasele päevale jätta. Jäätmekäitlejad koguvad tellimused kokku ja lepivad iga kliendiga eraldi äraveo aja.

Mida peab üleandmisel ette näitama

Kui äraveo tellib sõiduki omanik, piisab kehtivast registreerimistunnistusest ja isikut tõendavast dokumendist. Kui registreerimistunnistus on kadunud, aitab Transpordiamet vajaliku tõendi väljastada ja kampaania ajal on see tasuta.

Kui üleandja ei ole sõiduki omanik, on lisaks vaja ostu-müügilepingut. Registrist kustutatud sõiduki puhul tuleb esitada registriväljavõte, isikut tõendav dokument ja omaniku volikiri.

Eraldi teema on võõras romu, mis seisab kinnistul ja mille omanikku ei tea. Sellisel juhul tasub kõigepealt vaadata Transpordiameti e-teeninduse taustakontrollist, kas sõiduk on üldse veel liiklusregistris. Kontrollimiseks piisab registreerimisnumbrist või VIN-koodist. Kui sõiduk on registrist juba kustutatud, saab selle ära anda inimene, kelle valduses auto on, või selle kinnistu omanik, kus auto seisab. Endise omaniku luba ega auto dokumente siis vaja ei ole.

Kampaania kehtib M1-, N1- ja L2e-kategooria sõidukitele ehk sõiduautodele, kaubikutele ja väikestele mootorratastele. Järelhaagiseid kampaania ei hõlma. Romu eest raha ei maksta, kampaania mõte on katta transport, mille omanik muidu ise kinni maksaks.

Miks see kõik praegu nii kiire on

Kaks tähtaega jooksevad sisuliselt kõrvuti ja mõlemad puudutavad just vanu autosid.

Esiteks kustutab Transpordiamet 1. novembril 2026 registrist automaatselt need sõidukid, mille registrikanne oli 1. juuli 2026 seisuga peatatud kauem kui seitse aastat. Neid loetakse kadunud sõidukiteks.

Teiseks muutub 1. jaanuarist 2027 peatatud registrikandega sõiduk mootorsõidukimaksu objektiks. Seni ei ole selliste autode eest aastamaksu määratud, mistõttu on paljud inimesed hoidnud vana autot lihtsalt „registris seisma jätmise“ teel. See uks sulgub.

Ja kolmandaks, kõige valusam number. Kui autot enam olemas ei ole, saab selle registrist kustutada ilma lammutustõendita. 2025. aastal oli see toiming tasuta, 2026. aastal maksab 15 eurot ja alates 1. jaanuarist 2027 tuleb tasuda 800 eurot riigilõivu.

Tingimus on seejuures oluline: sel lihtsustatud teel saab kustutada sõidukit, mille registrikanne on peatatud või mis on registrist ajutiselt kustutatud ja mille viimasest tehnoülevaatusest on möödunud vähemalt kaks aastat. See reegel kehtib kuni 31. detsembrini.

800 eurot ei ole lihtsalt trahv

Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld on selgitanud, et nii suur riigilõiv on mõeldud kahe asja korraga: takistama autode omavolilist lammutamist ja katma võimalikke keskkonnakahjusid. Tema sõnul on 800 eurot sisuliselt keskkonnalõiv.

Loogika on lihtne. Kui auto lammutab ettevõte, kellel on selleks keskkonnaluba, väljastatakse lammutustõend ja sõiduk kustutatakse registrist tasuta. Kui auto lammutati ise „kuuri taga“ või anti üle firmale, kellel luba ei ole, jääb omanik registrisse alles. Vana süsteem võimaldas sellise auto odavalt ja vaikselt registrist kustutada. Uus hind peaks selle ära hoidma.

Samas jääb seaduslik tee edasi tasuta. Sõiduauto või kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto puhul piisab, kui anda sõiduk üle jäätmekäitlusettevõttele, kes esitab taotluse koos lammutustõendiga. Enne 2004. aasta 1. maid lammutatud või hävinud sõiduki puhul lammutustõendit ei nõuta.

Mida see tähendab 2026. aasta automaksu juures

Mootorsõidukimaks kehtib 2025. aastast ja koosneb kahest osast: Maksu- ja Tolliameti kogutavast aastamaksust ning Transpordiameti kogutavast registreerimistasust. Tänavu moodustati aastamaksu teated juba veebruaris ja need on nähtavad e-MTAs. Maks tuleb tasuda kahes osas, pool 15. juuniks ja teine pool 15. detsembriks.

Üle 20 aasta vanustel sõiduautodel ja kaubikutel on aastamaks ühtne 50 eurot, sõltumata mootorist ja muudest parameetritest. Lastega peredele tehti aga tänavu oluline leevendus: maksukohustust vähendatakse kuni 100 euro võrra iga kuni 18-aastase lapse eest. Seda tehakse automaatselt, vanemal ei tule selleks ise midagi teha.

Alates 1. jaanuarist 2026 maksustatakse ka 8- ja 9-kohalised väikebussid N-kategooria määradega, mis jätab arvestusest välja massiosa. Rahandusministeeriumi näitel võis sellise bussi aastamaks varem olla 600 kuni 800 eurot, uue loogika järgi jääb see sageli 135 euro kanti. Muudatus puudutab eeskätt lasterikkaid peresid ja liikumispuudega inimesi.

Mis saab 2027. aastal

Peatatud registrikandega sõidukid muutuvad maksuobjektiks 1. jaanuarist 2027. See puudutab kõiki neid autosid, mis on aastaid registris „peatatud“ seisundis, sageli ilma, et omanik mäletaks, kus auto üldse asub.

Ajutiselt registrist kustutatud sõidukid jäävad maksuvabaks, aga ainult siis, kui need on kustutatud terve kalendriaasta jooksul. Kui ajutine kustutamine aasta sees lõpeb või lõpetatakse, tuleb tasuda kogu aasta maks, mitte proportsionaalselt. See on selge vahe võrreldes 2025. ja 2026. aastaga, mil maks arvestati aasta lõpuni jäävate päevade järgi.

Teisisõnu: alates uuest aastast ei ole enam odavat nippi, millega auto registris hoidmine midagi ei maksa. Iga sõiduk, mis on registris ja mille eest maksu ei ole tasutud, toodab uuel aastal kohustuse.

Mida soovitan Anija valla inimestel teha

1. Vaadake Transpordiameti e-teenindusest üle kõik sõidukid, mis on teie nimele registreeritud. Sageli on nimekirjas autosid, millest omanik on ammu unustanud.
2. Kui auto on alles ja seisab, otsustage, kas hoiate seda. Kui hoiate, asendage peatatud kanne ajutise kustutamisega. See nõuab sõiduki olemasolu tõendamist, kuid hoiab ära maksukohustuse.
3. Kui auto on alles, aga te ei vaja seda enam, andke see kampaania ajal tasuta ära ja saate lammutustõendi. Registrist kustutamine on siis lõivuvaba.
4. Kui autot enam olemas ei ole, esitage kustutamistaotlus enne aasta lõppu. 15 eurot ja 800 eurot on väga erinevad numbrid.
5. Kui dokumente ei ole, pöörduge Transpordiameti poole. Kampaania ajal on tõendite väljastamine tasuta.
6. Kui olete kunagi müünud auto „omale teadmata“ ostjale, kes seda enda nimele ei vormistanud, tehke võõrandamisest ise teatavaks. Muidu jääte registris omanikuks ja vastutate ka maksu eest.
7. Küsige ka vanemate ja naabrite käest. Eakale inimesele võib romu äraveo korraldamine tunduda ületamatu, kuigi tegelikult piisab ühest telefonikõnest.

Üks hoiatus ka

Romusõiduk on ohtlik jääde ja seda tohib käidelda ainult keskkonnaluba omav ettevõte. Auto omal käel lammutamine on keelatud, samuti selle müümine kokkuostjale, kes lammutab „kuuri taga“. Selline ettevõtja ei väljasta lammutustõendit ega vormista end sõiduki omanikuks. Kui omanik jääb registris muutmata, jääb talle ka vastutus ja kohustus, sealhulgas automaks.

Seepärast ei tasu usaldada kuulutust „ostame romusid, tasuta äravedu“, kui firmal ei ole keskkonnaluba. Kampaania partnerid on ametlikud jäätmekäitlejad ja nemad väljastavad lammutustõendi, mille alusel sõiduk registrist kustutatakse.

Anija valla jaoks on see sügis seega mitte ainult koristamise, vaid ka rahaküsimus. Hoovis seisev auto on seni olnud lihtsalt silmariivaja. Alates 1. jaanuarist on see maksuobjekt, ja kui autot enam olemas ei ole, on selle registrist kustutamine 800 eurot. Praegu on see veel 15 eurot, või täiesti tasuta, kui auto jõuab seadusliku käitleja kätte.

Suik põhjendas otsust rahulolematusega valla juhtimisstiili ja mitme otsusega. “Otsustasin oma volikogu liikme volitused kuueks kuuks peatada, sest see, mis täna meie valla juhtimises toimub, on minu jaoks muutunud väga raskesti aktsepteeritavaks,” kirjutas ta. Tema sõnul on mitmed viimase aja otsused ja juhtimisstiil tekitanud tõsiseid küsimusi selle kohta, millises suunas vald liigub. Eriti kurb on tema jaoks olukord, kus vald jäi ilma enam kui 900 000 euro suurusest KIK-i toetusest, kuna vajalikku hanget ei suudetud õigel ajal korraldada. Samuti on tehtud valla vara puudutavaid otsuseid, mille põhjendatus ja läbipaistvus on temas küsimusi tekitanud.

“Need otsused riivavad minu õiglustunnet ning olen jõudnud punkti, kus tunnen, et vajan sellest kõigest mõneks ajaks eemalolekut,” märkis Suik. “Eriti keeruline on olla olukorras, kus näen probleeme, kuid mul ei ole piisavalt võimalusi nende otsuste kujunemist mõjutada.” Ta tänas südamest oma valijaid usalduse eest, soovis volikogus teatepulga ülevõtvale liikmele palju jõudu, kindlat meelt ja jaksu ning ütles, et aeg näitab, mida tulevik toob. Suik on varem öelnud, et valla juhtimisstiil viib aina rohkem inimeste lahkumiseni.

Tema volituste peatamise järel võttis volikogu liikme koha üle valimisliidu Uuenev Anija Vald nimekirjas olev Erko Kruusamägi. Tema ütles Anijauudistele, et peab Suiki otsust isiklikuks sammuks, mida on kõrvaltvaatajana raske kommenteerida, ning et Suiki nimetatud murekohad, eriti miljonieurose toetuse kaotamine, on valla jaoks tõsised finantsilised ja sisulised löögid. Kruusamägi sõnul ei olnud temaga enne avaldust räägitud ja asendusliikmeks asumine tuli talle üllatusena. Ta nimetas oma peamise prioriteedina kohalike probleemide esiletoomist ja tõi välja rahulolematuse Lepatriinu lasteaia rühma ümberkorraldamisega. Kruusamägi avaldas lootust, et Suik naaseb poole aasta pärast volikokku, sest tema tähelepanelik ja sisukas pilk tuleks valla demokraatlikule juhtimisele kasuks.

Toetusest ilmajäämise asjaoludes on valla ja KIKi teave mitmes punktis erinenud. KIKi riskiosakonna juhi Gunnar Vaikmaa vastuses märgitakse, et KIK kontrollis 2026. aasta juunis omal algatusel projektide tegevuste alustamise seisu ja teavitas Anija valda 12. juunil, et hanke alustamise tähtaja ületamise tõttu võidakse toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada. Vald vastas 16. juunil, et hanke ettevalmistamine alles jätkub, ning palus muuta projekti abikõlblikkuse perioodi algust. KIKi sõnul oli perioodi muutmine õiguslikult võimalik, kuid nõudis piisavat põhjendust, ega oleks lahendanud olukorda, sest riigihangete registri andmetel kuulutati hange välja alles 28. juulil 2026. KIK lisas, et projekti tähtaegade järgimise eest vastutab toetuse saaja, automaatseid meeldetuletusi süsteem ei saada ning KIK oleks võinud tähtaegadele varem tähelepanu pöörata.

Uue taotluse osas on poolte teave otseses vastuolus. KIK märgib, et vald ei esitanud pärast otsuse kehtetuks tunnistamist uut taotlust ning ei teavitanud KIKi uue taotluse ettevalmistamisest enne 25. augustit 2026. KIK vastas 26. augustil, et teine taotlusvoor suleti 24. augustil 2026. Vald on kodulehel avaldatud 28. septembri teate kohaselt väitnud vastupidist: uus taotlus valmistati ette, kuid seda ei saanud esitada, sest ühe vooru kohta oli lubatud vaid üks aktiivne taotlus ning kui periood lõppes, oli voor juba suletud. KIKi kinnitusel ei takistanud varasem otsus uue taotluse esitamist teises voorus, mis oli avatud 30. juunist 2025 kuni 24. augustini 2026. Esimeses taotlusvoorus rahastati 24 ja teises 16 taotlust. Teine voor suleti, kuna meetme eelarve sai esitatud taotlustega kaetud.

Erinevusi on ka summade käsitluses. KIKi andmetel oli projekti kogumaksumus 1 534 276,80 eurot, millest toetus moodustas 60 protsenti ehk 920 566,08 eurot ja omafinantseering 40 protsenti ehk 613 710,72 eurot. Projekt hõlmas sademeveekanalisatsiooni, drenaažitorustiku, sademevee puhastusrajatiste ja viibekraavide rajamist. Valla seisukohti vahendas abivallavanem Priit Vabamäe. Tema selgituse kohaselt oli projekt kolmeetapiline: esimene etapp kogumaksumusega 294 549,6 eurot, teine 164 547,2 eurot ja kolmas 1 075 080 eurot, kokku 1 534 176,8 eurot. Esimene etapp, Aia ja Metsa tänava sadeveesüsteemi rajamine, oli eelarve järgi 294 549,6 eurot, millest 117 819,84 eurot oli valla omafinantseering ja 176 729,76 eurot KIKi toetus. Lisaks arvestati teehoiukavast 161 000 eurot tee lõigu renoveerimiseks, kokku 455 550 eurot. Esimese etapi hanke tulemuseks kujunes 658 927 eurot. Vabamäe sõnul oli see ligi poolteist korda kallim kui esimese etapi planeeritud maksumus. Kuna KIKi meetme kohaselt tuleb saavutada kogu projekti tulemus, oleks vald pidanud kallinemise ise kinni maksma, kuid üle miljoni euro suurune omaosalus oleks valla eelarvestrateegias arvestatud 600 000 kuni 700 000 euro suuruse omaosaluse kõrval liigne koormus. Teise ja kolmanda etapi hanget ei tehtud, kuna nende tööde teostamine oleks jäänud järgmistesse aastatesse.

Vastutuse kohta märkis Vabamäe, et hankeprotsessi eest vastutas majandusosakonna juhataja ja hankespetsialist. Tegemist oli tema sõnul tööprotsesside edasi lükkamise otsusega, mis osutus inimlikuks veaks, ning kohustus hange kuue kuu jooksul välja kuulutada ei olnud jooksvate töökorralduslike otsuste tegemisel teadvustatud. Küsimusele, kes kannab vastutuse kaotatud ligi miljoni euro eest, vastas Vabamäe, et vastutus lasub vallavalitsusel ning tegemist on olnud töökorraldusliku veaga.

Uue taotluse ja abikõlblikkuse perioodi kohta selgitas Vabamäe, et vald saatis 16. juunil 2026 KIKile kirja, milles taotles perioodi muutmist, kuna perioodi muutmisega oleks saanud hanke esitada õigeaegselt. Seda taotlust ei rahuldatud, vaid varasem positiivne otsus tunnistati kehtetuks. Vabamäe sõnul oli pärast seda otsuse kehtima hakkamise tähtaeg 30 päeva ning selle aja jooksul valmistas vald ette uue taotluse. Kuna sel perioodil ei olnud ühe aktiivse taotluse piirangu tõttu võimalik uut taotlust süsteemi esitada, ootas vald perioodi lõpuni, kuid enne uue taotluse kinnitamist taotlusvoor suleti.

Vabamäe kinnitusel oli vald kogu taotlusperioodi jooksul KIKi koordinaatoriga pidevas suhtluses ja kohtus temaga. Juuni alguses suhtles vald koordinaatoriga projekti tähtaja teemal ning koordinaator ütles, et esitab vastava päringu, millele vald saab vastata. Selle tulemusena pöördus vald KIKi poole 16. juunil 2026, vastamise tähtajaga 29. juunil 2026.

Valla 2026. aasta eelarves sademevee kanalisatsioonile kavandatud 459 247 euro kohta märkis Vabamäe, et see on volikogu otsus, kuid vallavalitsuse hinnangul peaks osa sellest siiski suunama kriitiliste sadeveeküsimuste lahendamisse.

Kehra sademeveesüsteemide rahastamise kohta ütles Vabamäe, et nende tööde realiseerimiseks ootab vald sobiva rahastusmeetme avanemist. Kas töid teeb vald või valla vee-ettevõte, on tema sõnul korralduslik küsimus, mille eelduseks on vee-ettevõtte sellise tegevuse finantseerimismudeli ning tegevuste ja kohustuste lahendamine. Kui need küsimused saavad lahendatud, ei ole vee-ettevõte tema hinnangul sisuliselt vastu neid ülesandeid tulevikus täitma.

Uue tegevuskava ja ajakava kohta märkis Vabamäe, et kriitilistes lõikudes jätkatakse jooksvalt ning suure tõenäosusega osaliselt ka 2027. ja 2028. aastal. Suuremas mahus on tema sõnul plaan jätkata alates 2028. aastast, mil avanevad eelduslikult uued Euroopa Liidu vahendid ja koos sellega meetmed sadeveesüsteemide rekonstrueerimiseks. Arendamise kava kohta ütles Vabamäe, et kava vaadatakse üle ja vajadusel tehakse korrektuurid.

Vabamäe täpsustas ka, et omaosalus oli planeeritud eelarve kohaselt 40 protsenti abikõlbulikest kuludest ning et abikõlbulike kulude hulka ei kuulu paljud kaasuvad tööd, mida tuleb paralleelselt lahendada. Näiteks kogu Aia ja Metsa tänava katendi remont oli tema sõnul planeeritud täiendavalt 100 protsenti valla omavahenditest. KIK märkis seevastu, et kõnealuse hanke dokumente ei ole KIKile esitatud ja tal puudub info, mida valla nimetatud hanketulemus täpselt sisaldab, mistõttu ei saa KIK neid summasid kommenteerida. KIKi hinnangul ei oleks hanke hilisem korraldamine kõrvaldanud hanke alustamise tähtaja rikkumist.

Riigihangete registri andmed täpsustavad pilti. Registris on hange viitenumbriga 313583 nimetusega “Kehra linna sademeveekäitluse süsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp”, hankijaks Anija Vallavalitsus. Register näitab, et hange avaldati 28. juulil 2026, pakkumuste esitamise tähtajaks oli 24. august 2026 ning hanke eeldatav maksumus oli 470 000 eurot. Hanke vastutavaks isikuks on märgitud Anija valla ehitus- ja hankespetsialist Kalev Laast. Registri järgi on hanke seisund “lõpetatud lepinguta” ja lõppemise aluseks “hankija otsus ebapiisavate vahendite tõttu”. Registrisse on kantud ka hankelepingu sõlmimise teade, mis avaldati 17. septembril 2026.

Teema oli arutusel ka Anija Vallavolikogu XI koosseisu 10. istungil 25. septembril 2026. Istungi kokkuvõtte kohaselt küsiti 2026. aasta III lisaeelarve arutelu käigus, kas sadeveesüsteemide hanke eeldatavat maksumust ületavat osa on võimalik lisaeelarvesse lisada, ning finantsjuht Andra Aus selgitas, et käesolevasse lisaeelarvesse seda enam lisada ei saa. Valla 2026. aasta eelarves on sademevee kanalisatsiooni jaoks kavandatud 459 247 eurot.

Sademeveesüsteemide seisukorra ja nende üleandmise kohta vastas vee-ettevõtja Raven OÜ juhatuse liige Erik Jüriöö. Tema sõnul on Kehra linnas ning sellega külgnevates Lehtmetsa ja Ülejõe külades sademeveekanalisatsiooni süsteeme aastate jooksul järk-järgult välja arendatud, kasutades nii kuivenduskraave kui ka lahkvoolseid sademe- ja drenaažitorustikke. Torustike kogupikkus on ligikaudu 8,6 kilomeetrit. Süsteem on üldiselt loogiliselt välja kujunenud, kuid selle tehniline seisukord on valdavalt ebarahuldav ja vajab ulatuslikku rekonstrueerimist. Suur osa vanast torustikust on rajatud keraamilistest, asbesttsement-, betoon- või terastorudest ning probleemideks on torustike vananemine, kahjustused, korrosioon, väikesed läbimõõdud ja ebapiisavad kalded, mistõttu süsteem ei tule hästi toime tugevate vihmasadudega. Eriti halvas seisukorras on Jüriöö sõnul keraamilised ja terastorustikud, mis vajavad osaliselt täielikku väljavahetamist. Viimastel aastatel on tehtud ka mitmeid investeeringuid: 2012-2013 rajati ja rekonstrueeriti KIKi projekti raames umbes 2,2 kilomeetrit sademeveetorustikke ning kaks õlipüünist, lisaks uuendati süsteeme 2023-2024 Jaama tänava piirkonnas. Põrgupõhja piirkonnas kasutatakse lisaks torustikele ka drenaažisüsteeme ning ulatuslikku kraavivõrku, mitmes piirkonnas juhitakse sademevesi endiselt kraavide kaudu loodusesse. Kehra sademevee väljalaskudele Jägala jõkke on kehtestatud keskkonnaloaga nõuded heitvee kvaliteedile.

Raven OÜ sõnul on tulevikus vaja rekonstrueerida ja laiendada sademeveesüsteeme, eriti Põrgupõhja piirkonnas, rajada täiendavaid õlipüüdureid ja uuendada olemasolevaid puhastusseadmeid, vahetada välja amortiseerunud torustikud ja restkaevud ning teha täiendavaid uuringuid sademevee liikumise, kohtkäitluse võimaluste ja kanalisatsiooni sattuva sademevee vähendamise kohta. Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 näeb ette rajada umbes 3,1 kilomeetrit uusi ja 4,5 kilomeetrit rekonstrueeritavaid sademeveetorustikke ning kokku kuus sademevee väljalasku Jägala jõkke, millest kaks on olemasolevad ja neli uued ja mille juurde rajatakse või uuendatakse õlipüüdurid. Kehra sademeveesüsteem on jagatud 12 valgalaks, et lihtsustada investeeringute planeerimist ja süsteemi edasist arendamist. Prioriteetsuse peab Jüriöö sõnul määrama kohalik omavalitsus.

Vastusele oli lisatud Raven OÜ koostatud tabel Kehra linna sademeveesüsteemide lühiajaliste investeeringute mahtudest aastateks 2025-2029. Selles on kavandatud tööd 11 piirkonnas ja nende kogumaksumuseks on 4 724 820 eurot. Suurim piirkond on Mõisa-Kreutzwaldi tänava piirkond 1 368 240 euroga, kus on kavas rekonstrueerida 2060 meetrit sademeveetorustikku. Sama töö on tabeli suurim üksiktöö 1 133 000 euroga. Järgnevad Sõpruse väljaku ja Kooli tänava piirkond 762 300 euroga, Lehtmetsa küla piirkond 533 040 euroga ning Aia tänava, Metsa tänava, osa Kose maanteest ja planeeritava väljalaske pakett 516 540 euroga. See pakett on tabelis märgitud KIKi taotluse ühe paketina. Põrgupõhja kolme valgala tööd moodustavad 612 600 eurot ja Jaama piirkonna kahe osa tööd 309 660 eurot, kokku 922 260 eurot.

Raven OÜ ei ole Jüriöö sõnul hetkeseisuga valmis sademeveesüsteeme üle võtma. Süsteemidega kaasnevad kulud ja nende hüvitamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga ega kuulu praeguse teenuse hinna sisse. Amortiseerunud süsteemide rekonstrueerimiseks puudub tema sõnul finantseerimismudel, sealhulgas ei saa taotleda toetust, kuna KIKi rahastusvooru eelarve on täis. Planeeritav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatus on tema sõnul seotud veereformiga, mille raames soovitakse, et väiksemad vee-ettevõtted koonduksid suuremateks regionaalseteks ettevõteteks, sest paljud väiksemad ettevõtted ei suuda tulevasi investeeringuid iseseisvalt rahastada. ÜVVK arengukavad, nagu Anija valla 2025-2037 kava, muutuvad Jüriöö hinnangul reformi kontekstis veelgi olulisemaks, sest nende alusel kavandatakse torustike, puhastite ja sademeveesüsteemide investeeringud ning põhjendatakse tulevasi tariife, sealhulgas sademeveesüsteemide käitlemise tariife.

Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni vastuse kohaselt ei ole veel otsustatud, kas ja millise meetme kaudu saavad kohalikud omavalitsused perioodil 2028-2034 sademeveesüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks Euroopa Liidu toetust taotleda. Järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan valmivad pärast Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu, eeldatavasti 2027. aasta sügisel.

Kroon lisas, et perioodil 2021-2027 oli sademeveesüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks võimalik toetust taotleda meetmest “Kombineeritud sademeveesüsteemid, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine”. Meetme esimene taotlusvoor oli avatud 27. novembrist 2024 kuni 27. juunini 2025 ning teine taotlusvoor avanes 30. juunil 2025 ja oli avatud kuni eelarve täitumiseni. Praeguseks on voor suletud. See kattub ajaliselt KIKi kinnitusega, et teine taotlusvoor suleti 24. augustil 2026.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise kohta märkis Kroon, et muudatus on osa laiemast veeteenuse korralduse muutmisest, mille eesmärk on muuta veeteenuse korraldus ja vee-ettevõtlus pikaajaliselt jätkusuutlikumaks. Kliimaministeerium saatis 30. aprillil 2026 kooskõlastusele seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Praeguse ajakava kohaselt on seaduseelnõu plaanis saata kooskõlastamisele 2026. aasta neljandas kvartalis ning eesmärk on see vastu võtta 2027. aastal, kuid lõplik ajagraafik sõltub huvirühmade tagasisidest. Sademeveetaristu kuuluvuse ja vee-ettevõtjale üleandmise põhimõtted eelnõuga ei muutu. Muutub eelkõige ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise korraldus, kus senise kohaliku omavalitsuse põhise kava asemel kavandatakse vee-ettevõtja teeninduspiirkonna põhist kava. Kehtima jääb põhimõte, et kohalik omavalitsus otsustab, millised sademevee rajatised kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni koosseisu. Kui sademeveesüsteem määratakse selle osaks, kuulub selle käitamine vee-ettevõtja ülesannete hulka, vastasel juhul korraldatakse rajamine, hooldamine ja arendamine eraldi sademevee majandamise kava alusel.

Eraldi sademevee rahastamismeetme loomise kohta märkis Kroon, et seda ei ole veel otsustatud. Sademevee investeeringute toetamise vajadusega on tulevase Euroopa Liidu rahastuse kavandamisel siiski arvestatud. Sademeveega seotud tegevused võivad olla muu hulgas seotud asulareovee puhastamise direktiivi rakendamise, veetaristu korrastamise ja süsteemide tehnilise ühildamise ning veetaristu kliima- ja kriisikindluse suurendamisega. Tulevaste meetmete täpsed tingimused, millistel juhtudel saavad kohalikud omavalitsused toetust taotleda, ei ole veel lõplikult paigas.

Anijauudised saatis 8. oktoobril järelepärimise hanke korraldamise kohta Anija valla ehitus- ja hankespetsialistile Kalev Laastile, paludes vastust hiljemalt 15. oktoobriks 2026. Vastust selleks tähtajaks ei laekunud.

Õhtu kultuuriprogrammis sai nautida komöödialavastust „Coolmeister. Järeleaitamistund muusikas“. Mihkel Seederi tekstil, Madis Kreevani lauludel ja Mihkel Tikerpalu esitlusel põhinev lavastus jutustab ühe noore ja hakkaja muusikaõpetaja teekonnast koolis.

Õpetajate päeval tunnustati järgmisi Anija valla haridustöötajaid:

Kehra Gümnaasium: Kerta Kivioja, Terje Lopetiene

Kehra Kunstidekool: Tiiu Maasing, Lilia Semjonova

Alavere Lasteaed-Põhikool: Marianne Volmerson, Helo Kiristaja, Renna Reisi

Anija Valla Keskraamatukogu: Kaire Kroon

Aegviidu Kool: Triin Takkis, Meelis Suurkaev, Kaja Visnap

Aegviidu Kooli lasteaed: Eleri Inno

Anija Valla Noortekeskus: Katri Olesk

Kehra Lasteaiad: Eda-Pireth Kramm, Ljubov Vassiljeva, Liivi Loik, Külliki Heris, Moonika Hiiesalu

Sündmusest valminud fotod on vaadatavad Anija Valla Kultuurikeskuse galeriis, pildid tegi Tiit Koha: https://www.anijavallakultuur.ee/galerii/anija-valla-opetajate-paeva-tanusundmus-ukuaru-muusikamajas/

Tuuliku võimsuseks kavandatakse kuni viit megavatti. Näitena on dokumentides toodud Vestas V163 tüüpi tuulik, mille rootori ehk tiiviku läbimõõt on 163 meetrit, torni kõrgus 126 meetrit ja kogukõrgus 207,5 meetrit. Lubatav kõrgus määratakse lõplikult detailplaneeringuga ning kasutada võib ka teisi analoogseid mudeleid.

Detailplaneeringu eesmärk on lisaks tuulikule ka sellega kaasneva krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja juurdepääsuteede asukoha määramine ning müra, vibratsiooni ja muude keskkonnatingimuste nõuete seadmine. Planeeringu algatas Anija Vallavalitsus 12. augustil 2024 korraldusega nr 2-3/437. Detailplaneeringust on huvitatud energiaettevõte KC Energy OÜ, planeeringu koostas Plannum OÜ ja KSH programmi LEMMA OÜ.

Oluline taust on see, et tuulikut ei kavandata üksinda. See liidetaks elektrivõrku hübriidlahendusena arendaja olemasoleva Pihlaka päikeseelektrijaama liitumispunkti kaudu, kasutades samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Pihlaka maaüksuse kõrvale on rajatud ligikaudu 67,5 hektari suurune päikesepark. Nii räägivadki paljud arvamuse esitajad ühest Pihlaka hübriidenergiapargist, mitte üksikust tuulikust.

Kinnistu piirneb kohaliku avalikult kasutatava Lauda teega, mis ühendub Kose-Jägala tugimaanteega. Riigiteelt tullakse juurde olemasoleva ristmiku kaudu. Kinnistust umbes 50 meetri kaugusele lõunasse jääb Kõrgemäe kraav ja umbes 96 meetri kaugusele Jägala-Pirita kanal, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Kinnistu paikneb ka maaparandussüsteemi KEHRA maa-alal, kus on drenaaž.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht Anija vallas Kaunissaare külas. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Avalik väljapanek tõi rekordilise hulga vastuväiteid

Lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 23. aprillist 11. juunini 2026. Selle käigus laekus valda 169 ettepanekut, küsimust ja seisukohta. Vald jagas need oma koondtabelis kahte suurde rühma: riigiasutuste ja teiste ametkondade seisukohad ning kohalike elanike ja kinnistuomanike arvamused.

Ametkondadest esitasid seisukoha muuhulgas Terviseamet, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Kaitseministeerium, AS Eesti Raudtee ja Kliimaministeerium. Ülejäänud, valdav osa pöördumistest ehk ligikaudu 160, olid eraisikute arvamused, millest suurem osa algas sõnadega „ei nõustu”.

Vald vastas oma koondtabelis igale pöördumisele eraldi. Korduv põhisõnum oli, et avalikustatud lähteseisukohtade ja KSH programmi dokument on lähteülesanne mõjude hindamiseks, mitte veel hinnang: „Käesolevas menetlusetapis ei ole detailplaneeringu lahendus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne veel koostatud.” Kõigil huvitatud isikutel on vald kinnitanud, et täiendavaid arvamusi saab esitada ka järgmises etapis, kui valmivad detailplaneering ja KSH aruanne.

Müra, vari ja tervis: mure keskmes

Kõige sagedasem mure, mida elanikud väljendasid, puudutas müra, liikuvat varju ja mõju tervisele. Paljud vastajad rõhutasid, et häiriv võib olla ka normide piiresse jääv müra, eriti maapiirkonnas, kus taustamüra on väike. Korduvalt viidati nn stroboskoopiefektile, mille põhjustab tuuliku labade pidev liikumine ja mis võib põhjustada unehäireid ja ärevust.

Üks pöördumine tõi arvuliselt välja, et 163 meetri läbimõõduga tuuliku puhul ulatub kirjanduses hinnatud olulise häiringu tsoon kuni 1630 meetrini, mis tähendaks, et näiteks Kose maanteel asuv elamu jääb ligikaudu 1360 meetri kaugusel sellesse vööndisse. Vald vastas, et programmis nimetatud kümnekordne rootoridiameeter on üksnes varjutuse modelleerimise esmane hindamisulatus, mitte automaatne häiringuvöönd, ning tegelik varjutus modelleeritakse tundlike objektide suhtes.

Terviseamet soovitas omakorda lähtuda uute tuuleparkide puhul kõige rangematest müra sihtväärtustest ehk elamualadel päeval 50 ja öösel 40 detsibelli. Amet juhtis tähelepanu ka Maailma Terviseorganisatsiooni suunisele ning pidas otstarbekaks mõõta pärast tuuliku käivitamist müra ka lähimate eluhoonete juures. Lisaks palus Terviseamet võtta mürahinnangus arvesse ka tuulikuga seotud seadmeid, näiteks alajaamu ja salvestusseadmeid. Vald vastas, et need arvestatakse KSH aruande koostamisel juhul, kui nende kavandamise vajadus ilmneb.

Vibratsiooni osas märkis vald, et Kliimaministeeriumi 2025. aasta juhend soovitab tuulikutel jääda vibratsioonitundlikest hoonetest vähemalt 500 meetri kaugusele. Kuna see vahemaa on siin suurem, eraldi vibratsiooniuuringut KSH aruandes ei tehta. Infraheli eraldi modelleerimist programm samuti ette ei näe, sest vald ja pädevad asutused lähtuvad sellest, et tuulikute infraheli jääb allapoole inimeste tajuläve.

Kinnisvara väärtus ja elukeskkonna taluvuspiir

Mitmed vastajad juhtisid tähelepanu kinnisvara väärtuse langusele, viidates muu hulgas Tootsi piirkonna kogemusele, kus on kirjeldatud märkimisväärset hinnalangust. Inimesed tõid esile, et nende kodud ja maa moodustavad sageli peamise vara, ning nõudsid, et KSH raames hinnataks mõju piirkonna kinnisvara atraktiivsusele ja turuväärtusele.

Vald vastas läbivalt, et eraldi kinnisvara turuväärtuse ekspertiisi ega kasu-kulu analüüsi KSH programmi ei lisata, kuid vara kasutamist mõjutavaid häiringuid ja asjakohaseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid käsitletakse kvalitatiivselt ning need on planeeringu kaalutlused. Võimaliku kompensatsiooni alused tulenevad valla sõnul kehtivast õigusest, mitte planeeringust või KSH-st.

Korduvalt kõlas ka mure, et piirkonna taluvuspiir on juba täis: samasse kanti jäävad Kehra tööstuspiirkond Horizon Tselluloosi ja Paberi tehasega, tihe raudteeliiklus ning Soodla kaitseväe harjutusväli. Nende koosmõju koos kavandatava tuuliku ja päikesepargiga muudaks elanike hinnangul seni looduslähedase elukeskkonna lõplikult tööstuslikuks.

Loodus: väike-konnakotkas, nahkhiired ja kuldking

Suur osa vastuväiteid puudutas looduskeskkonda. Kõige teravam on küsimus väike-konnakotkast, sest Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi maismaalinnustiku analüüsi järgi kattub planeeringuala tsooniga 1, mis on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekorridor. Sellistele aladele tuulikute püstitamine toob analüüsi kohaselt negatiivset mõju ning vajab erandit ja veenvat põhjendust.

Viie kilomeetri raadiusesse jäävad ka mitu püsielupaika, nende hulgas Kehra väike-konnakotka püsielupaik umbes 1,3 ja Kaunissaare kanakulli püsielupaik umbes 1,7 kilomeetri kaugusel. Lisaks jääb umbes 60 meetri kaugusele II kategooria kaitsealuse taimeliigi kaunis kuldking ehk Cypripedium calceolus leiukoht.

Joonis 6. Planeeringuala kattuvus maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega 1 ja 2. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Joonis 5. Kaitse- ja hoiualade paiknemine planeeringuala ümbruses. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Joonis 7. Planeeringuala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Keskkonnaamet nõudis seetõttu, et KSH aruandes selgitataks põhjalikult väike-konnakotka pesitsusolukorda, kohandataks vaatlusmetoodikat üksiktuuliku suuremale mõjualale ning hinnataks toitumisalasid ja koosmõju eeskätt päikesepargiga. Samuti palus amet lisada kuldkinga kaitstavate loodusobjektide käsitlusse. Vald kinnitas, et neid nõudeid arvestatakse KSH aruande ja linnustiku uuringu koostamisel.

Ka nahkhiirte osas viiakse läbi uuring, kuigi ala kohta varasemad andmed puuduvad ja haritava maa tõttu peetakse suurt arvukust ebatõenäoliseks. Mitu elanikku rääkisid omakorda oma vaatlustest: must-toonekurg, merikotkas, kalakotkas ja rändlinnud, keda peatub lähedalasuvas Kaunissaare veehoidlas. Vald kinnitas, et kohalike elanike linnuvaatlusi kasutatakse linnustiku uuringu lähteandmetena ning veehoidla rolli rändlindude peatuspaigana hinnatakse uuringutulemuste tõlgendamisel.

Väärtuslik põllumajandusmaa ja maaparandus

Paljud rõhutasid, et ala on väärtuslik põllumajandusmaa ja et tuuliku vundamendi ning teenindusteede rajamine kahjustab maa senist kasutust. Vald vastas, et mõju väärtuslikule põllumajandusmaale hinnatakse KSH aruande koostamisel ning lähtutakse üldplaneeringu kasutustingimustest, mille kohaselt paigutatakse ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja välditakse põllumassiivide tükeldamist.

Joonis 2. Väärtuslik põllumajandusmaa ja rohevõrgustik planeeringuala suhtes. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Maa- ja Ruumiamet juhtis maaparanduse osakonnas tähelepanu, et ehituse ja kasutamise käigus tuleb tagada nii planeeringuala kui ka piirnevate kinnistute maaparandussüsteemide toimimine ega tohi põhjustada veerežiimi halvenemist, üleujutusi ega kuivenduse nõrgenemist. Drenaažiga seotud tööde tegemisel tuleb kaasata vastava registri spetsialist ning esitada teostusmõõdistus. Vald märkis, et need nõuded arvestatakse planeeringulahenduse koostamisel ning juba programmis on ette nähtud maaparanduse ja veerežiimi mõju hindamine.

Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja lähimad puurkaevud planeeringuala ümbruses. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Joonis 4. Maaparandushoiualade ja vooluveekogude paiknemine planeeringuala suhtes. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Kõige kaalukam vastuväide tuli veisekasvatajatelt

Kõige põhjalikum ühispöördumine tuli Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistult ja mitmelt eraisikult, kes on seotud Pihlaka kinnistu kõrval asuva Lauda kinnistuga. Nad tõid välja, et kuigi ehitisregistri järgi on Lauda kinnistu hoone olmehoone, asuvad seal tegelikult ka eluruumid, kus ettevõte majutab töötajaid ja külalisi. Nende sõnul kasutab hoonet üürilepingu alusel elukohana ühistu töötaja koos elukaaslase ja kahe väikese lapsega.

Lisaks asub Laudal Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule kuuluv loomade ekspordi- ja karantiinikeskus, kus peetakse igapäevaselt vähemalt 350 veist. Ühistu on üks väheseid loomade ekspordiga tegelevaid ettevõtteid Eestis ning eksportis 2024. aastal üle 7000 veise kokku 13,21 miljoni euro väärtuses. Keskuses töötab täistööajaga kaheksa inimest. Pöördumise esitajad leidsid, et kavandatud kaugus ei taga piisavalt nii inimeste kui loomade tervist ja heaolu, pidades silmas müra, madalsageduslikku heli, vibratsiooni ja valgushäiringuid.

Vald vastas, et Lauda kinnistu hoone tegelikku kasutust ja kogumiskeskuse töötingimusi arvestatakse KSH aruandes lähteandmete täpsustamisel ning normtasemete kohaldamisel lähtutakse ka hoone õiguslikust kasutusotstarbest. Muu hulgas on dokumentides kirjas, et KSH käigus hinnatakse tuuliku võimalikku mõju Lauda kinnistul paikneva keskuse veiste heaolule, võrreldes teaduskirjanduse mõjutasemeid mürahinnangu tulemustega.

Ametkondade seisukohad

Ametkondade vastused olid valdavalt tingimuslikud või neutraalsed. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitseministeerium kooskõlastasid dokumendid täiendavate tingimuste ja ettepanekuteta. Kaitseministeeriumi varasemal hinnangul on piirkonda võimalik püstitada kuni 150 meetri kõrguseid tuulikuid, kuid lähteseisukohtades märgitakse, et lähiaastatel on oodata täiendavate kompensatsioonimehhanismide rakendamist, mille järel kõrguspiirang kaob.

Transpordiamet esitas rea tingimusi: juurdepääs riigitee olemasoleva ristmiku kaudu, tee kaitsevööndi kajastamine, tuuliku vähim kaugus riigitee servast valemi järgi ning kohustuslik lennuohutustuli gondlile, sest kinnistu jääb Tallinna lennuvälja instrumentaalprotseduuride alale. Vald kinnitas, et tingimusi arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Maa- ja Ruumiamet juhtis tähelepanu, et maismaa tuulepargi mõjuala on keskkonnatasude seaduse tähenduses kuni kahe kilomeetri kauguseni lähima tuuliku torni keskpunktist, ning palus teavitada selle raadiuses kinnistute omanikke ja kaasata Muinsuskaitseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Vald kinnitas, et kaasamine toimus ja asutused on kaasatud. AS Eesti Raudtee teatas, et ettepanekuid ei ole, kuna planeeringuala asub raudteetaristust umbes kahe kilomeetri kaugusel. Kliimaministeerium teatas, et ei pea vajalikuks menetluses kaasatud asutusena osaleda.

Õiguslik vaidlus: kumulatiivne mõju ja hübriidpargi tervik

Mitmed vastajad, sealhulgas üks 10. juunil esitatud pöördumine, tõstatasid terava õigusküsimuse: kas ühte tuulikut tohib üldse eraldi menetleda, kui sama arendaja on esitanud vallale ka taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks mitme tuuliku rajamiseks. Nende hinnangul on kõik etapid ühendatavad üheks Pihlaka hübriidenergiapargiks, mistõttu tuleb kumulatiivset mõju hinnata tervikuna, mitte ühe tuuliku kaupa. Viidati Riigikohtu lahendile, mille kohaselt ei tohi suurt arendusprojekti tükeldada väiksemateks osadeks eesmärgiga vältida täielikku keskkonnamõju hindamist.

Vald vastas, et KSH programmi peatükki kumulatiivsest mõjust täpsustatakse osaliselt ning arvesse võetakse ka menetluses olevat eriplaneeringut ulatuses, milles selle lahendus ja lähteandmed on KSH aruande koostamise ajaks piisavalt määratletud ja mõjualad kattuvad. Samas ei peeta põhjendatuks käsitleda lähteolukorrana kõigi eriplaneeringu taotluses nimetatud alade realiseerumist maksimaalses mahus, sest nende lahendus ja ulatus ei ole veel kujunenud. Päikesepargiga koosmõju hindamine on programmis juba ette nähtud.

Elanikud palusid korduvalt ka võrrelda alternatiivseid asukohti ning kaaluda väiksema kõrgusega lahendusi. Vald vastas, et alternatiivseid asukohti väljaspool algatatud detailplaneeringuala käesoleva KSH raames ei hinnata, küll aga saab vajadusel võrrelda tuuliku asukohta, kõrgust ja rootori mõõtu planeeringuala piires ning lõplikus detailplaneeringus seatakse mõju vältimiseks vajalikud siduvad piirangud.

Segadus tähtaegadega

Osa pöördumisi tõstatas ka menetlusliku probleemi. Nimelt saadeti kahe kilomeetri raadiuses kinnistuomanikele personaalne kiri, kus paluti arvamust 11. maiks 2026, samal ajal kui valla kodulehel oli avaliku väljapaneku lõpptähtajaks märgitud 11. juuni 2026. Elanikud leidsid, et see jättis eksitava mulje ning võis takistada sisulist kaasamist.

Vald selgitas, et tegemist oli kahe paralleelse kaasamisega: personaalse arvamuse küsimine kahe kilomeetri raadiuses ja avalik väljapanek. Personaalses kirjas toodud tähtaeg ei lühendanud avaliku väljapaneku tähtaega ning kõik avaliku väljapaneku lõpuni esitatud arvamused võetakse menetluses arvesse. Edaspidi lubas vald tähtajad teadetes üheselt eristada.

Mis saab edasi

Detailplaneeringu ja KSH programmi koostamise ajakava järgi järgneb nüüd detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine. Aruande eelnõu esitatakse tellijatele ja huvitatud isikutele 2026. aasta novembris, tutvustatakse volikogule ning pannakse seejärel avalikule väljapanekule. Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatakse see kaasatutele 2027. aasta jaanuaris ja veebruaris. Detailplaneeringu vastuvõtmine on kavas 2027. aasta aprillis ja mais, avalik väljapanek ja arutelu juunis ning heakskiitmiseks esitamine juulis ja augustis. Detailplaneeringu kehtestamise eeldatav aeg on 2027. aasta september. Vald on rõhutanud, et programmi koostamise hetkel on ajakava esialgne.

Keskkonnamõjude hindamise tulemused, sealhulgas müra- ja varjutusmudelid, linnustiku ja nahkhiirte uuringud ning visuaalse mõju analüüs, avalikustatakse alles koos KSH aruandega. Just selles järgmises etapis on kõigil huvitatud isikutel võimalik esitada täiendavaid arvamusi ja ettepanekuid juba konkreetsete uuringutulemuste ja planeeringulahenduse kohta.

Rohkem Anija valla kodulehelt: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on valmis – Anija vald

Tule levik ohustas ka kõrvalhooneid, mistõttu lisandunud päästjad alustasid kohe nende kaitsmist. Tulekahju õnnestus lokaliseerida kella 19.27ks. Seejärel jätkati katusekonstruktsioonide avamist ja tulepesade loputamist. Hoone oli täielikult kontrollitud ja kustutatud kella 21.08ks.

Üks päästja vajas töö käigus turgutamiseks kiirabilt hapnikku, kuid sai pärast lühikest pausi tööd jätkata.

13. oktoobril kell 1.07 kutsuti päästjad uuesti sündmuskohale, sest katuse alt oli näha veidi suitsu tõusmas. Aravete päästjad loputasid hoone uuesti üle ning kella 2.19ks suitsu enam ei tuvastatud.

Tulekahju esialgne tekkepõhjus on seotud elektripaigaldise rikkega.

2024.  aastal sõnastas ministeerium ka erandi: läbirääkimiste ajakavas jäetakse hilisemaks piirkonnad, kus riigikool või üle 100 gümnaasiumiõpilasega kool asub enam kui 30 kilomeetri kaugusel ja kus on võimalik pidada vähemalt 50 õpilasega gümnaasiumiastet. Selle sõnastas ministeeriumi nõunik Kadi Sebrak.

Väikeste gümnaasiumide ümberkorraldamine on seega käinud juba aastaid. Selle ajaga on otsuse teinud vähesed omavalitsused: 2025. aastal lõpetasid gümnaasiumihariduse andmise Järva-Jaani, Mustvee ja Iisaku gümnaasium ning 2026. aastal Kallavere keskkool. Peipsi gümnaasiumi põhikooli osa liideti Mustvee kooliga ja gümnasistid Avinurme gümnaasiumiga. Kattago sõnul oli sulgemisotsuseid 2025. aasta alguseks tehtud vaid neljas-viies väikegümnaasiumiga omavalitsuses. 2026. aasta septembris kirjutas Postimees juba uuest sulgemislainest.

Anijauudistele antud vastuses märkis ministeerium, et praegu ei ole põhjust rääkida konkreetsete koolide sulgemise või liitmise nimekirjast ning otsused peaksid sündima piirkonna vajadustest ja andmetest lähtudes. Konkreetse munitsipaalkooli kohta teeb otsuse kooli pidaja ehk kohalik omavalitsus. Pikaajaline koolivõrgu prognoos valmib ministeeriumi teatel 2027. aasta suvel. Kehra kohta kinnitas ministeerium, et seal ei ole gümnaasiumihariduse korraldamiseks kinnitatud ühtegi konkreetset mudelit. Otsustamisel ei vaadata ministeeriumi sõnul ainult õpilaste arvu, vaid ka õpilaste arvu prognoosi, õpetajate olemasolu, õppevalikuid ja kooli rolli piirkonnas.

Kehras on gümnaasiumiastme käekäik olnud viimastel aastatel pigem murekohaks. Anija vallavalitsuse andmetel on Kehra Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes praegu 50 õpilast. Tolleaegse haridus- ja sotsiaalvaldkonna abivallavanema Tiina Silemi esitatud andmetel õppis gümnaasiumiastmes 2024. aastal 70 õpilast ja 2025. aastal 56. Kõige suurem õpilaste vähenemine on toimunud just gümnaasiumiastmes. Varem on kooli andmetel ja meedias nimetatud gümnaasiumiastme suuruseks ka 80 õpilast.

Kool tervikuna on siiski suur. Lastevanemate üldkoosolekul 8. septembril anti ülevaade uue õppeaasta plaanidest: koolis alustas õppetööd 464 õpilast ja õppetöö toimub 37 klassikomplektis. Koolis töötab kokku 64 õpetajat ja tugimeeskonna liiget. 1. septembrist mindi üle 75-minutilistele õppetundidele ning tunde alustatakse kell 9. Kool jätkab Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ja VEPA metoodikaga. Eelmisel õppeaastal lõpetas põhikooli 41 õpilast, kellest Kehra gümnaasiumiossa asus õppima 13 ehk 32 protsenti. Gümnaasiumi lõpetas 22 õpilast.

Anija vallavalitsus on kooliga aktiivses suhtluses ja tegeleb gümnaasiumiastme tuleviku ning arengusuundadega. Abivallavanem Carolyn Paate sõnul antakse spordikallakuga gümnaasiumi ideest teada, kui seda hakatakse laiemas ringis arutama. Gümnaasiumihariduse korraldamine ja selle jätkumisega seotud põhimõttelised otsused kuuluvad Paate sõnul volikogu pädevusse, kuid praegu ei ole see tema sõnul aktuaalne.

Vallavolikogu esimehe Jaanus Kalevi sõnul seisab valimisliidu Anija Ühendus ja Keskerakonna koostöökokkuleppes kirjas, et Kehras jätkub õpe gümnaasiumiklassides, ega ole seda muutnud. Anija vallavolikogus moodustavad koalitsiooni Anija Ühendus ja Keskerakond. Kalevi sõnul vaadatakse eelarve menetlemisel sügavamalt gümnaasiumi rahastusele ja tegeletakse koolile kallaku ehk profiili leidmisega. Ministriga kohtudes oli Kalevi sõnul juttu lisaks spordikallakule ka riigigümnaasiumi loomisest Ida-Harju piirkonda. Kuna muutujaid on palju ja kevadel toimuvad Riigikogu valimised, mis võivad hariduspoliitikat oluliselt muuta, ei torma vald Kalevi sõnul otsustega ette ja jätkab gümnaasiumihariduse pakkumist Kehras.

Kooli infosekretäri Grete Esopi vahendatud vastuses öeldakse, et spordikallakuga gümnaasiumi idee ei ole praegu laual ning seda ei osata prognoosida. Gümnaasiumiastme sulgemine tähendaks koolile ja vallale uut väljakutset. Kool ootab omavalitsuselt tuge ja selget seisukohta.

Sporditeema ei ole Kehras juhuslik. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käis 1. septembril Kehras ja Kuusalus kooliaasta algust tervitamas ja kohtus kohalike juhtidega. Kallas on ühtlasi Eesti Käsipalliliidu president ning tervitas kohapeal ka Kehra käsipalliklubi. Vallavanem Riivo Noor ütles toona, et juttu oli Ida-Harjumaale kavandatavast riigigümnaasiumist, mille ühe võimaliku asukohana on nimetatud muu hulgas Loo ning kaugemalt Kose, Kehra ja Kuusalu kolmikut. Noore sõnul on see selgelt juba uue valitsuse teema ja otsus tehakse tõenäoliselt paari-kolme aasta pärast. Minister teatas kohtumisel ka, et riigi kulul rajatakse neli pallimänguhalli, neist kaks Harjumaale.

Spordikallaku suunda toetab Eesti Olümpiakomitee. EOK kommunikatsioonijuhi Mirjam Endla sõnul ei peaks ükski noor tegema valikut hariduse ja tippspordi vahel. Spordikallakuga gümnaasiumide loomisel on suur roll kohalikel spordiklubidel ja treeneritel, kes koos kooliga saavad pakkuda noortele sobivaid treeningutingimusi. Samas ei näe EOK lahendust üksnes spordikallakuga klassides või koolides, vaid laiemas süsteemis, kus sportlase vajadustega arvestatakse kogu haridusteel. Alates 2027/2028. õppeaastast avaneb 150 Eesti tippsportlasel või tippspordi potentsiaaliga noorel võimalus ühendada kõrgharidus ja tippsport, läbides tavapärase õppekava kuni kahekordse nominaalaja jooksul.

Omavalitsuste vaatest on teema valus. Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöövaldkonna nõuniku Robert Lippini sõnul on koolivõrgu korrastamine vajalik, sest õpilaste arv väheneb ja paljud omavalitsused on pidanud juba tegema keerulisi otsuseid. Samas ei saa tema sõnul lähtuda ainult sellest, mitu õpilast ühes või teises gümnaasiumis parajasti õpib.

Saja õpilase piir ei tohiks Lippini sõnul tähendada automaatset kooli sulgemist. Ühes piirkonnas võib see olla mõistlik lahendus, teises aga tähendada, et noorte võimalused kodu lähedal keskharidust omandada muutuvad märksa kehvemaks. Arvestada tuleb nii hariduse kvaliteeti, koolitee pikkust kui ka seda, millised õppimisvõimalused piirkonda alles jäävad. Liit näeb ohtu, et riik kehtestab kõigile ühesuguse nõude ega jäta kohalikele oludele ruumi. Lippini sõnul tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi ja peavad saama koolivõrku puudutavates otsustes kaasa rääkida. Ta möönab, et teema on kohalikul tasandil emotsionaalselt laetud, kuid kõige halvem on tema sõnul peita pea liiva alla ja loota, et probleem läheb mööda. Iga gümnaasium ei pea Lippini hinnangul iga hinna eest alles jääma, kuid riik ei tohiks otsustada üksnes õpilaste arvu järgi, milline kool peab uksed sulgema, sest sellistel otsustel on pikaajaline mõju noortele, peredele ja piirkonna arengule.

Lahendused sünnivad Lippini sõnul koostöös. Praegu on ministeerium tema sõnul faasis, kus tellitakse analüüs võimalikest mudelitest ning koostatakse stsenaariumid koos kvaliteedi ja teenustaseme kirjelduste ning tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtudega. Ühtset lahendust kõigile Eesti piirkondadele ei ole: mõnes kohas võib toimida naaberomavalitsuste koostöö, teises koolivõrgu ümberkorraldamine või kokkulepe riigiga keskhariduse pakkumiseks. Need võimalused tuleb Lippini sõnul koos omavalitsustega läbi arutada, mitte neile valmis otsusena ette anda. Liit osaleb tema sõnul aruteluprotsessis partnerina. Kriitilise tähtsusega on Lippini sõnul õpilaste liikumise võimalus: kui gümnaasium kodu lähedalt kaob, peab noorel olema võimalik mujal õppida, ilma et koolipäev muutuks ebamõistlikult pikaks. Koolivõrgu korrastamise eesmärk ei peaks tema sõnul olema võimalikult paljude koolide sulgemine, vaid see, et noored saaksid kvaliteetse hariduse sõltumata sellest, kus nad elavad.

Robert Lippin. Foto: erakogu

Õpetajate töökohtade osas on seis ebakindel. Eesti Haridustöötajate Liit ei ole väikegümnaasiumide sulgemise osas üldist seisukohta võtnud. Liidu esindaja Kristiina Kröönströmi sõnul tuleb iga juhtumit vaadata eraldi, arvestades piirkonna demograafilist olukorda ja potentsiaalsete gümnasistide arvu. Kehra gümnaasiumiastme ümberkorraldamise plaanide kohta puudub liidul piisav info, et hinnata mõju õpetajate töökohtadele. Taustaks on see, et Statistikaameti andmetel on sündimus viimase viie aastaga langenud ligi kolmandiku võrra ning ministeeriumi hinnangul jõuab rohkem kui kolmandik õpetajatest 2035. aasta paiku pensioniikka.

Ministeeriumi kava kohaselt peaks keskharidus 2035. aastaks liikuma riigi vastutusele. Praegu käivad katseprojektid halduslepingu mudeli katsetamiseks, näiteks Põltsamaa vallaga. Kehra gümnaasiumi tulevik peaks selguma järgmiste aastate jooksul, mil valmib ka ministeeriumi koolivõrgu prognoos.

Liitiumioonakud on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Need annavad energiat telefonidele, sülearvutitele, akupankadele, tööriistadele, elektriratastele, tõukeratastele ja paljudele teistele seadmetele. Enamasti on need ohutud ja töökindlad, kuid kahjustumise, vale kasutamise või tehnilise rikke korral võivad need süttida väga kiiresti ning põhjustada ulatusliku tulekahju. Eesti päästesündmuste statistika näitab, et ajavahemikul 2022. aastast kuni 2026. aasta juuli lõpuni on toimunud vähemalt 167 akudega seotud hoonetulekahju või tuleohu sündmust, millest üle kolmandiku sai alguse laadimise ajal.

Miks on akupõlengud eriti ohtlikud?

Liitiumioonaku põleng erineb tavapärasest tulekahjust. Aku sees võib käivituda nn termiline ahelreaktsioon ehk olukord, kus ülekuumenenud akuelement hakkab kuumutama järgmisi akuelemente. Selle tagajärjel võib aku mõne hetkega paisuda, suitsema hakata, süttida või isegi plahvatada.

Põlenguga kaasnevad väga kõrged temperatuurid, mürgised põlemisgaasid ja suur kogus suitsu. Seetõttu võivad tagajärjed olla rasked isegi siis, kui põleng saab alguse väikesest seadmest, näiteks telefonist või akupangast.

Millised märgid viitavad, et akuga pole kõik korras?

Sageli annab aku enne süttimist märku, et kõik ei pruugi olla korras. Ohumärkide märkamine aitab tulekahju ära hoida.

Lõpeta aku kasutamine kohe, kui see kuumeneb tavapärasest rohkem, paisub või muudab kuju, eraldab ebatavalist lõhna, suitseb või sisiseb, lekib või on saanud tugeva löögi.

Erilist tähelepanu vajavad elektritõukerataste, elektrijalgrataste ja tööriistade akud, mis võivad kasutamisel saada põrutusi ja mehaanilisi vigastusi. Mõnikord ei pruugi kahjustatud aku süttida kohe, vaid alles päevade või nädalate pärast, näiteks laadimise ajal.

Mida teha, kui aku läheb põlema?

Liitiumioonaku põleng võib areneda väga kiiresti ning aku võib ootamatult paisata välja kuumi gaase, leeke või akuosi. Seetõttu on kõige olulisem inimese enda turvalisus. Kustutamist pingestatud elektriseadmete kustutamiseks ettenähtud kustutiga tasub proovida üksnes põlengu algfaasis. Seda ainult juhul, kui tegemist on väikese kaasaskantava akuseadmega ja leegid piirduvad veel seadme endaga. Samuti peab väljapääs olema vaba, ruum ei tohi olla täitunud suitsuga ning olukord peab olema inimese jaoks ohutult kontrollitav.

Kui akuseade reageerib ägedalt, st pillub leeke, sädemeid, kuumi gaase või akuosi, põleng levib ümbritsevatele esemetele või ruum täitub suitsuga, ei ole iseseisev kustutamine enam ohutu, kuna vigastada saamise või mürgiste ja eluohtlike põlemisgaaside sissehingamise risk on liiga suur. Sellisel juhul tuleb viivitamatult eemalduda õue, sulgeda enda järel uksed ning helistada numbril 112.

Oluline on mõista, et tulekustuti võib nähtavad leegid küll mõneks ajaks maha suruda ja aidata piirata tule levikut, kuid tavapärased tulekustutid ei suuda enamasti peatada aku sees toimuvat termilist ahelreaktsiooni. Seetõttu on tõenäoline, et liitiumioonaku süttib ka pärast leekide esmast kustutamist uuesti. Pärast põlengu kustutamist tulekustutiga tuleb akut jätkuvalt jahutada ning jälgida selle seisundit. Kui see on ohutult teostatav, võib väikese aku või seadme paigutada veega täidetud nõusse ning hoida seda seal pikema aja jooksul, et vähendada uuestisüttimise ohtu. Kindlam on siiski appi kutsuda päästjad ka siis, kui tundub, et olete tulekustutiga leegid maha saanud.

Allikas: Põhja päästekeskuse ohuteavituse ja kommunikatsiooni osakond

Streik puudutab kõiki üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja lasteaedu, olenemata sellest, kes neid peab. Iga asutuse streigijuht annab teada, kas tema kool või lasteaed kaasa lööb.

Streigiga püütakse mõjutada õpetajate 2027. aasta palgaläbirääkimisi, mis jätkuvad päev hiljem, 23. septembril. Liit ootab valitsuselt konkreetset ettepanekut ja meenutab, et valitsuserakonnad on korduvalt lubanud viia õpetajate palga konkurentsivõimelisele tasemele.

Nõudmisi on kaks. Üldharidus- ja kutsekoolide õpetaja töötasu alammäär peaks 2027. aastal olema vähemalt 2312 eurot kuus, mis liidu hinnangul vastab Eesti keskmisele palgale. Lasteaiaõpetaja palk peaks jääma sellest mitte alla 90 protsendi, mis teeb miinimumiks 2081 eurot kuus.

Palk jääb keskmisest maha

EHLi sõnul on õpetaja alampalk viimaste aastatega riigi keskmisest kuus protsendipunkti kaugemale jäänud. „Ka viimastel palgaläbirääkimistel ei saanud me kindlust, et järgmisel aastal õpetajate töötasu üldse tõuseb,” ütles liit.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on seevastu öelnud, et riigieelarves raha lihtsalt pole. „Raha on loetav suurus ja tegelikult teda täna meil riigieelarves lihtsalt ei ole,” lausus ta palgaläbirääkimistel. Tema sõnul saaks palgatõus tulla vaid kärbete arvelt ning nõuet tõsta alampalk Eesti keskmiseni ei pea ta realistlikuks. EHLi esimehe Reemo Voltri sõnul on õpetajate miinimumootus 2300-eurone alampalk või valimislubaduse täitmine hoida õpetajate arvestuslik keskmine palk 120 protsendi juures riigi keskmisest.

Anija valla koolid ja lasteaiad

Anija vallas puudutab streik kolme kooli ja lasteaedade võrgustikku. Nende hulka kuuluvad Kehra Gümnaasium, Alavere Lasteaed-Põhikool, Aegviidu Kool ja lasteaed ning Kehra Lasteaiad, millel on Lastetare ja Lepatriinu maja. Millised neist streigiga liituvad ja kuidas päev korraldatakse, selgub asutuste streigijuhtide kaudu.

Anija jaoks pole see sugugi võõras teema. 2024. aasta jaanuaris liitusid üleriigilise streigiga nii Kehra Gümnaasiumi kui ka Aegviidu Kooli õpetajad ning Alavere Mõmmila lasteaed korraldas toetusstreigi. Novembris 2023 osalesid tunniajalises hoiatusstreigis Anija, Kuusalu ja Raasiku valla õpetajad.

Koolid ja lasteaiad jäävad streigi ajal avatuks ning streikimine on iga töötaja vabatahtlik otsus. Täpsema info oma kooli või lasteaia päevakorralduse kohta saavad lapsevanemad otse asutusest.

Varasemad streigid

2024. aasta alguses toimus haridustöötajate seni suurim streik, mis lõppes kokkuleppega ja tõstis õpetaja alampalga 1820 euroni. Sellest ajast on alammäär kasvanud 1970 euroni, kuid riigi keskmine palk on vahepeal kasvanud kiiremini.

Enne praegust hoiatusstreiki kogunesid haridustöötajad 14. septembril riigikogu ette meeleavaldusele. Voltri on öelnud, et vajadusel ei välista liit ka uusi tööseisakuid.

Tema lapsepõlv langes keerulisse aega. Ta nägi oma silmadega sõja-aastaid, pommitamisi ja suuri muutusi Eesti elus. Üheksa aastasena koges ta 1941. aasta küüditamise ärevaid päevi Lehtse raudtee ääres. Need olid juuniküüditamise päevad, mil Nõukogude võimud saatsid Eestist teele üle 10 000 inimese. Hiljem kandis ta endas neid mälestusi ning pani need vanemas eas ka kirja. Nii on tema elulugu saanud väärtuslikuks mälestuseks ühest ajastust, mida tänapäeva põlvkond enam ise kogeda ei saa.

Haridustee viis Halda Tallinna Õpetajate Seminari, mille ta lõpetas 1952. aastal. Esimeseks töökohaks sai Koigi 7-klassiline kool, kus ta õpetas loodusteadusi ja geograafiat ning juhendas näiteringi. Koigis sündis tema armastus õpetajatöö ja lastega tegutsemise vastu veelgi tugevamalt.

1954. aastal kohtus Halda oma tulevase abikaasa Ilmar Turmanniga. Nad abiellusid 1. märtsil 1955. aastal ning nende perre sündis viis poega – Raivo, Andrus, Toomas, Tõnis ja Madis.

1955. aastal jõudis Halda koos perega Kehrasse, millest sai tema kodu aastakümneteks. Kehra koolis töötas ta ligi veerand sajandit, õpetades geograafiat ja keemiat ning andes oma teadmisi edasi paljudele põlvkondadele. Lisaks töötas ta Kehra õhtukoolis, kus täitis ka õppealajuhataja ülesandeid ning ühel perioodil asendas direktorit. Hiljem jätkas ta õpetajatööd Padise õhtukoolis ning vangilaagrite koolides.

Halda ei olnud ainult õpetaja. Talle meeldis lugeda, laulda, joonistada ja teatrit teha. Ta oskas oma huvisid ka teistega jagada. Koigis juhendatud näitering tõi kokku õpilased, õpetajad ja külarahva ning lavale jõudsid mitmed näidendid. Ka Kehra koolielus jäi ta paljudele meelde inimesena, kellel oli teadmisi, huvi ja tahtmist neid edasi anda.

Tema elus oli tähtsal kohal ka kodu. Koos abikaasa Ilmariga ehitati Kehrasse oma maja, mille rajamine nõudis aastaid tööd ja visadust. 1984. aasta suur tulekahju hävitas nende kodu peaaegu täielikult, kuid pere ei andnud alla. Maja ehitati uuesti üles. Tänu pere enda tööle ning sõprade, naabrite ja Kehra inimeste abile sai sellest taas kodu, mis jäi nende pere keskpunktiks.

Pensionipõlves tegeles Halda aia ja põlluga ning jätkas aktiivset elu. Ta oli hea mäluga, uudishimulik ja väga suurte teadmistega inimene. Ta armastas meenutada oma lapsepõlve Lehtses, kooliaastaid, õpetajatööd, peret ja inimesi, kellega tema pikk elutee kokku viis.

Üheks tema oluliseks pärandiks on ka enda ja oma õdede mälestuste põhjal kirja pandud perekonnalugu. Selles on talletatud mitme põlvkonna lugu. Tema vanemate ja vanavanemate saatused, lapsepõlv Lehtses, sõja-aastad, elu nõukogude ajal ning suure pere argipäev. Need lood annavad edasi mitte ainult ühe perekonna, vaid ka Lehtse ja ümbruskonna inimeste elu ning ühe terve ajastu muutusi.

Halda elu kestis läbi peaaegu terve Eesti lähiajaloo. Ta sündis Eesti Vabariigi ajal, kasvas üles sõja ja okupatsioonide keerises, lõi oma pere, kasvatas koos abikaasaga üles viis poega, töötas aastakümneid õpetajana ning jõudis näha ka Eesti taasiseseisvumist ja tänapäeva.

94 aasta jooksul kogunes tema ellu palju tööd, rõõmu, muret, kaotusi ja kordaminekuid. Kõige olulisemaks jäi talle aga alati perekond, kodu ja inimesed tema ümber.

Halda jäävad meenutama tema pere, lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed, endised õpilased ja kolleegid ning kõik need, kes temaga oma eluteel kokku puutusid.

Tema sõnad ja mälestused jäävad elama ka paberile pandud lugudes, mida saavad lugeda need, kes teda armastasid, ja need põlvkonnad, kes teda enam isiklikult tundma ei saanud.

Avaldame sügavat kaastunnet tema perele, lähedastele, kolleegidele ja kõigile, kes teda teadsid. Aastakümneid Koigi ja Kehra koolides õpetanud ja mitmeid põlvkondi juhendanud Halda jättis endast maha sooja mälestuse.

Ärasaatmine toimub 19. septembril 2026 kell 10.30 Tallinna Krematooriumis.

Anija: 150 eurot lapse kohta, taotlus Spokus 15. septembrist 1. detsembrini

Ranitsatoetuse suurus on Anija vallas 150 eurot lapse kohta. Toetust saab taotleda lapse vanem, eestkostja või hooldaja, kui:

• laps alustab sel sügisel esimest korda 1. klassis;
• laps ja vähemalt üks vanematest on 1. septembri seisuga rahvastikuregistri järgi Anija valla elanikud.

Taotluse vormi ja täpsema info leiab Anija valla iseteeninduskeskkonnast Spokust. ( https://piksel.ee/spoku/anija/index.php?module=207&op=0 ) Taotlusi võetakse vastu 15. septembrist 1. detsembrini.

Varasemalt oli toetus 70 eurot. 150 euroni tõsteti see 2019. aastal. Anija valla haridus- ja sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass on kinnitanud, et toetuse võimalik edasine muutmine sõltub valla eelarvelistest võimalustest ning vastavad ettepanekud ja otsused tehakse eelarve menetlemise käigus. 

Võrdluseks: naabervallad maksavad 150–300, Tallinn 500 eurot

Võrdluses paistab silma Tallinn, kus tänavu tõsteti 1. klassi mineva lapse toetus seniselt 320 eurolt 500 euroni. Alates teisest klassist makstakse seal õppeaasta alguse toetust 150 eurot aastas. Naabervaldadest on kõige heldem Kose, kus toetus tõsteti 200 eurolt 300 euroni. Kuusalu maksab aabitsatoetust 200 eurot ja Raasiku esimesse klassi mineva lapse toetus on 150 eurot. Toetuste suurused, saamise tingimused ja taotlemise korrad erinevad omavalitsuseti.

150 eurot – mida selle eest saab?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske, 12. augustil tehtud hinnavõrdluse järgi saab 1. klassi lapse esmased koolitarbed sel aastal soodsaimalt kätte 13,06 euroga Rimis. Barboras maksis sama ostukorv 15,79 eurot, Prismas 21,20 eurot, Coopis 28 eurot ning Selveris 39,10 eurot. Ehk isegi kalleim võrreldud ostukorv jääb ranitsatoetusest mitu korda odavamaks. Ülejäänud osa saab suunata koolikotti, spordiriietesse ja jalanõudesse.

Hinnavahed tulenevad eelkõige kampaaniatest: mullu maksis sama ostukorv Rimis 28,67 eurot, tänavu üle poole vähem, sest võrdluse ajal käis kaupluses ulatuslik koolikaupade sooduskampaania. „Meie hinnavõrdlus näitab hinda, millega saab koolitarbed konkreetsel hetkel päriselt osta. Kui kauplus pakub kliendikaardi või kampaania raames olulist soodustust, on igati rahatark seda ära kasutada," ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Mida lapsevanemal meeles pidada?

• Taotle Spokus 15. septembrist 1. detsembrini – tähtaja ületanud taotlusi vastu võtta ei saa.
• Kontrolli tingimusi – toetus on mõeldud esmakordselt 1. klassi minevale lapsele, kelle ja vähemalt ühe vanema elukoht on 1. septembri seisuga Anija vallas.
• Võrdle hindu ja kampaaniaid – koolitarvete hinnad ja soodustused muutuvad kiiresti, seega tasub igal aastal ostud uuesti läbi mõelda.
• Kaasa ka laps – Jäägeri sõnul tasub laps kaasata ostuotsustesse, et ta õpiks tegema teadlikke ja läbimõeldud valikuid.

Soovime kõigile värsketele koolijütsidele ja nende peredele mõnusat kooliootust!

Otsuseelnõu tutvustas majandusteenistuse abivallavanem Priit Vabamäe. Volikogu komisjonid üksmeelt ei leidnud: majandus- ja keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon ning kultuuri- ja kogukonnakomisjon ei kujundanud küsimuses ühtset seisukohta, arengu- ja eelarvekomisjon tegi aga sõlmitavasse lepingusse kolm sisulist ettepanekut: tagatiste, kulude hüvitamise ning lepingust taganemise või selle lõpetamise võimaluste kohta.

Volikogu otsusega nr 1-3/51 algatatakse eriplaneering ja KSH, et leida Anija vallast asukoht ühele tuuleenergeetika arendusalale, kuhu oleks lubatud püstitada kokku kuni 7 elektrituulikut koos vajaliku taristuga (teed, elektrivõrgud, liitumisrajatised). Taotluse esitas KC Energy OÜ sama ettevõte, kellele kuulub juba osaliselt valminud Pihlaka päikesepark. Tuulikud töötaksid koos päikesepargiga, moodustades nn Pihlaka hübriidenergiapargi.

Kaalumisel on neli ala kogupindalaga ligikaudu 1980 hektarit:

• Ala 1 – valdavalt Lükati, Rooküla ja Pikva küla, ligi 980 ha;
• Ala 2 – valdavalt Looküla, Ülejõe ja Vikipalu küla, ligi 370 ha;
• Ala 3 – valdavalt Vikipalu küla, ligi 430 ha;
• Ala 4 – valdavalt Linnakse küla, ligi 200 ha.

Kõik alad asuvad tiheasustusaladest vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusel ja neile ei jää looduskaitsealasid. Taotluse kohaselt oleks kavandatavate tuulikute puhul tuulikute kogukõrgus kuni 290 meetrit – pea kolm korda kõrgem kui Aegviidu telemast ja võrreldav Tallinna teletorniga.

Hääletusel osales 15 volikogu liiget 19-st. Poolt hääletasid Jaanus Kalev, Priit Raudkivi, Margus Olesk, Joonas Kuuskla, Kauri Pekri, Ranno Soots, Erik Jüriöö, Rene Kaalo, Margus Nõlvak, Ingrid Järmut ja Hannes Pikkel. Vastu olid Marek Suik, Triinu Allipere ja Heiki Pitka, erapooletuks jäi Inga Leoke-Bosenko.

Otsus sündis vaatamata sellele, et volikogu liige Triinu Allipere oli 18. juunil esitanud kolleegidele kirjaliku palve „võtta tagasi KC Energy OÜ eriplaneeringu algatamise eelnõu", tuues välja seitse põhjust: Anija ei ole riiklikult eelistatud tuuleala, alad kattuvad rohevõrgustikuga, Anija hoiab Tallinna joogivee reservi, riigikaitselised huvid, halduskoormus jääb vallale ning tuulikute lammutamise vastutus on lahendamata.

Veel 13. augustil, vahetult enne istungit, saadeti Anija vallavalitsusse kiri pealkirjaga „Palve võtta tagasi KC Energy OÜ eriplaneeringu algatamise eelnõu". Kirjas toetuti Kehtna valla kogemusele: menetlus koormab pea poolt vallamajat, konfliktid lõhestavad kogukonda aastakümneteks.

Arutelus kerkisid esile mitmed küsimused:

• Miks peaks arendaja ärihuvi olema põhjuseks protsessi algatamiseks, kui Anija ei ole riiklikus kaardistuses potentsiaalne tuuleala? Triinu Allipere tõi välja, et Keskkonnaagentuuri uuring Anijat ei maini. Vabamäe selgitas, et tegemist oli kiirendusmehhanismiga sobivaimate alade leidmiseks, mitte välistava uuringuga. See ei tähenda, et mujale tuuleparki rajada ei saa.
• Kulud. Jaanus Kalev küsis, kas uuringuga kaasnevad kulud katab arendaja. Vabamäe kinnitas, et jah. Riivo Noor lisas, et uuringu läbiviimine ei anna arendajale põhjendatud ootust tuulepargi rajamiseks ning kui uuringu käigus selgub, et rajamine pole võimalik, on lepingus sellekohane regulatsioon ja arendaja kannab kõik kulud.
• Miks ei küsita enne uuringut elanike arvamust? Vabamäe: täna ei otsustata, kas tuulikuid hakatakse ehitama, vaid kas algatada eriplaneering. Arvamusuuring on mõttekas alles siis, kui uuringud näitavad, et rajamine on võimalik; kui selgub, et ei ole, pole ka arvamusuuringut vaja.
• Kas arendajaks võib saada hoopis teine ettevõte? Marek Suik päris selle kohta. Vabamäe kinnitas, et jah, arendaja valitakse enampakkumise teel.
• Töökoormus. Meeli Kuul juhtis tähelepanu, et eriplaneering lisab oluliselt töömahtu nii planeeringu menetlejale kui ka kommunikatsioonitöötajatele, ning tõi komisjoni ettepaneku kohustada arendajat katma lisanduvad tööjõukulud. Riivo Noor selgitas, et planeeringu läbiviimine on vallavalitsuse seadusest tulenev ülesanne ning kokkuleppe kohaselt on võimalik kaasata majaväliseid eksperte. Eraldi lisatöökohtade kulude katmist arendajalt eeldada ei saa. Kuul leidis, et kui küsimus tekitab kogukondades tüli ja pahameelt, hääletaks ta uuringu algatamise vastu ning lahkus istungilt kell 10.10.
• Hirm kohtuvaidluse ees. Triinu Allipere viitas sellele, et õhus on hirm, et keeldumise korral kaebab arendaja valla kohtusse. Raasiku vald ju kaotas teises kohtuastmes. Vabamäe vastas, et on Raasiku kohtuotsuseid lugenud: keeldumise alused olid seal nõrgad ning kohtuotsus ei käskinud eriplaneeringut algatada, vaid tühistas keeldumise ja suunas asja tagasi menetlemiseks. Tema hinnangul on mõistlikum protsess sellisel kujul läbi teha ja otsused teha uuringu tulemuste pinnalt.
• Huvide konflikt? Marek Suik tõstatas, et arendaja on HC Kehra sponsor. Vallasekretär Heldi Laks selgitas, et seadus sätestab, kes on seotud isik, ning tema hinnangul huvide konflikti ei ole. Rene Kaalo täpsustas, et KC Energy on HC Kehrat toetanud ühe aasta, summas 5000 eurot. Jaanus Kalev lisas, et igast seaduserikkumisest on kodanikel kohustus teavitada Politsei- ja Piirivalveametit.

Triinu Allipere tegi enne hääletust ettepaneku otsustamine edasi lükata, korraldada eelnevalt rahvaküsitlus ja viia läbi eelhinnang. Tema sõnul ei ole volikogu täna valmis otsust vastu võtma, sest puudub täielik informatsioon: „liiga kiire otsustamisega võib kaotada inimeste usalduse ning siduda valla kohustusega, mille osas puudub täna sõltumatu hinnang"

Miks see pole veel ehitusluba

Otsuse eelnõus on selge sõnastus: eriplaneeringu ja KSH algatamine ei tekita arendajale õigustatud ootust tuulepargi arendusala võimalikkuse või ehitusõiguse seadmise osas. Tegemist on menetlusega, mille käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on tuulepargi rajamine üldse võimalik.

KSH algatamine on kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 alusel. KSH käigus hinnatakse tuulepargi võimalikke olulisi mõjusid keskkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale ning töötatakse välja leevendusmeetmed. Lisaks tuleb hinnata ka sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid.

Ka arendaja on lubanud läbipaistvust. KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits: „Soovime viia uuringud läbi võimalikult läbipaistvalt ja kui uuringutest selgub, et neid asju teha ei saa, ei pea planeeringuid iga hinna eest ellu viima."

Mis saab edasi?

1. Koostatakse KSH programm, mis avalikustatakse ja tuuakse avalikule arutelule – see on esimene hetk, kus elanikud saavad sisuliselt kaasa rääkida.
2. KSH esimeses etapis võrreldakse nelja ala alternatiive ning hinnatakse mõju looduskeskkonnale, müratasemele, visuaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale.
3. Ekspert teeb põhjendatud eelvaliku, milline asukoht on keskkonnakaalutlustest lähtudes kõige sobivam – alles seejärel esitatakse materjal volikogule, kes teeb järgmise otsuse.

Menetluse korraldaja on Anija Vallavalitsus, kuid eriplaneeringu koostamise, uuringute ja KSH kulud kannab lepingu alusel KC Energy OÜ.  Reaalselt kestab menetlus aastaid. Näiteks Märjamaa vallas on eriplaneering menetluses olnud juba alates 2022. aasta juulist.

Mida arvasid lugejad?

Enne istungit küsitlesid Anijauudised lugejaid tuulepargi teemal. Alljärgnev on lugejaküsitlus, mitte teaduslik uuring.

Kas Anija vald peaks algatama tuulepargi eriplaneeringu? (251 häält)

• Jah – 55%
• Ei – 45%
• Ei oska öelda – 1%

Kui tuulepark peaks rajama, milline potentsiaalsetest aladest oleks kõige vastuvõetavam? (157 häält)

• Ala 1 – Lükati, Rooküla ja Pikva piirkond (ligi 980 ha) – 39%
• Ala 2 – Looküla, Ülejõe ja Vikipalu piirkond (ligi 370 ha) – 8%
• Ala 3 – Vikipalu piirkond (ligi 430 ha) – 5%
• Ala 4 – Linnakse piirkond (ligi 200 ha) – 8%
• Ükski ala pole vastuvõetav – 40%

Millise mõju pärast lugejad muretsevad? (189 häält)

• Müra – 7%
• Liikuvad varjud (virvendus) – 3%
• Maastiku ja vaadete muutumine – 2%
• Mõju tervisele – 7%
• Mõju lindudele ja muule loomastikule – 3%
• Kinnisvara väärtuse langus – 5%
• Piirkonna maine langus (nt turism, ettevõtlus) – 1%
• Kõik eelnevad – 23%
• Ei muretse ühegi mõju pärast – 50%

Küsitlusest joonistub välja mitmetahuline pilt: 55 protsenti vastanutest toetas eriplaneeringu algatamist, ent 40 protsenti pidas samal ajal kõiki nelja välja pakutud ala vastuvõetamatuks. Pooled vastanutest ei muretse ühegi loetletud mõju pärast, veerand muretseb aga kõigi eelnevate pärast.

Kehtna kogemus: hoiatus tuulepargi menetluse hinnast

Kõige värskema ja ausaima pildi sellest, mis võib tuulepargi menetlusega valesti minna, andis 18. mail Maalehes avaldatud arvamuslugu, mille kirjutas Kehtna endine vallavanem Tanel Viks kuu aega varem ametist lahkununa soovis ta tuua debatti „vallamaja vaate, mis seni on jäänud valgustamata".

Haldusaparaat võib lämbuda. Viksi sõnul on Kehtnas tuuleparkide menetlus jõudnud punkti, kus selle jätkamine ohustab valla haldussuutlikkust, kogukonna sidusust ja kohaliku omavalitsuse tegelikku õigust asju ise otsustada. Menetlus koormab otseselt või kaudselt pea poolt vallamajat: kaht ehitusspetsialisti, arendusjuhti, majandusvaldkonna juhti, keskkonnaspetsialisti, vallasekretäri, andmekaitsespetsialisti, volikogu sekretäri, kommunikatsioonijuhti. Iga andmepäring, vaie, avalik arutelu, õiguslik hinnang ja vastuskiri võtab aja millegi muu arvelt: kasutusload, kodanike pöördumised, haridus-, sotsiaal- ja majandusküsimused jäävad ootama. „Omavalitsus seotakse kinni nagu Gulliver, kelle lilliputid sadade menetlusniitidega maa külge sidusid," kirjeldas Viks – seda varjatud kulu ei näe üheski tuluprognoosis ega sotsiaalmajanduslikus analüüsis ja arendaja seda vallale ei hüvita.

Kogukonna lõhenemine jääb aastakümneteks. Kehtna ajaloost tõi Viks hoiatava näite: Paluküla Hiiemäe juhtumi, mis ei olnud pelgalt planeeringuvaidlus, vaid kogukonda aastakümneteks lõhestanud konflikt. Omavalitsus käis seoses sooviga rajada sinna spordikeskust kohtus üle 30 korra ning sama osapoolte vastasseis kandus edasi veel umbes 25 kohtumenetlusse muudes asjades. „Sellised konfliktid ei lõpe planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmisega. Nad jäävad inimeste mällu. Nad muudavad usaldamatuse püsivaks," kirjutas Viks. Tema sõnul näitas seda ka Kehtna haridusvõrgu ümberkorraldamine 2024. aastal, kus häälekamate vastaste seas olid tihti samad inimesed, kes seisavad nüüd tuuleparkide vastu.

Projekt võib muutuda – kasu kahaneb nullilähedaseks. Viks tõdes ausalt, et praegune Kehtna projekt ei ole enam sama, millega alustati: algsest 36 tuulikust on jäänud ligikaudu kümme, kuid iga tuulik on muutunud kõrgemaks ja häirivamaks. Valla oodatav aastane tulu on seejuures suurusjärgus 47 000 eurot. „Kas see on hind, mille nimel tasub võtta nii suur halduslik, poliitiline ja kogukondlik risk?" küsis ta. Tema sõnul tunnistavad ka arendaja ja omavalitsuse ehitusspetsialist, et projekt on kaotamas mastaabiefekti ega tasu enam ära. Vallale jäävad aga menetluskoormus, usalduskriis ja võimalik kohtuvaidluste ahel.

Kehtnas on üle 500 inimese andnud vallale allkirjaga teada, et on tuulikute vastu, ja üle 50 on valmis vallast lahkuma. Viks hoiatas, et sellist sõnumit ei tohi pisendada: „Kodu, joogivesi, vaikus, maastik, kinnisvara väärtus ja usaldus vallajuhtide vastu ongi küsimused, mis puudutavad inimest isiklikult." Kui inimene ütleb, et kardab oma kodurahu pärast, ei ole esimene vastus öelda, et ta reageerib üle.

Rohepööre ei saa olla halduslik sundkäik. Viks tunnistas, et Eesti vajab taastuvenergiat – „me ei saa elada maailmas, kus kõik tahavad elektrit, aga keegi ei taha ühtegi tootmisrajatist enda lähedale". Ent sellest ei järeldu, et konkreetne tuulepark konkreetses kohas on põhjendatud. „Rohepööre ei saa olla halduslik sundkäik, kus kohalikule omavalitsusele jääb vaid võimalus riiklik projekt ära taluda," kirjutas ta ja tõstatas ka tundliku küsimuse riigi makstavatest menetlustoetustest ja ametnike lisatasudest, mis võivad tekitada mulje, et menetlus liigub edasi ametkondlikust inertsist, mitte volikogu tahtest.

Kolm nõuet volikogule. Lahendusena esitas Viks kolm ettepanekut: volikogu peab ausalt hindama, kas tal on jõudu protsessi jätkata ilma valla põhiülesannete kahjustamiseta; volikogu peab võtma poliitilise vastutuse, sest väärtusotsuse peab tegema rahva valitud esindus, mitte ametkond; ja elanike sõnumit tuleb võtta tõsiselt, mitte pisendada. „Valla ülesanne ei ole olla riikliku energiapoliitika katsepolügoon. Valla ülesanne on hoida oma inimesi, elukeskkonda ja otsustusvõimet," lõpetas ta.

Kontekst: naabrid ütlesid ei, aga riik surub pealt

Otsus sündis olukorras, kus naaberomavalitsused on tuuleparkidele eitava seisukoha võtnud. Kose vald lõpetas tuulepargi eriplaneeringu 20. veebruaril 2025 otsusega nr 343, põhjendades seda rohevõrgustiku kaitse ja ettevaatusprintsiibiga. Otsust püütakse kohtus vaidlustada ja oluline pööre: riigimaa oksjonil võitis Kose-Rae-Raasiku tuuleala Enery Estonia OÜ, mis tähendab, et valla keeldumine eriplaneeringut algatada ei pruugi arendust peatada, sest riik on maa juba andnud

Kose kohalikes elanike gruppides on hoiatatud, et Kose-Uuemõisa aleviku kõrvale võidakse rajada kuni 17 tuulikuga park. Ametlikku kinnitust sellele veel pole.

Raasiku vald keeldus 2023. aastal eriplaneeringu algatamisest, kuid kaotas kohtuskäigu: ringkonnakohus tühistas keeldumise ja riigikohus jättis valla kaebuse menetlusse võtmata. Kohtuskäik läks vallale maksma ligi 23 000 eurot ning vald on nüüd ise asunud eriplaneeringu menetlust ette valmistama. Arendaja soovib Raasiku valda 8 ja Kose valda 3 tuulikut.

Kehtna vald on üks kaheksast omavalitsusest, kes eelmisel aastal tuuleparkidele piduri tõmbas. Arendajad vaidlevad nüüd nendega kohtus, sest investeeritud miljonid võivad tuulde lennata. Arendajatega on vaielnud ka Lääne-Nigula, Põltsamaa, Vinni, Mulgi, Haljala, Türi ja Põhja-Sakala vallaga.

Mida võiks tuua tuulepargi valmimine?

Kui tuulepark kunagi valmiks, laekuks vallale seaduse järgi tuulikutasu – 0,7–1 protsenti toodetud elektrienergia väärtusest, millest pool makstakse mõjupiirkonna elanikele. 290-meetrise tuuliku puhul ulatuks mõjuala 3 kilomeetrini lähimast tornist ning ühele eluruumile oleks aastane hüvitis kuni kuue kuu töötasu alammäär (2026. aastal kuni ~5700 eurot). Need küsimused muutuvad aga aktuaalseks alles aastate pärast

Põline kehrakas, kes on aastate jooksul pidanud oluliseks kodukandi asjades kaasa rääkida. Ta on osalenud mitme Anija vallavolikogu koosseisu töös ning panustanud volikogu komisjonides. Vallaarengu kohta saadud positiivne tagasiside on olnud talle kinnituseks ja tiivustuseks jätkata kogukonna heaks panustamist ka edaspidi. Priit elab perega Salumetsa külas, kasvatab nelja last ning ka naabri kassi. Igapäevatöö käib tema enda rajatud ettevõttes Eesti Kivi OÜ, mis on registreeritud Anija valda. Elus ja tegemistes eelistab ta lihtsust ning loodab, et talupojamõistusest on kasu ka volikogu koosseisus.

Miks aseesimehe koht vabanes? Marek Suiki umbusaldamise kokkuvõte

• 23. aprillil andsid viis valimisliidu „Uuenev Anija vald“ liiget – Marek Suik, Vahur Värk, Peep Kask, Margus Olesk ja Joonas Kuuskla – sisse umbusaldusavalduse arengu- ja eelarvekomisjoni esimehe Margus Nõlvaku vastu. Talle heideti ette põhjuseta puudumisi volikogu istungitelt, huvide konflikti eiramist ja ebaläbipaistvat juhtimist.

• 21. mai 7. istungil Nõlvaku umbusaldamine läbi kukkus: poolt hääletas vaid 2 liiget, vastu 14, erapooletuks jäi 1
• Vahetult pärast seda andis Nõlvak volikogu esimehele üle uue umbusaldusavalduse – seekord aseesimees Marek Suiki vastu. Avaldusele kirjutasid alla 12 volikogu liiget, nende seas ka Priit Raudkivi. 

• 18. juuni 8. istungil avaldas volikogu Suikile umbusaldust: poolt 10, vastu 4, erapooletud 2 liiget. Suik ise hääletamisel ei osalenud.
  Umbusalduse ettepanekus heideti Suikile ette muu hulgas tegutsemist isiklikes huvides. Suik lükkas väited enne hääletust tagasi, tuletades meelde, et tema ettevõte Katkera OÜ valla hankes ei osalenud, ning kinnitas, et tema eesmärk on olnud avalike vahendite läbipaistev kasutamine. Pärast otsust teatas ta, et austab volikogu enamuse otsust, kuid ei loobu volikogu liikme kohast: „Demokraatia ei tähenda üksnes enamuse võimu, vaid ka õigust esitada ebamugavaid küsimusi. Mina kavatsen seda õigust kasutada ka edaspidi.“

Anijauudised soovib Priit Raudkivile jõudu uues rollis!

Anijauudiste toimetus vabandab siiralt Priit Raudkivi ja kõigi lugejate ees. 13. augusti artiklis avaldatud tutvustus sisaldas ebatäpset infot – toimetus ajas taustainfo kogumisel segamini kaks sama nime kandvat inimest

Seadusemuudatus kohustab korda kehtestama

Korra kehtestamise vajadus tuleneb riiklikust seadusemuudatusest. Riigikogu võttis 21. jaanuaril 2026 vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega muudeti oluliselt 1993. aastast kehtinud ja enam kui sada korda muudetud KOKSi. Muudatuste eesmärk oli tugevdada omavalitsuste enesekorraldusõigust, muuta kohalike omavalitsuste toimimine paindlikumaks ning suurendada elanike võimalusi kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida.

2026.      veebruarist 2026 jõustus KOKS § 32¹, mis reguleerib kohaliku rahvaküsitluse korraldamist – sellega saab välja selgitada valla- või linnaelanike arvamust olulises kohaliku elu küsimuses. Sama paragrahvi lõige 12 kohustab volikogu kehtestama rahvaküsitluse täpsema korra määrusega. Anija valla eelnõu ongi koostatud selle volitusnormi alusel.

Kes võib küsitluse algatada?

Rahvaküsitluse saab korraldada kogu valla territooriumil või üksnes territooriumi osal (piirkondlik küsitlus, mille ala määratakse asustusüksuse täpsusega). Algatada saab selle kahel moel:

•             valla enda algatusel – küsitluse korraldamise otsustab vallavolikogu kas omal algatusel või vallavalitsuse ettepanekul;

•             vallaelanike algatusel – ettepaneku võib esitada vähemalt 10% vallaelanikest, kuid mitte vähem kui 20 elanikku. Õigus on vähemalt 16-aastastel isikutel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vallas.

Vallavalitsus kontrollib elanike algatuse õiguspärasust ühe kuu jooksul – näiteks seda, kas tegemist on olulise kohaliku elu küsimusega ja kas küsimus ei ole seadusega vastuolus. Elanike algatusel ei saa korraldada küsitlust näiteks valla eelarve (välja arvatud kaasav eelarve), maksude ega ametikohtadega seotud küsimustes. Kui algatus on õiguspärane, vormistab vallavalitsus volikogu otsuse eelnõu; küsitlus tuleb korraldada kuue kuu jooksul.

Küsitluse tulemus on volikogule ja vallavalitsusele nõuandva iseloomuga – kui tulemusi otsustatakse mitte arvestada, tuleb seda põhjendada ning elanikke tulemusega arvestamisest kolme kuu jooksul teavitada.

Kuidas küsitlus välja näeb?

Korra eelnõu koosneb neljast peatükist ja 22 paragrahvist. Kuna rahvaküsitlus sarnaneb valimistega, on selle koostamisel kasutatud valimisi reguleerivate õigusnormide analoogiat. Olulisemad põhimõtted:

•             küsitlus on salajane, osaleda saab ainult isiklikult ja ühe korra;

•             küsitlus viiakse läbi kirjalikult (küsitluslehega), elektrooniliselt või kombineeritult – elektroonilisel osalemisel tuvastatakse isik ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil;

•             küsitluse korraldamiseks moodustab vallavalitsus ajutise vähemalt viieliikmelise küsitluskomisjoni koos kahe asendusliikmega; komisjoni liige peab olema erapooletu ning temaks ei või olla valla- ega volikogu liige;

•             kirjalik küsitlus toimub küsitluspunktides, mis peavad olema avatud vähemalt viis tundi päevas ning vähemalt ühel nädalavahetuse päeval;

•             inimestele, kes ei saa elektrooniliselt ega küsitluspunktis osaleda, on võimalik kodus või asukohas küsitlemine – tingimusel, et aadress asub Anija valla haldusterritooriumil;

•             tulemused tehakse kindlaks järgmisel tööpäeval pärast küsitluse lõppu ning kinnitatakse komisjoni protokolliga;

•             küsitlusega seotud teave avalikustatakse valla veebilehel ja kohalikus ajalehes.

Küsitluse korraldamise kulud kaetakse valla eelarvest. Seletuskirja kohaselt võib ühe elektroonilise küsitluse läbiviimine olemasolevaid süsteeme (näiteks toetuste taotlemise infosüsteemi SPOKU või Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendatavat keskkonda) kasutades maksta hinnanguliselt 400 eurot; suurem kulu tekib küsitluse enda korraldamisest, mistõttu tuleks vastavad vahendid ette näha ka eelarve koostamisel.

Menetlus jõuab lõpusirgele

Volikogu lõpetas määruse eelnõu esimese lugemise 18. juuni istungil. Muudatus- ja parandusettepanekuid sai esitada kuni 20. juulini kella 8-ni; eelnõu on seejärel ajakohastatud (seisuga 28. juuli). Teine lugemine on päevakorras Anija Vallavolikogu XI koosseisu 9. istungil 13. augustil 

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda Anija valla dokumendiregistris; istungit saab jälgida otseülekandes Anija valla YouTube’i kanalil.

Allikad: Anija Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 04.08.2026 koosoleku protokoll, Anija Vallavolikogu XI koosseisu 8. istungi kokkuvõte (anija.ee), volikogu 9. istungi kutse ja päevakord (anija.ee), määruse eelnõu „Kohaliku rahvaküsitluse kord” ja seletuskiri (Anija valla dokumendiregister).

Juhtumi teeb eriti kõnekaks sõiduki tüüp: tootja andmetel võib KuKirin G2 Masteri tippkiirus ulatuda 60 kilomeetrini tunnis — mudelil on kaks 1000-vatist mootorit. Liiklusseaduse järgi loetakse kergliikuriks vaid elektritõukeratast, mille valmistajakiirus ei ületa 25 km/h ja võimsus 1 kW. Kiiremad masinad on sisuliselt mootorsõidukid, mis ei vasta aga ka mopeedi ega mootorratta nõuetele — seega pole neil avalikus liikluses üldse lubatud osaleda.

Statistika: õnnetused kasvavad just laste seas

Anija valla õnnetus ei ole üksikjuhtum. 2025. aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur, ning hukkus üks inimene. See on vaid jäämäe tipp — suur osa kukkumistest politseini ei jõuagi, sest kannatanud pöörduvad ise EMOsse või ravivad end kodus. Murettekitav on aga trend: õnnetuste arv just 11–15-aastaste seas kasvab ning tänavu on õnnetustesse sattunutest ligi pooled alaealised.

Politsei statistika kinnitab sama pilti üle Eesti: tõukeratastega on õnnetusi juhtunud viimase nelja aasta lõikes enim, tipuga mais ja juunis, mil registreeriti eelmise aastaga võrreldes 35 protsenti rohkem õnnetusi. Probleemina tuuakse välja ka joobes sõitmist.

Seadusandja on lünka sulgemas: riigikogus on menetluses liiklusseaduse muudatus, millega keelatakse alla 10-aastastel elektritõukerattaga liiklemine ning 10–15-aastastelt hakatakse nõudma jalgratturi juhiluba. Rikkumise eest võib lapsevanemat oodata kuni 160-eurone trahv ja politsei saaks õiguse tõukeratas konfiskeerida.

Kes on MTÜ Turvaline Liikumine?

Turvaline Liikumine MTÜ (registrikood 80673925) on tänavu 10. juunil registreeritud mittetulundusühing, mille tegevusalaks on koolitused ning mille juhatusse kuulub Sten Valdmaa. Ühing kirjeldab end kui organisatsiooni, mis aitab noortel kujundada turvalisi liiklusharjumusi lühikeste videote, praktiliste tegevuste ja kaasahaarava õppe kaudu, eesmärgiga muuta Eesti teed ohutumaks iga noore jaoks. Juuli lõpus teatas ühing, et on liitunud European Road Safety Charteriga — Euroopa suurima liiklusohutuse võrgustikuga.

„MTÜ Turvaline Liikumine sündis soovist panustada liikluskultuuri parandamisse ja õnnetuste ennetamisse. Liiga sageli hakatakse liiklusohutusest rääkima alles siis, kui midagi traagilist on juba juhtunud," selgitab Valdmaa. „Meie eesmärk on aidata neid õnnetusi ennetada, tõstes inimeste teadlikkust ning pakkudes praktilisi teadmisi, mis aitavad teha liikluses turvalisemaid valikuid."

Ühing tegeleb liiklusohutuse teemade tutvustamise, harivate materjalide loomise ning koostööga koolide, ettevõtete ja omavalitsustega. „Soovime, et turvaline liiklemine ei tähendaks üksnes liiklusseaduse järgimist, vaid muutuks inimeste loomulikuks harjumuseks ja mõtteviisiks," ütleb Valdmaa.

„Kõige suurem probleem on liigne kiirus"

Elektritõukerataste puhul näeb ühing suurimate muredena just neid tegureid, mis Anija valla õnnetuses kokku said. „Näeme kõige suuremate probleemidena liigset kiirust, vähest tähelepanu ümbritsevale liiklusele ning seda, et sageli alahinnatakse võimalike õnnetuste tagajärgi," loetleb Valdmaa.

Tema soovitused on lihtsad:

• Kandke alati kiivrit — see võib õnnetuse korral päästa elu.
• Elektritõukeratas on liiklusvahend, mitte mänguasi — selle juhtimisega kaasneb vastutus.
• Sõitke vastavalt oludele, aeglustage ristmikel ja ülekäiguradade läheduses ning olge tähelepanelikud jalakäijate suhtes.
• Telefon ja kõrvaklapid jäägu sõidu ajaks kõrvale — need vähendavad tähelepanu.
• Kontrollige enne sõitu pidurid, rehvid ja tuled üle.
• Mitte kunagi kahekesi ühel tõukerattal ega joobes juhtides.

Vastutus on meie kõigi ühine

Valdmaa sõnul on ühingu pikem siht kasvatada põlvkond liiklejaid, kes mõistavad, et iga otsus liikluses mõjutab lisaks neile endile ka kõiki teisi. Tulevikus plaanib ühing korraldada praktilisi koolitusi, käivitada teavituskampaaniaid ning luua koostööprojekte, mis viivad liiklusohutuse sõnumi võimalikult paljude inimesteni.

„Usume, et liiklusohutus ei ole ainult riigi või politsei vastutus — see on meie kõigi ühine vastutus. Kui suudame muuta kasvõi ühe inimese käitumist turvalisemaks, võib see tulevikus ära hoida raske õnnetuse või isegi päästa elu," võtab Valdmaa kokku.

Milleks raha küsida saab?

Tingimustega tutvudes torkab silma, et toetuse kasutusala on lai. Raha saab küsida kahel otstarbel: kodu ostmiseks või ehitamisega seotud tegevusteks – eluruumi püstitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks, renoveerimiseks ning kütte-, elektri-, vee-, gaasi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või uuendamiseks.

EIS-i selgituste järgi kvalifitseerub näiteks pere, kelle kodus puudub pesemisvõimalus, katus laseb vett läbi, küttesüsteem ei taga talvel piisavat sooja või kelle lapsed on lihtsalt olemasolevast pinnast välja kasvanud ja tahetakse katusealune korrus välja ehitada.

Esmakordsel taotlemisel on toetuse lagi 12 000 eurot, teistkordsel 6000 eurot. Ja siin on nüanss, mida tasub teada: kui pere sai kodutoetust enne 2020. aasta vooru, loetakse ta ikkagi esmakordseks taotlejaks – ehk tal on õigus täissummale.

Kes üldse kvalifitseerub?

Käisime nõuded läbi – peamised väravad, millest pere peab läbi mahtuma:

• peres kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last (19-aastased kaasa arvatud);
• pere 2025. aasta maksustatav tulu ei ületa 550 eurot kuus pereliikme kohta – lastetoetusi ja teisi maksuvabu toetusi arvesse ei võeta, seega on piir leebem, kui esmapilgul paistab;
• eluruum kuulub taotlejale, kaastaotlejale või nende kuni 15-aastasele lapsele (ostu puhul see nõue ei kehti);
• pere omandis pole rohkem kui üks elamiskõlblik eluruum;
• taotlejal pole täitemenetluses võlgu ega pooleliolevat pankrotimenetlust;
• alates 2020. aasta voorust pole kodutoetust saadud üle ühe korra.

Kui peres on kaks vanemat, tuleb taotlus esitada koos: üks on taotleja, teine kaastaotleja, kes annab volituse. Volitus peab kehtima vähemalt kolm aastat.

Üks asi on tänavu lihtsamaks läinud: maksuandmete tõendit ei pea enam ise Maksu- ja Tolliametist hankima – EIS pärib need automaatselt. Varem oli see paberimajanduse tüütumaid samme.

Mida taotluse juurde koguda?

Siin läheb asi konkreetseks ja siin kukub kõige rohkem taotlusi täiendamisele. Ehitustööde puhul on vaja:

• hinnapakkumist ehitusettevõttelt või ehitusmaterjalide müüjalt – piisavalt detailset, et oleks aru saada, mida tehakse ja millest hind koosneb. Võrdlevaid pakkumisi vaja ei ole ja hiljem võib töö tellida ka teiselt firmalt;
• fotosid eluruumi puudustest – nii lähivõtteid (veekahjustus, praod) kui üldvaateid, et hindaja saaks aru, kus puudus asub;
• omafinantseeringu tõendit, kui taotled uue elamu püstitamist või laiendamist ja toetus kogumaksumust ei kata – sobib pangakonto väljavõte või laenupakkumine, mis laenu võtma ei kohusta.

Kodu ostu puhul on nimekiri lühem: omafinantseeringut tõendama ei pea ja fotosid on vaja vaid siis, kui perel juba on eluruum omandis. Küll aga kehtib range piirang: eluruumi ei tohi osta sugulaselt – ei vanematelt, õdedelt-vendadelt ega onudelt-tädidelt – ning ostetav kodu peab saama kogu pere alaliseks elukohaks.

Kes plaanib ehitustöid ise teha, saab toetusega osta materjale ja seadmeid, kuid ainult juriidiliselt isikult – FIE-lt materjale osta ei tohi, küll aga võib FIE-lt tellida töid.

Raha ei jagu kõigile – kuidas pingerida töötab?

Seda tasub ausalt öelda: taotluse esitamine ei tähenda raha saamist. EIS hindab kõiki nõuetele vastavaid taotlusi kolme kriteeriumi alusel ja järjestab need pingeritta; toetust jagatakse ülevalt alla, kuni vooru eelarve otsa saab. Koondhinne sõltub laste arvust, plaanitud tööde sisust ja sissetulekust – võrdse hinde korral eelistatakse muu hulgas suurema laste arvuga ja väiksema sissetulekuga peresid.

Vastust tuleb oodata kaua: menetlus kestab kuni 120 tööpäeva pärast vooru sulgemist ehk otsused selguvad tõenäoliselt alles kevadel. Toetuse saamisel on projekti elluviimiseks aega kaks aastat.

Veel üks oluline hoiatus: enne toetusotsust tehtud kulud üldjuhul abikõlblikud ei ole. Erandiks on ehitusprojekti koostamine ja eluruumi ost menetluse ajal – viimasel juhul hüvitab EIS ostuhinna tagantjärele, kui toetus määratakse ja ost on EIS-iga kooskõlastatud.

Üle tuhande lapse kodu sai mullu paremaks

Konkurents on tihe: EIS-i andmetel ületab taotluste arv sageli eraldatud eelarvet. Mullu sai toetust ligi 300 peret, kelle kodudes kasvab kokku üle tuhande lapse – nende abil ehitati, osteti ja renoveeriti kodusid üle Eesti.

Anija valla peredel, kes tingimustele vastavad, soovitame võimaluse tõsiselt üle vaadata ja taotlusega mitte viimasele nädalale jääda – puuduste kõrvaldamiseks annab EIS hiljem vaid kümme tööpäeva ja korralikult ette valmistatud taotlus säästab närve.

Kust saada abi?

• Tingimused, hindamisjuhend ja juhendid: eis.ee/teenused/kodutoetus
• Taotluse esitamine: e-toetus keskkond (etoetus.rtk.ee)
• Küsimused: toetused@eis.ee
• EIS-i kodulehel on ka infotunni salvestus ja e-toetuse keskkonna õppevideo

Tähtaeg: 14. september 2026 kell 23.59.

FAKTIKAST

Ta võtab üle ameti, mis jäi vabaks juuni lõpus, kui neli aastat abivallavanemana töötanud Tiina Silem siirdus Viimsi valla haridus- ja noorteosakonna juhatajaks.

Vallavanem Riivo Noor tunnistas Sõnumitoojale, et konkursil oli mitu väga tugeva CV-ga kandidaati ja otsustamine oli raske: „Kuigi Carolyn Soosaarel puudub abivallavanema ametis varasem töökogemus, on tal palju tugevaid omadusi selle koha täitmiseks. Arvame, et ta sobib meie meeskonda ka isikuomaduste poolest." 

Vallavalitsus uuris uuelt abivallavanemalt, mis tõi ta Anija valda ja milliste mõtetega ta uues ametis alustab.

Klassiruumist kogukonnani

Mis pani Carolyni kandideerima just Anija haridus- ja sotsiaalteenistuse abivallavanema ametikohale?

„Olen töötanud matemaatikaõpetaja ja klassijuhatajana ning seeläbi näinud koolielu igapäevaseid rõõme ja väljakutseid. Samal ajal on mul õigusteaduse taust ning magistrikraad haridusinnovatsioonis, mis annavad võimaluse vaadata haridust nii praktilisest kui ka strateegilisest vaatenurgast. Tundsin, et uues ametis saan ühendada oma senised teadmised ja kogemused ning panustada hariduse ja sotsiaalvaldkonna arengusse viisil, mille mõju ulatub üksikust klassiruumist kogu kogukonnani."

Töö mõju kogukonnale hindab ta laiaks – see puudutab peaaegu igaüht.

„Haridus ja sotsiaalvaldkond puudutavad peaaegu iga inimest. Selle töö mõju seisneb minu jaoks selles, et head otsused loovad inimestele paremad võimalused kogu elukaare jooksul – alates lasteaiast ja koolist kuni eakate ning abivajavate inimesteni. Kui omavalitsus suudab pakkuda kvaliteetseid teenuseid, toetada koole ja teha läbimõeldud otsuseid, suureneb inimeste usaldus ning kogukond muutub tugevamaks. Minu jaoks tähendab see tööd, mille tulemused ei avaldu ainult dokumentides või otsustes, vaid inimeste igapäevaelus."

„Kehra on mõnusalt kompaktne ja hubane"

Esimesed muljed uuest töökohast ja vallast on tal igati positiivsed.

„Tunnen, et mind on meeskonda soojalt vastu võetud ning kõik inimesed, kellega olen kohtunud, väärtustavad koostööd. Väga meeldib ka Anija valla keskkond – siin on mõnus jalutada, ilusad hooned, head toidukohad ja sõbralikud inimesed. Mulle meeldib, et kõik vajalik on lähedal ning Kehra on mõnusalt kompaktne ja hubane."

Lõpetuseks soovis ta jagada mõtte koostööst:

„Usun, et parimad lahendused sünnivad siis, kui omavalitsus, koolid, lapsevanemad ja kogukond tegutsevad ühise eesmärgi nimel."

Uues ametis vastutab Carolyn Soosaar Anija valla haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna arengu kujundamise ja juhtimise eest.

📧 carolyn.soosaar@anija.ee | 📞 +372 5301 5837

Vanemana saame palju ära teha selleks, et see üleminek oleks lapse jaoks rahulikum ja turvalisem.

Augusti algus on hea aeg taastada päevarežiimi

Augusti algus on sobiv aeg hakata tasapisi tagasi pöörduma tavapärasema päevakava juurde. Suve jooksul on täiesti loomulik, et õhtud venivad pikemaks, magamaminek nihkub hilisemaks ja hommikul soovitakse kauem magada.

Samas vajab lapse organism aega, et uue rütmiga kohaneda. Uuringud näitavad, et laste uneharjumused muutuvad suveperioodil sageli – magamaminekuajad nihkuvad hilisemaks ning igapäevane rutiin muutub vabamaks. Piisav uni ja regulaarne unerütm toetavad lapse meeleolu, tähelepanuvõimet, õppimist ja üldist heaolu.

Seetõttu ei pea ootama viimast nädalat enne kooli. Augusti algus on hea aeg teha väikseid muutusi rahulikus tempos.

Väikesed sammud aitavad rohkem kui suured muutused

Vanemana kogen ka ise, et suvisest rütmist koolirütmi tagasi tulemine ei ole alati lihtne. Eriti võib keeruline olla õhtuse magamamineku aja varasemaks muutmine. Suveõhtud on pikad ja lastel on raske lõpetada toredaid tegevusi ning minna õigel ajal magama.

Meie peres on aidanud see, kui hakkan ise hommikuti varem ärkama. Kui vanem loob rahulikult varasema hommikuse rütmi, tulevad sageli ka lapsed sellega tasapisi kaasa. Samuti toetavad varasemat uinumist õhtused rahulikumad tegevused – ühine jalutuskäik, õues olemine, lauamäng või lihtsalt rahulik pereõhtu.

Need väikesed igapäevased sammud annavad lapsele märku, et peagi algab uus kooliaasta, ning aitavad tal muutusega rahulikumalt kohaneda.

Ärme unusta veel nautida suve

Kooli alguseks valmistumine ei tähenda ainult koolitarvete ostmist ja päevakava muutmist. Sama oluline on võtta aega ühisteks hetkedeks.

Minge loodusesse, tehke üks õhtune jalutuskäik, pidage piknikku, küpsetage koos midagi head või lihtsalt istuge ja rääkige. Lapse jaoks ei jää suvest meelde mitte see, mitu asja sai tehtud, vaid see, kuidas ta end oma perega koos tundis.

Rääkige lapsega kooli algusest

Enne kooli algust tasub uurida ka lapse mõtteid ja tundeid. Mitte ainult seda, kas koolikott on valmis või vihikud ostetud, vaid seda, mis lapse sees toimub.

Võite küsida näiteks:

•     „Mis mõtted sul kooli algusega seoses on?“

•     „Mida sa uuelt kooliaastalt kõige rohkem ootad?“

•     „Kas on midagi, millest tahaksid enne kooli algust rääkida?“

Kõik lapsed ei hakka kohe oma tunnetest rääkima. Mõnikord vajab laps aega või sobivat hetke. Vestlus võib sündida hoopis autosõidul, jalutuskäigul või õhtul enne magamaminekut.

Kui laps väljendab muret või ärevust, ei pea seda kohe ära võtma. Sageli aitab kõige rohkem see, kui laps kuuleb:

„Ma saan aru, et see võib sulle keeruline tunduda. Räägime sellest koos.“

Laps ei vaja alati kiiret lahendust. Ta vajab tunnet, et teda kuulatakse ja mõistetakse.

Rutiin loob lapsele turvatunnet

Lapse jaoks ei tähenda rutiin rangust. Rutiin tähendab teadmist, mida oodata. Kui laps teab, kuidas päev kulgeb, on tal muutustega lihtsam toime tulla.

Augustis tasub vaadata üle ka pere ekraaniaeg. Suve jooksul võib ekraaniaega olla rohkem ja see on paljudes peredes täiesti tavaline. Enne kooli võiks aga õhtust ekraaniaega järk-järgult vähendada, et toetada paremat und ja rahulikumat õhturütmi.

Teadusuuringud kinnitavad, et regulaarsed une- ja õhtused rutiinid toetavad laste und, eneseregulatsiooni ja heaolu.

Kõige olulisem – laps vajab kohalolevat vanemat

Lapsed ei vaja täiuslikke vanemaid. Nad vajavad vanemaid, kes märkavad, kuulavad ja on olemas.

Vaimse tervise õena ja lapsevanemana tean, et vahel on kõige suurem toetus väga lihtne – ühine hetk, rahulik vestlus või kallistus. Lapsele annab turvatunde teadmine, et ükskõik millised tunded või mured tal kooli algusega kaasnevad, on kodu koht, kus teda kuulatakse ja toetatakse.

Soovin kõigile lastele ja peredele rahulikku suve lõppu ning head uut kooliaastat. Võtame kooli algust samm-sammult. Kõige olulisem ei ole teha kõike ideaalselt, vaid olla oma lapse jaoks olemas.

Lisalugemist ja teaduslikud allikad

Laste unevajadus ja une tähtsus lapse arengule
American Academy of Sleep Medicine – Recommended Amount of Sleep for Pediatric Populations

Õhtuste rutiinide mõju laste unele ja heaolule
Mindell & Williamson (2018) – Benefits of a bedtime routine in young children: Sleep, development, and beyond

Praktilised soovitused lapsevanematele laste une toetamiseks
American Academy of Pediatrics – Healthy Sleep Habits: How Many Hours Does Your Child Need?

Kristina Boitsova
Vaimse tervise õde
Kehra Tervisekeskus

„Praeguse info põhjal on meil alust arvata, et poiss võis sõita lubatust kiiremini,“ ütles Allak. Õnnetuse ajal ei kandnud poiss kiivrit.

Anijauudised avaldab siirast ja sügavat kaastunnet hukkunud poisi lähedastele.

Tootja andmetel võib KuKirin G2 Masteri tippkiirus ulatuda 60 kilomeetrini tunnis – mudelil on kaks 1000-vatist mootorit. Liiklusseaduse järgi loetakse kergliikuriks elektritõukeratas, mille valmistajakiirus ei ületa 25 km/h ja mootori võimsus 1 kW. Kiiremad või võimsamad sõidukid on mootorsõidukid, mis vajaksid registreerimist, liikluskindlustust ja juhiluba. Kuna sellised tõukerattad ei vasta ka mopeedi ega mootorratta nõuetele, pole neil avalikus liikluses üldse lubatud osaleda

Taust: õnnetused 11–15-aastaste seas kasvavad

Õnnetus pole üksikjuhtum. 2025. aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur. Hukkus 1 inimene. See on vaid jäämäe veepealne tipp, sest enamus kergliikuriga õnnetustest politseisse ei jõua, sest kukkujad pöörduvad tihti ise EMOsse või ravivad end ise, kuid õnnetuste arv just 11–15-aastaste seas on kasvutrendis – tänavu on õnnetustesse sattunutest ligi pooled alaealised

Seadus muutumas: alla 10-aastastele keeld, teismelistele juhiluba

Kehtiv seadus ei sea kergliikurile ehk kuni 25 km/h sõitvale elektritõuksile praegu vanuse alampiiri – erinevalt jalgrattast, millega tohib sõiduteel iseseisvalt sõita alates 10. eluaastast ja milleks on vaja jalgratturi juhiluba. Seda lünka ollakse parajasti sulgemas: riigikogus on menetluses liiklusseaduse muudatus, millega keelatakse alla 10-aastastel elektritõuksiga liiklemine ning 10–15-aastastelt hakatakse nõudma jalgratturi juhiluba. Reeglite rikkumise eest võib vanemat oodata kuni 160-eurone trahv, politsei saaks õiguse ka tõukeratas konfiskeerida. Muudatused plaanitakse jõustada järgmisel aastal

Mida peaks lapsevanem teadma enne lapsele elektritõukeratta ostmist

• Elektritõukeratas on liiklusvahend, mitte mänguasi. Seaduslik kergliikur sõidab kuni 25 km/h ja on võimsusega kuni 1 kW; kiirem või võimsam ratas pole avalikus liikluses lubatud.
• Alla 16-aastasel on kiivri kandmine kohustuslik. Soovitatavad on ka põlve- ja küünarnukikaitsmed ning helkuritega riided.
• Lapsele sobiv kiirus on vanusest olenevalt 10–20 km/h. Paljudel ratastel saab selle rakendusega piirata – kasuta parooli, et laps seda ise ei muudaks, ja väldi mudeleid, mida saab kiiremaks modifitseerida.
• Enne liiklusesse laskmist harjutage suletud alal: pidurdamist, pööramist ja tasakaalu. Teeületusel tuleb rattalt maha tulla ja see käekõrval üle viia.
• Sõidetakse kergliiklusteel paremas servas, jalakäijate läheduses jalakäija kiirusega, kaks kätt lenksul – ilma telefoni ja kõrvaklappideta.
• Üle 25 km/h (või üle 14 km/h ja üle 25 kg) sõitvale tõuksile on liikluskindlustus kohustuslik

B-alagrupi võitis üheksa punktiga Siim Urva lastehoid, kelle suurim võit oli Flamingo üle tulemusega 12:1. FC Legkaja lõpetas grupi teisena kuue punktiga, FC Tipsikud kolmandana kolme punktiga ning Flamingo jäi punktideta.

Poolfinaalides alistas FC AllStars FC Legkaja 4:1 ning Siim Urva lastehoid Dima Jalgpalliakadeemia 5:1. Pronksimängus võitis Dima Jalgpalliakadeemia FC Legkajat 4:2. Mängu varjutas aga ründaja Jaan Taaniel Puusaagi põlvevigastus viimastel minutitel.

Finaalis läks FC AllStars teisel poolajal 3:1 juhtima, kuid Siim Urva lastehoid vähendas peagi kaotusseisu. Eelviimasel minutil teenis lastehoiu meeskond penalti, mille realiseeris kindlalt Sten Luht. Kui publik ootas juba turniiri esimest penaltiseeriat, lõi Siim Urva lastehoiu resultatiivseim mängija Oskar Karu viimastel sekunditel võiduvärava. Peamiselt Raasiku FC Jokeri mängijatest koosnev meeskond kaitses nii mullust esikohta, mille nad olid võitnud nime Teine koht all.

Turniiri resultatiivseim oli kaheksa väravaga Jaan Taaniel Puusaag. Oskar Karu lõi seitse ning FC AllStarsi mängijad Jüri Dmitrenko ja Dmytro Skrynnyk kumbki kuus väravat.

Turniiri sümboolsesse koosseisu valiti väravavaht Auris Veelmaa Siim Urva lastehoiust, kaitsjad Jüri Dmitrenko ja Dmytro Skrynnyk FC AllStarsist ning ründajad Janek Udumäe ja Jaan Taaniel Puusaag Dima Jalgpalliakadeemiast ning Oskar Karu Siim Urva lastehoiust.

Lõplik paremusjärjestus:

1. Siim Urva lastehoid
2. FC AllStars
3. Dima Jalgpalliakadeemia
4. FC Legkaja
5. FC Tipsikud
6. Objekt
7. VAR UNITED
8. Flamingo
9. FC Merirahu

Turniiri peakorraldaja Mihkel Kuuse jäi päevaga rahule: „14. Sohvik Cupi turniiri võib taaskord õnnestunuks lugeda. Rõõm näha, et selline turniiriformaat on atraktiivne nii mängijate kui ka pealtvaatajate jaoks, keda liikus staadionil paarisaja ringis.”

Liftmech OÜ pakkumus oli esialgu digiallkirjastamata, kuid ettevõte kõrvaldas puuduse hankija antud tähtaja jooksul. Vallavalitsus otsustas seejärel tunnistada ettevõtte pakkumuse edukaks, sest valikukriteeriumiks oli madalaim hind.

Lifti rajamine on Kehra Gümnaasiumis olnud päevakorral juba mitu aastat. Koolimajja pääseb ratastooliga küll kaldtee kaudu, kuid seni on ligipääs piirdunud esimese korrusega. Lift peaks parandama liikumisraskustega õpilaste, töötajate ja külastajate võimalusi koolihoones liikuda.

Varem ebaõnnestus 2025. aastal korraldatud hange, kuna ainsana pakkumuse esitanud EV1 Ehitus OÜ hind ületas valla eelarvelisi võimalusi. Seejärel kuulutas vald välja kordushanke. 

Hankelepingu täitmist korraldab Anija valla ehitus- ja hankespetsialist. 

Oruaas ütles Anijauudistele, et otsustas volikogus koha vabastada mõnele valimisliidu nooremale liikmele.

„Enne 2025. aasta valimisi liitus valimisliiduga Anija Ühendus terve hulk särasilmseid noori inimesi, kel kõigil on potentsiaali volikogus edukalt panustada. Paraku kaldusid valimistulemused ikkagi suuresti n-ö vanade olijate poole, kes on enamasti küll alles oma parimais aastais,“ selgitas ta.

Mõte lahkuda tekkis Oruaasal üsna pea pärast valimisi, kuid lõpliku sammuni jõudis ta suvel.

„Otsus kellelegi valimisliidu noorematest liikmetest n-ö koht laua ääres vabaks teha sündis üsna pea pärast valimisi, aga vormistamine võttis kuni suvepuhkuseni aega. Volikogus on ju huvitav ka ja eks ma jälgin edaspidi kõrvalt, mis toimub,“ ütles Oruaas.

Volikogust lahkumine ei tähenda tema lahkumist valimisliidust Anija Ühendus. Oruaas on valimisliidu üks asutajaliikmeid.

„Olen valimisliidu Anija Ühendus üks asutajaliikmeid aastast 2009, aga esimestel kordadel ei kandideerinud, vaid tegutsesin rohkem taustajõuna. Sellega olen valmis ka jätkama, kui minu abi vajatakse,“ sõnas ta.

Oruaas tänas vallaelanikke, kes on teda usaldanud ja tema poolt hääletanud.

„Aeg teeb aga oma töö ja iga asi saab kord otsa. Volikogu kolleegidele soovin jõudu ja rahulikku meelt kõigi ees ootavate tuulte ja tormidega hakkama saamiseks,“ lausus ta.

Anne Oruaas on sündinud ja kasvanud Kehras ning elanud suure osa elust Lehtmetsa külas oma vanemate ehitatud kodus. Ta töötas pikka aega Kehra koolis eesti keele, kirjanduse ja meedia õpetajana, õpetades mitut põlvkonda noori.

Kogukonnaellu on Oruaas panustanud ka MTÜ Kehra Raudteejaam kaudu. Vana jaamahoone on saanud uue elu kohaliku ajaloo hoidmise ja tutvustamise paigana. Vallavolikogu liikmena seisis Oruaas eelkõige huvitegevuse ja kogukonna huvide eest.

Volikoguga liitub Kauri Pekri

Foto: Valimisliit Anija Ühendus Facebook - Kauri Pekri

Kauri Pekri on sündinud ja kasvanud Anija vallas Aegviidus. Seitse aastat tagasi rajas ta koos abikaasaga sinna oma kodu. Nende lapsed õpivad Aegviidu koolis juba pere neljandat põlve.

Pekri peab oluliseks, et Anija valla lastel oleks turvaline, toetav ja arendav kasvukeskkond. Ta soovib volikogus panustada ka valla tasakaalustatud arengusse ning seista selle eest, et kogukonna liikmed tunneksid end toetatu ja väärtustatuna.

Juba üheksandat aastat juhib Pekri oma transpordiettevõtet. Ettevõtlus on tema sõnul õpetanud väärtustama meeskonnatööd, vastutust ja sihikindlust ning arendanud oskust inimesi kuulata, kaasa mõelda ja erinevatele olukordadele lahendusi leida.

Vabal ajal naudib Pekri perega koos olemist ja tegeleb tervisespordiga. Anija valla loodust ja seal pakutavaid liikumisvõimalusi peab ta väärtuseks, mida tuleb hoida ja edasi arendada.

Esimeses voorus rahastatakse üle Eesti 37 projekti ligi 18,5 miljoni euroga. Anija vald on planeeritud ühenduste arvult neljandal kohal – kokku on kavas luua liitumisvõimalus 448 aadressil. Rohkem ühendusi rajatakse vaid Hiiumaale (677), Viljandi valda (501) ja Elva valda (459).

Kaks projekti, kaks ettevõtjat

Anija vallas teostab töid kaks sideettevõtet. Suurem osa ühendustest – 412 aadressi – rajatakse Enefit OÜ projekti „Enefit 5.1 Anija vald" raames, mille toetussumma on 289 397 eurot. Projekti kogumaksumus ulatub 413 427 euroni. Tööd algasid juba tänavu mais ja peavad valmima 2028. aasta aprilliks.

Rednet OÜ projekt „Rednet Anija 2026" toob valguskaabli 36 aadressile Parila külas. Toetussumma on 79 128 eurot ja ehitustööd algavad selle aasta oktoobris. Ka nemad peavad tööd lõpetama kahe aasta jooksul.

Kuhu täpsemalt ühendus tuleb?

Liitumisvõimalus luuakse järgmistes piirkondades:

Kehra linn – 218 aadressi (Enefit OÜ)
Tänavad: L. Koidula, Tuleviku, Aasa, C. R. Jakobsoni, J. Rainise, Luha, Niidu, Nurme, Põhja, Põllu, Põrguvälja, Anija mnt, Jaama, Jõe, Kase, Kooli, Kose mnt, Lõhmuse, Pargi, Pärna, Raudtee, Tamme, Välja

Aegviidu alev – 57 aadressi (Enefit OÜ)
Tänavad: Jõhvika, Kanarbiku, Leesika, Maasika, Mustika, Pohla, Sinika, Vaarika, Poolemõisa, Niinsoni tee, Telliskivi, Masti tee

Lehtmetsa küla – 50 aadressi (Enefit OÜ)
Kose mnt, Vainu tee, Änki tee, Suurekivi tee, Metsaveere tee, Uus-Asula tee

Kaunissaare küla – 44 aadressi (Enefit OÜ)
Kose mnt, Virula, Lõuna-Tammisaare, Reinu, Volberi, Karjatee, Kalle jt

Ülejõe küla – 41 aadressi (Enefit OÜ)
Ülejõe tee, Jõekalda tee, Kaasiku tee, Ojakalda tee, Ojalepa tee, Mööbli tee jt

Parila küla – 36 aadressi (Rednet OÜ)
Abrami, Altpõllu, Hansu, Johannese, Kadaka-Jaagu, Remmelga tee, Revastu jt

Pillapalu küla – 2 aadressi (Enefit OÜ)
Kuusiku tee 1 ja Piibe mnt 1

Mida elanik peab tegema? Ja miks kohe?

Ehituse ajal liitudes on hind kuni 200 eurot. Hiljem võib see olla märksa kallim.

Riigi Tugiteenuste Keskuse elukestva õppe ja IT-arenduste talituse juhataja Marge Kõiva rõhutab, et maapiirkondade elanikel ei tasu oodata – kui huvi on, tuleb ise vastava sideettevõttega ühendust võtta.

„Kui elanik esitab liitumissoovi piirkonnas toimuva võrguehituse ajal, maksab liitumine ja kaabli tuppa toomine talle maksimaalselt 200 eurot. Hiljem maksab see üldjuhul märkimisväärselt rohkem," ütles Kõiva.

Lisaks toovad ettevõtted valguskaabli kinnistu piirini elanike jaoks tasuta – tuleb tasuda ainult kaabli tuppa toomise ja liitumise eest.

Samm-sammult: mida teha?

1. Uuri, kes on sinu piirkonna operaator – kui elad Kehras, Aegviidus, Lehtmetsas, Kaunissaares, Ülejõel või Pillapalus, on operaatoriks Enefit OÜ. Kui elad Parila külas, on operaatoriks Rednet OÜ.
2. Võta operaatoriga ühendust ja avalda soovi liituda.
3. Tegutse ehituse ajal – siis on liitumistasu maksimaalselt 200 eurot.
4. Kui kaabel on kinnistu piiril, saad kokku leppida kaabli tuppa toomise ja teenuse aktiveerimise aja.

Oluline teada: valguskaabel on operaatorneutraalne. See tähendab, et saad ise valida, millise operaatori interneti- ja teleteenuseid soovid kasutada – kaabel ei seo sind ühe kindla teenusepakkujaga.

Millist kiirust oodata?

Toetatavad võrgud peavad võimaldama tipptunnil vähemalt 1 Gbit/s allalaadimiskiirust. See on mitukümmend korda kiirem kui tavalise mobiilse interneti ühendus ja võimaldab suurepäraselt näiteks kaugtööd, videosilla, voogedastust ja mängimist.

Mis saab edasi?

Ehitustööd algavad juba 2026. aasta jooksul ja kõik projektid peavad valmima kahe aasta jooksul. Kui sinu aadressi tabelis ei ole, pole veel midagi kaotsis – lairiba viienda meetme kogumaht on 45 miljonit eurot ja sellega luuakse liitumisvõimalus kokku vähemalt 10 000 aadressile üle Eesti. Teine voor avaneb septembris 2026.

Lisainfot leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt: www.rtk.ee/lairiba.

Koosolekust võtsid osa Marek Suik, Jaanus Kalev, Priit Raudkivi, Meeli Kuul, Vahur Värk, Hannes Pikkel, Triinu Allipere, Erik Jüriöö, Inga Leoke-Bosenko ja Peep Kask. Puudus Margus Nõlvak. Koosolekut juhatas Priit Raudkivi. Kutsututena osalesid vallavanem Riivo Noor, Priit Vabamäe ja Andra Aus.

Päevakorrapunktina käsitleti sisekontrolli rakendamise ettepanekut, selle eesmärke ja võimalikke rakendusviise. Arutelus räägiti muu hulgas ametliku pöördumise esitamisest pädevale asutusele, töösuhete lõpetamisega seotud asjaoludest, revisjonikomisjoni võimalikust rollist ning vallavalitsuse juurde sisekontrolli ametikoha loomise võimalikkusest ja selle sõltumatuse tagamisest.

Komisjon võttis teema teadmiseks. Protokolli järgi leitakse, et käesoleval ajal sisekontrolli ei rakendata. Samas märgiti, et kontrollifunktsiooni täitmiseks on võimalik kaasata audiitor ning vajaduse korral kasutada revisjonikomisjoni pädevust. Avaldajale edastatakse allasutuste juhtide ja vallavalitsuse rahulolu-uuringute tulemused.

Taust: noortekeskuse meeskonna lahkumine tekitas kriisi

Sisekontrolli arutelu taustaks on Anija valla noortekeskusi tabanud kriis. Anijauudised on varem kirjutanud, et viiest töötajast neli, sealhulgas asutuse juhataja, otsustasid ametist lahkuda. Töötajad on viidanud vallavalitsuse juhtimiskultuurile, tööalasele survele ja vaimse tervise hoidmise vajadusele. Noored on omakorda väljendanud muret turvalise ja harjumuspärase keskkonna kadumise pärast.

Vallavalitsus on varasemalt kinnitanud, et noorsootöö toimepidevuse tagamine on prioriteet ning et noortekeskused hoitakse avatuna vastavalt võimalustele. Samuti on vald teatanud, et 20. juulist asub Anija Valla Noortekeskuse juhatajana tööle Kätlin Takk.

Hannes Pikkel: esmalt tuleb tutvuda heaoluuuringu tulemustega

Anijauudised küsis kõigilt komisjoni liikmetelt selgitust otsuse kohta sisekontrolli praegu mitte rakendada. Vastuse andis esmalt Hannes Pikkel.

„Arengukomisjonis jäi kõlama arvamus, et tutvume heaoluuuringu tulemustega ja selle järel otsustame, kas sisekontroll on vajalik,“ selgitas Pikkel.

Tema hinnangul tekitas enamiku noortekeskuse töötajate lahkumine paratamatult olukorra, kus noortekeskus ei saa hetkel efektiivselt toimida.

„Kuna hetkel tegeleb vallavalitsus noortekeskuse töö uuesti üles ehitamisega, on meil kõigil ühiselt võimalik seda toetada ja loodame, et töö saab üles ehitatud paremini kui ennem,“ ütles Pikkel.

Pikkel lisas, et tema isikliku hinnangu järgi tegid mõlemad osapooled vigu ning sisekontrolli mõtet ei tohiks lõplikult kõrvale jätta.

„Kindlasti ei tasu mõtet sisekontrollist maha matta. Samas on parem anda võimalus vallavalitsusele pingevabalt noortekeskuse töö uuesti üles ehitada,“ märkis ta.

Pikkel tõi võimaliku laiema pingeallikana välja ka minevikus Kehras asunud kultuurikeskuse lammutamise ja sellest tekkinud ruumipuuduse. Tema sõnul ei ole see otseselt praeguste osapoolte põhjustatud pingeallikas, vaid seotud ka varasemate riiklike otsustega.

Peep Kask: komisjoni lauale tulevad faktidele tuginevad teemad

Esitasime volikogu komisjonide esimeestele Peep Kasele, Margus Nõlvakule ja Inga Leoke-Bosenkole küsimuse, kas nad algatasid oma komisjonides arutelu või järelevalvemenetluse pärast info saamist noortekeskustes väidetavalt toimunud vaimse vägivalla kohta. Samuti küsisime, kui seda ei tehtud, siis miks.

Peep Kask vastas, et teema komisjonis arutamiseks peab olema alus.

„Kui on olemas faktid, avaldused vms dokumendid, mille alusel teemat komisjonis arutada, siis võtame teema päevakorda,“ ütles Kask.

Tema sõnul ei saa komisjon lähtuda üksnes väidetest.

„Väidetavalt kõlab samamoodi nagu „keegi kuskil rääkis“ — selliseid teemasid arutatakse sumedal suveõhtul pargipingil, kus on koos kõik endast targemad, mitte volikogu komisjoni laua taga,“ lisas Kask.

Kase vastus näitab, et vähemalt tema hinnangul ei piisa komisjonimenetluse algatamiseks üldisest infost või avalikust murest, vaid vajalikud on konkreetsed dokumendid, avaldused või muud kontrollitavad asjaolud.

Osa komisjoni liikmeid ei ole selgitusi andnud

Anijauudised pöördus selgituste saamiseks kõigi komisjoni liikmete poole. 

PPA kommunikatsiooniesindaja Rauno Uusleeri sõnul tabati 19.–24. juunini Anija vallas üks joobes juht. Inimkannatanuga liiklusõnnetuses sai inimene kannatada elektritõukerattaga kukkudes.

Ida-Harju piirkonnas, kuhu kuulub ka Anija vald, tehti jaaniperioodil kokku 5426 puhumiskontrolli. 

Anija Vallavolikogu XI koosseisu 8. istungil, mis toimus 18. juunil, arutati volikogu aseesimehe Marek Suiki umbusaldamise avaldust. Avaldusele olid alla kirjutanud kaksteist volikogu liiget, sealhulgas Rene Kaalo, Margus Nõlvak, Hannes Pikkel, Jaanus Kalev, Inga Leoke-Bosenko, Jüri Lillsoo, Priit Raudkivi, Triinu Allipere, Ingrid Järmut, Meeli Kuul, Ranno Soots ja Anne Oruaas.

Arengu- ja eelarvekomisjoni esimees Margus Nõlvak, kes oli umbusaldusavalduse esitajaks, oli oma põhjendused esitanud juba 21. mail Anija Vallavolikogu 7. korralisel istungil avaldust üle andes. Seal ütles Nõlvak järgnevalt: "Tulles kokku volikogu enamusega, arutasime – kas Anija vald väärib sellist juhtimist? Ei vääri. Me väärime paremat. Volikogu aseesimees on juht, kes peab hoidma meid kokku ja lahendama konflikte sisuliselt. Sellest tulenevalt ei saa me enam usaldada Marek Suiki."

Anija Vallavolikogu 8. istungil Nõlvak kui eelnõu algataja sõna võtta ei soovinud.

Enne hääletust lükkas Marek Suik umbusaldusavalduses esitatud väited tagasi ja esitas oma seisukohad volikogu ees. Volikogu istungil sõnas Marek Suik järgmist:
"Umbusalduse ettekandes süüdistati mind isiklikes huvides tegutsemises ning vihjati, et minu tegevuse taga on paari aasta tagune hange. Need väited ei vasta tõele. Minule jääb arusaamatuks, kuidas saab hanget kaotada inimene või ettevõte, kes sellel ei osalenud. Vallavalitsus on korduvalt kinnitanud, et minu ettevõte Katkera OÜ ei osalenud kõnealuses hankes. Hanke küsimustes võtsin sõna seetõttu, et minu hinnangul ei olnud hankedokumentatsioon korrektselt vormistatud ning valla eelarveliste vahendite kasutamine ei vastanud täielikult hanketingimustele. Minu seisukohad lähtusid soovist tagada avalike vahendite läbipaistev ja otstarbekas kasutamine. Loomulikult on mul isiklik huvi, et Anija vald areneks ja oleks hästi juhitud. Sellega minu isiklikud huvid ka piirduvad. Volikogu aseesimehena ei ole ma teinud ega tegemata jätnud midagi, mis oleks kahjustanud Anija valla mainet või juhtimist. Minu hinnangul on käesolev umbusaldus seotud pigem erimeelsustega, mis on tekkinud pärast seda, kui juhtisin tähelepanu probleemidele arengu- ja eelarvekomisjoni töös ning volikogu liikme Margus Nõlvaku osalemises volikogu töös. Demokraatlikus otsustusprotsessis peab olema võimalik juhtida tähelepanu puudustele ja esitada kriitilisi küsimusi ilma, et sellele järgneks katsed kriitikat vaigistada. Kõige rohkem teeb mulle muret Anija valla tulevik. Omavalitsus saab areneda ainult siis, kui erinevaid arvamusi kuulatakse, probleeme ei varjata ning otsuseid tehakse avatult ja läbipaistvalt. Olen viimasel ajal mõelnud Anija valla tunnuslausele "Siin on hea elada". Usun, et see peaks tähendama, et on hea elada kõigil vallaelanikel, sõltumata sellest, kas need arvamused ühtivad võimulolijatega või mitte. Hea omavalitsus ei karda kriitikat, vaid kasutab seda võimalusena paremaks muutuda."

Enne hääletust võttis sõna volikogu liige Peep Kask, kes rõhutas eriarvamuste olulisust: "Mina olen seda meelt, et erinevus rikastab ja ongi tore, kui me kõik siin oma eriarvamused välja ütleme ja arutame."

Marek Suik esitas umbusaldajatele küsimuse: "Mul on küsimus umbusaldajatele: Mis te selle vimma all täpselt silmas peate? Olen saanud valimistel mandaadi volikogu liikmeks volikokku. Minu arust see ongi minu kohustus küsida küsimusi, esitada küsimusi, viidata probleemidele, et kas see on siis vimm, kui ma küsin küsimusi siin. Kas me ei või seda teha? Kes vastab sellele?"

Margus Nõlvak kui umbusalduse eelnõu algataja küsimusele vastata ei soovinud.

Volikogu hääletas Marek Suiki umbusaldamise poolt. Otsust toetas 10 volikogu liiget, vastu hääletas 4 ja erapooletuks jäi 2 liiget. Marek Suik hääletamisel ise ei osalenud.

Pärast umbusaldusotsust esitatud küsimustele, mida ta sooviks öelda neile kümnele, kes umbusalduse poolt hääletasid, ja Anija valla rahvale, ning mis edasi saab, vastas Marek Suik 22. juunil 2026 järgnevalt:

"Ma austan volikogu enamuse otsust, kuigi ma sellega ei nõustu. Soovin öelda neile kümnele volikogu liikmele, kes umbusaldust toetasid, et loodan, et nende otsus oli tehtud Anija valla huvidest lähtudes ning et nad suudavad seda otsust ka vallarahvale põhjendada. Anija valla inimestele tahan öelda, et minu soov ja eesmärk on olnud ning on jätkuvalt seista avatud juhtimise, läbipaistvuse ja valla arengu eest. Umbusaldus ei muuda minu seisukohti ega veendumust, et volikogu liikme kohustus on juhtida tähelepanu probleemidele, küsida küsimusi ja seista avalike huvide eest. Mis edasi saab, selle üle olen mõelnud, kuid täna ei näe ma põhjust volikogu liikme kohast loobuda. Mind valisid volikokku Anija valla inimesed ning kavatsen nende usalduse eest seista. Volikogu aseesimehe ametikoha kaotamine ei tähenda loobumist oma põhimõtetest ega tööst valla heaks. Jätkan volikogu liikmena tööd ning jälgin ka edaspidi tähelepanelikult, kuidas kasutatakse maksumaksja raha ja milliseid otsuseid tehakse Anija valla tuleviku kujundamisel. Minu jaoks on kõige olulisem, et vallas säiliks sisuline arutelu ja erinevate arvamuste austamine.”

Suik lisas: “Demokraatia ei tähenda üksnes enamuse võimu, vaid ka õigust esitada ebamugavaid küsimusi. Mina kavatsen seda õigust kasutada ka edaspidi.”

Marek Suiki umbusaldamisele eelnes pikk ja pingeline periood Anija Vallavolikogus. Pinged, mis olid keenud juba kevadest:

23. aprillil andsid viis valimisliidu „Uuenev Anija vald“ liiget – Marek Suik, Vahur Värk, Peep Kask, Margus Olesk ja Joonas Kuuskla – sisse umbusaldusavalduse arengu- ja eelarvekomisjoni esimehe Margus Nõlvaku vastu. Süüdistused Nõlvaku aadressil olid mitmekesised ja tõsised: talle heideti ette põhjuseta puudumisi volikogu istungitelt, huvide konflikti eiramist ja ebaläbipaistvat juhtimist.
Süüdistuste tuum peitus eelkõige kodanik Viljar Robase pöördumise arutelus, mis puudutas Rallipere töökojahoonele 2016. aastal väljastatud kasutusluba. Marek Suik, kui umbusaldajate esindaja, kordas 7. istungil üle peamised etteheited, mis keskendusid 12. märtsil toimunud komisjoni istungile. Suiki sõnul arutati kodaniku muret vaid komisjonis ja otsustati vastata nii, justkui volikogu oleks vastuse andnud. „Komisjoni liikmed olid eriarvamusel ja selgust ei olnud,“ selgitas Suik. Eelkõige heideti Nõlvakule ette, et ta jättis arutelust taandamata isiklikke huve omavad isikud – revisjonikomisjoni esimehe Triinu Allipere ja vallavanem Riivo Noore. Lisaks tõsteti esile Nõlvaku kolme järjestikust puudumist volikogu istungitelt, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 19 kohaselt aluseks volituste peatamisele. Samuti toodi välja, et istungil summutati teadlikult Marek Suiki tõstatatud Keldrimäe kinnistu septikute arutelu, mis hiljem siiski volikogu ametlikku vastuskirja ilmus.

Margus Nõlvak lükkas omakorda süüdistused tagasi. Ta toonitas, et on varasemalt olnud uhke Anija valla konstruktiivsete arutelude üle, kuid tunnistas, et olukord on oluliselt muutunud: "Nüüd, kuhu me täna jõudnud oleme – seda enam ei ole. Asjad lähevad hapuks siis, kui volikogu liikmetel hakkavad mängu tulema isiklikud huvid." Nõlvak vihjas otsekoheselt, et käesolevate pingete ja "vimma" juured ulatuvad eelmise volikogu koosseisu lõppu, mil Marek Suik jäi valla lumelükkamise hankest kõrvale, kuna ta ise sellel ei osalenud. Nõlvak möönis, et on tõesti kolm korda istungilt puudunud, kuid rõhutas, et see pole volikogu tööd kuidagi pärssinud. Septikuteemalistele etteheidetele vastas Nõlvak otse ja teravalt: „Marek, ma rääkisin sulle – sa teadsid seda avaldust kirjutades väga hästi, et vallavalitsus on septiku suhtes juba nädalaid tagasi järelevalvemenetluse algatanud. See ei olegi volikogu, vaid vallavalitsuse teema.“

Anija vallavolikogu 7. istungil 21. mail Margus Nõlvaku kaitsvat kõnet toimus hääletus tema umbusaldamise küsimuses. Istung kulmineerus Nõlvaku ülekaaluka võiduga – umbusalduse poolt hääletas vaid 2 volikogu liiget, erapooletuks jäi 1 ja koguni 14 rahvasaadikut hääletasid vastu. Nõlvak säilitas oma koha arengu- ja eelarvekomisjoni esimehena kindlalt.

Kuid sündmused võtsid koheselt ootamatu pöörde. Vahetult pärast tema enda umbusaldamise läbikukkumist, andis Margus Nõlvak volikogu esimehele üle uue umbusaldusavalduse – seekord volikogu aseesimehe Marek Suiki vastu. See samm, mis toimus samal päeval, mil Nõlvak ise pääses umbusaldusest, andis Marek Suiki kommentaari "Kättemaks". 

Liis Põrk tõdes, et vaatamata maailma kõige ägedamale kollektiivile ja armastusele oma töö vastu, on tema jaoks lõpuks oluline ka töötasu. "Ametnike palgaandmed on avalik info. Samuti on avalik info, et vähemalt neli Ida-Harju valda on hiljuti otsinud või otsivad praegu lastekaitsetöötajaid ning pakuvad kohati kuni kolmandiku võrra kõrgemat töötasu," selgitas Põrk oma otsust.

Ametikohal töötamise suurima väljakutsena nimetas Põrk usaldusliku kontakti loomist peredega. "Võõrale inimesele oma kodu ukse avamine ja oma murede jagamine on arusaadavalt keeruline ning ebamugav. Seetõttu tunnustan kõiki neid peresid, kes on olnud valmis koostööks ja ühiste lahenduste otsimiseks, et panustada oma lapse heaolusse," lausus ta.

Lahkumisel soovis Liis Põrk Anija valla lapsevanematele avatud südant ja kõrvu oma lastega suhtlemisel. "Võtke iga päev hetk, et päriselt kuulata, kuidas teie lapsel läheb. Kallistage oma last ja öelge talle, et armastate teda. Need lihtsad hetked võivad olla palju olulisemad, kui me igapäevaelus arvata oskame,". Samuti tänas ta südamest kõiki kolleege ja koostööpartnereid, kellega on tal olnud võimalus koos töötada. "Olen selle aja jooksul palju õppinud ning jään Anija vallale ja siinsetele inimestele alati kaasa elama," lisas Põrk.

Anija valla haridus- ja sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass sõnul hindab vallavalitsus kõrgelt Liis Põrk panust Anija valla perede ja laste heaolu toetamisel ning tunneb siiralt kahju tema lahkumise pärast. Svetlana Lass kinnitas, et kuigi töökorraldus võib lühiajaliselt olla mõjutatud, tagatakse teenuste järjepidevus – tööülesanded jaotatakse ajutiselt teiste meeskonnaliikmete vahel ning lapsed ja pered abita ei jää.

Konkurss uue laste ja perede spetsialisti ametikoha täitmiseks on juba välja kuulutatud ning kandideerimise tähtaeg on 25. juuni 2026.

Foto: Lilja Piibeleht-Tarassov

Anija vallavalitsuse registripidaja-referent Kristiina Hallik märkis, et visiit toimus traditsioonilise kogemusvahetuse raames. Tema sõnul püüavad omavalitsused kord aastas külastada mõnda Eesti omavalitsust, et tutvuda erinevate praktikate ja lahendustega ning jagada kogemusi kohaliku elu korraldamisel.

Kristiina Halliku sõnul annavad kogemusvisiidid alati kaasa uusi mõtteid ja vaatenurki, mida saab kaaluda ka oma valla arengus. Tema sõnul on omavalitsuste vaheline kogemuste vahetamine oluline, sest see aitab õppida üksteise headest praktikatest ning leida elanike jaoks paremaid ja tõhusamaid lahendusi.

Kohtumisel käsitleti mitut valla toimimise seisukohast olulist valdkonda, sealhulgas haridust, sotsiaalvaldkonda, noorsootööd, kaasamist ja teenuste kättesaadavust.

Teist korda toimuv Anija valla maalijate suvine ühisnäitus ei ole ainult kunstisündmus. See on kogukondlik eneseavaldus. See on märk sellest, et kohalik kultuur ei sünni üksnes lavadel, kontserdisaalides või suurtes keskustes. See sünnib ka siis, kui inimene võtab pintsli või pliiatsi kätte ja hakkab tegema midagi, mis on talle oluline.

Näituse eestvedaja Eve Kruuse on öelnud ühe lause, mis võtab kogu ettevõtmise tuuma kokku: „Mis on kohalik kultuur? Eks ikka see, mida me ise teeme. Või tegemata jätame.“

See näitus ongi tehtud. Mitte ainult korraldajate poolt, vaid kõigi nende inimeste poolt, kes on oma loomingu koduseinte vahelt välja toonud ja vaatajate ette usaldanud.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Valla maalijad ühes väärikas ruumis

Tänavusel näitusel osalevad Sirje Voolmaa, Maria Markna, Erkki Artamonov, Ksenija Gaitšuk, Helena Hanni, Annely Pakkane, Riina Rosin Steiner, Vahur Agar, Anne Tammaru, Katrina Orusalu, Egne Aavik, Kelly Kruusmann, Oksana Tkachenko, Jüri Sikka, Halje Piibeleht, Piret Gailit, Eve Kruuse ja Sirje Saar.

Nende nimede taha ei mahu üks ühine stiil ega üks läbiv teema. Just see muudabki väljapaneku elavaks. Ühes ruumis kohtuvad erinevad käekirjad, värvitunnetused, kujundid, tehnikad ja hoiakud. Mõni töö võib olla vaoshoitud ja vaikne, teine julgem ja jõulisem. Mõni kõnetab värviga, teine kompositsiooniga, kolmas meeleolu või kujundiga, mis jääb vaatajat saatma ka pärast näituselt lahkumist.

See ei ole näitus, kus vaatajale antakse ette üks kindel tõlgendus. Pigem avaneb iga töö kui omaette kohtumine. Mõni pilt kutsub ligi kohe, mõni vajab teist või kolmandat pilku. Mõni võib jääda esialgu vaikseks, aga hakata kõnelema alles siis, kui vaataja endale aega annab.

Seda mõtet rõhutas Eve Kruuse ka näituse avamisega seotud mõtetes. Tema sõnul ei pea maali ees alati küsima, mida seal täpselt kujutatud on või mida autor tahtis öelda. Kunst ei pea olema lahendatav ülesanne.

„Kui vaataja tuleb näitusele maale vaatama, siis ega ei peagi alati mõtlema nii, et no vaatame, mis siin täpsemalt on, mis siin kujutatud on,“ ütles Kruuse.

Olulisem on peatuda ja lubada pildil endaga midagi teha.

„Võib-olla on mõistlik võtta endale aega ja mitte kiirustades läbi kõndida. Vaadata, mida pilt sulle ütleb, kuidas ta sind kõnetab,“ sõnas ta.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Näitus sündis vajadusest anda maalijatele nähtav väljund

Anija valla maalijate suvise ühisnäituse taga ei ole juhuslik mõte teha üks järjekordne kultuurisündmus. Selle taga on väga konkreetne tähelepanek: vallas on inimesi, kelle jaoks maalimine on oluline, kuid kelle loomingul ei olnud piisavalt nähtavat väljundit.

Eve Kruuse sõnul oli ta juba varem märganud, et Anija vallas on mitmeid inimesi, kes maalivad. Samal ajal ei olnud selge, kus ja kuidas nad oma töid laiemalt näidata saaksid.

„Olin varem tähele pannud, et meie vallas on päris mitmete inimeste kireks maalimine, aga ma ei teadnud, et inimestel oleks väljundit, kus oma töid näidata,“ ütles Kruuse.

See tähelepanek muutus näituseks. Mitte ainult seetõttu, et maalid väärisid seinu, vaid seetõttu, et ka maalijad väärisid hetke, kus nende tööde ees seisatakse.

Kruuse on toonud võrdluse teiste kultuurivaldkondadega. Kohalikus elus on harjutud, et lauljad laulavad, tantsijad tantsivad, pillimehed mängivad ja rahvas näeb neid esinemas. Maalijate puhul on olukord teine. Nende töö sünnib sageli üksi ja jääb tihti varju.

„Kui iga tantsumemm ja laulja saab oma oskuseid näidata ja publik teab vaata et nende tantse ise juba peast, siis maalijatel puudus igasugune väljund,“ ütles Kruuse.

See lause on üks selle näituse olulisemaid väljaütlemisi. See ei ole etteheide, vaid täpne kirjeldus nähtamatust osast kohalikus kultuuris. Kui laulja hääl kostab saali ja tantsija samm jõuab publikuni, siis maalija töö võib jääda aastateks koduseinale, kausta või nurka. Näitus muudab selle olukorra. See toob maalija vaikse töö kogukonna ette.

„Ikka sama — et inimestel oleks kus oma loomingut näidata,“ võttis Kruuse näituse eesmärgi kokku.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Kodudes ja vaikuses sündinud tööd astuvad avalikkuse ette

Maalimine on sageli üksildane tegevus. See ei tähenda üksindust kurvas mõttes, vaid keskendumist. Inimene loob midagi enda seest ja enda rütmis. Pilt valmib sammhaaval. Mõnikord kiiresti, mõnikord kaua. Mõnikord on algne mõte selge, mõnikord hakkab töö suunda leidma alles tegemise käigus.

Näituse avamise mõtetes kõlas Kruuse tähelepanek, et kõik see, mis sünnib tavaliselt varjatult, peab ühel hetkel saama võimaluse nähtavale tulla.

„Kõik, mis valmib kuskil üldjuhul üksinduses, ateljees, töötoas, köögilaua taga, tuleb ühel hetkel nii-öelda väljapanekule panna. Loomulikult ei pea, aga igal loovartuuril on piisavalt edevust, et seda mingil hetkel tahta,“ ütles Kruuse.

Selles lauses on huumorit, aga ka tõde. Loov inimene ei pruugi alati otsida tähelepanu, kuid loomingul on loomulik soov jõuda vaatajani. Pilt ei pruugi vajada aplausi, kuid ta vajab pilku. Kui töö jääb igaveseks ainult tegijale, jääb osa selle võimalikust elust sündimata.

Näitus annabki maalidele teise elu. Koduses ruumis on maal isiklik. Näitusesaalis muutub see kohtumiseks. Autor on midagi öelnud, vaataja vastab oma mõtetes. See vastus ei pruugi kunagi jõuda autorini sõnades, kuid kohtumine on toimunud.

„Me ei tule näitusele ainult pilte vaatama, tuleme kohtuma autorite vaadetega. Iga töö siin ruumis on mingis mõttes vestluse algus. Maalija ütleb midagi ja vaataja vastab oma mõtetes,“ sõnastas Kruuse.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Anija mõis kui ruum, mis annab loomingule väärikuse

Näitusepaigaks valitud Anija mõisa ait ei ole juhuslik taust. See on osa kogu väljapaneku mõjust. Ajalooline hoone loob keskkonna, kus maalid ei kao argise müra sisse. Aida teine korrus annab töödele õhku, vahemaad ja väärikust.

Eve Kruuse on Anija mõisa valikut selgitanud väga konkreetselt.

„Väärikas ja ajalooline keskkond! Mõisa aida teisel korrusel on avar ruum maalide väärikaks eksponeerimiseks,“ ütles ta.

Just selline ruum on kohalike loojate jaoks oluline. Kui inimene toob oma töö avalikkuse ette, peab ka väljapaneku koht andma märku, et see looming on väärtustatud. Näitus ei ole lihtsalt maalide seinale riputamine. See on tervik — ruum, valgus, vaikus, liikumine tööde vahel ja tunne, et igal pildil on oma koht.

Tänavuse näituse puhul on oluline ka see, et ruum on saanud paremad võimalused tööde eksponeerimiseks. Eelmisel suvel lubasid vallavanem Riivo Noor ja volikogu esimees Jaanus Kalev, et Muinsuskaitseametiga lepitakse kokku riputussüsteemide paigaldamine ning eraldatakse raha nende ostmiseks. Tänaseks on see lubadus täidetud.

„Eelmisel suvel, näituse avamisel, lubasid nii vallavanem Riivo Noor kui ka volikogu esimees Jaanus Kalev, et Muinsuskaitseametiga lepitakse kokku riputussüsteemide paigaldamiseks, samuti lubati eraldada raha nende ostmiseks. Meest sõnast, härga sarvist — nii ka tehti. Aitäh vallale!“ ütles Kruuse.

See on näide sellest, kuidas üks kultuuriline algatus saab kasvada siis, kui sellele antakse praktiline tugi. Riputussüsteem võib kõlada tehnilise detailina, kuid tegelikult on see väga oluline. See tähendab, et ruum saab valmis olema ka tulevasteks näitusteks. See tähendab, et loomingut ei käsitleta ajutise kõrvaltegevusena, vaid millekski, millele tehakse päriselt koht.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Jaanus Kalev: kunstnik toob vaataja ette oma hinge

Näituse avamisel kõneles ka Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, kes tunnustas kohalikke kunstnikke ja rõhutas, et nende töödes on midagi palju enamat kui lihtsalt pilt seinal.

„Aitäh, kunstnikud. Kui ma eelmisel aastal Eve kutsel siia tulin, ei osanud midagi arvata. Ma ei osanud arvata, et Anija vallas on hea käega ja hea pintsliga inimesi niivõrd palju,“ ütles Kalev.

See tunnustus on oluline, sest näitus on teist aastat järjest toonud nähtavale loomejõu, mis oli vallas olemas juba varem, kuid ei pruukinud olla avalikkusele samal määral nähtav. Kalevi sõnul annab iga inimene, kes pintsli või pliiatsi kätte võtab, vaatajale midagi väga isiklikku.

„Iga Anija valla inimene, kes on pintsli või pliiatsi kätte võtnud, ta tegelikult toob meile oma hinge. Ta tahab meile midagi ütelda,“ sõnas Kalev.

See on üks näituse tugevamaid mõtteid. Maal ei ole ainult ese ega dekoratsioon. See on autori jälg. Selles on tema valikud, tema tähelepanekud, tema julgus, tema kõhklused ja tema viis maailmaga suhestuda. Mõnikord on see väga otsene, mõnikord varjatud. Mõnikord ei saa vaataja kõigest kohe aru, kuid see ei tähenda, et töö ei kõneleks.

Kalev juhtis tähelepanu ka sellele, et kunsti mõistmine ei pruugi toimuda esimese hetkega.

„Eks maalide ja joonistustega on niimoodi, ega me esimese minutiga seda õiget sügavust ja mõtet kätte ei saa, teinekord on teist vaatenurka vaja,“ ütles ta.

Selles mõttes sobib Anija mõisa ait näitusepaigaks väga hästi. See on ruum, mis lubab vaatenurka otsida. Seal ei pea kiirustama. Seal saab liikuda, eemalduda, tagasi tulla ja vaadata uuesti.

„Mul on väga hea meel, et selle vaatenurga leidmiseks on kohalikud kunstnikud leidnud selle osa Anija mõisas. See on heas mõttes nagu rusikas silmaauku,“ märkis Kalev.

Oma sõnavõtu lõpetas ta tänusõnadega näituse eestvedajale ja lootusega kohtuda taas.

„Suur tänu, Eve Kruuse, ja kohtume ka järgmisel aastal.“

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Näitus ei anna vastuseid, vaid avab paremaid küsimusi

Anija valla maalijate ühisnäitus ei püüa vaatajat ühes suunas juhtida. Sellel puudub üks kindel teema, mis kõik tööd ühte raamistikku suruks. Selline vabadus muudab näituse mitmekesiseks. Vaataja ei liigu mitte ühe loo sees, vaid paljude lugude vahel.

See ongi harrastuskunstnike ühisnäituse eriline jõud. Professionaalses kunstimaailmas hinnatakse sageli kontseptsiooni, terviklikku kuraatoripositsiooni ja teoreetilist raami. Kohalikul ühisnäitusel on väärtus teistsugune. Siin on näha, kuidas erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Iga autor toob kaasa oma käe, oma mälu, oma värvid ja oma sisemise rütmi.

Eve Kruuse sõnul ei pea looming alati andma lõplikke vastuseid.

„Looming ei anna alati vastuseid, kuid ta aitab esitada paremaid küsimusi,“ ütles ta.

See mõte võiks saata iga külastajat, kes näitusele tuleb. Kunsti ees ei pea kohe otsustama, kas töö meeldib või ei meeldi. Ei pea kiirustama hinnanguga. Võib küsida hoopis: miks see pilt mind peatab? Miks mõni värv mõjub rahustavalt ja teine rahutult? Miks üks kujund tundub tuttav, kuigi ma ei tea, miks? Miks mõni töö jääb meelde alles hiljem?

Sellised küsimused ongi näituse osa. Need sünnivad vaataja sees. Maal võib olla vaikne, kuid selle mõju ei pruugi vaikida.

„Parim kohtumine loominguga ei sünni mitte siis, kui püüame teost kohe ära seletada, see sünnib siis, kui anname endale hetke lihtsalt vaadata, märgata, mõelda,“ ütles Kruuse.

Selles lauses on üleskutse kõigile külastajatele. Mitte läbida näitust kohustusliku kultuuripeatusena, vaid võtta see aeg päriselt. Anda maalidele võimalus.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Loova inimese väljund on tema pidu ja tähetund

Näituse korraldamine tähendab palju nähtamatut tööd. Tuleb suhelda autoritega, koguda tööd, mõelda ruumile, paigutusele, avamisele, teavitusele ja paljule muule. Ometi ei taha Kruuse rõhutada raskusi. Tema sõnul erilisi väljakutseid ettevalmistamisel ei tekkinud, kuigi näituse installeerimisel tuleb ikka aeg-ajalt ootamatusi ette.

„Eks näituse installeerimisel tuleb aeg-ajalt ikka ootamatusi ette, aga lõppkokkuvõttes sujus kõik kenasti,“ ütles ta.

Hoopis olulisem on tema jaoks mõte, mida näitus loovale inimesele tähendab.

„Näituse ettevalmistamisel erilisi väljakutseid ei tekkinud. Küll aga tahan öelda üht. Loova inimese väljund on näitus. See on tema pidu ja tähetund,“ sõnas Kruuse.

See on näituse keskne sõnum. Kui inimene loob, siis ta teeb seda sageli ilma suurema tähelepanuta. Keegi ei näe kõiki katsetusi, ümbertegemisi, kahtlusi ega hetki, mil pilt ei liigu edasi. Valmis töö jõuab vaatajani, kuid selle taga on protsess, mida näeb enamasti ainult autor ise.

Näitusepäev muudab seda. Avamine on hetk, mil autor ei ole enam oma tööga üksi. Tema maal ripub seinal teiste kõrval. Inimesed tulevad, vaatavad, küsivad, tunnevad ära, võib-olla tunnustavad. See võib olla väga suur asi ka inimesele, kes ei pea end professionaalseks kunstnikuks.

Kruuse sõnul teeb talle rõõmu, et inimesed julgevad oma loomingut näidata.

„Mulle teeb siirast rõõmu see, et inimesed usaldavad iseennast ja julgevad oma loomingu vaatajate ette tuua,“ ütles ta.

Selle julguse taga on palju enamat kui soov näitusel osaleda. Oma loomingu näitamine tähendab ka valmisolekut olla nähtav. See tähendab, et inimene lubab teistel vaadata midagi, mis on sündinud tema käe ja sisemaailma koostöös. See nõuab usaldust iseenda vastu ja usaldust kogukonna vastu.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Kogukond peaks leidma aja, et tulla oma inimesi märkama

Üks Eve Kruuse tugevamaid sõnumeid puudutab kogukonna kohalolu. Näitus on loojate jaoks oluline, kuid selle mõju sõltub ka sellest, kas inimesed tulevad kohale. Mitte ainult juhuslikud külastajad, vaid lähedased, sõbrad, tuttavad, naabrid, vallarahvas.

„Oleks nii kena, kui lähedased, sõbrad, kogukond leiaks selle pisukese aja ja tuleks maalijaid õnnitlema, maale vaatama,“ ütles Kruuse.

See on lihtne, kuid oluline palve. Kohaliku kultuuri elujõud ei sõltu ainult sellest, kas keegi midagi korraldab. See sõltub ka sellest, kas kogukond sellele vastab. Kui oma valla inimesed loovad, siis nende märkamine on osa kogukondlikust hoidmisest.

Anija valla maalijate näitus on võimalus teha midagi väga lihtsat: minna kohale. Vaadata oma inimeste töid. Tunnustada neid kohaloluga. Mõnikord ei olegi vaja pikki sõnu. Piisab sellest, et inimene tuleb, seisab töö ees ja ütleb hiljem autorile: ma nägin.

Sellised hetked võivad loojale palju tähendada. Eriti siis, kui looming on seni olnud pigem isiklik ja varjus.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Eelmine suvi andis kinnituse, et sellist näitust on vaja

Tänavune näitus on järjekorras teine suvine Anija valla maalijate ühisnäitus. Esimene toimus eelmisel suvel ning selle vastuvõtt andis korraldajatele kindlust, et kohalike maalijate looming kõnetab publikut.

„Eelmisel suvel läks sündmus imehästi. Maale oli väljas pisut üle 60 ja avamisel oli tööde vastu huvi suur,“ ütles Kruuse.

See kogemus näitas, et vallas ei ole puudu ei loojatest ega publikust. Puudu oli pigem kohast ja võimalusest, kus need kaks poolt kokku viia. Kui ruum tekkis, täitus see tööde ja inimestega.

Lisaks suvisele näitusele oli veebruaris väiksem väljapanek koolis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. See näitab, et kohalike maalijate loomingu esitlemine ei ole jäänud üheks juhuslikuks ettevõtmiseks, vaid on hakanud leidma kohti erinevates sündmustes ja ruumides.

Samas ei kiirusta Kruuse suvist näitust veel traditsiooniks nimetama.

„Kuigi jah, suvist näitust teeme teist korda, ei nimetaks ma seda veel traditsiooniks. Selleks läheb veel natuke aega,“ ütles ta.

See ettevaatlikkus mõjub usutavalt. Traditsioon ei sünni sellest, et midagi tehakse kaks korda. Traditsioon sünnib siis, kui kogukond hakkab seda ootama, kui osalejad tahavad tagasi tulla ja kui sündmus leiab oma kindla koha kohalikus kultuurirütmis.

Ometi on suund olemas. Kruuse kinnitas, et plaan on näitus korraldada ka järgmisel suvel.

„Jah, on plaan ka järgmisel suvel näitus teha. Kui aeg sealmaal, reklaamin välja,“ ütles ta.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Uutele osalejatele on uks avatud

Anija valla maalijate näitus ei ole suletud ring. Kui vallas on inimesi, kes maalivad või joonistavad ja soovivad tulevikus oma töid näidata, on võimalus olemas.

Kruuse sõnul ei ole osalemise mõte keeruline.

„Ega midagi keerukat pole — tuleb minuga ühendust võtta ja oma maalid näitusele esitada. Nii lihtne ongi,“ ütles ta.

See lihtsus on oluline. Paljud inimesed, kes loovad midagi omaette, ei pruugi end ise esile pakkuda. Võib tunduda, et töö pole piisavalt hea, et näitusele minna, või et näitus on mõeldud kellelegi teisele. Sellised kahtlused on loova inimese puhul tavalised.

Just seetõttu on oluline, et näitus annab signaali: kui sa lood, siis sinu töö võib leida koha. See ei tähenda, et iga inimene peab tingimata avalikkuse ette tulema. Aga võimalus on olemas. Ja mõnikord ongi vaja vaid kutset, et inimene julgeks oma loomingut jagada.

Müük ei ole näituse peamine mõõdupuu

Kunstinäituste puhul kerkib sageli küsimus, kas töid saab osta. Ka Anija valla maalijate näitusel võib mõni külastaja leida teose, mis teda kõnetab nii tugevalt, et ta soovib selle endale koju viia.

Samas on oluline jääda faktide juurde: näituse avamise järel ei olnud Eve Kruuse teadaolevalt veel ühtegi maali müüdud.

„Näitus avati alles ja minule teadaolevalt ühtki maali pole veel müüdud,“ ütles Kruuse.

See ei muuda näituse väärtust väiksemaks. Vastupidi, see aitab meenutada, et väljapaneku esmane eesmärk ei ole müügiedu, vaid kohalikele loojatele nähtavuse andmine. Maalide väärtus ei seisne ainult hinnasildis. Mõne töö mõju võib olla puhtalt vaataja sees. Mõni pilt jääb meelde, mõni kutsub tagasi, mõni tekitab mõtte, mida inimene kannab edasi.

Kui keegi siiski soovib mõne teose soetada, soovitab Kruuse lähtuda eelkõige isiklikust kontaktist.

„Kui endale mõnda teost soetada, siis üks lihtne asi, millega arvestada, on ikka kindlasti see, et vaatamata hinnale või ükskõik millisele muule tegurile, peaks teos sind tõepoolest kõnetama. Et see sulle korda läheks, midagi tähendaks,“ ütles ta.

See on hea nõuanne ka laiemalt. Kunsti ostmine ei peaks algama ainult hinnast, sobivast mõõdust või seinavärvist. Kõigepealt peaks tekkima tunne, et see töö puudutab. Et selles on midagi, mille juurde tahaks tagasi tulla.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Kohalik kultuur sünnib siis, kui keegi teeb ja teised tulevad kaasa

Anija valla maalijate näituse puhul on oluline rääkida ka toetajatest. Sellised ettevõtmised ei sünni ainult ühe inimese tahtest, kuigi üks inimene võib olla algataja ja eestvedaja. Näitus vajab ruumi, korraldust, tuge, abilisi ja toetajaid.

Kruuse on rõhutanud, et toetajate nimetamine ei ole tühi reklaam, vaid aus tunnustus nende panusele.

„See ei ole mingi odav reklaam eraärile või asutusele. Lihtsalt kui nemad ei toetaks, ei teeks ma üksinda ju midagi,“ ütles ta.

Tänu kuulub Anija vallale, vallavanem Riivo Noor, volikogu esimehele Jaanus Kalevile, mõisajuht Kadri Raudkivile, mõisa haldus- ja müügijuhile Irma Adamsile ning toetajatele Fizul, Kehra Pagar, AnoMari kodused maitsed, Kehra Lillepood Lilleke, Anija Mõisakohwik InnAmorata ja Liviko.

Selline koostöö näitab, kuidas kohalik kultuur tegelikult toimib. Üks inimene märkab vajadust. Teised annavad ruumi, vahendid või abi. Kunstnikud toovad tööd. Kogukond tuleb vaatama. Kui need osad kokku saavad, sünnibki midagi, mis on suurem kui üksik näitus.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Miks see näitus on Anija vallale oluline

Anija valla maalijate ühisnäitus on oluline mitmel põhjusel. Esiteks annab see nähtavuse inimestele, kelle looming võib muidu jääda koduseinte vahele. Teiseks loob see kogukonnale võimaluse kohtuda oma inimeste sisemaailmaga. Kolmandaks kinnitab see, et kohalik kultuur ei piirdu ainult sellega, mida juba harjumuspäraselt nähakse.

Maalijate näitus avardab pilti sellest, kes meie kõrval elavad. Inimene, keda tuntakse naabri, töökaaslase, tuttava või kogukonnaliikmena, võib osutuda ka loojaks, kellel on oma väga isiklik visuaalne keel. Näitus lubab näha seda külge, mis argielus ei pruugi avaneda.

See muudab kogukonna tihedamaks. Mitte lärmakalt ega loosunglikult, vaid vaikselt. Kui inimene näeb teise loomingut, näeb ta teda natuke teistmoodi. Võib-olla sügavamalt. Võib-olla tähelepanelikumalt.

Sellised sündmused aitavad ka väiksematel kohtadel ja kogukondadel mõista, et väärtuslik kultuur ei pea alati tulema väljastpoolt. Sageli on see juba olemas. Küsimus on selles, kas sellele tehakse ruumi.

Anija mõisa ait on praegu selline ruum.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Näitus, mis võib kasvada traditsiooniks

Kuigi Eve Kruuse ei nimeta suvist näitust veel traditsiooniks, on selles ettevõtmises juba traditsiooni alguse märke. Teist aastat järjest kogunevad Anija valla maalijad ühisnäitusele. Publikul on võimalus tulla. Vallal ja mõisal on olnud roll ruumi ja tingimuste loomisel. Osalejad saavad kogemuse, et nende looming kuulub avalikku ruumi.

Traditsioon ei teki käsu peale. See kasvab siis, kui sündmus osutub vajalikuks. Kui inimesed küsivad selle järele. Kui autorid tahavad taas osaleda. Kui vaatajad mäletavad eelmist korda ja tulevad uuesti. Kui järgmine suvi ei tundu enam juhus, vaid oodatud jätk.

Anija valla maalijate näitusel on selleks eeldused olemas. Eelmine suvi läks hästi. Tänavune näitus on avatud. Järgmiseks suveks on plaan olemas. Ja mis kõige tähtsam — vallas on inimesed, kes loovad.

Aeglane kohtumine maalidega

Näituse külastaja võiks Anija mõisa aida teisele korrusele minna teadmisega, et seal ei pea midagi tõestama. Ei pea olema kunstiharidust. Ei pea teadma, mida iga töö tähendab. Ei pea oskama hinnata, kas üks või teine lahendus on tehniliselt parem. Võib lihtsalt vaadata.

Mõne töö ees võib peatuda kauem. Mõne juures võib tekkida äratundmine. Mõni võib jääda arusaamatuks, ja ka see on lubatud. Kunst ei pea alati avanema lõpuni. Mõnikord jääbki alles väike saladus, mis teeb teose huvitavaks.

Kui minna näitusele kiirustades, võib näha seinu ja pilte. Kui minna aeglasemalt, võib kohtuda inimestega nende tööde kaudu. See on suur erinevus.

Kruuse mõte, et vaataja tuleb kohtuma autorite vaadetega, on siin keskne. Maalija on midagi alustanud. Vaataja jätkab seda oma pilguga. Nii sünnibki vaikne dialoog, milles ei pea kõlama ühtegi sõna.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee 

Avatud kutse kogu vallarahvale

Anija mõisa aidas avatud teine Anija valla maalijate suvine ühisnäitus on kutse kõigile, kes tahavad näha, mida kohalikud inimesed loovad. See on kutse neile, kes tunnevad osalejaid isiklikult, aga ka neile, kes ei tunne ühtegi autorit. See on kutse kunstihuvilisele, juhuslikule möödujale, perele, sõpruskonnale, suvekülalisele ja vallainimesele, kes pole ehk ammu mõisa aita sattunud.

Näitus ei vaja suurt pidulikkust. Vaja on vaid tulla. Astuda Anija mõisa aida teisele korrusele. Anda endale aega. Vaadata. Märgata. Mõelda.

Sest selles ruumis on rohkem kui maalid. Seal on inimeste julgus näidata, mida nad on loonud. Seal on kohaliku kultuuri elav tõestus. Seal on Anija valla inimeste käed, värvid ja vaated.

Anija valla maalijate suvine ühisnäitus on avatud Anija mõisa aida teisel korrusel 7. juunist 5. juulini teisipäevast pühapäevani kell 12.00–19.00.

Kui minna, siis mitte kiirustades. Mitte ainult läbi astudes. Vaid nii, nagu Eve Kruuse soovitas — võtta hetk, vaadata, märgata ja lasta maalidel end kõnetada.

Rohkem pilte:

Kehra Lasteaedade direktor Kristi Huusi selgitab, et ümberkorralduse eesmärk on luua lastele stabiilsem arenguteekond ning vähendada vajadust laste korduvaks ümberpaigutamiseks tulevikus.

„Lastetare majas on aastaid olnud olukord, kus samavanuselisi lapsi on rohkem kui ühe rühma jagu ning seetõttu on erinevatel aastatel tulnud lapsi ümber paigutada,“ ütles Huusi.

Tema sõnul soovitakse nüüd kujundada vanusepõhine rühmastruktuur, et lapsed saaksid võimalikult varakult oma eakaaslastega koos kasvada, õppida ja sõprussuhteid kujundada. Direktor lisas, et muudatus ei puuduta vaid üht rühma või õppeaastat, vaid on osa pikemaajalisest plaanist.

Huusi sõnul on plaani koostamisel arvestatud laste arvu prognoose, keelekümblusrühma tegevuse lõppemist, rühmade täituvust ning lasteaia tulevikuvajadusi.

Vanemad kardavad mõju laste turvatundele

Pöördumises märgitakse, et rühmade ja õpetajate vahetamine võib lastele kaasa tuua stressi ning mõnel juhul ka trauma. Pöördumise koostaja hinnangul lõhutakse muudatustega laste sõprussidemeid ja turvalisi suhteid õpetajatega.

Huusi sõnul on laste heaolu olnud kogu protsessi keskmes.

„Ükski otsus ei ole tehtud eesmärgiga laste turvatunnet või heaolu vähendada,“ ütles ta.

Direktor lisas, et lasteaed mõistab muutustega kaasnevat ebakindlust nii laste kui ka perede jaoks. Tema sõnul näitab lasteaedade igapäevane kogemus, et lapsed kohanevad uute olukordadega üldjuhul hästi, kui neid selles protsessis toetatakse.

Kohanemise toetamiseks teevad Huusi sõnul koostööd õpetajad, tugispetsialistid, lapsevanemad ja juhtkond.

Seadus ei nõua sellist ümberkorraldust

Pöördumises väidetakse, et juhtkond on põhjendanud muudatusi seadusest tuleneva kohustusega, kuid lapsevanemate ja õpetajate hinnangul sellist nõuet ei ole.

Huusi kinnitas, et seadus ei kohusta lasteaeda just sellist ümberkorraldust tegema ega nõua üksnes vanusepõhiste rühmade moodustamist.

„Küll aga näeb nii alusharidusseadus kui ka Kehra Lasteaedade põhimäärus ette, et rühmade moodustamise eest vastutab direktor, kes peab seejuures arvestama laste vanust, arenguvajadusi, lasteasutuse võimalusi ja töökorraldust,“ selgitas ta.

Direktori sõnul annab seadus võimaluse moodustada erinevat tüüpi rühmi ning jätab konkreetse korralduse kujundamise lasteaia pidaja ja direktori pädevusse.

Kaasamise üle eri arusaamad

Pöördumise järgi on lapsevanemate ja õpetajate kriitika keskmes ka see, et otsused tehti enne sisulist arutelu. Kirjas leitakse, et kuigi muresid on esitatud, ei ole juhtkond olnud valmis otsuseid ümber vaatama ega alternatiive kaaluma.

Huusi sõnul on õpetajaid, hoolekogu ja lapsevanemaid muudatustest teavitatud ning nendega kohtutud ja vesteldud.

„Mõistan, et kõik osapooled ei pruugi tehtud otsustega nõustuda. Samas ei tähenda kaasamine alati seda, et kõik ettepanekud saavad realiseeritud,“ ütles ta.

Direktor lisas, et juhtkonna ülesanne on kuulata ära erinevad vaated ning teha lõpuks otsus, mis lähtub kogu lasteaia laste huvidest ja asutuse tervikvaatest.

Tema sõnul on viimase kuu jooksul kohtutud hoolekoguga ja lapsevanematega, vastatud küsimustele ning vesteldud õpetajatega. Vajadusel jätkatakse individuaalseid arutelusid ka edaspidi.

Töötajate rahulolematus

Toimetusele saadetud pöördumises viidatakse ka õpetajate rahulolematusele. Kirja järgi kaaluvad mitmed töötajad töökoha vahetamist, kuna ei nõustu juhtimisstiili ega kavandatavate muudatustega. Samuti väidetakse, et osa õpetajaid kardab oma arvamust avalikult väljendada.

Huusi sõnul töötab Kehra Lasteaedades üle 70 inimese ning suuremas organisatsioonis esineb paratamatult erinevaid arvamusi.

„Mulle ei ole teada juhtumeid, kus töötajaid oleks nende arvamuse avaldamise tõttu represseeritud,“ ütles direktor.

Tema sõnul peab ta oluliseks avatud suhtlust ning töötajatel on võimalus oma ettepanekuid ja seisukohti juhtkonnaga jagada. Huusi lisas, et muudatused tekitavad arutelusid ja erinevaid arvamusi, kuid tema eesmärk juhina on hoida koostöist töökeskkonda ning toetada töötajaid ja meeskondi muutuste elluviimisel.

Muudatustega jätkatakse

Küsimusele, kas tekkinud vastuseisu valguses ollakse valmis kavandatud muudatusi peatama või ümber vaatama, vastas Huusi, et praegu jätkub muudatuse elluviimine vastavalt kavandatud tegevustele.

Samas kinnitas ta, et lapsevanemate küsimusi kuulatakse jätkuvalt ning lastele pakutakse ülemineku toetamiseks võimalusi. Töötajatel on tema sõnul samuti võimalik pöörduda küsimuste, mõtete ja ettepanekutega.

„Kui ilmneb üksikuid juhtumeid, kus lapse vajadustest tulenevalt on vajalikud erilahendused, vaatame need alati individuaalselt üle,“ ütles Huusi.

Direktori sõnul ei ole eesmärk viia muudatusi läbi iga hinna eest, vaid tagada lastele turvaline, arengut toetav ja jätkusuutlik õpikeskkond nii praegu kui ka tulevikus.

Avaldus on adresseeritud Anija vallavanemale ning selles seisab lühidalt: „Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping. Minu viimaseks tööpäevaks on 30. juuni 2026.“

Anijauudised esitas 1. juunil päringu nii Tiina Silemile kui ka vallavanem Riivo Noorele, et saada täiendavaid selgitusi avalduse esitamise põhjuste ja edasiste sammude kohta. Seni ei ole kummaltki vastust laekunud.

Täiendame uudist, kui asjaosalised kommentaari annavad.

Muudatus on seotud keskkonnatasude seaduse muudatustega, mille järgi rakenduvad alates 1. juulist uued saastetasumäärad jäätmete energiakasutusele ja kõrvaldamisele. Praktikas tähendab see, et kallimaks muutub eeskätt segaolmejäätmete käitlemine ehk nende jäätmete vedu ja käitlemine, mida ei koguta liigiti ning mis suunatakse põletusse või ladestatakse prügilasse.

Segaolmejäätmete kuupmeetrihind tõuseb

Segaolmejäätmete senine hind oli 27 eurot kuupmeetri kohta. Alates 1. juulist 2026 on uus hind 44,74 eurot kuupmeetri kohta. Hinnavahe on seega 17,74 eurot kuupmeetri kohta.

Täpne mõju iga majapidamise või korteriühistu arvele sõltub sellest, kui suur on kasutatav jäätmemahuti ja kui sageli seda tühjendatakse.

Näiteks:

• 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti ühe graafikujärgse tühjenduse hind tõuseb seniselt 3,78 eurolt 6,26 eurole. Ühe tühjenduskorra hinnatõus on 2,34 eurot.
• 1100-liitrise mahuti ühe tühjenduse hind tõuseb seniselt 29,71 eurolt 49,21 eurole. Hinnatõus on 19,50 eurot.
• 2500-liitrise mahuti ühe tühjenduse hind tõuseb seniselt 67,51 eurolt 111,85 eurole. Hinnatõus on 44,34 eurot.

Uue hinnakirja järgi maksab näiteks 80-liitrise segaolmejäätmete mahuti regulaarne tühjendus 3,58 eurot, 240-liitrise mahuti tühjendus 10,74 eurot, 660-liitrise mahuti tühjendus 29,53 eurot ja 4500-liitrise mahuti tühjendus 201,33 eurot. Tellimusel ehk graafikuvälised tühjendused on üldjuhul kallimad.

Miks hind tõuseb?

Jäätmete käitlemisel tuleb maksta riiklikku saastetasu nende jäätmete eest, mis lähevad põletusse või prügilasse. Saastetasu ei kehtesta vald, vaid riik.

Saastetasu eesmärk on suunata inimesi jäätmeid paremini liigiti koguma ning motiveerida jäätmekäitlusettevõtteid rohkem materjale ringlusse võtma. Mida vähem jäätmeid satub segaolmejäätmete konteinerisse, seda väiksem on vajadus neid põletada või ladestada.

Anija Vallavalitsuse korralduses märgitakse, et hankeleping ja Anija valla jäätmehoolduseeskiri võimaldavad teenustasusid muuta juhul, kui hinnamuutus tuleneb riigipoolsetest maksudest või tasudest, mida jäätmevedajal ega jäätmekäitlejal ei olnud võimalik pakkumuse esitamise ajal ette näha.

OÜ EKOVIR peab jäätmevaldajaid muudetud teenustasudest teavitama vähemalt 30 päeva enne uute hindade rakendumist.

Liigiti kogumine aitab kulusid vähendada

Kuigi segaolmejäätmete hind tõuseb, rõhutab vald, et iga jäätmevaldaja saab oma kulusid vähendada. Kõige olulisem on vähendada segaolmejäätmete hulka.

Segaolmejäätmete mahutisse peaks jõudma ainult see, mida ei saa liigiti koguda. Valla info kohaselt moodustavad segaolmejäätmed ühe majapidamise jäätmetest tegelikult vaid umbes viiendiku. Suure osa jäätmetest moodustavad biojäätmed, pakendid, klaas, paber ja kartong, mida saab eraldi koguda.

Kui kõik need jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse, suureneb nii mahuti täitumine kui ka tühjendamise kulu. Samuti jäävad taaskasutatavad materjalid ringlusse võtmata.

Näide: kuidas pere saab arvet vähendada?

Kui neljaliikmeline pere kasutab 240-liitrist segaolmejäätmete mahutit ja laseb seda tühjendada regulaarselt, maksab ühe tühjenduskorra hind uue hinnakirja järgi 10,74 eurot.

Kui pere kogub eraldi biojäätmed, pakendid, klaaspakendid ning paberi ja kartongi, võib segaolmejäätmete kogus oluliselt väheneda. Sellisel juhul võib pere kaaluda väiksemat mahutit, näiteks 140-liitrist konteinerit, mille regulaarne tühjendus maksab 6,26 eurot.

See tähendab, et ühe tühjenduskorra pealt oleks vahe 4,48 eurot. Kui mahutit tühjendatakse näiteks kaks korda kuus, oleks võimalik kokkuhoid ligikaudu 8,96 eurot kuus.

Pakendite, paberi ja biojäätmete kogumine

Uue hinnakirja järgi on mitme liigiti kogutava jäätmeliigi regulaarne äravedu jäätmevaldajale soodne või tasuta.

Näiteks:

• paberi ja kartongi regulaarne graafikujärgne tühjendus on hinnakirja järgi 0 eurot;
• köögi- ja sööklajäätmete regulaarne graafikujärgne tühjendus on hinnakirja järgi 0 eurot;
• klaaspakendijäätmete regulaarne tühjendus on 0 eurot;
• segapakendijäätmete regulaarne tühjendus maksab 0,24 eurot kord.

See tähendab, et jäätmete liigiti kogumine ei ole üksnes keskkonnahoidlik, vaid aitab vähendada ka segaolmejäätmete mahuti täitumist ja seeläbi jäätmeveo kogukulu.

Kompostimine tuleb vallale teada anda

Biojäätmeid saab koguda eraldi mahutisse või kompostida oma kinnistul. Kui majapidamine kompostib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tekkekohal, tuleb sellest Anija Vallavalitsust teavitada.

Selleks tuleb esitada kompostimise avaldus koos fotoga kompostimisest Anija valla jäätmevaldajate registri iseteenindusportaali kaudu. Kui taotlus kinnitatakse, tehakse jäätmevaldajate registrisse märge, et kinnistul biojäätmeid kompostitakse. Sellisel juhul ei ole nende jäätmete üleandmine jäätmevedajale kohustuslik.

Ühismahuti võib olla lahendus naabritele ja korteriühistutele

Kui liigiti kogumise tulemusena tekib segaolmejäätmeid vähem, tasub üle vaadata nii mahuti suurus kui ka tühjendussagedus. Mõnel juhul võib mõistlik olla väiksema mahuti kasutuselevõtt, mõnel juhul harvem tühjendamine.

Samuti on võimalik kasutada ühismahutit. See tähendab, et lähestikku asuvad kinnistud või korteriühistud võivad võtta kasutusele ühise jäätmemahuti ning jagada sellega seotud kulusid.

Ühismahuti kasutamiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus Anija valla jäätmevaldajate registri iseteenindusportaali kaudu. Ühismahuti kasutajate arv ei ole piiratud, kuid mahuti suurus ja tühjendussagedus peavad vastama tegelikule jäätmetekkele.

Mida ei tohi panna segaolmejäätmete mahutisse?

Valla info kohaselt ei tohi segaolmejäätmete mahutisse panna jäätmeid, mis vajavad erikäitlust või tuleb koguda eraldi.

Sellised jäätmed on näiteks:

• ehitusjäätmed;
• ohtlikud jäätmed;
• elektroonikajäätmed;
• rehvid;
• mööbel;
• muud erikäitlust vajavad jäätmed.

Need tuleb viia jäätmejaama või vastavasse kogumispunkti. Sobimatud jäätmed võivad kaasa tuua mahuti tühjendamata jätmise ja lisatasu.

Suurjäätmed ja haljastujäätmed

Uues hinnakirjas on eraldi toodud ka tellimuse alusel kogumisringidena kogutavad jäätmed. Näiteks suurjäätmete kogumise maksumus on 2,49 eurot kuupmeetri kohta ning aia- ja haljastujäätmete kogumine jäätmekotiga maksab 1,24 eurot kuupmeetri kohta.

Rõiva- ja tekstiilijäätmete kogumine jäätmekotiga maksab hinnakirja järgi 6,22 eurot kuupmeetri kohta.

Korduskasutus aitab jäätmeid vähendada

Lisaks liigiti kogumisele soovitab vald suunata kasutuskõlblikud esemed korduskasutusse. Terved riided, mööbel, nõud, mänguasjad ja kodutarbed ei pea muutuma jäätmeteks. Neid saab annetada, müüa, anda uuele kasutajale või viia sobivasse korduskasutuskohta.

Iga ese, mis leiab uue omaniku, vähendab segaolmejäätmete hulka ja aitab vältida asjatut käitluskulu.

Mida peaks jäätmevaldaja nüüd tegema?

Enne uute hindade jõustumist tasub igal majapidamisel ja korteriühistul oma jäätmekorraldus üle vaadata.

Soovitatavad sammud:

1. Kontrolli, kui suur on sinu segaolmejäätmete mahuti.
2. Vaata, kui sageli mahutit tühjendatakse.
3. Hinda, kas pakendid, paber, klaas ja biojäätmed kogutakse eraldi.
4. Võrdle, kas väiksem mahuti või harvem tühjendus võiks olla piisav.
5. Kaalu naabritega ühismahuti kasutamist.
6. Ära pane segaolmejäätmetesse jäätmeid, mida saab tasuta või soodsamalt eraldi ära anda.
7. Kasutuskõlblikud esemed suuna võimalusel korduskasutusse.

Lisainfo

Lisainfo jäätmete liigiti kogumise, jäätmejaama kasutamise ja korraldatud jäätmeveo kohta on leitav Anija valla kodulehel korraldatud jäätmeveo rubriigis. Kehtiva hinnakirjaga saab tutvuda Anija valla jäätmeveo hinnakirja lehel.

Küsimuste korral saab pöörduda Anija Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Evelin Kolbaku poole e-posti aadressil evelin.kolbak@anija.ee või telefonil 5818 9033.

Anija valla korraldatud jäätmeveo hinnakiri                                                          Kehtib alates 01.07.2026 a.

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu 24%

Nüüd on selgunud vallavalitsuse ametlik ja lõplik seisukoht. Esmaspäeval, 1. juunil toimunud vallavalitsuse istungil otsustati ühehäälselt (poolt-hääli 5), et 9. detsembril 2025 vastu võetud protokollilist otsust ei muudeta. Üleminek uuele süsteemile algas plaanipäraselt 1. juunist 2026.

Vallavalitsus: pikk tööpäev ei taga lapsele vajalikku tähelepanu

Istungi protokollis tuuakse välja omapärane vastuolu: vallavalitsus kasutas uue süsteemi õigustamiseks just õpetajate endi argumente. Kuna õpetajad märkisid oma pöördumises, et nende töö lastega on emotsionaalselt ja sotsiaalselt äärmiselt intensiivne, nõudes pidevat kohalolu ja suurt kannatlikkust, leiab vald, et just seetõttu ongi lühemad tööpäevad hädavajalikud.

"Ei saagi eeldada, et õpetaja suudab 12-tunnise tööpäeva jooksul pakkuda lapsele pidevat tähelepanu, kannatlikkust ja kohalolu. Lühemad tööpäevad võimaldavad õpetajatel paremini välja puhata ja ühtlasi ennetada üleväsimust," seisab vallavalitsuse põhjenduses. Valla hinnangul tehakse muudatused eelkõige laste turvalisuse ja heaolu huvides.

Transpordikulusid eelarvest ei hüvitata

Vallavalitsus möönab, et uuele süsteemile üleminek muudab õpetajate seniseid harjumusi drastiliselt. Kui seni käidi tööl 2–3 pikka päeva nädalas, siis nüüd tuleb lasteaeda sõita viiel päeval. Kuna suur osa Alavere lasteaia õpetajatest elab väljaspool Alaveret, tähendab see neile märgatavat kütuse- ja ajakulu kasvu.

Kuigi vald kinnitab, et on teinud pingutusi õpetajate hoidmiseks – võtnud vastu motivatsioonipaketi ning võimaldanud abiõpetajatele täiendavat 5 päeva puhkust –, tõmmatakse transpordikulude kompenseerimisele kriips peale. Vallavalitsuse teatel on valla eelarvelised ressursid piiratud, mistõttu ei ole võimalik hakata õpetajate töölesõidukulusid hüvitama.

Süsteem toob rühmadesse rohkem täiskasvanuid

3. juunil õpetajatele saadetud ametlikus vastuskirjas selgitab vallavanem Riivo Noor uue töökorralduse tagamaid põhjalikumalt. Vallavanema sõnul ei ole tegu kohaliku omavoliga, vaid suunise selleks andis juba 2023. aastal Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL). Mitmed teised Harjumaa omavalitsused on 7-tunnisele tööpäevale juba üle läinud.

Noor toob uue süsteemi (üks õpetaja ja kaks abiõpetajat) peamiste eelistena välja:

• Selgem vastutus: Õpetajal on konkreetne vastutus õppe- ja kasvatustegevuse, arenguvestluste ja tugispetsialistidega koostöö eest. Väheneb risk, et info kahe õpetaja vahel hajub.
• Rohkem käsi rühmas: Päeva aktiivsematel aegadel (õppekäigud, õues viibimine, söögiajad) on rühmas korraga kohal kuni kolm täiskasvanut. See võimaldab paremini töötada väiksemates gruppides ja toetada erivajadustega lapsi.
• Terviseriskide maandamine: Haridus- ja Teadusministeeriumi juristide hinnangul on pikad, üle 7-tunnised vahetused õpetajatele kurnavad ja võivad kahjustada tervist. Lühem vahetus tagab reipama ja tähelepanelikuma õpetaja.

Kuigi vallavalitsus on teinud põhimõttelise otsuse ja tagasiteed vana süsteemi juurde ei ole, lubab vallavanem Riivo Noor vastuskirjas, et üleminek püütakse teha võimalikult sujuvaks. "Oleme valmis muudatuse rakendamise käigus kuulama töötajate tagasisidet ning otsima lahendusi, mis aitavad tagada võimalikult sujuva ülemineku," lubas vallavanem.

Turniiri tulemused räägivad enda eest:

• Tallinna Mustamäe JK – Anija JK 1 : 3
• Anija JK – Tallinna FC Flora Mustad 6 : 0
• JK Tabasalu – Anija JK 2 : 4
• Anija JK – Tallinna FC Flora Kalamaja Rohelised 5 : 2

Väravate eest hoolitsesid turniiril: Steven Nõmme (8 väravat), Tristen Loodus (6 väravat), Robin Veisner (4 väravat) ja Robin Vijard (1 värav).

Tabasalus võitlesid: Artjom Veidemann, Steven Nõmme, Tristen Loodus, Robin Veisner, Robin Vijard ja Egert Levkoi.

Treener Kardo Talvik: "Emotsioonid on korralikult laes!"

Treener Kardo Talvik ei hoidnud poiste soorituse osas kiidusõnu tagasi. "Raske on sõnadesse panna. Emotsioonid on ikka korralikult laes," rõõmustas treener. "Olenemata sellest, et meil oli võrreldes teiste võistkondadega silmnähtav mängijate arvuline puudujääk, näitasid poisid kogu turniiri jooksul võimsaid esitlusi."

Talviku sõnul jagus Anija poiste esituses väravaid igale maitsele ning vastasvõistkondadele oli kindlasti keeruline tugevast kaitsetööst läbi muukida. "Vastasvõistkondade väravavahte ning nende väravaid suudeti ohustada igast positsioonist – alates vastastiimi väljaku poole pealt kuni meie enda värava suudmeni välja," lisas ta.

Vigastus tõi poistes esile tõelise võitlejahinge

Kui treeneril paluti pingeritta panna mäng, mis kõige rohkem närve kõditas, tõi ta esile just viimase kohtumise Tallinna FC Flora Kalamaja Roheliste vastu. Selles mängus pandi meeskonna vaimne tugevus tõeliselt proovile.

"Esimese poolaja keskel sai meie ründav kaitsemängija kergelt vigastada ning poole mängust pidime ilma vahetuseta välja kannatama," meenutas Talvik ärevat hetke. "Kuid tundus, et see andis kohe poistele indu juurde! Rohkem oli kuulda omavahelist kommunikeerimist ja kokkumäng sujus ilma probleemideta."

Mängu lõpp kujunes aga tõeliselt ilusaks ja meeldejäävaks. "Teise poolaja lõpuks sai ta [vigastada saanud mängija] tagasi platsile naasta ning hoolimata valust sahistas ta veel viimastel mänguminutitel vastasvõistkonna võrku, pannes ilusa punkti hooaja avaturniirile," kirjeldas treener.

Lisaks poiste suurepärasele sooritusele väljakul tegi treeneritele heameelt ka platsi ääres toimuv. "Mainimata ei saa jätta ka kohale tulnud lapsevanemaid, kes elasid noortele täiel rinnal kaasa!" tänas Talvik toetajaid.

Foto: Jarko Nõmme - Anija JK U11 poisid - Vasakult Robin Vijard, Robin Veisner, Tristen Loodus, Steven Nõmme, Egert Levkoi  ja väravavaht all: Artjom Veidemann ja Treener Kardo Talvik

Järgmine jalgpallilahing juba koduväljakul!

Uus võimalus meie poiste suurepärast mängu näha avaneb õige pea, sest järgmine U11 vanuseklassi turniir toimub meie enda kodus – Kehra kunstmurustaadionil.

Pühapäeval, 14. juunil võõrustab Anija JK kodumurul järgmisi vastaseid:

• 12:40 Anija JK – Pärnu JK Vaprus Must
• 13:20 FA Tartu Kalev Valge – Anija JK
• 14:00 Anija JK – Kiviõli FC Alliance
• 14:40 JK Tallinna Kalev III – Anija JK

Kutsume kõiki lapsevanemaid, fänne ja toetajaid staadionile omadele kaasa elama. Teie toetus on poistele hindamatu väärtusega! Teeme kodustaadionil kõva häält ja aitame poisid uutele võitudele!

Kurnav töö nõuab taastumisaega

Lasteaiaõpetajate sõnul eelistavad paljud neist summeeritud tööaega ning kahe õpetaja süsteemi. See võimaldab neile nädalas vähemalt ühe vaba päeva, mis on pingelises töökeskkonnas hädavajalik. Pöördumises rõhutatakse, et töö lastega on emotsionaalselt äärmiselt kurnav ning nõuab pidevat, sajaprotsendilist kohalolu.

Vaba päev keset või nädala lõpus annab õpetajale võimaluse vaimselt ja füüsiliselt taastuda ning rühma tegevusi paremini ette valmistada.

Kasvavad kulud ja kaadri voolavuse oht

Lisaks emotsionaalsele koormusele toob kohustuslik viiepäevane töönädal kaasa ka praktilisi probleeme. Enamik Mõmmila maja õpetajatest ei ela töökohaga samas asulas ning peavad iga päev tööle sõitma. Üleminek viiepäevasele töönädalale suurendab märkimisväärselt nende transpordikulusid, tekitades niigi pingelises palgaolukorras täiendavaid finantsraskusi.

Õpetajad hoiatavad vallavalitsust, et kui senine hästi toiminud kahe õpetaja süsteem ja paindlik tööaeg keelustatakse, võib see viia praeguste pedagoogide lahkumiseni asutusest. See omakorda seaks ohtu stabiilse ja kvaliteetse alushariduse pakkumise Alavere piirkonnas.

Oma pöördumise lõpus paluvad Alavere Lasteaed-Põhikooli Mõmmila maja õpetajad vallavalitsusel muudatusi veel kord kaaluda. Nad loodavad, et leitakse kompromisslahendused, mis toetavad õpetajate heaolu, hoiavad ära kogenud spetsialistide lahkumise ja tagavad lastele turvalise ning kvaliteetse haridustee jätkumise.

Parandatud tekst 28.05.2026 - Vallavalitsus: eesmärk on laste turvalisus, mitte töötajate kiusamine

Anija valla infospetsialist Lilja Piibeleht-Tarassov soovis täpsustada aga olukorda valla vaatenurgast, selgitades, et muudatuste taga on laiemad suunised, mitte kohaliku omavalitsuse omavoli.

„Kahe õpetajaga lasteaiapäevale üleminek ei ole otseselt Anija vallavalitsuse algatus. See suunis tuli Harjumaa Omavalitsuste Liidult ja mitmed Harjumaa KOV-id on selle süsteemi juba rakendanud,“ selgitas Piibeleht-Tarassov.

Ta rõhutas, et algatuse peamine ajend on lasteaias viibivate laste turvalisus ja heaolu. „Vallavalitsus ei tee otsuseid sellepärast, et töötajaid kiusata, vaid selleks, et meie klientidel – antud juhul meie lastel – oleks elu parem ja turvalisem.“

TOIMETUSE MÄRKUS JA VABANDUS:
Anija Valla Kogukonna Uudisteportaal palub vabandust Anija vallavalitsuselt seoses käesoleva teema esmase kajastamisega. Avaldasime algselt Mõmmila lasteaia õpetajate pöördumise sisu, andmata samas loos vallavalitsusele kohest võimalust teemat kommenteerida ja omapoolseid tagamaid selgitada. Ehkki meie eesmärk oli kogukonna jaoks olulise avalduse edastamine, näeb hea ajakirjandustava ette, et taolistes olukordades peab lugeja saama kohe tervikliku ja tasakaalustatud pildi mõlema osapoole seisukohtadest. Oleme loo nüüdseks tasakaalustanud ja püüame edaspidi pöörata veelgi enam tähelepanu osapoolte kohesele ärakuulamisele.

„Inimeste tarbimisharjumused on selgelt muutunud, postiasutuste külastatavus on kiires languses ja postiasutused ei tule enam ots-otsaga kokku, sest inimesed eelistavad pakiautomaate,“ selgitas Omniva postiasutuste võrgu juht Lylian Peek. Tema sõnul viiakse 2026. aasta jooksul postivõrk ühiskonna vajadustega paremini kooskõlla, mis tähendab postiasutuste arvu vähendamist ja pakiautomaatide võrgustiku laiendamist üle kogu Eesti.

Kuidas edaspidi pakke saata ja kätte saada?

Kehra ja lähiümbruse elanikud saavad pakke mugavalt teele panna ja vastu võtta kohalikest pakiautomaatidest, mis asuvad:

• Kehra Coop Konsumi juures (Kose mnt 2, Kehra)
• Aegviidu Meie kaupluse juures (Piibe mnt 8)
• Alavere poe juures (Oja tn 1)

Nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi pakke saab saatmiseks eelnevalt registreerida Omniva mobiiliäpis või e-iseteeninduses (minu.omniva.ee). Lylian Peek rõhutas digilahenduste mugavust: „Iseteeninduses näeb klient kõiki oma saatmisel ja saabumisel pakke, nende teekonda, hetkeseisu ja saabumisaega. Klient saab muuta paki väljastuspunkti või pikendada hoiuaega.“

Tavakohaste kirjade saatmiseks vajalikke postmarke saab piirkonnas osta Kehra Coop Konsumist ja Alavere poest.

Kuller tuleb vajadusel koju kätte

Inimestele, kes ei saa või ei soovi digilahendusi kasutada, pakub Omniva personaalset postiteenust. See on eriti mugav lahendus liikumisraskustega elanikele. Postikulleri saab kutsuda otse enda koju või tööle ning tema vahendusel on võimalik teha kõiki samu toiminguid, mida varem postkontoris: osta marke ja ümbrikke, saata ning vastu võtta kirju ja pakke, tasuda arveid ja tellida ajakirjandust.

Personaalse postiteenuse saab tellida Omniva kodulehelt, kirjutades aadressile info@omniva.ee või helistades klienditeeninduse numbrile 664 3330.

Pakiautomaatide võrk laieneb

Käesoleval, 2026. aastal on Omnival plaanis paigaldada sadu uusi pakiautomaate. Harjumaal saavad esimeses järjekorras uued automaadid Kolga ja Ardu alevikud ning Oru, Ääsmäe ja Harju-Risti külad. Elanikud saavad uute pakiautomaatide asukohtade osas ka ise ettepanekuid teha veebilehel soovita.omniva.ee.

„Soovime kõigile Anija valla elanikele edukat üleminekut uutele postiteenuste lahendustele,” sõnas Lylian Peek.

Kõikide Omniva postiasutuste, pakiautomaatide ja kirjakastide asukohad leiab veebilehelt: www.omniva.ee/asukohad.

Foto:  tähelepanelik jalutaja Kaisa - Pruunikas pesajuur on tärkamas mitmes kohas pildil oleva metsaraja vasakpoolses servas.

Kaisa sõnul märkas ta seda põnevat taime samas kandis esmakordselt juba paar aastat tagasi. Hiljutisel metsatiirul avastas ta aga rõõmuga, et haruldus tärkab nüüd ka mitmes teises kohas.

„Pruunikas pesajuur on tärkamas mitmes kohas metsaraja vasakpoolses servas,“ kirjeldas ta oma leidu toimetusele saadetud vihjes. See, et taim end vanas kohas uuesti ilmutab ja laieneb, on liigi bioloogiat arvestades vägagi loogiline – nimelt kasvab pesajuur sageli just väikeste gruppidena aastast aastasse samas paigas.

Nähtamatu eluliin maa all

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on Eesti looduses kasvav käpaline ehk orhidee, mis torkab silma oma ebatavalise välimuse poolest. Erinevalt enamikust taimedest puudub pesajuurel klorofüll (roheline värvaine) ja seega ka rohelised lehed. Taim on üleni helepruunikat tooni ja meenutab esmapilgul pigem mõne taime kuivanud vart.

Oma nime on ta saanud just maa-aluse osa järgi, mis meenutab tihedat linnupesa. Kuna taim ei suuda ise päikesevalgusest fotosünteesi abil toitaineid toota, on ta kogu oma elukaare vältel täielikult sõltuv maa-alusest sümbioosist Sebacina perekonna seentega. Seened omakorda hangivad vajaliku süsiniku ümbritsevatelt puudelt või põõsastelt. Just idanemiseks vajaliku spetsiifilise seene levik vanemate taimede läheduses on põhjuseks, miks Kaisa leidis taimi tärkamas gruppidena.

Selliste keeruliste ja pika aja jooksul kujunevate bioloogiliste suhete tõttu on pruunikas pesajuur väga tundlik ümbritseva keskkonna muutuste suhtes. Keskkonnaagentuuri spetsialisti Aat Sarve sõnul ei suuda pruunikas pesajuur ilmselt just seetõttu üle elada lageraieid – taim vajab metsa ja seeneniidistiku järjepidevust.

Foto:  tähelepanelik jalutaja Kaisa

Kuigi pruunikas pesajuur on Eestis hajusalt levinud ning Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) on registreeritud üle 2300 leiukoha, on tema ilmumine Kehra metsa märk sealsest heast ja stabiilsest elupaigast.

Pesajuur eelistab parasniiskeid ja varjulisi metsi – sageli kuusikuid, kaasikuid või salumetsi, kus rohu- ja põõsarinne võib olla lopsakas, sest taim ise päikesevalguse pärast konkureerima ei pea.

Keskkonnaagentuuri vaatlused näitavad, et pruunikat pesajuurt võib sageli pidada lausa "katusliigiks". Tema kohalolek annab tunnistust metsa heast tervisest ja sageli leidub tema naabruses ka veelgi haruldasemaid (I ja II kaitsekategooria) taimi, nagu näiteks kaunis kuldking või lehitu pisikäpp. Kes teab, ehk peidab Kehra mets endas veel teisigi avastamata saladusi!

Mine metsa, aga astu ettevaatlikult!

Botaaniliselt on huvitav teada sedagi, et varem oli pruunikas pesajuur pesajuurte perekonna ainus esindaja Eestis. Viimasel ajal on aga teadlased samasse perekonda ümber paigutanud ka meil esinevad käopõlle liigid – väikese ja suure käopõlle.

Kaisa soovitab kõigil loodushuvilistel minna seda tagasihoidlikku, ent eluviisilt ülierilist metsahaldjat Kehra metsa uudistama. Toimetus tänab Kaisat toreda vihje ja fotode eest ning kutsub kõiki vallaelanikke kodukandi metsadesse kevadist tärkamist nautima. Kui lähete orhideed otsima, hoidke aga silmad lahti ja astuge ettevaatlikult – harulduste ja neid elus hoidva õrna seeneniidistiku hoidmine on meie kõigi kätes.

Rohkem infot: Aasta orhidee 2026 pruunikas pesajuur – varjuliste salukuusikute salapärane kaunitar | Keskkonnaagentuur

Märkasid samuti midagi põnevat? Ootame teie vihjeid, pilte ja videosid toimetuse aadressil jarko.nomme@anijauudised.ee!

Stebby 21 km distantsil domineeris selgelt Peeter Tarvis ajaga 41:30 – ta jättis teisele kohale tulnud Robin Kütt'i ja Robin Nikolajevi (mõlemad 44:17) rohkem kui kahe minutilise vahega selja taha. Naiste arvestuse võitis Mairis Õispuu (51:59), teise koha sai Kaisa Oras (55:56) ning kolmanda Liisi Kurusk (58:55). 21 km distantsil finišeeris 296 ratturit.

7 km noortesõidul näitasid tulevased tippratturid julgelt oma kiirust. Poiste arvestuse võitis Rikard Kütt ajaga 16:36, talle järgnesid Maikel Magnus Välja (17:12) ja Marten Virkebau (19:29). Tüdrukutest oli kiireim Elisabeth Kuusalu (20:04), teise koha sai Emma Rohtla (20:06) ning kolmanda Sädeli Rodendau (20:44). Noortesõidul finišeeris 91 osalejat.

Kõik tulemused on leitavad SIIT.

Sportland Kõrvemaa Rattamaraton on osa armastatud rahvaspordiürituste sarjast, kuhu kuuluvad veel Suusamaraton, Kevadjooks, Triatlon ja Metsajooks.

Sarja järgmine etapp – Sportland Kõrvemaa Triatlon toimub 11. juulil 2026.

Täpsem info ja kõik tulemused on leitavad sarja kodulehelt sportlandkorvemaa.ee. 

Esmased fotod Aldis Toome ja Reiko Kolatsk: https://we.tl/t-UM9YrEPRVry9Duxw 

Ürituse teeb veelgi erilisemaks eksklusiivne kohtumine filmi loojaga. Kell 21:30 astub publiku ette „Fränki“ režissöör Tõnis Pill, kes avab filmi valmimise telgitaguseid ja jagab põnevaid lugusid just Kehras toimunud võttepäevadest.

Kui suveõhtu hakkab hämarduma, antakse kell 22:00 avalöök filmilinastusele. Kinoelamuse muudab täiuslikuks mõnus ja vaba atmosfäär – korraldajad soovitavad kõigil kinohuvilistel kaasa haarata piknikuteki, et end murul mugavalt sisse seada ja sumedat suveõhtut nautida.

Pinged, mis olid volikogus keenud juba kevadest, said oma lahenduse. 23. aprillil andsid viis valimisliidu „Uuenev Anija vald“ liiget (Marek Suik, Vahur Värk, Peep Kask, Margus Olesk ja Joonas Kuuskla) sisse umbusaldusavalduse Nõlvaku vastu. Talle heideti ette põhjuseta puudumisi, huvide konflikti eiramist ning ebaläbipaistvat juhtimist.

Süüdistuste tuum: kodaniku pöördumine ja väidetav huvide konflikt

Umbusaldajate esindaja, volikogu aseesimees Marek Suik kordas istungil üle peamised etteheited, mis keskendusid eeskätt 12. märtsil toimunud komisjoni istungile. Seal arutati kodanik Viljar Robase pöördumist, mis puudutas Rallipere töökojahoonele 2016. aastal väljastatud kasutusluba.

Eelkõige heideti Nõlvakule ette, et ta ei taandanud arutelust isiklike huvidega seotud isikuid – revisjonikomisjoni esimeest Triinu Alliperet ja vallavanem Riivo Noort. Samuti tõsteti esile Nõlvaku kolme järjestikust puudumist volikogu istungitelt ning väideti, et ta summutas komisjonis Keldrimäe kinnistu septikute teema.

Varasemalt Triinu Allipere selgitas anijauudistele, et osales komisjonis vaid selgituste andjana eraomanikuna ning sisulisi otsuseid seal ei langetatud, mistõttu puudus alus taandamiseks.

Vallavanem Riivo Noor lükkas samuti varasemalt tagasi väited varjatud seostest kodanik Robasega. "Margus on süsteemne ja väga põhjalik. Tema juhtimisstiil ei ole kindlasti ebaeetiline," toetas Noor Nõlvakut, lisades, et ka septikute osas ei ole vald tegevusetu olnud, vaid ammu on algatatud ametlik järelevalvemenetlus.

Nõlvak lükkas huvide konflikti süüdistused ümber juriidilise argumendiga, selgitades, et volikogu komisjonidel puudub seaduslik pädevus võtta vastu üld- või üksikakte. „Kuna meie pädevuses ei ole otsuseid langetada, ei olnud mul mingit seaduslikku alust kedagi sealt ruumist välja saata. Kui me oleksime hääletanud eelnõu, oleksid seotud isikud loomulikult pidanud lahkuma,“ rääkis ta.

Septikuteemalistele etteheidetele vastas Nõlvak otse: „Marek, ma rääkisin sulle – sa teadsid seda avaldust kirjutades väga hästi, et vallavalitsus on septiku suhtes juba nädalaid tagasi järelevalvemenetluse algatanud. See ei olegi volikogu, vaid vallavalitsuse teema.“

Nõlvaku kaitsekõne: "Asjad lähevad hapuks siis, kui mängu tulevad isiklikud huvid"

Igapäevaselt tegevjuhina töötav Margus Nõlvak pidas istungil emotsionaalse ja terava kaitsekõne. Ta meenutas oma 11-aastast staaži volikogus ja tõdes kahetsusega, et Anija vallale omane konstruktiivne õhkkond on kadunud.

Ta vihjas otsesõnu, et praeguste pingete ja vimma juured ulatuvad eelmise koosseisu lõppu, mil Marek Suik ei võitnud valla lumelükkamise hanget, kuna ta ei osalenud seal ise. Nõlvak möönis, et on tõesti kolm korda istungilt puudunud, kuid kinnitas, et see pole volikogu tööd kuidagi pärssinud.

Läbikukkunud hääletus ja uus umbusaldus

Kui jõudis kätte aeg hääletada Nõlvaku ametist vabastamise üle, kukkus eelnõu kolinal läbi. Umbusalduse poolt hääletas vaid 2, erapooletuks jäi 1 ja koguni 14 rahvasaadikut hääletasid vastu. Nõlvak säilitas oma koha arengu- ja eelarvekomisjoni esimehena kindlalt.

Istungi alguses andis Nõlvak volikogu esimehele üle uue umbusaldusavalduse – seekord volikogu aseesimehe Marek Suik vastu. Avaldusele on alla kirjutanud Rene Kaalo, Margus Nõlvak, Hannes Pikkel, Jaanus Kalev, Inga Leoke-Bosenko, Jüri Lillsoo, Priit Raudkivi, Triinu Allipere, Ingrid Järmut, Meeli Kuul, Ranno Soots ja Anne Oruaas.

Marek Suik sõnas meie küsimusele, mis juhtus, napisõnaliselt: „Kättemaks.“

Marek Suigi umbusaldamine on ametlikult järgmise volikogu istungi päevakorras.

Maaomanik saab õiguse romu ära anda
Liiklusseaduse uute sätete kohaselt loetakse ja kustutatakse teatud tingimustel mootorsõidukid liiklusregistrist "kadunud sõidukina". Seda tehakse näiteks juhul, kui registrisse kantud omaniku surmast on möödunud üle seitsme aasta, juriidiline isik on äriregistrist kustutatud või sõiduk on kunagi võõrandatud, kuid lepingud pole säilinud.

Oluliseima muudatusena võivad registrist kustutatud romusõiduki nüüd ametlikule lammutajale üle anda ka sõiduki tegelik valdaja või selle maaomanik, kelle kinnistul masin asub. Selleks ei ole enam vaja registrijärgse omaniku nõusolekut ega registreerimisdokumente.

Üleandmine on üldjuhul tasuta
Romusõiduk tuleb üle anda ametlikule, keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kes väljastab nõuetekohase lammutustõendi ja edastab info Transpordiametile. Ametlike ja õigustatud jäätmekäitlejate nimekirja leiab Transpordiameti kodulehelt.

Üldjuhul on romusõiduki vastuvõtmine jäätmekäitleja juures tasuta. Erandeid võidakse teha vaid siis, kui sõiduk ei ole komplektne (näiteks puuduvad mootor, kere või muud olulised detailid) või kui autosse on paigutatud muid olmejäätmeid. Sellisel juhul võib käitleja kaaluda käitluskulude osalist katmist üleandja poolt.

Kliimaministeerium soovitab omavalitsustel korraldada ka romusõidukite kogumiskampaaniad, mille raames on tagatud romude tasuta äravedu.

Kutsume kõiki Anija valla elanikke ja maaomanikke vaatama üle oma koduaedu, metsaaluseid ja põlluservi. Kui teie maa peal seisab mõni vana ja hüljatud autoromu, millel puudub tulevik, on nüüd tänu uuele seadusandlusele parim aeg see seaduslikult, mugavalt ja keskkonnasõbralikult utiliseerimisse suunata, muutes meie valla elukeskkonna veelgi puhtamaks ja turvalisemaks.