Suurarendaja sihib tuhandeid hektareid

Kõige suurema ambitsiooniga on välja tulnud KC Energy OÜ, kes esitas vallale taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks. Nende eesmärk on laiaulatusliku tuulepargi ja selleks vajaliku taristu rajamine Anija valda.

Arendaja plaanid ei ole väikesed taotluses on välja toodud tervelt neli potentsiaalset ala, mille suurused on vastavalt 980, 430, 370 ja 200 hektarit. Ettevõte on kinnitanud, et tuulepargi planeerimisel arvestatakse kohalike elanikega: kõik väljapakutud alad asuvad tiheasustusaladest vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusel.

Fotod: Kuvatõmmis Anija.ee

Kuna tegemist on mastaapse projektiga, ootab vallavalitsus seaduse kohaselt ka teiste arendajate võimalikke samasisulisi taotlusi. Konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaeg kukub peagi  23. mail 2026. Kogu planeeringu protsessiga kaasneb põhjalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis peab selgitama, kas ja kuhu tuulikud nendel aladel tegelikult sobivad.

Kaunissaares plaanid juba konkreetsed

Samal ajal kui KC Energy alles kombib pinda asukohtade leidmiseks, on Kaunissaare külas asuval Pihlaka maaüksusel asjad juba tunduvalt kaugemale arenenud. Seal soovitakse püstitada üks kuni 5-megavatise võimsusega elektrituulik.

Selle projekti raames on käimas detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek. See tähendab, et paika pannakse krundi ehitusõigus, täpsed asukohad, juurdepääsuteed ning väga olulised keskkonnanõuded. Eraldi tähelepanu all on kohalike elanike jaoks kriitilised teemad, nagu võimalik müra ja vibratsioon. Valla esindajad on kinnitanud, et naaberkinnistute omanike arvamused ja asutuste ettepanekud on programmi koostamisel fookuses.

Elanike sõna maksab

Mõlemad projektid toovad endaga kaasa küsimusi: milline on visuaalne mõju, kuidas muutub kohalik elukeskkond ja kas tuuleparkidest tõuseb otsest kasu ka kogukonnale?

Kuna tegemist on valla ruumilist arengut tugevalt mõjutavate otsustega, on elanike kaasatus praegu eluliselt tähtis. Kaunissaare tuuliku detailplaneeringu dokumentidega saavad kõik huvilised tutvuda ning oma arvamust avaldada kuni 11. juunini. Dokumendid on kättesaadavad nii Anija valla veebilehel kui ka füüsiliselt vallamajas.

Kõigi eriplaneeringut puudutavate küsimustega, sealhulgas KC Energy taotluse osas, saavad elanikud pöörduda vallavalitsuse arhitekt-planeeringuspetsialisti Inga Vainu poole.

Järgmised kuud näitavad, kas ja millises mahus saab Anijast Harjumaa uus tuuleenergia keskus. Kindel on aga see, et muutuste tuuled nii otseses kui ka ülekantud tähenduses on vallas juba puhuma hakanud.

Teadmiseks vallakodanikule:

• Kuni 23.05.2026 ootab vald tuulepargi eriplaneeringu osas teiste arendajate samasisulisi taotlusi.
• Kuni 11.06.2026 on avalikul väljapanekul Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse tuuliku KSH programm.
• Mõlema materjaliga saab tutvuda Anija valla kodulehel ja vallamajas.

Kaunissaare küla Pihlaka detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalik väljapanek

Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest ja võimalusest esitada samasisuline taotlus ( Lükati, Rooküla ja Pikva küla, Looküla, Ülejõe ja Vikipalu küla, Linnakse küla.

 Hea meel on teada anda, et naine leiti öösel üles ning ta anti meedikute hoole alla.

Otsingutele tulid appi ka vabatahtlikud. Naise leidmiseks vaadati üle lähedalasuvad kaamerasalvestused, kuhu ta võis peale jääda, kontrolliti jõe äärset ala ja jõge ning selle lähedal asuvat metsa. Eesti Päästekoerte ühingu koer Hugo võttis jälje üles ja juhatas koerajuhi naiseni, kes oli alajahtunud. Kiirabi viis naise tervisekontrolliks haiglasse.

Kui kogu Karell Kiirabi teeninduspiirkonna üldine rahulolu oli stabiilselt kõrge 4,6 palli (kõrgeim hinne on 5), siis Kehra brigaad ületas seda tulemust märkimisväärselt. Kehra kiirabi teenis üldhinnanguks 4,8, olles selle tulemusega parimate seas.

Uuringust joonistub välja, et Kehra kiirabitöötajad paistavad silma oma professionaalsusega. Eriti kõrgelt hindasid patsiendid kohapeal tehtud läbivaatuste ja protseduuride põhjalikkust. See näitab, et meie piirkonda teenindavad meedikud süvenevad patsiendi muresse ning teevad oma tööd tõelise pühendumisega.

Lisaks meditsiinilisele kompetentsile toodi avatud kommentaarides keskmisest enam esile just Kehra kiirabi personali viisakat ja sõbralikku suhtumist. Rasketes ja stressirohketes olukordades, kus kiirabi tavaliselt vajatakse, on empaatiline ja soe suhtlus sageli sama oluline kui meditsiiniline abi ise.

Nagu iga analüüsi puhul, toodi ka uuringus välja kohti, kus on võimalik teenust veelgi parandada. Ainsa aspektina sai Kehra brigaadi puhul keskmisest veidi madalama hinde kiirabi kohalejõudmise aeg. Arvestades aga valla suurt territooriumi ja hajakülasid, võib teekond abivajajani võtta mõnevõrra kauem aega kui tiheasustusega linnakeskkonnas.

Üleüldises plaanis kiideti Karell Kiirabi puhul enim personali välimuse korrektsust, usaldusväärsust ja patsiendiga tema emakeeles suhtlemise oskust.

Viimastel päevadel on Anijauudiste toimetuseni jõudnud mitmeid murelikke pöördumisi valla noortelt. Nende sõnum on ühene: hirm kaotada turvaline ja toetav keskkond.

Üks noor kirjeldas tekkinud olukorda toimetusele saadetud kirjas järgmiselt: "Meie noortekeskus on olnud koht, kus me saame sõpradega koos olla, rääkida ja abi küsida. Meile on räägitud, et põhjuseks on töökius ja halb õhkkond tööl. Kui kõik töötajad ära lähevad, siis ei ole meil enam sama turvalist kohta, kuhu minna." Teine noor lisas lühidalt, ent emotsionaalselt: "Noortekeskuse töötaja tahab ära minna. Kõik nad. Ma ei tea miks. Kuhu me siis lähme?"

Olukord puudutab otseselt Kehra, Alavere ja Aegviidu noortekeskusi.

Vallavalitsus: otsime ajutisi lahendusi ja uut juhti

Anijauudised pöördus tekkinud olukorra ja noorte poolt tõstatatud töökiusu süüdistuste osas selgituste saamiseks Anija vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalteenistuse juhi Svetlana Lassi poole. Küsisime, kes võtab vastutuse toimepidevuse katkemise eest, kas tegemist on töökiusuga ning kuidas plaanitakse taastada noorte usaldus.

"Anija Valla Noortekeskuse juhataja on otsustanud ametist lahkuda alates 8. maist. Lahkumisele eelnesid mitmed arutelud vallavalitsuse ja juhataja vahel, mille käigus käsitleti asutuse juhtimise ja töökorraldusega seotud küsimusi. Otsus ametist lahkuda sündis juhataja enda soovil," selgitas Lass.

Haridus- ja sotsiaalteenistuse juht kinnitas, et koos juhatajaga lahkub veel kolm töötajat. "Oleme vallavalitsuse poolt Aegviidu ja Alavere noorsootöötajatega läbi rääkimas, kas ja millistel tingimustel nad oma tööd Anija Valla Noortekeskuses jätkaksid," sõnas Lass ja lisas, et noorsootöö toimepidevuse tagamine on valla prioriteet. "Oleme juba alustanud ajutiste töökorralduslike lahenduste kavandamist ning uue juhataja leidmiseks kuulutame esimesel võimalusel välja konkursi. Noortekeskused jäävad avatuks vastavalt võimalustele."

Anijauudistele teadaolevalt jätkavad Aegviidu ja Alavere töötajad ametis vähemalt mai lõpuni, kuid mis saab edasi, on hetkel ebaselge.

Toimetuse küsimustele vastas ka vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Inga Leoke-Bosenko, kes tõdes, et komisjon võtab tekkinud kriisi luubi alla: "Mina komisjoni juhina ei saa neile küsimustele sisuliselt vastata, kuna ma ei ole noorsootöötajate tööandja ega vastuta nende töökorralduse eest. Küll aga on tegemist olulise teemaga ning võtame selle kindlasti arutlusele järgmisel komisjoni koosolekul."

Siinkohal on aga oluline täpsustada, et sotsiaalkomisjoni põhimäärusejärgne ülesanne on sotsiaaltöö, tervishoiu ja lastekaitsega seotud küsimustes seisukohtade kujundamine. Lisaks on vallavolikogu ja selle komisjonide üks olulisimaid rolle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevalt järelevalve teostamine vallavalitsuse ja selle allasutuste tegevuse üle.

Töötaja: noortekeskuse meeskonnas on kõik hästi, probleem on valla juhtimises

Kuigi noorte seas levivad jutud "töökiusust ja halvast õhkkonnast täiskasvanute vahel", lükkas üks lahkunud töötajatest ümber väite, nagu oleks probleemiks olnud noortekeskuse sisekliima või asutuse juhi käitumine. Probleemi juured ulatuvad töötaja sõnul hoopis vallavalitsuse tasandile.

"Ma igaks juhuks mainin, et noortekeskuse meeskonnas on kõik hästi. Et ei jääks vale muljet, et juht kiusab töötajaid," selgitas staaikas ja kõrgharidusega noorsootöötaja toimetusele. Ta tunnistas, et lahkumisotsus oli raske just noorte pärast: "Oli kurb ja noored olid nii õnnetud, kuid minu jaoks on minu vaimne tervis olulisem. Ma ei luba endaga halvasti käituda."

Töötaja kriitika oli suunatud otse valla kõrgema ametkonna suunas: "No me julgesime enda eest seista. Oleme kõrgharidusega noorsootöötajad, kes on pikaajalise kogemusega. Sellist suhtumist me ei luba. Kahju, et spetsialistid ei saa oma tööd teha."

Anijauudised jätkab teema kajastamist, et selgitada välja, millised on need konkreetsed juhtimiskultuuri ja töökorralduse probleemid, mis viisid kogenud spetsialistide massilise lahkumiseni, ning kuidas tagatakse valla noortele lubatud turvalise keskkonna säilimine lähikuudel.

Lahendus leiti tänu noorte talentide oskustele, kuna umbes pooled klubi judokatest õpivad paralleelselt Kehra kunstikoolis. Mõni päev enne meistrivõistlusi võtsid noored judokad Emily Jalundi, Eily Rae ja Sofiia Ivanova kätte tekstiilivärvid ning valmistasid unikaalsed klubisärgid, tagades sellega võistkonna korrektse osalemise.

Sügava tähendusega disain

Laste loodud T-särgi disain ei sündinud juhuslikult, vaid kannab endas sügavat filosoofilist sõnumit. Judoklubi logo on ümbritsetud ens-ringiga.

Infot jaganud Alexander Zelenskiy selgitas, et tegemist on Jaapani kultuurist ja zen-budismist pärit sümboliga, mis tähistab harmooniat, sisemist terviklikkust ja hetkes olemist. "Ens joonistatakse ühe katkematu pintslitõmbega ning see peegeldab inimese vaimset seisundit," märkis ta.

Zelenskiy sõnul on sümbol judo kontekstis eriti tähenduslik: "See haakub ala filosoofiaga enesekontrolli, leppimise, vastase austamise ning pideva enesetäiendamisega nii tatamil kui ka väljaspool seda."

Sportlik õnn soosis vastaseid

Särgi kujundamises osalenud Kehra elanik Sofiia Ivanova astus Jüris ka ise tatamile, kuid pidi seekord leppima kaotusega esimeses ringis. Zelenskiy kirjeldusel oli tegemist riskantse kohtumisega, kus võit sõltus väikseimatest nüanssidest ning vastane jõudis rünnata esimesena.

Kehra klubi lootus, et Ivanova vastane jõuab esikolmikusse, mis avanuks Sofiiale tee lohutusringidesse ja võimaluse maadelda poodiumikoha nimel, purunes teises ringis. Varem Kehra judokat võitnud Tartu sportlane asus küll oma järgmist mati punktidega juhtima, kuid jäi seejärel kinnihoidmisse ega suutnud sealt 20 sekundi jooksul vabaneda.

"Just selles peitubki judo keerukus ja ettearvamatus võib olla tugevam ja isegi punktidega juhtida, kuid üks ettevaatamatu liigutus võib viia kaotuseni," kommenteeris Zelenskiy sportlikku ebaõnne, lisades, et kogemusest õpiti ning andeka vastasega kohtutakse tulevikus kindlasti veel.

Vaatamata sportlikule tagasilöögile hindab klubi võistlust kordaläinuks just meeskonnavaimu tõttu. "See on meie jaoks väga oluline sündmus ja suurepärane näide vastastikusest toetusest. Nagu näha, ei piirdu judo ainult spordisaaliga mõnikord tulevad sportlastele ja treeneritele appi pintslid ja värvid. Ning loomulikult ka tugev soov oma eesmärke saavutada," võttis Zelenskiy sündmuse kokku.

"See on muusika, kus iga noot on kaalul ja iga sõna on tipp-poeetide poolt," lisab Jõhvik. "Aga kuulama ei pea kulm kipras. See on hõrk kraam, mis lummab ka neid, kes muidu klassikalise kontserdi poole ei vaata. Anija mõisas kogesime seda väga selgelt nii erinevate eelistustega inimesed said sama elamuse."

Kaisa Jõhvik on Klassikaraadio kuulajatele tuttav saatest "Lihtsalt nostalgia" ning Klassikaraadio programmi kujundajana. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias elektroakustilise loomingu eriala ning lisaks on olnud ka Kehra Kunstidekoolis solfedo õpetaja.

Mari Visnapuumägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kahekordne magister, Pärnu Muusikafestivali Järvi Akadeemia pianist ja Rahvusooper Estonia projektipianist.

Kaisa Jõhviku sõnul on neil soov salongimuusikat tuua veel rohkematesse Harjumaa kohtadesse, kus hubane saal ja lähedane publik kokku saavad. Pakkumistele ja kutsetele on duo avatud.

Foto: Valgusmeedia MTÜ

Foto: Valgusmeedia MTÜ

Foto: Valgusmeedia MTÜ

Ametlik dokument keskendub 12. märtsil toimunud istungile, kus arutati kodanik se pöördumist Rallipere töökojahoonele 2016. aastal väljastatud kasutusloa osas. Allakirjutanute hinnangul jättis esimees Nõlvak arutelust taandamata isikud, kes olid teemaga seotud revisjonikomisjoni esimehe Triinu Allipere ja vallavanem Riivo Noore. Samuti heidetakse dokumendis ette, et istungil summutati teadlikult Marek Suik tõstatatud Keldrimäe kinnistu septikute arutelu, mis hiljem ilmus siiski volikogu ametlikku vastuskirja. Lisaks juhitakse tähelepanu, et Nõlvak on puudunud kolmelt järjestikuselt volikogu istungilt, mis KOKS § 19 kohaselt on aluseks volituste peatamisele.

Umbusaldusavaldus on leitav Anija valla dokumendiregistrist: https://atp.amphora.ee/anijavv/index.aspx?itm=445627

Et selgitada väidetavaid isiklikke seoseid umbusalduse aluseks oleva pöördumise esitaja Viljar Robasega, uuris toimetus umbusalduse algatajate esindajalt Peep Kaselt, kas avaldus võib olla mõjutatud isiklikest tutvustest ning kas liit ei taju siin ohtu varjatud huvide konfliktiks. Samuti palusime selgitada laialdasema toetuse puudumist volikogus.

Peep Kask tõrjus isiklike seoste mõju ning rõhutas protseduurilist korrektsust. Isiklike seoste peale ma siinkohal üldse ei peatuks, põhirõhk on võrdsel kohtlemisel. Erakondlik või valimisliitu kuulumine ei tohiks kuidagi mõjutada valla valitsemist, vastas Kask. Mainitud 12. märtsi koosolekul küsisin, kas me ei peaks elaniku pöördumist arutama ilma pöördumises mainitud isikute osalemisega. Seda ei peetud vajalikuks. Sellega oleks võinud nõustuda juhul, kui koosolekul oleks osalenud ka pöördumise kirjutaja.

Ametnikud ja asjaosalised: huvide konflikti ei eksisteerinud

Tasakaalustatud ülevaate saamiseks palus toimetus selgitusi ka isikutelt, keda umbusaldajate hinnangul poleks tohtinud 12. märtsi istungile lubada.

Revisjonikomisjoni esimees Triinu Allipere kinnitas, et arutelu keskendus vaid menetluslikule sammule, mitte sisuliste otsuste langetamisele, mistõttu puudus tema sõnul alus taandamiseks. Minu osalemine komisjoni istungil oli seotud selgituste andmisega, kuna olen teemaga seotud eraõigusliku isikuna. Ma ei osalenud selles küsimuses otsustamises, selgitas Allipere. Minu hinnangul ei olnud tegemist olukorraga, kus huvide konflikt oleks realiseerunud. Minu eraomandis oleva kinnistuga seotud üksikrajatiste käsitlemine ei olnud arutelu ese ja sellised küsimused ei kuulu ka volikogu pädevusse. Samuti pole ma osalenud pöördumisele saadetud vastuskirja koostamises.

Toimetus palus vallavanem Riivo Noorelt hinnangut väidetele, nagu võiks umbusalduse taga näha ühe isiku seotust kindla poliitilise grupiga, ning uuris, kas Nõlvaku puudumised või tööstiil on reaalselt vallavalitsuse eelnõude menetlemist takistanud.

Noor lükkas seosed tagasi, nentides, et tal endal puudub varasem isiklik kontakt kodanik Roobasega: Olen Viljar Robasega oma elus ühe korra vestelnud... Viljar Robas saadab lakkamatult kirju ja teabenõudeid valda, millele me vastame, aga mingit huvide konflikti ei esine. On väga kahetsusväärne, et ühe inimese lakkamatu surve mõjutab volikogu ühtsust ja koostööd.

Vallavanem avaldas Nõlvakule toetust: Hindan Margus Nõlvaku tööd väga kõrgelt. Margus on süsteemne ja väga põhjalik. Tema juhtimisstiil ei ole kindlasti ebaeetiline ega takista eelnõude menetlemist. Ta on suunatud koostööle ja avatusele ning on arusaamatu, mida talle ette heidetakse. Noor lisas Keldrimäe septikute teema osas, et vald pole seda vältinud, vaid mõni nädal tagasi algatati antud küsimuses ametlik järelevalvemenetlus.

Lõpetuseks palus toimetus kommentaari ka peamiselt asjaosaliselt, Margus Nõlvakult, uurides muuhulgas, kuidas ta suhtub esitatud kriitikasse ning kas tema amet Tele2 Eesti tegevjuhina võimaldab piisavalt aega kohaliku elu juhtimisse panustamiseks.

Nõlvak otsustas meedia vahendusel detailsematest kommentaaridest esialgu hoiduda, lubades oma seisukohad esitada ametlikul hääletusel: Kõik väga head küsimused. Plaan on avalduses välja toodud küsimustele ja ka sinu poolt tõstatatud küsimustele vastata järgmisel volikogu istungil, kui umbusaldushääletus aset leiab ja ma sõna saan. Seniks peab veel ootama.

Kas Nõlvaku selgitused volikogu ees on piisavad, et säilitada oma koht komisjoni eesotsas, või suudab Uuenev Anija vald umbusalduse läbi viia, selgub järgmisel volikogu istungil.

04.05.2026 - parandus nimele Viljar Roobas - Viljar Robas 

Meie eesmärk on hoida kohalikke kursis kõigega, mis meie kodukandis päriselt korda läheb. Olgu selleks vallavanem Riivo Noore uued tegemised Harjumaa Omavalitsuste Liidus, olulised rahvaalgatused, kohalik kinnisvaraturg, põnevad spordisündmused või kiire infovahetus ohutusteemadel. Me tahame, et kogu Anija valla elu jõuaks usaldusväärselt meie inimesteni.

Sinu peamisteks tegemisteks on:

• kaasahaaravate uudisnuppude kirjutamine ja sündmuste kajastamine;
• intervjuude tegemine põnevate kohalike inimestega;
• meie valla rõõmude, murede ja kordaminekute pilti toomine.

Ootame sinult, et:

• hoolid Anija valla ja Kehra käekäigust;
• oled julge suhtleja ega karda küsimusi küsida;
• sul on sära silmis ja pealehakkamist (varasem kogemus ajakirjanduses või sisuloomes on plussiks, kuid mitte määrav).

Pakume sulle:

• võimalust päriselt mõjutada ja kujundada meie kogukonna infovälja;
• paindlikku tegutsemisvõimalust, mis sobib hästi ka põhitöö või õpingute kõrvale;
• toimivat platvormi, kus sinu looming jõuab tuhandete kohalikeni.

Tundsid end ära? Võta meiega ühendust info@anijauudised.ee

Samal ajal keskendusid päästjad õnnetuskoha ohutuse tagamisele. Mootorrattast oli välja voolanud õli, mis kattis osa teekattest. Päästjad katsid õliloigu spetsiaalse absorbeeriva materjaliga, et vältida libedust ja edasisi ohte liiklusele.

Pärast esmast sündmuskoha kindlustamist ja kannatanuga tegelemist jätkas politsei sündmuse uurimisega, et selgitada välja avarii täpsemad asjaolud ja põhjused.

Võistlus saab alguse laupäeval, 18. aprillil, kus peetakse maha erinevad arvestused, sealhulgas 4-6-aastaste hobuste klass, avatud klass, seenioride, laste, juunioride, poniratsanike ning noorte SMV (Eesti Meistrivõistluste) I osavõistlused. Lisaks on kavas ka parakoolisõitjate SMV I ja II osavõistlused. Pühapäeval, 19. aprillil jätkub võistlus harrastajate ja amatööride SMV I ja II osavõistlustega.

Registreerimine on avatud kuni 14. aprillini 2026. Osavõtumaksud varieeruvad klassiti, jäädes enamasti 4050 euro piiresse. Paljudes klassides on parimatele ette nähtud esemelised auhinnad, seenioride SMV klassis ootab võitjaid aga rahaline auhind 200 euro väärtuses.

Täpsema informatsiooni võistlusklasside skeemide ja stardijärjekordade kohta leiab Ratsanet.ee süsteemist.

Lisainfo ja kontakt:
Võistluse sekretär on Marit Voore, kellega saab ühendust telefonil 53 604 164 või e-posti teel hyatsint112@gmail.com.

Täna varahommikul said paljud Anija valla elanikud oma mobiiltelefonidele järgneva sisuga lühisõnumi:

"EE-ALARM Kaitsevägi: 31.03 kell 04:50 Võimalik uus õhuoht Rapla-, Pärnu- ja Harjumaal. Drooni nähes varjuge. Olge valvsad. Lisainfo kriis.ee ja 1247."

Lisaks eelpool mainitud maakondadele laieneb hoiatus vastavalt Kaitseväe infole ka Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ning Võrumaale.

Miks hoiatus anti ja milline on taust?

Kaitsevägi on tuvastanud Eesti õhuruumist väljaspool tegevuse, mis võib hakata kujutama otsest ohtu Eestile. Venemaa Föderatsiooni jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas on kasvanud risk, et potentsiaalselt ohtlikud võõrad õhuvahendid (eelkõige ründedroonid) võivad eksida või sattuda Eesti õhuruumi. Tuletame meelde, et alles hiljuti, 25. märtsi öösel, tabas eksinud droon Ida-Virumaal Auvere elektrijaama korstent.

Seetõttu otsustati saata välja ennetav ohuteavitus. Ametivõimud rõhutavad, et tegemist ei ole õppusega!

Mida see tähendab Anija valla elanikule?

Paanikaks ei ole põhjust. Elanikel palutakse jätkata oma tavapäraste tegevustega, kuid olla ümbritseva suhtes tähelepanelikumad ning võimalusel eelistada siseruumides püsimist. Ohu möödumisest antakse riigikanalite ja ohuteavitussõnumite kaudu eraldi teada.

KÄITUMISJUHISED: Mida teha drooniohu korral?

Isegi kui te pole ohuteavitust otseselt saanud, tuleb praeguses olukorras iga kahtlase lennuobjekti puhul käituda ettevaatlikult.

1. Kui näed või kuuled kahtlast drooni:

• Varju koheselt! Liigu hoone kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse, vannituppa või trepikotta).
• Rakenda "kahe seina reeglit": Veendu, et sinu ja välisõhu vahel oleks vähemalt kaks seina. Esimene sein peatab lööklaine ja killud, teine sein kaitseb sind esimese seina purunemisel tekkivate rusude eest.
• Kui oled õues: Leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus (näiteks kraav või lohk). Halvimal juhul heida näoli pikali, kaitse pead kätega ning plahvatusohu korral kata kõrvad ja ava suu see kaitseb siseorganeid lööklaine eest.

2. Kui leiad alla kukkunud drooni või selle rusud:

• Ära mine esemele lähedale! Käsitle seda kui plahvatusohtlikku lõhkekeha.
• Liigu koheselt ohutusse kaugusesse.
• Helista viivitamatult Häirekeskusesse numbril 112.
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja takista neil leiu juurde minemast.
• Rangelt on keelatud jagada leiu asukohta või pilte sotsiaalmeedias, kuna see võib anda vastasele väärtuslikku luureinfot.

Ametlikku ja jooksvat lisainfot toimuva kohta saab jälgida riigi kriisiportaalist www.kriis.ee või helistades riigiinfo telefonile 1247. Põhjalikumad varjumise juhised leiab aadressilt www.olevalmis.ee/varjumine.

"Vahetult enne õnnetust andis rongijuht ka hoiatussignaali, kuid paraku ei jõudnud mees raudteed õigeaegselt ületada ja jäi rongile ette," kommenteeris Enni sündmuste kulgu. Kokkupõrge oli sedavõrd tugev, et inimene hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal. Politsei on alustanud juhtunu täpsemate asjaolude uurimist.

Õnnetuse järgselt oli rongiliiklus piirkonnas ajutiselt peatatud ning ülesõidukohad suletud, mis häiris ka kohalikku autoliiklust. Nüüdseks on politsei sündmuskohal esmased toimingud lõpetanud ning Kehra linna läbiv rongiliiklus on mõlemal suunal taastunud. Samuti on taas avatud nii Kehra kui ka Ülejõe ülesõidukohad autodele.

Politsei karm meeldetuletus: rong ei peatu hetkega

Traagilise sündmuse valguses paneb Politsei- ja Piirivalveamet kõigile liiklejatele, eriti jalakäijatele, rangelt südamele, et raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik.

Enne raudtee ületamist peab iga liikleja veenduma enda ohutuses. Tuleb meeles pidada füüsikaseadusi suure massiga rongil pole võimalik kiirelt peatuda ning selle pidurdusteekond on väga pikk. Raudteel liikuvale rongile teed andes on eluliselt oluline jääda ohutusse kaugusesse seisma ning oodata ära rongi täielik möödumine.

Kehra raudteejaam on meie piirkonnas valusaks sümboliks, mis tuletab meelde neid süngeid päevi, mil tuhanded eestlased, sealhulgas paljud kohalikud pered, oma kodudest vägivaldselt rebiti ja loomavagunites teadmatusse saadeti. Täna koguneti mälestuskivi juurde, et süüdata küünlad, asetada lilled ning vaikuses mõelda neile, kes Siberi külmas ja raskustes hukkusid, ning neile, kes selle valu läbi aastakümnete endaga tagasi kodumaale tõid.

Mälestushetkel rõhutati, et kuigi möödunud on juba 77 aastat, ei tohi me unustada. See ei ole pelgalt tagasivaade ajalukku, vaid oluline sõnum tänasesse päeva. Aeg ei kustuta mälestusi ega vähenda toimunud ebaõigluse ulatust.

Anija vald mälestab märtsiküüditamise ohvreid. Me mäletame. Ja me seisame jätkuvalt ning kindlalt vabaduse, inimväärikuse ning õigluse eest, et sellised inimsusevastased kuriteod ei korduks enam kunagi.

Meie sportlaste tulemused

• Eily Rae (U16, -48 kg) III koht 🥉
  Eily naasis koju pronksmedaliga! Kõik tema vastased olid märksa kogenumad, kuid see ei takistanud tal osutamast tugevat vastupanu ning kaotused tulid vaid nappide vahedega. Eriti väärib esiletõstmist tema keskendumisvõime ja oskus kuulata võistluse ajal treeneri juhiseid. See sihikindlus näitab noore judoka suurt potentsiaali.

• Sofiia Ivanova (U14, -52 kg) 5. koht
  Sofiia näitas väga head taset ja jõudis pronksimatini. Eriti silmapaistev oli tema esimene lohutusring, kus ta sooritas vastasele koguni kaks ura-nage (üle rinna) heidet. Arvestades, et seda tehnikat sai ta harjutada vaid kahel koolivaheaja treeningul korralike mattidega atleetikasaalis, on selle turvaline sooritamine kõrgetasemelisel turniiril tõeline saavutus.

• Emily Jalundi (U16, -57 kg)
  Emilyl oli seekord kõige raskem, kuna kaotused tugevamatele ja kogenumatele vastastele ei lubanud tal kolme parema hulka pääseda. Ometi näitas ta tugevat iseloomu ja võitlusvaimu, minnes igasse järgmisse kohtumisse maksimaalse pühendumusega. Just nii kujunebki meistrile omane iseloom!

Foto: Alexander Zelenskiy - Peale autasustamist.

Treeneri kommentaar

Spordiklubi Restart peatreener ja asutaja Alexander Zelenskiy jäi võistlusega väga rahule:

"Me teadsime oma taset ja mõistsime, milline konkurents meid ees ootab, seega oli peamine eesmärk pidada võimalikult palju mate ja naasta koju ilma vigastusteta. Lõpptulemusena saavutasime rohkem, kui ootasime!"

Zelenskiy rõhutas ka spordi sotsiaalset poolt:

"Lapsed said hindamatu kogemuse ning leidsid ka uusi sõpru teiste Eesti linnade judoklubidest. Just see ongi spordi ilu tatamil oleme konkurendid, kuid väljaspool seda head sõbrad."

Treener näeb Kehra judos suurt tulevikku:

"Nii treener kui ka sportlased on väga motiveeritud edasiseks tööks. Meil on suur potentsiaal ja väga head tulemused nii lühikese ajaga. Tuletan meelde, et veel poolteist aastat tagasi ei olnud Kehras judot üldse. Õigete tingimuste ja ühise pingutuse korral on meil kõik võimalused panna see väike armas linn rahvusvahelise judo kaardile. See on meeskonnatöö."

Hirmutav statistika Piibe maanteel

Probleemi tõsidust ilmestab möödunud nädala Anija vallavolikogu istungil kõlanud fakt. Piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu tõi näite, kus ühel juulikuu pärastlõunal mõõdeti Piibe maanteel vaid 2,5 tunni jooksul lausa 101 kiiruseületamist. Tema sõnul oli rikkujate seas märkimisväärselt palju kohalikke elanikke. See näitab selgelt, et liiklusohutus ei ole pelgalt läbisõitjate mure, vaid meie endi ühine vastutus ja igapäevane valik.

Koosolekul teeb Tamsalu lühikese ülevaate Aegviidu piirkonna liiklusohutuse hetkeseisust, mõõdetud kiirustest ning räägib edasistest võimalikest sammudest.

Laste ohutus on prioriteet

Erilise tähelepanu all on laste turvalisus. Aegviidu noortekeskuse noorsootöötaja Annika Klemets selgitab noortekeskuse ümbruse murekohti, tuues esile hoone asukoha vahetult raudtee ja autotee läheduses olukord, mis vajab väga kiiret ja turvalist lahendust.

Aegviidu kooli kogukonnajuht Triin Takkis annab ülevaate sellest, kuidas tegeletakse koolis ja noortekeskuses laste liikluskasvatusega igapäevaselt. Arutlusele tuleb ka lapsevanemate oluline roll, sest ohutu liikluskäitumine nõuab järjepidevat koostööd kooli, noortekeskuse ja kodu vahel.

Pikalt lahenduseta seisnud teemad

Lisaks eelnimetatule võetakse luubi alla ka teised pikalt õhus olnud ja seni vaid osaliselt või üldse mitte lahendatud liiklusohutuse teemad Aegviidus:

• Aegviidu noortekeskuse ümbruse laste ohutus (vallale on saadetud uus päring 23. märtsil 2026);
• Kooli ja teiste laste liikumispaikade ümbruse märgistus, sh paremakäereegli märgistamine ning "Lapsed" ala laiendamine alevis;
• Piibe maantee bussipeatuste ja ülekäiguraja lahendused;
• Jaama tänava jalakäijate raudteeületus ja kergliiklustee rajamine (vallale on saadetud infopäringud 9. detsembril 2025 ja 25. märtsil 2026).

Korraldajad ootavad valla esindajalt veel kinnitust osalemise kohta, kuid kohale on oodatud eranditult kõik elanikud, kellele läheb korda kodukandi turvalisem liikluskeskkond.

Koosolekut modereerib Valimisliit Uuenev Anija vald esindaja Vahur Värk.

INFO: Aegviidu liiklusohutuse rahvakoosolek

• Aeg: Esmaspäev, 13. aprill 2026 kell 18.30
• Koht: Aegviidu rahvamaja suur saal
• Osalema on oodatud: Kõik Aegviidu ja lähipiirkonna elanikud

Kes saavad tasuta üle anda?

Projekti raames on oluline järgida kolme peamist tingimust:

• Eraisikud ja vallaelanikud: Registreeruda saavad eraisikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Anija vald.
• Kinnistu asukoht: Kinnistu, kust eterniidijäätmed pärit on, peab samuti asuma Anija valla haldusterritooriumil.
• Koguseline piirang: Ühe majapidamise kohta saab tasuta üle anda kuni 3000 kg (3 tonni) eterniiti.

Kuidas registreeruda?

• Alguskuupäev: Eelregistreerimine stardib 30.03.2026.
• Lõpp: Registreerimine on avatud seni, kuni eeldatav vastuvõetav maht täitub.
• Protsess: Leia Anija valla veebilehelt spetsiaalne registreerimisvorm, täida see ja saada e-posti teel aadressile evelin.kolbak@anija.ee.
• Erand: Neil, kel puudub arvutikasutamise võimalus, saavad vormi täita ka vallamajas kohapeal, kuid selleks on vajalik eelnev kokkulepe.

Kuna toetusega projektist laekuv rahastus paneb kogusele piiri, rakendatakse siinkohal põhimõtet kes ees, see mees!  kõik avaldused vaadatakse üle ja menetletakse range laekumise järjekorras. Seega soovitame registreerimisega kiirustada.

Mis saab edasi, kui olen registreeritud?

Oluline on teada, et erinevalt varasematest valla korraldatud jäätmeveo teenustest ei tulla eterniidile koju järele.
Eterniidi üleandmiseks peab registreerunu ise hoolitsema nii transpordi kui ka jäätmete laadimise eest hiljem valla poolt kindlaksmääratud kogumiskohta ja etteantud konteinerisse. Iga edukalt registreerunuga võetakse personaalselt ühendust ning täpsem vastuvõtu ajagraafik ja tingimused lepitakse kokku enne juulikuist kogumist.

Hoiame ühiselt Anija valla puhta ja ohutuna!

Eterniidi kogumine toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse abil.

Registreerimisleht

Allikas: Anija vallavalitsus

Viimastel aastatel räägitakse üha rohkem laste ja noorte vaimsest tervisest. Sageli jõuame selleni alles siis, kui mured on juba suured laps ei taha enam kooli minna, on ärev või kurb, tal on käitumisraskusi. Tegelikult algab vaimse tervise hoidmine palju varem. See algab ennetusest ja see algab kodust.

Ennetus ei tähenda alati spetsialisti abi või keerulisi programme. Tihti piisab kõige lihtsamatest asjadest: turvaline kodu, kuulamine, märkamine ja aeg, mida veedame oma lastega.

Aeg on lapse jaoks kuldaväärt

Lapse jaoks ei ole kõige tähtsam kallid mänguasjad ega täiuslikud tingimused. Laps vajab vanemat, kes on olemas, kuulab ja hoolib. Isegi lühike ühine jalutuskäik, mäng või õhtune vestlus annab lapsele sõnumi:

Sa oled mulle oluline.

Uuringud kinnitavad, et lapsevanema emotsionaalne kättesaadavus ja turvaline kiindumussuhe on lapse psühholoogilise heaolu kriitiline vundament. Ebaturvaline kiindumus võib hilisemas elus suurendada ärevust ja emotsionaalset ebastabiilsust, samas kui turvaline side aitab lapsel paremini reguleerida oma tundeid ja enesekindlust (BMC Psychology, 2024).

Märka ja kuula see aitab ennetada probleeme

Tänapäeva kiire elu ja digiseadmete rohkus võtavad suure osa meie tähelepanust. Sageli märkame alles hiljem, kui vähe oleme tegelikult olnud päriselt kohal oma laste jaoks.

Muutused lapse käitumises näiteks endasse tõmbumine, ärrituvus või vaiksem olemine võivad olla signaalid, et laps vajab rohkem tähelepanu. Eesti uuringud näitavad, et laste vaimse tervise sümptomid on sagenemas ning just kodune ennetustöö ja vanema tähelepanu on kriitilise tähtsusega (Tervise Arengu Instituut, 2023).

Täiuslikke vanemaid ei ole olemas. Lapsed ei vaja täiuslikkust. Nad vajavad täiskasvanut, kes on olemas, kuulab ja hoolib.

Praktilised nipid vanematele

Siin on mõned lihtsad, kuid tõhusad viisid, kuidas igapäevaselt lapsega kohal olla ja toetada tema vaimset tervist:

• Iga päev hetk kuulamiseks: Võta 1015 minutit, et päriselt kuulata, kuidas laps end tunneb.
• Nutivaba aeg: Mängige, jalutage või vestelge ilma telefonide ja tahvelarvutiteta.
• Tunnusta väikeseid saavutusi: Isegi lihtne näen, et sa pingutasid annab lapsele tuge.
• Avatud küsimused: Küsi: Kuidas sul tegelikult läheb? või Mis täna rõõmustas ja mis muretses?
• Näita eeskujuga: Räägi oma tunnetest ja näita, et emotsioonide jagamine on normaalne.
• Igapäevased hetked loevad: Õhtune lugemine, ühine toiduvalmistamine või jalutuskäik aitavad lapsel turvatunnet tunda.

Mõnikord piisab ühest küsimusest Kuidas sul tegelikult läheb? ja laps tunneb, et teda märgatakse. See on hindamatu, ütleb psühholoog.

Peamine sõnum

Sa oled lapse jaoks kõige olulisem. Sinu aeg, tähelepanu ja kohalolu on tema parim vundament. Vaimse tervise hoidmine algab kodust igast vestlusest, mängust ja jalutuskäigust.

Küsi täna oma lapselt: Kuidas sul tegelikult läheb? see võib olla rohkem väärt, kui me oskame arvata.

Ettevõte pakub tööd erinevatele spetsialistidele:

• Üldehitajad
• Abitöölised
• Müürimehed
• Kipsplaadi paigaldajad
• Santehnikud
• Maalrid
• Krohvijad
• ... ja teised ehitusvaldkonna spetsialistid!

Lisavõimalus ettevõtetele ja brigaadidele:
Lisaks palgatööle on Ruum Ehitus avatud ka alltöövõtu korras koostööle. See on heaks võimaluseks näiteks kohalikele väiksematele ehitusbrigaadidele.

Kuidas kandideerida või lisainfot küsida?
Huvi korral või täpsema info saamiseks võta julgelt ühendust:

📧 E-post: roy@ruumehitus.ee
📞 Telefon: 5667 1496

Paljudes omavalitsustes on algatatud erinevat liiki planeerimismenetlused seoses tuuleenergeetika kasutuselevõtuga. Omavalitsuste juhtide suhtumine tuuleenergia arengusse on erinev osades omavalitsustes toetatakse planeeringuid, osades mitte. Pärast 2025. aasta KOV valimisi muutusid paljudes omavalitsustes juhid ja nende suhtumine tuuleenergia arendamisse oma territooriumil.

Omavalitsused, kes soovivad eelmise KOV tehtud tuuleenergeetikat puudutavad otsused ühel või teisel põhjusel lõpetada, kardavad, et arendajad vaidlustavad kohtus planeeringute lõpetamised. Senine kogemus on näidanud, et kohtud peavad tähtsaks põhjendatud kaalutlusotsuseid. Küsimus on, millele toetuda ja kuidas varem tehtud otsuseid juriidiliselt korrektselt ja argumenteeritult muuta?

Madalsagedusliku müra varjatud mõju ja puudulikud müramodelleeringud

Märgukiri tõstatab kriitilise küsimuse: Kas tuugenid põhjustavad potentsiaalset ohtu elanike tervisele? Teadus areneb pidevalt ja uute selgunud asjaolude, mis tuginevad teaduslikult tõendatud meetodile, valguses saavad kohalikud omavalitsused täna argumenteeritult ja sisuliselt põhjendades taganeda varem tehtud kahjulikest otsustest või vähemalt mitte nendega edasi minna.

Sopi-Tootsi ja Saarde tuugenijaama näitel on KSH programmi raames tehtud müramodelleeringud arvestanud ainult kuuldavas helispektris oleva tuugenite põhjustatud müraga. Tegemist on väga eksitava informatsiooniga, kuna nendes müramodelleeringutes pole hinnatud madalsageduslikku müra, seisab märgukirjas. Kaasaegsete tuugenite puhul on dominantne just madalsageduslik müra ja on täiesti lubamatu, et see on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel jäetud arvestamata. See metoodika on aga kasutusel olnud ka mitmete teiste tuuleenergia planeeringutega seotud keskkonnamõjude strateegilistel hindamistel, seega on paljud omavalitsused eksitavale informatsioonile tuginedes kohustatud planeeringud vastu võtma. Eksitava informatsiooni põhjal vastu võetud otsusega seatakse potentsiaalsesse ohtu tuugenite lähedale jäävate inimeste tervis, sest madalsageduslik müra on jäänud hindamata.

Seadusandluse puudujäägid ja tervisekaebused

Planeerimisseaduse § 8 seab selge nõude, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kuna müramodelleeringud ei hinda tuugenite kõiki ohte, siis on tegemist dokumendiga, mida saab hiljem kergesti vaidlustada ja hilisemas perioodis on võimalik kas siis ehitus- või kasutusluba tühistada. Samas on lubade tühistamine palju aeganõudvam menetlus ja võib kaasa tuua suurema kahju tuugenijaama omanikele.

Saarde ja Sopi-Tootsi tuugenijaamade käivitamise järel tekkisid kohalikel elanikel tervisekaebused, mida enne jaama käivitamist ei esinenud. Ka arstide poole pöördumine on jäänud tulemuseta ja nad ei taha tunnistada võimalikku tuugeni müraheitest põhjustatud mõju inimese tervisele. On kirjutatud välja valuvaigisteid, unerohtu ja vererõhualandajaid. Märgitakse, et hetkel puudub ka seadusandlus, mis määratleks nõuded tuugenijaamade müraheite madalsageduslikele müratasemetele.

Ekspertarvamus ja Uppsala Ülikooli uuringud

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti on kodaniku algatusel loodud ühing, millele laieneb ka Arhusi konventsioon. Nad on viinud ennast kurssi madalsagedusliku heli (infraheli) iseärasustega. Kuna teema on äärmiselt keeruline ja Eestis puuduvad selle ala asjatundjad, pöördus MTÜ 2025. aasta kevadel Uppsala Ülikooli professori Ken Mattssoni poole.

2025. aasta novembri keskpaigas valmis professor Mattssonil analüüs madalsagedusliku heli leviku ja tasemete kohta Sopi-Tootsi tuugenijaamale. See oli esimene infraheli puudutav müramodelleering Eestis, millest kirjutas ka ajaleht Postimees (pealkirjaga Uppsala ülikooli professor: Eestis võib tuulikute tegelik mõju olla tunduvalt suurem.). Käesoleval aastal telliti Saarde tuugenijaamale modelleering, mis puudutas kahe tuugenijaama koosmõju (Saarde ja planeeritav Lätis asuv Lode jaam) samuti esmakordne Eestis. Kuna mõlemad modelleeringud on koostanud maineka Rootsi Ülikooli professor ja tuginenud teaduslikult tõendatud meetodile, ei ole täna alust kahelda tulemuste õigsuses.

Professor Mattsson esineb Euroopa Komisjoni ees tuugenite põhjustatud infraheli puudutava ettekandega Kuuldamatu aga mitte kahjutu 24. märtsil kell 10:00-12:00.

Uuringute tulemused ja seadusandluse lüngad

Sopi-Tootsi ja Saarde analüüsi tulemustest on näha tegelik müraga saastatud ala ning helirõhutasemed teatud atmosfääritingimuste korral, mis on märkimisväärselt suuremad kui KSH programmi raames esitatud. Helirõhutasemed on analüüsi kohaselt infraheli spektris äärmiselt kõrged ning selgitavad nii Saarde kui ka Sopi-Tootsi jaama lähedal elavate inimeste kaebusi.

Tekib küsimus, kuidas on selline olukord üldse võimalik? Kuna Eestis puudub müra regulatsioon sagedustele, mis jäävad alla 10 Hz, siis jääb hindamata tuugeni müraheite domineeriv sagedusvahemik, mis kaasaegsete tuugenite puhul jääb alla 10 Hz. Seda tõestavad ka professor Ken Mattssoni koostatud müraanalüüsid ja tema teadustöö, mis on avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas Applied Acoustics (https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003682X25006280).

Samuti on Eestis seadusandluse tõttu nõuded müra mõõtmistele infraheli spektris alla 10 Hz sagedustel reguleeritud nii, et kasutades nõutud metoodikat (ISO 7196 G-korrektsioon) ei olegi võimalik neid infraheli rõhutasemeid objektiivselt hinnata.

Järeldused ja soovitused omavalitsustele

Nimetatud teadustöö ja sellel tuginevad Sopi-Tootsi ja Saarde tuugenijaama müraanalüüsid loovad tugeva argumenteeritud põhjenduse loobumaks planeeringu faasis olevatest tuuleenergia projektidest. Arvestades täna Eestis kehtiva infraheli puudutava seadusandluse puudulikkust ja professor Mattssoni analüüsi tulemusi, ei saa kuidagi väita, et analüüsis välja toodud helirõhu tasemetega saastunud keskkonnas pikaajaline viibimine on ohutu! Kahe analüüsi põhjal on võimalik kaudselt järeldada, kui suur saab olema erinevates omavalitsustes planeeritavate tuulealade võimaliku madalsagedusliku müraheite potentsiaalselt ohtlik tsoon.

Kuna on selgunud uued olulised asjaolud, millest varem ei oldud teadlik, siis nüüd ettevaatusprintsiibile tuginedes tuleb tuuleenergeetika arendused valla territooriumil vähemalt peatada, kuniks on ajakohastatud seadusandlust ning välja selgitatud Saarde ja Tootsi inimeste tervise järsu halvenemise juurpõhjused.

Planeerimisseaduse § 97 lg 1 p 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Kuna on ilmnenud Uppsala Ülikooli teadustööst tulenevalt, et tuugenite potentsiaalselt kahjulik müra tase on suurem kui varem arvatud, siis tuleb lõpetada planeering, et hoida ära potentsiaalselt kahjulikud mõjud elanikkonnale. Nii oleks odavam ka arendajatele, sest nad teevad asjatult kulutusi ja iga päevaga kasvab neil suurem õigustatud ootus.

Oluline mõju hakkab sellistes müraga saastatud piirkondades olema ka kinnisvara hindadele. On ainult aja küsimus, kui inimeste teadlikkus tõuseb ja hakatakse vältima müraga saastatud piirkondadesse kinnisvara soetamist või inimesed jätavad lihtsalt oma kodud maha, seeläbi väheneb omavalitsuste tulumaksubaas. Märgukirjas tuuakse välja näitena Äripäevas avaldatud artikkel, kus Merko ehituse suuromanik Toomas Annus lubab oma kodust välja kolida, kui tuugenid tema kodu lähedale peaksid kerkima.

Argumentatsioon tuulealade planeeringute lõpetamiseks

Märgukiri pakub välja näidise, milline võiks olla omavalitsuse tuulealade planeeringute lõpetamise teaduslik argumentatsioon:
On selgunud uued ja olulised asjaolud. Eestis töötavale kahele tuugenijaamale on koostanud maineka Rootsi Uppsala Ülikooli teadlased müraanalüüsi, kus on arvestatud tuugenite madalsagedusliku müraheitega ning kahe jaama müra koosmõju. Nendest järeldub, et infraheli levikuala võib ulatuda mitmekümne kilomeetri kaugusele müra allikast. Samuti võivad sellel levikualal kõrged infraheli müratasemed (SPL) olla potentsiaalselt ohtlikud elanikele.

Analüüsist selgub, et kahe tuugeni jaama koosmõjul suureneb müra leviku ala oluliselt, samuti helirõhutase, kus 16 km vahemaa negatiivse koosmõju ärahoidmiseks ei ole piisav. Modelleerimismeetod, millel analüüs tugineb, on teaduslikult tõendatud ja selles kahtlemiseks puudub täna alus. Nende kahe modelleeringu põhjal saame järeldada, et suure tõenäosusega madalsagedusliku müra leviku ala ja helirõhutasemed on ka meie KOV plaanitavatel tuulealadel tugevalt alahinnatud või sootuks hindamata jäetud.

Seni on KSH programmi raames koostatud müramodelleeringud piirdunud ainult kuuldava müraga, tuginedes seaduses sätestatud miinimumnõuetele, mis ei ole tuugenite müraheite hindamisel kuidagi asjakohane. Kaasaegsete tuugenite müraheite baassagedus jääb isegi alla 1 Hz! Müra puudutav seadusandlus ei reguleeri madalsageduslikku tuugeni müra, mis jääb sagedustele alla 10 Hz, ammugi mitte alla 1 Hz. Kahjuks ei ole Saarde ega ka Sopi-Tootsi tuugenijaamade mõjualas tervisekaebuse esitanud inimesed abi saanud Terviseametilt ega ühestki teisest ametiasutusest. Need elanikud on jäetud oma murega üksi ning osad inimesed on pidanud hülgama oma kodu.

Tuulearenduse planeeringuga jätkamine selgunud uute oluliste teadmiste taustal oleks teadlik valla elukeskkonna ja elanike potentsiaalsesse ohtu seadmine. Omavalitsus ei saa võtta vastutust tekitatud kahju eest, kui valla territooriumil väga suure tõenäosusega hakkavad realiseeruma Sopi-Tootsi ja Saarde jaamade läheduses ilmnenud probleemid. Samasugused füüsika reeglid, mis kehtivad Sopi-Tootsis ja Saardes, kehtivad igal pool Eestis, kus käivitatakse tuugenijaamad. Riigikohtu 22.06.2023 otsusest nr. 3-20-2773 P14 on Riigikohus oma praktikas leidnud, et KOV võib kaitsta kohalike elanike tervist mõjusamalt, kui kaitse on normatiivide järgi ette nähtud.

Eelpool kirjeldatust lähtuvalt ei saa omavalitsus lubada rajada oma territooriumile tuulearendusi, mis omavad potentsiaalset ohtu omavalitsuse elanike tervisele ja kinnisvarale, seda enam, et riigi abile potentsiaalse ohu realiseerumisel, nagu näitab praktika, loota ei saa. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ja õigusest kaitsta oma elanike tervist mõjusamalt kui seda näevad ette seadusest tulenevad miinimumnõuded.

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti pöördumine

Käesolev pöördumine on tähelepanu juhtimiseks olulistele müra puudutavatele aspektidele, mida paraku ei kajastata avalikel tuuleenergeetika aruteludel. Avalikkusel on kujunenud ekslik arvamus, et tuuleenergeetika on inimestele ja keskkonnale ohutu. Pöördumine erinevatesse ametkondadesse nõu saamiseks, kuidas käituda uues olukorras, ei saa päris kindlasti sisulist vastust. Selle ala eksperdid ametiasutustes kahjuks puuduvad (seda kinnitab MTÜ juhatuse liige isiklikust kogemusest).

Tuulearendustega on tekkinud olukord, kus omavalitsus peab leidma julguse võtta iseseisvalt vastu otsus, mis on omavalitsuses elavatele inimeste elukeskkonda säästev ja arvestav, sest seaduse järgi vastutab omavalitsus tehtud otsuste eest, mitte ametiasutus. KoKS § 2 lg 2 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Kert Lapimaa, MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti juhatuse liige, rõhutab: See, et müra ei ole kuulda, ei tähenda, et see on ohutu! Loodetakse, et pöördumine on abiks, kui kohalikul omavalitsusel on soov eemalduda tuuleenergeetika planeeringutest.

Lisad:

1. Sopi-Tootsi müraanalüüs: https://drive.google.com/file/d/1FjzRDqbVWK9Dfj0UDxE8RZjiEP-HsHjy/view?usp=drive_link
2. Saarde ja Lode müraanalüüs: https://drive.google.com/file/d/1l3hfBRc7L42_Kp8XhC5DNY6CgtqfHIof/view?usp=drive_link

Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on välja võetud sularaha ning tema nimele on vormistatud laenuleping. Kelmusega tekitatud kahju ulatub 4750 euroni.

Politsei rõhutab ja hoiatab veelkord: mitte mingil juhul ei tohi jagada oma SMART-ID, Mobiil-ID PIN-koode, pangakaartide PIN-koode ega teisi salasõnu ja isiklikke andmeid kellelegi, isegi kui helistaja või külastaja väidab end olevat panga, politsei, riigiasutuse või mõne teenusepakkuja töötaja. Pangad, politsei ega teised ametiasutused ei küsi kunagi teie salasõnu telefoni teel ega palu teil kinnitada tehinguid PIN-koodidega, kui te pole ise tehingut algatanud.

Nüüdseks on seal puhumas aga uued tuuled. Alates 2025. aasta detsembrist rendib toidukontsern Maag seda kompleksi, mis kannab Pääsusilma farmi nime, ettevõttele DAVA Foods Estonia AS.

Nõudlus laieneb, farmid samuti

DAVA Foods, mis on muide välja kasvanud Lool paiknenud omaaegsest kuulsast Tallinna linnuvabrikust, on viimasel ajal hoogsalt laienenud. Ettevõtte juhatuse liige Allan Tohver selgitas Anijauudistele, miks tee just Pääsusilma farmi tõi: "Avasime 2025. aasta kevadel Lagedi külje all Kullil uue õrrekanade farmi 45 000 linnuga. Kuna nõudlus õrrekanade munade järele aga muudkui kasvab, otsisime võimalust linnukasvatust veelgi suurendada. Nii jõudsimegi Anija külje alla."

Tohveri sõnul sobis Pääsusilma farmi olemasolev sisseseade suurepäraselt ka munakanade kasvatamiseks, mis tegi kompleksi taaskäivitamise lihtsaks ja sujuvaks.

Valged kanad ja valged munad

Täna on Pääsusilma farmis elu taas täies hoos. "Me kasvatame seal kokku 18 000 kana," märkis Tohver ja rõhutas, et tegemist on õrrekanadega. See tähendab, et linnud saavad kanala sees vabalt ringi liikuda ja loomuomaselt siblida.

Huvitava detailina tõi juhatuse liige välja, et kõik kanad on valget värvi, mistõttu tulevad Pääsusilma farmist ka ainult valged munad. Tarbijad leiavad siinsete kanade toodangu poelettidelt KULLI FARM kaubamärgi alt.

Lisaks sellele, et hoone leidis taas eesmärgipärase kasutuse, on farmi taaskäivitamisel ka väike, kuid oluline positiivne mõju kohalikule tööturule seoses uue kanalaga võttis ettevõte tööle lisaks kaks inimest.

Sündmust pealt näinud koera perenaine püüdis esialgu oma lemmikule ise appi minna. Paraku oli koerake selleks hetkeks triivinud kaldast juba liiga kaugele ning iseseisev päästmine osutus võimatuks ja inimesele endale eluohtlikuks.

Sündmuskohale saabunud Kehra päästjad sisenesid koheselt vette. Otsinguid kergendas koera helendav kaelarihm, mis aitas päästjatel looma asukohta vee all märgata. Selgus, et vool oli kandnud väikese looma juba jää alla. Päästjad tõid koera veest välja ja asusid teda koheselt elustama, kuid kahjuks tagajärjetult loomakese elu päästa ei õnnestunud.

Koera perenaine intsidendis füüsiliselt viga ei saanud ning kiirabi abi ei vajanud. Päästeamet paneb kõigile loomaomanikele südamele, et muutlike talveilmadega on jääkate veekogudel äärmiselt petlik. Ohutuse tagamiseks tuleb lemmikloomad hoida veekogude läheduses alati rihma otsas.

Toimetuse kaastunne:
Anijauudiste toimetus avaldab sügavat ja siirast kaastunnet koera perenaisele kalli neljajalgse sõbra ootamatu ning valusa kaotuse puhul.

Päästjate sündmuskohale jõudes immitses laohoonest, täpsemalt ühest seal asuvast garaaiboksist, juba suures koguses musta suitsu. Peagi jõudis kohale ka põleva boksi omanik.

Operatsiooni kiireks ja ohutuks läbiviimiseks jagati päästetööd kolme lõiku. Esimene meeskond asus koheselt kontrollima hoone katust, et välistada leekide edasine levik. Teine lõik tegeles stabiilse vesivarustuse moodustamisega ning kolmas meeskond sisenes suitsu täis boksi, kus selgus, et tules oli seal seisnud sõiduauto.

Suurema ohu vältimiseks tõid päästjad põlevast ruumist välja ka ühe gaasiballooni. Aktiivne kustutustöö kandis vilja ning tulekahju likvideeriti lõplikult varahommikuks kella 5.04-ks. Tuli teistesse boksidesse ega hooneosadesse edasi ei levinud.

Õnnetuses keegi viga ei saanud. Päästeameti esialgsel hinnangul sai põleng suure tõenäosusega alguse sõiduauto elektrisüsteemi rikkest.

Uus spetsialist asub ametisse määramata ajaks neljakuulise katseajaga ning tema põhipalgaks on määratud 2500 eurot kuus.

Tutvu: Järelevalvespetsialisti ametisse nimetamine 12-1/7

Pikaaegne töökogemus riigisektoris

Avalikult kättesaadavate ametialaste andmete põhjal on Astrid Laurendt-Hanioja pikalt töötanud Justiitsministeeriumis, kus ta on muuhulgas juhtinud kriminaalpoliitika osakonna rahvusvahelise õigusabi talitust. Oma varasemas töös on ta tegelenud rahvusvaheliste õigusküsimustega, olles riigi esindajaks rahvusvaheliste lapseröövide lahendamisel, isikute loovutamismenetlustes ja riikidevahelistes vangide üleandmise lepingutes.

Ametikohal on toimunud mitu vahetust

Anija valla järelevalvespetsialistid on viimasel ajal sageli vahetunud. 2024. aastal lahkus ametist varasem spetsialist Mihhail Lopatkin, kelle järel töötas 2025. aasta alguses lühikest aega (jaanuarist veebruarini) Kaido Mägi. Mägi põhipalk oli 2200 eurot ning vallavalitsuse selgituste kohaselt sai tema lahkumisel määravaks mujalt pakutud kõrgem tasu, millega vald ei suutnud konkureerida. Pärast teda, 2025. aasta märtsis asus ametisse Kristina Keler, kelle töötasuks oli 2000 eurot. Ka tema teenistusperiood jäi lühikeseks Keler lahkus ootamatult ametist 2026. aasta veebruaris, olles töötanud vähem kui aasta.

Kaks pakkujat jätsid kodutöö tegemata

Kuigi huvi oli suur, praagiti kaks pakkujat juba eos välja. Hanke tingimused nägid ette, et iga pakkuja pidi eelnevalt kohapeal objektiga tutvuma, koguma vajaliku info ning esitama koos pakkumusega mõlemapoolselt allkirjastatud Hanke objektiga tutvumise akti.

H Ehitus OÜ ja Osaühing Parem Puhastus jätsid aga objektiga tutvumata ning neil puudusid nõutud dokumendid. Seetõttu jättis vallavalitsus vastavalt riigihangete seadusele ja hankejuhendile nende pakkumused läbi vaatamata.

Nelja vastava pakkumuse probleemiks sai krõbe hind

Ülejäänud nelja pakkuja esitatud dokumendid vastasid kõikidele nõuetele. Probleemiks osutus aga hind. Kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületasid oluliselt hankelepingu eeldatavat maksumust ning Anija valla eelarves selle objekti jaoks ettenähtud rahalisi vahendeid. Kuna vallal ei olnud võimalik antud projektile koheselt täiendavat raha eraldada, lükati tagasi kõik pakkumused ja algne menetlus lõpetati.

Uus lootus: kohene korduvhange

Mõistes Kehra Gümnaasiumi (EHR kood 116004725) köögi renoveerimise hädavajalikkust, allkirjastasid vallavanem Riivo Noor ja vallasekretär Heldi Laks samal päeval, 3. märtsil uue korralduse korduva lihthanke korraldamiseks. Riigihanke nimeks sai Kehra Gümnaasiumi köögiruumide renoveerimine (korduv) (viitenumber 306909) ning selle korraldajaks määrati valla ehitus- ja hankespetsialist Kalev Laast. Eduka pakkuja valimise ainsaks kriteeriumiks on sätestatud madalaim hind ning osalejatelt ei nõuta pakkumuse tagatist.

Uuendamisele lähevad ka torustikud ja elektrisüsteem

Hanke tehnilisest kirjeldusest selgub, et eesmärgiks pole vaid köögi visuaalne värskendus. Renoveerimise käigus tuleb täielikult uuendada ka köögiruumides asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrisüsteem. Lisaks peab ehitaja arvestama köögitehnika ja mööbli teisaldamisega ehitustööde ajaks ning nende hilisema tagasi paigaldamisega.

Kuna ehitustööd hakkavad toimuma koolimajas, on tehnilises kirjelduses ehitajale seatud ranged nõuded: kasutusele tuleb võtta kõik meetmed, mis välistaksid ehitusaegse mustuse, häiriva müra ja ehitustolmu kandumise ümbruskonda ja hoone teistesse ruumidesse. Nõutud on näiteks täiendavate tolmukindlate vaheseinte ja alarõhu ventilaatorite kasutamine. Ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Anija valla jäätmehoolduseeskirjale.

Koolipere ja vallaelanike jaoks on peamine teadmine see, et köögi uueks saamise plaan pole maha maetud, vaid otsitakse lahendust rahalistesse raamidesse mahtumiseks.

Kriitilised teemad ja pilk kuldsest ringist väljapoole

Riivo Noor rõhutab, et esimesed ja kõige põletavamad teemad uues ametis puudutavad kohalike omavalitsuste rahastusmudeli muudatusi ning riigieelarve kärpeid. Harjumaa omavalitsused panustavad riigikassasse märkimisväärselt. Meie ühine mure on tagada, et siia jääks piisavalt vahendeid kasvava elanikkonnaga kaasnevate vajaduste nagu koolide, lasteaedade ja teede katmiseks, sõnas Noor.

Ehkki täpsemad vastutusvaldkonnad juhatuse siseselt alles jaotatakse, näeb Noor aseesimehena oma rolli esimehe toetamises riigiga peetavatel läbirääkimistel. Eraldi fookusesse soovib ta võtta just nn kuldsest ringist ehk Tallinna vahetust lähedusest veidi kaugemale jäävate valdade huvide kaitsmise.

Mida võidab sellest Anija vald?

Vallaelanike jaoks on mõistagi kõige olulisem küsimus, mida toob maakondlik juhtpositsioon kaasa koduvallale. Noore sõnul tähendab see otsekoheselt kohta pealaua ääres.

HOL on peamine organisatsioon, mis räägib Harjumaa nimel kaasa riiklikes otsustusprotsessides. Olles juhatuses, on Anija valla häälel suurem kaal ja meil on vahetu ligipääs infole, mis puudutab maakondlikke investeeringuid ja arengusuundi, selgitas vallavanem. See positsioon võimaldab tal seista selle eest, et maakondlik areng ei kalduks vaid keskuse poole, vaid et ka n-ö teise ringi vallad saaksid osa Harjumaa edust. Praktikas tähendab see tugevamat esindatust sellistes küsimustes nagu kergliiklusteede rajamine, tööstusalade arendamine ning turismi edendamine, mille suurepäraseks näiteks on Kõrvemaa piirkond.

Fookuses rongi- ja bussiliikluse sünergia

Üks Harjumaa ja sealhulgas Anija valla suurimaid väljakutseid on ühistransport ja ühendused Tallinnaga. Kuna HOL-il on Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kaudu selles valdkonnas väga suur roll, plaanib Noor võtta teema tugevalt päevakorda.

Anija valla jaoks on eluliselt oluline rongi- ja bussiliikluse parem sünergia. Minu eesmärk on seista selle eest, et maakondlik liinivõrk oleks paindlikum, rääkis Noor. Ta lisas, et riiki tuleb survestada rongiliikluse tihendamise osas ning tagada, et piletisüsteemid oleksid reisija jaoks ühtsed ja loogilised üle kogu maakonna. Olles HOL-i juhtkonnas, on mul võimalik neid teemasid otsustajate laual hoida märksa jõulisemalt kui seni.

Kaks rolli, mis täiendavad teineteist

Vastuseks võimalikele muredele, kas uus ja vastutusrikas amet maakondlikul tasandil hakkab röövima aega Anija valla igapäevaselt juhtimiselt, kinnitas Noor, et need kaks rolli ei konkureeri, vaid hoopis toetavad teineteist.

Vallavanemana osalen ma niikuinii HOL-i volikogu töös. Juhatuse liikme roll on küll mahukam, kuid see annab samal ajal ka võimaluse Anija valla probleeme oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt lahendada, kinnitas vallavanem.

Kogu süsteemi tuumaks on keskkond rahvaalgatus.ee, mille kaudu saab kohalikule omavalitsusele esitada ametlikke pöördumisi. Selle teeb erakordselt mõjukaks seadusest tulenev ühe protsendi reegel. Kui algatus kogub digitaalsete allkirjadega toetuse vähemalt ühelt protsendilt antud omavalitsuse hääleõiguslikelt elanikelt, ei ole tegemist enam lihtsalt kellegi isikliku arvamusega. Sellest saab ametlik dokument, mille kohalik volikogu peab seaduse järgi menetlusse võtma. Anija valla kontekstis, kus elanikke on suurusjärgus 6400, tähendab see, et ametliku volikogu arutelu algatamiseks piisab vaid umbes viiekümnest kuni kuuekümnest allkirjast. See on inimeste hulk, mille suudab hõlpsasti kokku saada üks tegus külaselts, paari kortermaja elanikud või lihtsalt sarnaste muredega naabruskond.

Vaadates ringi teistes Eesti omavalitsustes, näeme selgelt, kui hästi see tööriist toimib ja milliseid reaalseid tulemusi toob. Näiteks on Saaremaa vallas kogutud sadu allkirju kohaliku kooli kui piirkondliku majaka säilitamiseks. Luunja vallas on elanikud esitanud ühiselt nõudmisi tiheasustusaladel piirkiiruse ületajate korrale kutsumiseks, samas kui mujal on astutud kogukonnana vastu planeeringutele või nõutud ohtliku tänavaruumi inimsõbralikumaks muutmist. Need näited illustreerivad ilmekalt rahvaalgatuse peamist eelist. See sunnib kohalikku võimu tegelema teemadega, mis on kogukonna jaoks kriitilise tähtsusega, aga mis muidu võiksid jääda ametnike igapäevatöös ja eelarve planeerimises tagaplaanile. Algatuse esitamine loob olukorra, kus ametnikud ja poliitikud peavad kodanikega astuma avatud dialoogi ning oma otsuseid või tegematajätmisi avalikult ja sisuliselt põhjendama.

Miks peaks aga just Anija valla elanik seda võimalust aktiivsemalt kasutama? Anija vald on geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesine, hõlmates nii linnalisemat Kehrat, looduskaunist Aegviidut kui ka arvukalt isikupäraseid ja laialivalguvaid külasid. Iga piirkonna mured ja vajadused on spetsiifilised ning paratamatult ei pruugi vallamajas istuvad otsustajad iga külatänava muret, amortiseerunud mänguväljakut või kohaliku bussigraafiku ebaloogilisust kohe märgata. Olgu küsimuse all uue kergliiklustee rajamine ohutumaks kooliteeks, kohaliku looduskeskkonna säilitamine uute arenduste valguses, sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine või noorsootöö elavdamine rahvaalgatus on viis tuua need teemad jõuliselt esile. See on parim võimalus näidata, et Anija valla inimesed ei ole passiivsed kõrvaltvaatajad, vaid hoolivad sügavalt oma elukeskkonna kvaliteedist ja soovivad selle kujundamises kaasa lüüa.

Protsess ise on tänapäeval tehtud äärmiselt kasutajasõbralikuks. Luues oma ettepaneku rahvaalgatus.ee keskkonnas, saab seda mugavalt sotsiaalmeedias või e-kirja teel jagada oma tuttavate, naabrite ja kogukonnaga. Igaüks saab anda oma toetushääle turvaliselt ja kiiresti digitaalsete isikutuvastusvahenditega. Et kohalik initsiatiiv ei jääks aga vaid kitsa ringi teada ning olulised teemad saaksid kogukonnas maksimaalse kõlapinna, ulatab siinkohal oma tugeva abikäe ka kohalik meedia. Nimelt kajastab uudisteportaal anijauudised.ee igat teie loodud rahvaalgatust. See garanteeritud meediakajastus annab teie murele või ideele väärtuslikku lisatähelepanu, aidates vajaliku poolesaja allkirja kogumist oluliselt kiirendada ja tagades, et teema jõuab iga vallakodanikuni.

Kui nõutud arv toetajaid on koos, hoolitseb süsteem ise selle eest, et dokument jõuaks õigete Anija valla ametnikeni, kes on seejärel kohustatud teid asjade edasisest käigust teavitama. Kohalik demokraatia ei tähenda ammu enam ainult kord nelja aasta jooksul valimiskasti juures käimist, vaid pidevat ja sisulist kaasarääkimist. Rahvaalgatus koos kohaliku uudisteportaali toega annab igale Anija valla elanikule selleks tugeva, läbipaistva ja seadusega kaitstud võimaluse, mida on aeg oma kodukoha hüvanguks julgelt rakendama hakata.

Anija valla ehitus- ja hankespetsialist Kalev Laast rõhutab, et tegemist ei ole päikesepargi laiendamisega. Ümberehituse tulemusel rajatakse olemasoleva päikesepargi ehitusalasse salvestussüsteem, mis koosneb lihtkeeli väiksematest konteineralajaamadest. Need jäävad olemasolevate päikesepaneelide vahele. Lisaks rajatakse tuletõrje veevõtukohad, selgitas Laast.

Eesmärk on energiatootmise efektiivsus
Kuigi hetkel vallal puudub info teiste sarnaste projektide lisandumise kohta, on salvestussüsteemidel oluline roll taastuvenergia tulevikus. Üldises plaanis muudavad akulahendused päikesepargid energiatootmise mõttes juhitavamaks ja seeläbi ka efektiivsemaks, mis teenib laiemalt ka kliima- ja taastuvenergia plaane, sõnas Laast. Akupargid kui eraldiseisvad rajatised on tema sõnul aga hoopis teistlaadi ehitised, samas kui siin täiendatakse juba olemasolevat tootmisjaama.

Mõju maastikule ja elanikele jääb minimaalseks
Ehitusloa menetlusse kaasati ka kinnistute omanikud ning arhitekt-planeeringuspetsialist. Eelnevalt kooskõlastasid eelnõu nii Päästeameti Põhja päästekeskus kui ka Maa- ja Ruumiamet. Kümne päeva jooksul ei esitatud projektile ühtegi vastuväidet, mis näitab, et kohalikele elanikele ei teki kavandatavast ümberehitusest uusi ega häirivaid mõjusid.

Spetsialisti sõnul jäävad ümberehitustööd jaama keskosasse ning ei muuda päikesepargi väljanägemist väljastpoolt oluliselt. Visuaalse häiringu leevendamise meetmed on juba päikesepargi rajamisel kasutusele võetud, kinnitas Laast.

Ka ehitustegevuse ajal on püütud kohalikega arvestada. Rasketehnika liikumine vallale kuuluvatel teedel tuleb minimaalne, samuti ei erine tekkiv müra oluliselt juba päikesepargi rajamisel esinenust. Müratase jääb normi piiridesse ja ei tohiks kedagi olulisel määral häirida, ütles ehitus- ja hankespetsialist, lisades, et vajadusel on vald alati valmis sekkuma.

Kas kohalik kogukond võidab?
Kogukonna kasu osas selgitas Laast, et juba päikesepargi algse rajamisega seoses on piirkonnas parendatud juurdepääsuteid. Spetsiaalset kohaliku kasu tasu Anija vallas hetkel ettevõtjatele kehtestatud ei ole.

Kohalikel omavalitsustel on põhiseadusest tulenev õigus kehtestada kohalikke makse ning tasusid, kuid selle instrumendi kasutamine on omavalitsustele vabatahtlik. Selle rakendamisel tuleb tagada võrdne kohtlemine kõigi ettevõtjate suhtes, avas Laast tagamaid. Täpsema rahalise kasu hindamine nõuaks eraldi analüüsi, mistõttu otseseid uusi makse ainuüksi selle projekti pinnalt vallavalitsus plaaninud ei ole.

See diiselmootoriga minilaadur on tõeline universaalmasin, mis sobib valatult nii professionaalsele ehitajale kui ka tavalisele eramaja omanikule. Masina suurimaks eeliseks on selle kompaktsus laius on vaid 105 cm, mis tähendab, et see mahub töötama ka kitsastes hoovides, aedades ja piiratud ruumiga platsidel.

Vaatamata väikestele mõõtmetele on tegemist tõsise tööloomaga. Masin suudab tõsta kuni 880 kg raskusi lausa 2,4 meetri kõrgusele. Olgu eesmärgiks mulla, killustiku ja liiva laialivedu, kaevetööd, ehitusmaterjalide tõstmine või väiksemad lammutustööd õigete lisatarvikutega saab Avant kõigega hakkama.

Kõik vajalikud tööriistad on kohapeal olemas
Rendileandja pakub masinale erinevaid lisasid, et töö saaks tehtud kiirelt ja efektiivselt. Komplektis on saadaval kaevekopp, mullakopp ning tõstekahvlid.

Rendihinnad on paindlikud (minimaalne rendiaeg 1 päev):

• Masin (ekskavaator) + mullakopp: 100 / päev
• Masin (ekskavaator): 90 / päev
• Mullakopp: 80 / päev
• Tõstekahvlite ja pikemate rendiperioodide hind kokkuleppel. Pikemateks töödeks pakutakse märkimisväärselt soodsamaid tingimusi!

UUS VÕIMALUS: Transpordi masin ise ja säästa raha!
Kui varasemalt võis masinarendi puhul takistuseks saada kallis transport objektile, siis nüüd on lahendus olemas. Kliendil on võimalik rentida spetsiaalne haagis (käru) vaid 30 euro eest.
Haagise kandevõime on lausa 1553 kg, mis teeb minilaaduri (ca 820 kg) vedamise turvaliseks ja lihtsaks. Ainsaks eelduseks on kärukonksuga sõiduki olemasolu. Neile, kes siiski ise transportida ei soovi, on jätkuvalt saadaval kohaletoimetamise teenus lisatasu eest.

Ära kuluta oma aega ja tervist raskele käsitööle. Õige masinaga saavad tööd tehtud kiiremini, efektiivsemalt ja naudinguga!

Võta ühendust ja broneeri masin:
📞 Telefon: 5817 8595
📍 Asukoht: Kehra, Anija vald

Toimetuse märge: Käesoleva loo autor, Anijauudiste ajakirjanik Jarko Nõmme, oli ka ise tunnustuskonkursil nomineeritud ning oli esitatud teabenõude ja sotsiaalmeedia arutelu algatajaks.

Anija vallavanema Riivo Noore edastatud vastustest selgub detailne pilt, mis viis segadusteni nii laval, valla kodulehel kui ka infovahetuses. Samuti antakse vastused tõstatatud küsimustele hääletustulemuste erinevuste kohta.

Kuidas sattus lavale ja kodulehele vale info?

Kõige enam nõutust tekitas Aasta vabaühenduse teo kategooria, kus lavalt hõigati võitjatena välja MTÜ Kehra Raudteejaam ja Riiulirõõm MTÜ. Tegelikud laureaadid olid aga MTÜ Kehra Raudteejaam ja Kehra Kooli Vilistlased MTÜ.

Vallavanem Riivo Noor selgitab juhtunut tehnilise tõrke ja inimliku eksimuse kokkulangemisega: Kuna üritusel esines slaidide kuvamisega tehniline tõrge ja slaide ei näidatud ning plaksutamise ja melu keskel oli ka konferansjee teksti raske kuulda, selgus eksitus alles pärast auhinnatseremoonia lõppu. Tegu oli inimliku eksimusega.

Vallavanem kinnitab, et on isiklikult võtnud ühendust ekslikult välja kuulutatud MTÜ Riiulirõõm esindaja Liivika Kivistikuga, vabandades ja selgitades juhtunu tagamaid. Samuti on asjaosalistega ühendust võetud ning õiged auhinnad üle antud.

Sarnane inimlik viga ilmnes ka valla kodulehel. Aasta tegu kategooria võitjatena olid kirjas õiged nimed (Aita Tammeorg ja Kaire Kroon), kuid neile lisatud põhjendav tekst rääkis hoopis teisest nominendist Villa Pillapalust. Vallavalitsus kinnitas, et tegemist oli inimliku eksitusega, mis parandati kohe pärast selle märkamist (25.02 kell 21.43).

Teabenõue paljastas: miks erinesid häältesaagid drastiliselt?

Kuna kogukonnas tekkis küsimusi kogu tunnustusprotsessi korralduse kohta, palusime vallal selgitada, miks olid võiduks vajalikud hääled kategooriate lõikes nii erinevad. Näiteks piisas Aasta säde võiduks 64 häälest (Johanna Maria Juhandi), samas kui teistes kategooriates oli võitjatel hääli üle 100.

Vallavalitsus lükkas tagasi kahtluse süsteemirikkest: häälte lugemisel ei toimunud tehnilist tõrget. Hääletades ei olnud hääletajal kohustust hääletada igas kategoorias. Osad hääletanud jätsid osades kategooriates hääletamata, selgitas vallavalitsus. Samuti kinnitati, et 3% reegli (mis võimaldab mitme esikoha jagamist) rakendamisel kasutati lihtsat matemaatilist protsendi arvutamise ja lahutamise tehet. Lõplikud tulemused kinnitas vallavalitsus korraldusega 2-3/83.

Aasta noor: kandidaati ei eemaldatud vaid vanuse tõttu

Soovisime selgust ka nominent Kristjan Räbini eemaldamise osas, mis varasema info kohaselt toimus pelgalt vanusekriteeriumi tõttu.

Kristiina Hallik selgitas 16. jaanuaril saadetud vastuses, et kuigi kandidaadil oli häid mõtteid ja soove, ei olnud esitatud materjalide põhjal võimalik tuua välja konkreetseid saavutusi ega märkimisväärset rolli või mõju noorte hulgas, mis vastaks statuudi (punkt 6) tingimustele. Seega ei praagitud kandidaati välja ainult vanuse tõttu.

Miks ametliku infoga viivitati?

Küsimusele, miks ei väljastatud dokumendi (hääletustulemuste kinnitamise) infot koheselt pärast 12. veebruari päringut, andis selgituse valla infospetsialist. Tema sõnul oli vastamiseks plaanitud aeg pärast tööpäeva lõppu, kuid vahepeal ilmus Kehra Facebooki grupis Jarko Nõmme poolt postitus, milles kajastati tulemusi ja seati konkursi korraldamine kahtluse alla.

Kuna ilmselgelt oli küsija ise info üles leidnud, ei näinud ma enam mõtet dokumenti saata, selgitas infospetsialist. Dokument saadeti toimetusele lõpuks 2. märtsil. Värskemale, 25. veebruaril saadetud teabenõudele vastati aga korrektselt seadusega ettenähtud 5 tööpäeva jooksul.

Loomulikult on meil kahju, et selline kahetsusväärne sündmusteahel aset on leidnud, avaldas vallavanem Riivo Noor lõpetuseks kahetsust.

TÄIELIKUD HÄÄLETUSTULEMUSED (Aasta tegu ja tegija 2025)

Anija vallavalitsuse poolt teabenõude vastusena edastatud ametlik hääletusprotokoll.

AASTA ETTEVÕTJA TEGU (Kokku: 253 häält)

1. KOHVIK SOHVIK OÜ 119 häält (47,0%) 
2. KAIMAI OÜ 49 häält (19,4%)
3. RALLIPERE OÜ 46 häält (18,2%)
4. VILLA PILLAPALU 39 häält (15,4%)

AASTA VABAÜHENDUSE TEGU (Kokku: 241 häält)
(Rakendati 3% reeglit: kuna esimese ja teise koha häälte vahe oli vaid 2,9%, anti välja kaks preemiat)

1. KEHRA KOOLI VILISTLASED MTÜ 86 häält (35,7%) 
2. KEHRA RAUDTEEJAAM MTÜ 79 häält (32,8%) 
3. RIIULIRÕÕM MTÜ 44 häält (18,3%)
4. ALAVERE KÜLAARENDAMISE SELTS MTÜ 32 häält (13,3%)

AASTA VABATAHTLIK (Kokku: 268 häält)

1. JOONAS KUUSKLA 94 häält (35,1%) 
2. ANNE ORUAAS 74 häält (27,6%)
3. JARKO NÕMME 43 häält (16,0%)
4. JANEC PÄRNA 33 häält (12,3%)
5. ALO LAHTVEE 24 häält (9,0%)

AASTA SÄDE (Kokku: 232 häält)

1. JOHANNA MARIA JUHANDI 64 häält (27,6%) 
2. KADRI RAUDKIVI 54 häält (23,3%)
3. JARKO NÕMME 43 häält (18,5%)
4. MEELI KUUL 36 häält (15,5%)
5. AIRI HÕRRAK 33 häält (14,2%)
6. MAIA PÕLAJEVA 32 häält (13,8%)

AASTA HARIDUSTEGU (Kokku: 234 häält)

1. EPP RAUDKIVI 101 häält (43,2%) 
2. MARI LIIS KIVILOO 75 häält (32,1%)
3. KEHRA GÜMNAASIUM 175 58 häält (24,8%)

AASTA NOOR (Kokku: 237 häält)
(Rakendati 3% reeglit: häälte vahe vaid 0,4%, anti välja kaks preemiat)

1. MIRTEL MARIA RULLI 119 häält (50,2%) 
2. ARSENI KIENJA 118 häält (49,8%) 

AASTA NOORSOOTÖÖTEGU (Kokku: 300 häält)

1. MILANA LEOKE-BOSENKO 146 häält (48,7%) 
2. KEHRA NOORTE SÕPRUSTURNIIR 82 häält (27,3%)
3. ANIJA VALLA NOORTEKOGU 72 häält (24,0%)

AASTA KÜLA VÕI KOGUKOND (Kokku: 211 häält)

1. ANIJA-KUUSEMÄE KÜLASELTS 137 häält (64,9%) 
2. ALAVERE JA UUEARU 74 häält (35,1%)

AASTA KULTUURITEGU (Kokku: 236 häält)

1. DEBÜÜTMÄNGUFILM FRÄNK 154 häält (65,3%) 
2. EMADEPÄEVA KONTSERT 82 häält (34,7%)

AASTA SPORDITEGU (Kokku: 235 häält)

1. SOHVIK CUP 67 häält (28,5%) 
2. KEHRA VÕRKPALLI JÕULUTURNIIR 59 häält (25,1%)
3. SIRJE VOOLMAA 54 häält (23,0%)
4. KARDO TALVIK 29 häält (12,3%)
5. HELENA JÜRJO JA SILVER EENSAAR 26 häält (11,1%)

AASTA TEGU (Kokku: 237 häält)

1. AITA TAMMEORG JA KAIRE KROON 132 häält (55,7%) 
2. ALAVERE KÜLAARENDAMISE SELTS 53 häält (22,4%)
3. VILLA PILLAPALU 52 häält (21,9%)

Anija valla infospetsialist Lilja Piibeleht-Tarassov tunnistas Anijauudistele, et info liikumisega tekkisid probleemid: "Sõnumitoojale andsime küll info, kuid see oli osaliselt eksitav. Spoku kaudu esitatud avaldused kandidaatide esitamiseks ei jõudnud millegipärast meie töölauale. Ja osad kandidaadid jäid kommunikeerimata. Samuti esitati kandidaate, kes ei kvalifitseerunud kategooriatesse."

Samas vastas SPOKU kasutajatugi toimetuse päringule, et Spoku süsteemis mingeid tõrkeid jaanuaris ei ole olnud. 

Info kandidaatide nimekirjades tehtud muudatuste kohta edastas toimetusele Anija vallavalitsuse registripidaja-referent Kristiina Hallik. Tema teatel tuli muudatusi ette mitmete nominentide puhul. Näiteks eemaldati "Aasta säde" kategooriast ühe kandidaadi nimi tema enda palve peale. Seejuures avaldas isik soovi, et tema tagasiastumise otsus ei pälviks täiendavat tähelepanu ega kajastust. Muudatus tehti ka "Aasta noor" kategoorias, kus diskvalifitseeriti Kristjan Räbin, kuna ta ei vastanud auhinna üleandmise ajaks enam nõutud vanusekriteeriumile (726 aastat), kuigi tegude tegemise aastal (2025) oli ta 26-aastane. "Aasta keskkonnategu" hääletust ei toimunudki, kuna esitati vaid üks kandidaat, ning Kehra Gümnaasiumi 175. aastapäeva peo korraldamine liigutati haridusteo alt "Aasta vabaühenduse teo" kategooriasse.

"Kogesime väga suurt rõõmuhetke" valevõitja otse-eetris

Kõige enam segadust tekitanud olukord leidis aga aset vabariigi aastapäeva tunnustuskontserdil. Valgusmeedia Livei vahendusel tuhandete vaatajateni jõudnud ülekandes kuulutati "Aasta vabaühenduse teo" esikoha jagajatena välja MTÜ Kehra Raudteejaam ja Riiulirõõm MTÜ Alaverest.

Riiulirõõm MTÜ esindaja Liivika Kivistik jälgis ülekannet koduekraani vahendusel. "Kogesime väga suurt rõõmuhetke, kui meie nimi välja kuulutati," meenutab Kivistik. Rõõm jäi aga üürikeseks. "Hiljem selgus, et tegemist oli eksitusega. Loomulikult oli see meie jaoks emotsionaalne olukord, kuid mõistame, et vahel juhtub korralduslikke apsakaid."

"Arvestades, et auhind anti avalikul sündmusel üle, oli hilisem info eksitusest kindlasti üllatav. Hetkeseisuga ei ole vallavalitsusest meiega ametlikult ühendust võetud ega vabandust edastatud," tõdeb Kivistik, kuid lisab olukorrale vaatamata suuremeelselt: "Soovime südamest õnne tegelikule tiitli saajale."

Valla ametliku info kohaselt oli Riiulirõõmu asemel tegelik teine võitja Kehra Kooli Vilistlased MTÜ.

Segadus kandus lipuheiskamisele: auhind ilma tunnistuseta

Väärinfo jõudis paratamatult levida ka kohalike sündmusteni. 24. veebruari hommikul tunnustas Alavere küla külavanem Meeli Kuul Alavere lipuheiskamisel Riiulirõõmu naisi kogukonna ees. Alavere ja Voose piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk oli kohale toonud lilled ja auhinna, kuid puudu oli ametlik tunnustuskiri.

Nilisk selgitab, et tegutses temale teadaoleva ametliku info põhjal: "Kuna aktusel loeti ette nii nominendid kui ka võitjad ja võitjate seas oli välja hüütud ka Riiulirõõm, siis arvasin, et oleks imeline kingitus üle anda oma rahva ees 24.02 lipuheiskamisel. Me ju kõik kuulsime ühtemoodi, et nad kutsuti koos ette ning kontrollides ettelugeja teksti, siis tema ei eksinud, just sellisena oli talle see saadetud. Mina võtsin kaasa maali ja lilled, aga sel hetkel tunnistust ei leitud. Kas see oli olemas või ei, seda mina ei tea."

Nilisk lisab, et vabatahtlikega ei tohiks niimoodi käituda: "Olen arvamusel, et isegi, kui eksiti, ei ole õiglane see tunnustus nüüd ära võtta vaid pigem tunnistus juurde trükkida ja vabandustega üle anda. Miks segadus tekkis või kes selle tekitas, mina ei tea."

Keerulisse olukorda sattus ka külavanem Meeli Kuul: "Mul on sellest valus, sest Alavere lipuheiskamisel tunnustasime Alavere Riiulirõõm MTÜd oma kogukonna ees võitjana. Tüdrukud küsivad minult avalikult, aga vastust ei ole," nentis Kuul.

Tõelised võitjad said tiitlist teada sotsiaalmeediast

Segaduse tõttu jäi esialgu ametliku tähelepanuta "Aasta vabaühenduse teo" tegelik laureaat Kehra Kooli Vilistlased MTÜ, kes said oma tiitlist teada alles järgmisel hommikul valla sotsiaalmeedia postitust lugedes.

Toimetusele sotsiaalmeedia vahendusel esmase kommentaari andnud Kehra Kooli Vilistlased MTÜ esindaja sõnul jättis tseremoonia korraldus algselt küll soovida: "Seda, et meie MTÜ koos teise MTÜga võitis, sain teada järgmise päeva hommikul valla fb postitusest. Vallavanem hiljem vabandas MTÜ juhatuse esimehe ees ja andis talle auhinna vallamajas üle. Isiklikult mulle jättis konveieri mulje see autasude andmine. Oli pikk kontsert ja siis lõpus ruttu ja kiiruga anti need auhinnad. Inimesed olid neid pea 2 tundi oodanud..."

Tänaseks on olukord aga lahenenud ning vallavanem andis õige auhinna vabanduste saatel üle. Kehra Kooli Vilistlased MTÜ juhatuse esimees Paul Lukov edastas toimetusele lõpliku ja lepitava kommentaari: "Oleme vallavalitsuse poolsed vabandused vastu võtnud, auhinna kätte saanud ning ei soovi edasist tähelepanu seoses juhtunud arusaamatusega. Läheme eluga edasi ning mõistame, et kes teeb, sel juhtub."

Vigu esines dokumentatsioonis mujalgi. "Aasta tegu" kategoorias võitsid Aita Tammeorg ja Kaire Kroon 132 häälega, kuid kodulehel avaldatud ametlik põhjendustekst kiitis algselt hoopis teist nominenti Villa Pillapalut. Vald on tänaseks vea parandanud ja nimetanud seda sotsiaalmeedias "inimlikuks eksituseks", edastades järgmise teate: Vabandame siiralt meie kodulehe uudises ilmnenud ebatäpsuse pärast. Viga on nüüdseks parandatud. Auhinnad antakse lähipäevil üle neile võitjatele, kes üritusel kohal olla ei saanud. Täname mõistva suhtumise eest!

Küsimused vallavalitsusele

Eksitused dokumentides ja otse-eetris on tekitanud kogukonnas ootuse selgemate vastuste järele. Toimetus esitas juba 12. veebruaril 2026 vallavalitsusele teabepäringu, milles soovisime: "Palun saata meile info konkursi hääletustulemuste kohta koos konkreetsete häälte arvudega. Soovime andmeid, et saaksime vastavasisulise artikli osaliselt ette valmistada ja tagada hiljem operatiivse kajastuse."

Alles 2. märtsil vastas infospetsialist Lilja Piibeleht-Tarassov viimaks päringule, edastades vaid vallavanema Riivo Noore poolt 25.01.2026 kinnitatud võitjate nimekirja. Hääletulemuste infot kahjuks ei saadetud.

Pärast vabariigi aastapäeva sündmustel ilmnenud segadusi saatis toimetus 25. veebruaril 2026 vallavalitsusele täiendava ametliku selgitustaotluse ja teabenõude, millele ei ole aga senini vastust laekunud.

Pöördusime selgituste saamiseks ka Anija vallavanema Riivo Noore poole. Pühapäevases telefonikõnes palus vallavanem vastamiseks aega esmaspäevani, mistõttu edastasime toimetuse küsimused talle kirjalikult. Kuna artikli avaldamise ajaks ei olnud toimetusele vastuseid laekunud, avaldame loo praegu teadaolevate faktide ja asjaosaliste ütluste põhjal.

Uuendus 03.03.2026 - Vaata: Jätkulugu: Vallavalitsus selgitab Anija valla Aasta tegija tunnustusüritust varjutanud segadusi avaldame täielikud hääletustulemused

Hoolimata korralduslikest muredest tuleb aga meeles pidada kõige tähtsamat: kõik esitatud nominendid, laureaadid ja vabatahtlikud on teinud Anija valla heaks hindamatut tööd. Nad väärivad oma panuse eest kogukonna täielikku toetust ja austust.

Foto: Erakogu

Anija valla 2025. aasta laureaadid:

• Aasta tegu: Aita Tammeorg ja Kaire Kroon
• Aasta ettevõtja tegu: Lillepõllu Maitsed OÜ (Kohvik Sohvik)
• Aasta vabaühenduse tegu: Kehra Kooli Vilistlased MTÜ ja Kehra Raudteejaam MTÜ (Kuna häälte vahe oli alla 3%, anti välja kaks tiitlit. Aktusel kuulutati ekslikult teiseks võitjaks Riiulirõõm MTÜ).
• Aasta vabatahtlik: Joonas Kuuskla
• Aasta säde: Johanna Maria Juhandi
• Aasta noor: Mirtel Maria Rulli ja Arseni Kienja (Mõlemad pälvisid tiitli, kuna häälte vahe oli alla 3%).
• Aasta noorsootöötegu: Milana Leoke-Bosenko
• Aasta küla / kogukond: Anija-Kuusemäe külaselts MTÜ
• Aasta kultuuritegu: Debüütmängufilm Fränk (Tõnis Pill)
• Aasta sporditegu: Sohvik Cup (Mihkel Kuuse)
• Aasta haridustegu: Epp Raudkivi
• Aasta keskkonnategu: Johanna Sepmann ja Evelin Kolbak (Hääletust ei toimunud, kuna esitati vaid üks kandidaat).

LIVE:

Galerii: Eesti Vabariigi 108. aastapäev Anija vallas Anija Valla Kultuurikeskus

Võitjad: Aasta tegu ja aasta tegija 2025. aasta laureaadid

FAKTIKAST: Mis teeb Ne-Waza reeglid nii halastamatuks?

• Aktiivsuse nõue: Mati normaalaeg on neli minutit. Erinevalt mõnest teisest võitluskunstist ei saa Ne-Wazas passiivselt aega venitada. Kui sportlane hoiab positsiooni üle 20 sekundi ilma reaalse rünnakuta, peatab kohtunik mati ja tegevust tuleb alustada uuesti nullist.
• Alistamine ja pinnimine: Võidu toob kas korrektne alistus (kägistused või lubatud käelukud, nagu kimura, americana, armbar) või vastase selili matti surumine ehk pinnimine vähemalt 20 sekundiks.
• Brutaalne lisaaeg: Kui normaalaeg lõppeb viigiga, liigutakse lisaajale. Üks võistleja alustab kohe domineerivast positsioonist pealt ning peab seda hoidma 20 sekundit, samal ajal kui allolija peab põgenema. Seejärel rollid vahetuvad. Seda korratakse seni, kuni üks võistleja lõplikult murdub.

Äratuskell esimeses matis

Kuldmedalini jõudmine ei tulnud Roosile aga kergelt. Raskekaalus võistlemine tähendab sageli vastamisi astumist endast kogukamate ja äärmiselt jõuliste vastastega. Turniiri kõige kriitilisem hetk saabus värske meistri sõnul kohe esimeses matis.

Esimene mat oli kindlasti kõige äratavam, sest ma ei olnud üldse valmis selleks, et jään kaotusseisu, meenutab Roosi. Kui olin juba alla jäämas, mõtlesin, et nüüd on aeg tegutseda kaotusega ma ei lepi. Õnneks suutsin olukorra enda kasuks pöörata ja lõpetasin mati kimono kraest tehtud kägistusega.

Kusjuures, vastane oli Kehra sportlasest umbes kümme kilogrammi raskem ja väga jõuline. Kuigi Roosi plaanis esialgu jahtida peamiselt kolmnurkkägistusi (triangle) ja sirgeid käelukke, nõudis olukord kohanemist. Turniiri lõpuks oli tema alistuste arsenal muljetavaldavalt mitmekülgne: võidud tulid nii kõrikägistuse, sirge käeluku kui ka kolmnurkkägistusega (triangle).

Finaalmatis maksis aga aastatepikkune rutiin ja tehniline pagas end täielikult ära. Küsimusele, millal ta mõistis, et kuld on käes, vastab Roosi kogenud võitleja rahuga: Sellises spordis pole enne alistust kunagi kindlust. Kui olin viimase vastase mati 1 minuti ja 40 sekundi peal sirge käeluku alla saanud, siis sain aru, et olen meister.

Foto: Marina Plotnikova

Aastatepikkune vundament

Kuigi maasvõitlus on äärmiselt tehniline, nõuab raskekaalus võistlemine ka tohutult toorest jõudu. Huvitaval kombel ei teinud Roosi Eesti meistrivõistlusteks eraldi spetsiifilist ettevalmistuslaagrit, vaid toetus oma muljetavaldavale sporditaustale.

Mul on üle 10 aasta klassikalise jõutõstmise ja üle 7 aasta Brasiilia jiu-jitsu tausta, selgitab Roosi. Ta jätkas lihtsalt oma tavapärast rütmi: 35 trenni nädalas, millest kolm olid jiu-jitsu treeningud (nii kimonoga kui ka no-gi Estum Jiujitsus) ning paar korda nädalas tegi ta jõusaalis kõrge mahuga kükke, jõutõmbeid ja üldfüüsilist treeningut.

Maineka tiitli toomine kodulinna Kehrasse on Roosi jaoks isiklikult suur teetähis. See on järjekordne uus avatud uks minu kontaktspordi karjääris, millega alustasin üsna hilises eas. Selline võit eriti nooremate vastaste üle annab kinnitust ja enesekindlust, et miski pole läbi, vaid kõik on alles alguses.

Sõnum naistele: enesekaitse ja kehatunnetus

Kõrvaltvaatajale, eriti noortele tüdrukutele, võib Ne-Waza või Brasiilia jiu-jitsu tunduda karmi ja isegi hirmutava alana. Roosi aga näeb asja hoopis teises valguses ja julgustab ka teisi naisi võitluskunstidega tutvust tegema.

Igasugune kontaktsport võib pealt vaadates tunduda karm, kuid igal alal on omad reeglid. Maasmaadluse suurim võlu peitub selle voolavas olemuses õppida tundma oma keha ja liigutada seda nii, nagu see on loodud liikuma, räägib ta kirglikult.

Lisaks spordile on tegemist ka hindamatu elulise oskusega. Enesekaitse vaates on maasvõitlus strateegiliselt üks kõige praktilisemaid oskusi, sest paljud konfliktid lõppevad maas. Et olukorra eskaleerumist pidurdada, on oluline osata seal tegutseda, rõhutab Roosi. Naistele eriti noortele tüdrukutele on maasmaadluse oskus palju väärtuslikum, kui esmapilgul tundub. Elus on palju karmim olla nõrk kui treenida ja muutuda osavaks.

Euroopa meistrivõistlused sihikul

Eesti meistri tiitel on küll taskus, kuid loorberitele puhkama jääda Roosi ei plaani. Sel aastal ootavad ees mitmed Brasiilia jiu-jitsu võistlused nii Soomes kui ka Eestis.

Põhifookus on seatud aga rahvusvahelisele areenile. Sügisel toimuvad IBJJF Euroopa meistrivõistlused no-gi's (ilma kimonota), kus ta plaanib võistelda sinise vöö +79 kg kaaluklassis. Varasemalt on Roosi Euroopa meistrivõistlustel osalenud kimonoga aastatel 2020 ja 2024, kuid on pidanud seni leppima kaotustega. Sel aastal on eesmärk tulemust kindlasti parandada, kinnitab ta.

Samuti lubab ta, et kui Eesti Judoliit peaks korraldama uusi Ne-Waza võistlusi, on ta raudselt stardijoonel. Võistlemise lõppu ma niipea ei näe, lubab Kertu.

Aukodanik Ilsia Väli Anija valla tugisammas alates selle loomisest

Anija valla uueks aukodanikuks nimetati pikaaegne vallavalitsuse töötaja ja valla esimene vallavanem Ilsia Väli. Talle omistati aukodaniku märk, millega kaasneb 1000 euro suurune ühekordne toetus.

Foto: Tiit Koha

Ilsia Väli rolli Anija valla ajaloos on raske üle hinnata ta oli otse sündmuste keskmes juba 1992. aastal, kui vald moodustati. Läbi aastakümnete on ta töötanud valla heaks kuuel erineval ametikohal, kandes vastutust vallavanemast referendini. Tänaseni on ta hindamatu teadmistepagasiga kolleeg, kelle vastutusalas on olnud nii personali- kui ka õigusküsimused. Vallavalitsuses tuntakse teda kui tõelist kollektiivi tugisammast, kes on alati avatud oma kogemusi jagama ning kelle poole pöördutakse nii tööalaste kui ka inimlike muredega. Tema elutööd märkas tänavu ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, kes pärjas teda "Väikese Holmeri" tunnustusega.

Teenetemärk Jane Mättikule maaelu ja põllumajanduse eestkõnelejale

Anija valla teenetemärgi (järjekorranumbriga 38), tunnistuse ja 500-eurose preemia pälvis tänavu Jane Mättik. Tunnustus anti talle tulemusliku põllumajandusvaldkonna arendamise ning maaelu propageerimise eest.

Doto: Tiit Koha

Põline Anija valla elanik Jane Mättik peab Rookülas edukat peretalu, mille põhifookuses on lihaveiste kasvatamine ja sihikindel aretustöö. Tema eestvedamisel on saanud teoks mitmed suured projektid, millest silmapaistvaim on Kaunissaarde rajatud Eesti suurim põllumajandusloomade kogumiskeskus märgiline samm kogu riigi põllumajandussektori jaoks.

Lisaks kohalikule panusele on Mättik ka üle-eestiline maaelu eestkõneleja, juhtides enam kui 350-liikmelist Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi. Tema varasemate kaalukate tunnustuste hulka kuuluvad muuhulgas Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk (2023), kahekordne Parima Lihaveisekasvataja tiitel ning Eesti Talupidajate Keskliidu parima noortaluniku tiitel.

Lugu on koostatud Anija vallavalitsuse ametliku info põhjal.

Spordiklubi Restart tõi Eesti meistrivõistlustel areenile neli lootustandvat sportlast vanuseklassis kuni 16 aastat, kes kõik näitasid tatamil suurepärast sisu.

Kehra noorte tulemused:

• 🥇 Eili Rae  kuldmedal (-48 kg) ja pronksmedal (-52 kg)
• 🥈 Sofia Ivanova  hõbemedal (-52 kg)
• 🥉 Emily Jalundi  pronksmedal (-57 kg)
• Kristjan Kõrgemägi  5. koht. Oma elu esimestelt võistlustelt naasnud noormees tegi südi soorituse ning jäi poodiumist ilma vaid ülinapilt. (-55 kg)

Klubi esindajad on noorte saavutuste üle uhked ning vaatavad tulevikku suure ootusärevusega: Nagu on varem öeldud 2026. aasta tuleb meil võistlusterohke! Jälgige meie tegemisi, me oleme alles alustanud!

Palju õnne noortele sportlastele ja nende treeneritele väärikate tulemuste puhul!

Finaalmat oli küllaltki tasavägine ja algus ei läinud plaanipäraselt. Jäin kaotusseisu, kommenteeris värske meister. Otsustavatel hetkedel tuli appi aga kogenud sumotori vaist. Viimases olukorras kasutasin kavalust ja heitsin vastase üle tatami. Tänu sellele heitele tuli võit mulle, kirjeldas Sviridov otsustavat momenti, mis tõi talle Eesti meistritiitli.

Sviridovi jaoks on 2026. aasta tiitel erilise tähendusega. See tiitel maitseb väga magusalt, kuna eelmisel aastal sain hõbeda, sõnas ta.

Võistlustele minek oli Sviridovi sõnul suur risk, sest vana aasta lõpus saadud vigastus pole siiani täielikult paranenud.
Vana aasta lõpus mängisin jõukorvpalli ja kukkusin maandudes valesti, meenutas Sviridov saatuslikku hetke palliplatsil, mis jättis ettevalmistusse suure lünga. Mati trenni olen saanud teha vähe, kuna põlvetrauma ei lase korralikult harjutada. selgitas ta.

Siiski on mees leidnud võimalusi vormi hoidmiseks oma igapäevatöö kõrvalt päästeametis. Treeninguteks leian aega kindlasti tänu oma tööle tööl saab teha jõu- ja kardiotreeningut, kiitis ta võimalust ühendada päästja amet tippspordiga.

Värske Eesti meistritiitel tagas Roman Sviridovile automaatselt pileti käesoleva aasta Euroopa meistrivõistlustele, mis toimuvad otimaal. Kas seal ka maadlermas näeb, on hetkel veel lahtine.

Suured eesmärgid on hetkel küsimärgi all, kuna põlv teeb valu ja taastumine tuleb pikk, nentis Sviridov. Tal on aega umbes kuu, et vaadata, kuidas põlv taastub, ja otsustada, kas tervis lubab otimaale Eestit esindama sõita.

Mis on sumo?

Sumo on iidne Jaapani võitluskunst, kus kaks sportlast kohtuvad ringikujulisel areenil ehk dohyo'l. Mati reeglid on petlikult lihtsad, kuid nõuavad tohutut jõudu, tasakaalu ja plahvatuslikkust: võidab see, kes suudab vastase ringist välja lükata või sundida teda puudutama maapinda mistahes kehaosaga peale jalataldade. Üks vale liigutus või hetkeline tasakaalukaotus tähendab sageli kohest kaotust.

Suurinvesteering keskkonda

Projekti kogumaksumus ulatub ligikaudu 248 000 euroni, millest lausa 80% ehk ligi 198 000 eurot kaetakse KIKi toetusest. Ülejäänud 20% ehk ligi 49 000 eurot panustab vald omafinantseeringuna. See näitab Anija valla pühendumust kaasaegse ja efektiivse jäätmekäitluse arendamisele.

Kehra linna on kavandatud kaheksa süvamahutite punkti, millest üks rajatakse Vana-Asula piirkonda. Lehtmetsa külla on planeeritud kaks ning Alavere külla üks süvamahutite komplekt. Täpsemad asukohad ja rajamise ajakava täpsustatakse koostöös korteriühistutega, et tagada süsteemi optimaalne integreerimine kogukonda. Projekt peab olema ellu viidud hiljemalt 30. juuniks 2027.

Miks just süvamahutid?

Süvamahutite kasutuselevõtt toob endaga kaasa mitmeid olulisi eeliseid:

• Esteetilisem tänavapilt: Väheneb konteinerite arv tänavatel, mis aitab hoida ümbrust korrastatuna ja silmailu pakkuvana.
• Probleemide leevendamine tiheasustusaladel: Piiratud ruumiga piirkondades aitavad süvamahutid leevendada ruumiprobleeme, koondades jäätmete kogumise mitme korteriühistu peale.
• Parem jäätmekäitluse korraldus: Süvamahutid on suurema mahuga ja lõhnakindlad, mis hoiab ümbruskonna puhtamana. Need on varustatud liigiti kogumise võimalustega biojäätmed, pakend, paber ja segaolmejäätmed muutes sortimise elanike jaoks mugavamaks.
• Liigiti kogumise määra kasv: Mugavad sorteerimisvõimalused toetavad elanike motivatsiooni ja aitavad kaasa liigiti kogumise määra kasvule, mis on oluline samm ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel.

Anija valla panus jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisse on selle projektiga märkimisväärne. Ajakohastades kohalikku kogumistaristut ning luues kaasaegsed ja mugavad võimalused liigiti kogumiseks, panustab vald aktiivselt keskkonnasõbralikuma ja puhtama tuleviku loomisesse.

Pärast triumfi Maardus eelmise aasta 1. novembril, kus Ivanova saavutas esikoha, otsustas klubi proovida jõudu kõrgema taseme võistlustel. Ehkki seekord ei õnnestunud poodiumile tõusta, naasis Sofia Kehrasse väärtusliku 7. kohaga kuni 14-aastaste arvestuses kehakaalus -52 kg. Noore judoka teekond finaalini katkes veerandfinaalis ja sellele järgnenud lohutusringis vastastele alistudes.

Matide põhjalik analüüs näitas, et kaotused olid peamiselt tingitud kogemuste puudumisest, mis on täiesti loomulik nii kõrge tasemega debüüdil. Sofia treener märgib aga optimistlikult, et noort sportlast iseloomustab haruldane kombinatsioon andest ja töökusest. "Vaatamata praegustele kaotustele olen Sofia sportliku arengu suhtes täiesti rahulik," kommenteeris treener, viidates Ivanova potentsiaalile.

Kehra Gümnaasiumis õppiv ja Kehras treeniv Sofia on saanud karikavõistlustelt olulise õppetunni ning kogemuse, mis annab väärtuslikku materjali koduseks tööks. Ees ootab väga võistlusterohke 2026. aasta, mis pakub noorele judokale kindlasti uusi võimalusi oma oskusi lihvida ja judomaailmas edasi pürgida.

Sisuarendusjuht Maria Mang (pildil) juhatab esiritta istuma kokku on saalis 12 mugavat tehnoloogiast tulvil tugitooli ja käsib virtuaalprillid ette panna ning turvavöö kinnitada. Oodata on kallutamist ja õõtsutamist, lisaks veel tuulepuhanguid. Tutvustuse järgi on tegemist lühikese (viis minutit), kuid intensiivse sõiduga, mis viib külastaja kujuteldavale teekonnale maakera sisemusse. 

Kui prillid ette pandud, tekib ettekujutus, et istud steampunk-stiilis poolulmelises sõidukis, sinu kõrval on teisigi, 19. sajandi riietuses reisijaid, mõnel torukübar peas. Ja algabki sõit laavajugade ja sulakivimite vahel mööda midagi, mis näib olevat üherööpaline raudtee. Paraku olen virtuaalprille ette pannes valel hetkel pead liigutanud ja seetõttu on prillid mind küljega istuma sättinud, nii et otsevaateks pean pea vasakule keerama. Maria Mang märkab seda ja pakub, et teeme uue reisi. Teine kord on kõik õige ja efektid paistavad hoopis realistlikumana.

Uue põlvkonna liikuvad kinotoolid ja tuuleefektid loovad kehaliselt tajutava elamuse, vaataja ei jälgi toimuvat kõrvalt, vaid liigub koos sündmustega. See muudab kogu kogemuse oluliselt dünaamilisemaks ja ruumilisemaks kui tavapärane VR- või kinoelamus, räägib sisuarendusjuht. Kõik, mis pildi sees toimub, toimub ka füüsiliselt selle uue liikuva tooli peal. Uued toolid annavad allmaareisile teise mõõtme, lisab ta.

Esimesed katsed tunnelite puurimiseks tehti 19. sajandi alguses, kui maakera sisemus oli sama kauge ja tundmatu kui avakosmos. Varem oli kaevandustes kasutatud kirkasid-labidaid, kuid Sir Marc Isambard Brunel arendas välja puuri allmaatunnelite uuristamiseks. Kasutamist see siiski ei leidnud. Temast edukam oli Henri-Joseph Maus, kes kasutas 1846. aastal Alpides uuenduslikku puurimismeetodit, et rajada tunnel Itaalia ja Prantsusmaa vahele.

Palju erinevaid elamusi

Jätkame ringkäiku, tõustes trepist teisele korrusele. 

Tegelikult Proto kogemus algabki ülevalt, täpsustab Maria. 

Proto avastustehas asub Noblessneri sadamalinnakus, Lennusadama kõrval, mõningase jalutuskäigu kaugusel Tallinna vanalinnast. Kunagi oli siin allveelaevade tehas, nüüd on siin uuendusliku arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, sadam, kunstigaleriid ja värvikas kultuurielu. Proto avati 2019. aastal endises tohutu suures valukoja hoones, kus valati allveelaevade ehitamiseks vajalik metall, allveelaevu hoiti aga väljas.

Proto tuleneb Maria sõnul leiutiste prototüüpidest, tehas aga viitab ajaloole, allveelaevade tehasele.

Jõuame järgmise atraktsiooni juurde. See on selline mäng, mida mängitakse kahekesti. Siin ehitatakse konveieril lampe, ehk siis inimesed peavad koostööd tegema. Üks paneb ühe lambi osa, teine paneb pirni ja need on peavad täpselt õige vormiga olema, selgitab Maria.

Järgmine koht ei ole virtuaalreaalsusega seotud. Siin on selline tehniline nähtus, ehk siis kuidas valgusega kirjutada. Siin on fotoaparaat, mis salvestab selle, kuidas sa oma taskulambi valgusvihku liigutad, näiteks saad erinevaid asju kirjutada, kõneleb Maria.

Omapärane kogemus valdab virtualreaalsusse sukeldujat ka lendavat jalgratast vändates. Kui aga kuumaõhupalli gondlit takistustest tahad mööda juhtida, siis tuleb gondlit füüsiliselt kallutada. Virtuaalreaalsusega seotud kohti on Protos kokku üheksa: lisaks eelmainitutele ka vabalennumasin, isesõitev vanker, aurumootoriga vormel, aururong ja meresügavuste uurimislaev.

Aeg muudatusteks

Tänaseks on Proto avastustehases juba aeg muudatusteks ja allmaareisi virtuaalreaalsuseks uuendamine on üks esimesi pääsukesi. 

Esimesena me muudame teist korrust, aprilli lõpust lähevad seal eksponaadid väljavahetamisele, kõneleb Maria. Praegu kannab seda mõtet Maria sõnul neli korda aastas muutuv leiutajate labor, kus saab ise katsetada ja prototüüpe teha.

Kõige suurem muutus, mis meil plaanis on: rohkem selliseid eksponaate, kus saab valguse, jõu, liikumise, tasakaalu, silmapette või õhupöörlemisega ja muu taolisega mängida sellised rohkem käed-külge eksponaadid. Ja siis on meil kohe tulemas ka üks virtuaal­reaalsuse haridusmäng välja, mis põimib füüsilised ülesanded ja digitaalsed inseneeriaväljakutsed üheks terviklikuks õppimiskogemuseks, selgitab Maria.

Näiteks tuleb Proto märtsis välja mänguga, kus lapsed saavad ise ehitada virtuaalselt õhulaeva. Seal tuleb tahvel­arvutis ülesandeid lahendada ja pärast saab virtuaalprillides vaadata, milline õhulaev välja tuli. 

Ja see pole mitte niisama õhulaeva ehitamine, vaid seal on oluline ka see, et lastel on kliendid, kellel on kindlad soovid, lapsed peavad arvestama oma tellija soovidega. Kes tahab kiiret õhulaeva, sest tal on vaja seda tulevikus võistlustel kasutada, ja kes tahab sellist, millega on võimalik suuri asju transportida, on Maria elevil. 

Projekt sai teoks koostöös Tallinna Ülikooliga, virtuaal­reaalsuse ja mängukeskkonna on loonud sama Hollandi firma Enversed, kes on kõik mängud siin teinud. 

Proovime iga kuu tuua siia uut hõngu, et ei oleks ainult tavapärane ekspositsioon, vaid on alati mingi lisandus, lisab Maria.

HEA TEADA

Järgmised sündmused Proto avastustehases

Eesti suurim papist labürint (7.8.02). Lapsed saavad ehitada Nefabi annetatud papijääkidest hiiglasliku papist labürindi, mis pärast leiab uue elu Pakendiringluses.

Suur mängude kuu (7.8., 14.15., 21.22. ja 28.29.03). Külastajaid ootavad mudelisminäitus, retrovideomängud Super Mario ja ninjakilpkonnadega ning ka mitmekesised ekraanivabad mängud.

Emadepäev (10.05). Emadepäeval on fookuses emade ja laste ühine kvaliteetaeg, kus koos tegutsemine rõõm on kõige olulisem.

Spordipäevad (23.24.05). Maikuu on pühendatud liikumisrõõmule, põnevatele väljakutsetele ja aktiivsele tegutsemisele.e

The post Uuenevas Proto avastustehases saab kogeda virtuaalset allilmareisi  appeared first on Harju Elu.

Kui uusarendustes on parkimine korraldatud vastavalt tänapäevastele nõuetele, siis vanemad majad, eriti nõukogude ajal ehitatud mäed nagu Lasnamäe ja Mustamäe, seisavad silmitsi kroonilise autode ruumipuudusega. 1970. aastatel planeeriti elamukvartaleid arvestusega, et autot omab vaid iga kümnes pere, tänapäeval on aga tavaline, et ühe korteri kohta on üks või isegi kaks sõidukit. See on tekitanud olukorra, kus korteriühistud on sunnitud tegelema parkimissõdadega, mis panevad proovile nii naabritevahelised suhted kui ka juriidilise võimekuse.

Suurim probleem on ruumi nappus

Autode parkimine kortermaja juures on tegelikult probleemiks üle Eesti. Isegi juhul, kui ka maja juures parkimiskohti jagub, suvatseb mõni jõmm ikka oma sõiduki parkida sinna, kus see ei peaks olema. Suuremad probleemid ongi need, kui korteriomanikud ei jõua kokkuleppele ja pargitakse üksteist kinni, trepikodade ette jne, ütles Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. 

Suurim probleem on füüsilise ruumi nappus, mistõttu pargitakse sõidukeid haljasaladele ja kõnniteedele, blokeerides mõnel juhul ka operatiivsõidukite ligipääsu. Kui kiirabi- ja tuletõrjeautod ligi ei pääse, on tegu juba suuremat sorti turvariskiga, mis võib kriitilises olukorras maksta inimelusid. Haljasalal parkimine rikub lisaks ka pinnast ja muudab kevaditi ning sügiseti suured alad porimülgasteks. 

Kuidas probleeme välistada? 

Probleeme saab välistada siis, kui sõlmitakse erikasutusõiguse kokkulepe, aga tihti piisab ka viisakast suhtlusest, sõnas Mardi.

Parkimiskohtade kindlaksmääramise regulatsioonis on alates 2018. aastast oluline muudatus. Varasemalt reguleeris seda valdkonda kasutuskorra kokkulepe, mis kanti märkusena kinnistusraamatu kolmandasse jakku. Kehtiva seaduse mõttes on Mardi sõnul aga tegemist erikasutusõiguse kokkuleppega, mis kantakse märkusena kinnistusraamatu esimesse jakku.

Seega ei saa kortermaja juurde kuuluval maal parkimist lahendada piiratud osalistega korteriühistu üldkoosoleku otsusega, sest see oleks ebaseaduslik. Lisaks ei ole see ka aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga.

Samuti on võimalik varasemalt sõlmitud kasutuskorra kokkulepe kinnistusraamatus selle sisu muutmata ära muuta erikasutusõiguse kokkuleppeks. Kui tahate, et igal korteriomanikul oleks kindel parkimiskoht, kuhu ta võib parkida teisi kaasomanikke välistavalt, siis on vajalik sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe selle konkreetse parkimiskoha kasutuseks, selgitas Mardi. Selleks tuleb minna notarisse ja kanda see kinnistusraamatusse esimesse jakku.

Erikasutusõigusel mitu tahku

Kui saate omavahel kokkuleppele, aga jätate notarisse minemata ja erikasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmata, siis juhul, kui korter läheb uuele omanikule, pole varasem kokkulepe uuele omanikule enam siduv ja ta võib oma auto parkida sinna, kuhu tahab, lisas korteriühistute liidu juht.

Notaris kinnitatud erikasutusõigus tähendab korteriomaniku õigust kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi korteriomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. Soovi korral võib korteriomanik talle erikasutusõiguse kokkuleppega eraldatud parkimiskoha kasvõi sõbra kasutusse anda. Teiste omanike nõusolekut selleks vaja ei ole.

Seaduse seletuskirjas on antud õigusnormi selgitatud nii: nagu korteriomanikul on õigus anda talle kuuluv elu- või äriruum üürile ilma teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekuta, võib ta ka talle erikasutusõiguse alusel kuuluva parkimiskoha anda kolmanda isiku kasutusse.

Kuidas parkimiskorda kehtestada?

Mis puudutab parkimiskorra kehtestamist korteriühistu kinnistul, siis on see korralduslikes küsimustes küll võimalik, kuid korteriühistu üldkoosolek ei saa otsustada, kes kuhu pargib see on võimalik ainult kõigi korteriomanike kokkuleppel, kinnitas Mardi. Mullu jõustus ka oluline riigikohtu lahend, mille kohaselt ei saa enamuse otsusega korteriomaniku õigust parkimisala kasutada seada sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, vaid selleks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet.

Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsusega saab näiteks sõlmida lepingu parkimisala operaatoriga ja kehtestada parkimiskaartide süsteemi operaatori töö hõlbustamiseks. Kuid kui korteriomanik pargib kortermaja parkimisalal ilma parkimiskaardita, ei välista see siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada, seisab riigikohtu otsuse selgituses.

Uued probleemid tulekul

Uus ja esile kerkima hakkav probleem on elektriautode laadimine. Korteriühistute elektrisüsteemid ei ole projekteeritud taluma koormust, mida põhjustab kümnete elektriautode samaaegne laadimine. Siin tekib uus konfliktide allikas: kes maksab laadimisjaama rajamise eest ja kuidas jaotub elektrikulu?

Tehnilised lahendused, nagu dünaamiline koormusjuhtimine, on olemas, kuid need nõuavad märkimisväärseid investeeringuid, mida on raske läbi suruda üldkoosolekul, kus enamik elanikke sõidab endiselt sisepõlemismootoriga autodega.

Autodega seotud probleemid korteriühistutes ei ole lahendatavad ühe vitsaga, vaid nõuavad kombinatsiooni korteriomanike kokkuleppest, juriidilisest korrektsusest ja nutikatest tehnilistest lahendustest.

HEA TEADA

Võimalikud lahendused

Paljud ühistud on sõlminud lepingud parkimiskontrolli ettevõtetega (nt Ühisteenused või Citypark). Elanikele väljastatakse parkimiskaardid või kantakse numbrimärgid andmebaasi. Võõrad sõidukid saavad trahvi.

Tallinna näitel on programm Hoovid korda aidanud ühistutel rahastada parklate rajamist.

Mõned ühistud on piiranud pääsu ühistule kuuluvale krundile värava või tõkkepuuga.

Mõned ühistud on kehtestanud süsteemi, kus korteri esimene auto on tasuta, kuid iga järgnev maksab kuutasu. Kogutud raha suunatakse hoovi korrashoidu või remondifondi.

Juhul, kui korterelamu asub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tasulise parkimisala piirkonnas, on võimalus soodustingimustel osta parkimiskaart. Sõltuvalt omavalitsusest on tasumäär erinev. Ühe eluruumi kohta antakse parkimistasu soodustust vaid ühe sõiduki parkimiseks.

Mõnel juhul võib korteriühistu läheduses olla linnale kuuluv kasutamata maa. Siis võib taotleda kohalikult omavalitsuselt isikliku kasutusõiguse seadmist sellele maatükile korteriühistu kasuks.

The post Parkimissõda kortermajades: mida teha? appeared first on Harju Elu.

Ehitisregistrisse on kantud kokku üle miljoni hoone ja ehitise üle Eesti, alustades suvilatest ja lõpetades Eesti Panga ja Kapoga, seal hulgas kümned tuhanded eramud, mille kohati üllatavalt detailseid andmeid saab iga portaali sisseloginud inimene vabalt vaadata (kortermaju see üldiselt ei puuduta). Näha saab näiteks, millist marki on inverter või soojuspump, kuni selleni välja, millise ettevõttega on omanik sõlminud prügi- või elektrilepingu, isegi hinnad võivad näha olla. Kohati meenutab register oma pildimaterjalilt lausa kinnisvaraportaali, kuigi see on mõeldud selleks, et omanikud või ehitajad saaksid omavalitsuse kooskõlastuse ja kasutusloa saamiseks üles laadida vajalikke dokumente. 

Nagu selgus kolmapäevasest Pealtnägija saatest, mille tegijad probleemi paljastasid, ametnikud isegi ei teadnud seda või lihtsalt ignoreerisid. Probleemist kuuldes aga hakkas vastutuse põrgatamine ühelt teisele. 

Vastutada ei taha keegi

Kümme aastat tagasi loodud e-registrit haldab maa- ja ruumi­amet, mille juhtivametnik Taavi Jakobson ütles telesaates, et Põhjamaade eeskujul avalikustatakse kodanikele kõik andmed, välja arvatud need, mis tekitavad liiga suure isikuandmete riive. Seda, et Kapo torustiku või tavakodaniku magamistoa avalikustamine oleks ebamõistlik ühelt poolt riigi turvalisuse ja teiselt poolt eraelu kaitse seisukohtalt, kõrgepalgaline riigiametnik millegipärast ei näe. 

Jakobson näitab näpuga kliimaministeeriumi poole, mis on portaali omanik. 

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo omakorda veeretab vastutuse kohalikele omavalitsustele, kes justkui peaks paika panema, milliseid dokumente ja fotosid nõuda. 

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis veeretab vastutuse parlamendile, mis olevat justkui otsustanud, et kõiki eraelulisi andmeid tuleb avalikult näidata, mis on muidugi jabur.

Ei ole vaja kulutada miljoneid, mis Jakobsoni sõnul kuluvad, et läbi sõeluda kõik andmed võimaliku privaatsuse riive osas. See on tõepoolest tohutu töö, ja seda polegi vaja. Vaja on ainult piirata ligipääs andmetele nii, et neid näeksid ainult isikud, kellel neid näha on vaja, ning sellestki jääks järgi elektrooniline jälg. 

Keegi nagu elevanti toas ei näe. Vastutust ei võta. Korda ei tee. Pealtnägija kära peale keerati siiski ehitisregistris kõigi lisadokumentide ligipääs võõraste jaoks AJUTISELT kinni. Kümme aastat ei teinud nad midagi. Ja mis saab edasi?

Järgmine kord, kui helistab pettur või kohale tuleb pätt, kes teab täpselt sinu kodu boileri marki, torustiku ja elektrivõrgu iseärasusi ning turvakaamerate paigutust, tuleks vastutusele võtta need kõrged ametnikud, kes täna pimesikku mängivad ja vastutusest hoiduvad.

The post Riik ei tohi pilte mu magamistoast levitada! appeared first on Harju Elu.

"Me oleme väga tänulikud kogu idee ja inspiratsiooni eest. See sündmus on niivõrd positiivne, toob tõesti meie kandi rahva kokku ja annab rõõmu praegusel keerulisemal perioodil," rääkis Narva noortekeskuse juhataja Jana Vnukova. Ta kinnitas, et eelmise aasta tagasisidet võeti arvesse ning tänavune programm oli pikem ja meelelahutuslikum, hõlmates muusikat ja tantsuprogramme. Kontsertidel esinesid kollektiivid kultuurimajast "Rugodiv" ja Narva Rahvastemajast, lisaks Natalja Mõttus ja tantsukollektiiv Jim-Ost.

Erilise aplausi väärib Narva südame täiuslik kuju, mis saavutati tänu droonioperaator Dmitri utovi ja tema meeskonna geodeesia-alasele kogemusele. "Me kasutasime maa märgistamiseks tehnoloogilisi seadmeid. Enne südame kujutise loomist tegime maa-ala ülesvõtte, joonistasime AutoCADis südame kontuuri, võtsime geodeetilise varustuse, läksime kohale ja märkisime selle südame punktide järgi maha seetõttu tuligi tulemus ideaalne," selgitas utov.

Rekordite aasta ja rahvusvaheline ambitsioon

See juba viiendat korda toimunud kogukonnaalgatus kasvas sel aastal rekordiliselt, kaasates 46 asukohta üle Eesti. Esmakordselt viidi traditsioon ka piiri taha, kui üks süda moodustati Hispaanias Marbellas see on esimene samm südamete piltide traditsiooni viimisel maailma. Kokku tuli sel aastal südametesse lausa 6294 inimest.

"On uskumatu, et sellisest väikesest mõttest on kasvanud midagi nii ilusat ja meeldejäävat," ütles idee autor Joel Juht, kes tähistas täna ka oma sünnipäeva. "Nüüd laieneb see traditsioon ka maailmasse ning seega saab järgmine aasta olema veel ootusärevam. Suur kummardus tasub teha Hispaania südame eestvedajatele ja osalejatele, et nad ideest kinni võtsid ja mõtte teoks tegid. Ja muidugi ka kõigile teistele koordinaatoritele, fotograafidele ja vabatahtlikele, kes südametes olid."

Suurim Süda projektijuht Lenel Karu lisas: "Iga aastaga kasvab see rõõm, siirus ja südamlikkus, mida selline päev inimestele toob. Ega lõppude lõpuks ei ole kõige tähtsam võit üksi, vaid see, et oma kandi inimesed saaksid koos midagi vahvat teha ja jagada soojust, mida praegu eriti vaja läheb."

Sel aastal liitusid algatusega mitmed uued piirkonnad nagu Sürgavere, Keeri küla, Otepää, Alatskivi, Kohila, Rõuge, Saku ja Luunja. Eriline hetk jäädvustati Pärnus, kus süda moodustati õhtupimeduses säraküünalde valguses. Paljudes kohtades pakuti osalejatele teed, kringlit, muusikat ja isegi sportlikke tegevusi.

Anija Vald: Etteteatamisaeg sai komistuskiviks

Anijauudised uuris, miks Kehras sel aastal süda moodustamata jäi. Ürituse korraldajad kommenteerisid, et Anija vald ei võtnud üleskutset vastu, kuna kohalikul tasandil ei leitud koordinaatorit. Info edastati nii Anija noortekogule ja kultuurikeskusele kui ka vallavalitsusele.

Anija valla noortekogu esimees Mirtel Maria selgitas olukorda: "Meiega võeti küll ühendust, aga kahjuks oli etteteatamisaeg väga lühike. See oleks tähendanud olemasoleva jooksva töö ümberkorraldamist. Paraku ei olnud see ajaraamistik sellises mahus ettevalmistuseks piisav ning seetõttu ei saanud noortekogu seekord üleskutset enda korraldusse võtta."

Mirtel Maria rõhutas, et noortevolikogu eesmärk ei ole tingimata sündmuste korraldamine, vaid kaasa aitamine, kui see on võimalik. "Kui mõnel korral ei ole võimalik osaleda, ei tohiks see tekitada pettumust. Järgmine kord, kui tekib küsimusi või kahtlusi, võite julgelt meie poole pöörduda, et saada täpsemat infot."

Kehra elanike seas tekitas sündmuse mittetoimumine mõistagi pettumust, eriti arvestades ürituse positiivset ja ühendavat iseloomu. Loodetavasti leitakse järgmisel aastal lahendus, et ka Anija vald saaks panustada sellesse südantsoojendavasse traditsiooni.

Suurim Süda 2026. aasta arvudes:

Kokku osales: 6294 inimest 

Alates loomisest 2022. aastal on "Suurim Süda" traditsioon pidevalt kasvanud, eesmärgiga jõuda 2027. aastal maailmakaardile. 

2 kilomeetrit otsest mõju

Maa- ja Ruumiamet rõhutas oma 11. veebruaril saadetud kirjas, et kuigi juriidiliselt on tegemist üksiktuulikuga, tuleb keskkonnatasude seaduse loogikast lähtudes arvestada mõjualaks ala, mis ulatub torni keskpunktist 2 kilomeetri kaugusele.

See tähendab olulist muudatust valla ja arendaja senises suhtluses kohalikega. Amet märkis kriitiliselt, et planeeringu lähteseisukohtades on 2 km raadiusesse jäävaid naaberkinnistute omanikke käsitletud kui laiemat avalikkust. MaRu nõuab selle ümberhindamist: need inimesed ei ole mitte lihtsalt huvilised, vaid isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab olulisel määral.

Sisuliselt tähendab see, et vald ei saa piirduda vaid üldise lehekuulutusega, vaid peab tagama, et info planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise (KSH) programmi kohta jõuaks otseselt iga puudutatud maaomanikuni selles tsoonis.

Märgime, et tuulikute kavandamine on olnud üha kasvava avalikkuse tähelepanu all ning detailplaneeringu koostamise läbipaistvus ja puudutatud isikute võimalikult varajane kaasamine on muutunud väga oluliseks, seisab Ivika Maavere allkirjastatud dokumendis.

Väärtuslik põllumajandusmaa ja kultuuripärand

Lisaks menetluslikele küsimustele juhtis amet tähelepanu asukohavalikule. Kavandatav tuulik asub Anija valla üldplaneeringu järgi väärtuslikul põllumajandusmaal.

Samuti ei piisa ameti hinnangul vaid sellest, kui tuulik ise ei asu mälestise peal. Kuna ligi 200-meetrise ehitise visuaalne mõju ulatub kaugele, võib see häirida vaateid kultuurimälestistele ka kaugemalt. Seetõttu nõuab MaRu, et planeeringu koostamisse kaasataks kohustuslikus korras ka Muinsuskaitseamet. Ohutuse ja tehniliste nõuete osas tuleb laua taha kutsuda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Mis saab edasi?

Maa- ja Ruumiameti kiri on selge signaal, et hiigeltuuliku rajamine Kaunissaarde ei saa olema pelgalt formaalsus. Nõue laiendada kaasamist 2 kilomeetri raadiusesse toob tõenäoliselt kaasa suurema hulga vastuväiteid ja ettepanekuid kohalikelt elanikelt, kes seni arvasid, et arendus neid otseselt ei puuduta.

Detailplaneeringu menetlus jätkub nüüd täiendatud lähteseisukohtade ja uuringutega, kus tuleb arvestada nii Terviseameti müranõudeid kui ka MaRu seatud rangemaid kaasamistinstruktsioone.

Viide: Arvamuse avaldamine Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta

Abivallavanem Priit Vabamäe ettekandel kinnitati sundvaldused, mis võimaldavad vallal ehitada avalikuks kasutamiseks mõeldud jalgratta- ja jalgtee eraomanikele kuuluvatele maadele. Trassile jäävad teiste seas sellised kinnistud nagu Pikva Mõis, Salumäe, Saueaugu ja Kalda.

Ühendus kahe küla vahel

Uus kergliiklustee hakkab kulgema Anija vallas Pikva külas asuvast bussipeatusest kuni Kaunissaare külas juba olemasoleva kergliiklusteeni. See loob turvalise ja katkematu ühenduse kahe küla vahel, parandades märgatavalt jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi piirkonnas.

Protsessi juriidiliseks lõppakordiks oli istungi viimane päevakorrapunkt, millega vallavalitsus väljastas ametliku tee-ehitusloa Pikva-Kaunissaare kergliiklustee ehitustöödeks. Luba hõlmab ehitustegevust paljudel katastriüksustel, sidudes need ühtseks teedevõrgustikuks.

Maade kasutusõigused said paika

Suur osa istungist kulus juriidilisele korrektsusele. Sundvalduse seadmine on vajalik samm, et omavalitsus saaks ehitada avalikku taristut eramaale. Seekordse otsusega määrati sundvalduse alad, mis varieerusid mõnest ruutmeetrist (nt 18 m² Nurmenuku kinnistul) kuni suuremate, ligi poole hektari suuruste aladeni (nt 4823 m² Niidu kinnistul ja 4677 m² Vaekse kinnistul). Sundvaldused on tähtajatud ja tasuta, mis viitab maaomanike ja valla koostööle avaliku hüve loomisel.

Lisainfot: Anija Vallavalitsuse 05.02.2026 istungi protokoll nr 7

Istungil osalesid vallavanem Riivo Noor ning vallavalitsuse liikmed Priit Vabamäe ja Tiina Silem.

Miks Eesti talv autot sööb? (Ja miks soe garaa on ohtlik)

On levinud müüt: "Pole mõtet autot pesta, homme on see nagunii jälle must." See lause on autotehnikutele nagu punane rätik härjale. Mustus on kosmeetiline probleem, aga keemiline reaktsioon, mis toimub soola, niiskuse ja metalli vahel, on hävitav.

Eesti teedel kasutatavad soolad on äärmiselt agressiivsed. Kui soolane lörts koguneb rattakoobastesse ja uste servadele, hakkab see koheselt ründama värvkatet ja selle all olevat metalli.

Hoiatus garaaiomanikele!

Üks suurimaid vigu, mida autoomanikud teevad, on soolase auto viimine sooja garaai.
Koolikeemiast teame, et soojus kiirendab keemilisi reaktsioone. Kui jätate soolase auto ööseks +15 kraadisesse garaai, toimub roostetamisprotsess kümneid kordi kiiremini kui siis, kui auto seisaks -5 kraadiga õues.
Reegel: Kui garaa on soe, peab auto olema piinlikult puhas. Kui autot pesta ei jõua, on tal ohutum seista õues.

Kuldreegel: Kui tihti pesta?

Spetsialistide ja pesuekspertide konsensus Eesti oludes on selge:

• Talvel (soola- ja poriperioodil): Ideaalis kord nädalas, minimaalselt iga kahe nädala tagant. Isegi kui auto saab pesulast väljudes 10 minuti pärast uuesti mustaks, olete maha pesnud selle söövitava soolakihi, mis on metalli nädal aega "närinud".
• Suvel: Kord kuus või vastavalt vajadusele (siis on vaenlaseks pigem putukad ja linnu väljaheited).

Iseteeninduspesula ABC: Kuidas toimida Kehra "Pese ise" pesulas?

Iseteeninduspesulad on taskukohased ja kiired, kuid paljud teevad vigu, mis autot hoopis kahjustavad. Siin on samm-sammuline juhend "targa pesija" meetodiks:

1. Leotus on kõige alus (Ära torma harjaga kallale!)

Kõige suurem viga on nühkida kuiva ja soolast autot vahuharjaga. See on nagu liivapaberiga värvi lihvimine.

• Tegevus: Vali alati esimesena leotuspesu (pre-wash). Kata auto ühtlaselt alt üles ja lase ainel mõjuda 12 minutit (ära lase kuivada!). See pehmendab pigi ja soola.

2. Survepesu ja "kükitamise kunst"

Enne harja kasutamist lase auto survepesuga üle.

• Profi nipp: Sool koguneb kõige kergemini sinna, kuhu silm ei seleta auto põhja alla. Iseteeninduses pead kükitama ja suunama survepesuri joa alt üles auto põhja, sildade ja summuti suunas. Samuti pööra tähelepanu rattakoobaste servadele ("karbid"), kuhu kogunevad soolakoogid.

3. Vahuhari usalda, aga kontrolli

Kasuta harja alles siis, kui suurem liiv on survega maha uhutud.

• Soovitus: Enne harja autole asetamist lase survepesuriga ka hari ise üle sa ei tea, kas eelmine klient pesi sellega mudaseid maasturirattaid. Pese sujuvate liigutustega, ülevalt alla.

4. Loputus ja Vaha (Auto talvejope)

Loputa ja vali seejärel kuumvaha või kaitsevaha programm.

• Miks vaha on oluline? Isegi lihtne pesulavaha tekitab hüdrofoobse kihi. Vesi ja soolane lörts voolavad kergemini maha ning ei haaku nii tugevalt värvi pooridesse. Järgmine pesu on tänu sellele palju lihtsam.

3 kuldset reeglit pärast pesu (et uksed avaneksid ka hommikul)

Talvel ei lõppe pesu vee kinni keeramisega. Et vältida hommikust üllatust kinnikülmunud uste näol:

1. Tihendid kuivaks! Võta alati kaasa mikrofiiberlapp või majapidamispaberit ja kuivata uksetihendid kohe pärast pesu. Silikoonõli kasutamine tihenditel on rangelt soovituslik.
2. Lukuaugud ja kütuseluuk. Kui sul on suruõhku või lukuõli, lase seda lukuaukudesse. Kontrolli ka, et kütuseluugi vahele ei jääks vett.
3. Pidurid soojaks. Pesulast väljudes on pidurikettad märjad. Tee esimestel sadadel meetritel paar sujuvat pidurdust, et hõõrdumine kuivataks pidurid. Muidu võid hommikul avastada, et klotsid on ketta külge jäätunud ja auto ei liigu paigast.

Pese talvel autot vähemalt kord nädalas, ära unusta põhjaalust pesu ja väldi soolase auto parkimist sooja garaai. Sinu auto tänab sind!

Uukkivi nimetab viis auto komponenti, mille seisukord tuleks enne kasutatud sõiduki ostu kindlasti üle kontrollida.

Automaatkäigukast

Automaatkäigukasti rike on üks kulukamaid probleeme, millega autoomanik silmitsi võib seista. Tegemist on sõiduki ühe keerukama mehhanismiga ning enamasti saavad rikked alguse vananenud või ebapiisavast käigukastiõlist. See omakorda võib viia laagrite ja tihendite purunemiseni ning põhjustada rikkeid juhtplokis.

Ainuüksi käigukasti maha- ja peale monteerimine võib sõltuvalt sõiduki margist ja mudelist võtta töökojas aega 420 töötundi. Lisaks kulub veel 410 tundi käigukasti lahtivõtmisele, puhastamisele ja taas kokkupanekule. Varuosad on samuti kallid, mistõttu võib remondiarve ulatuda mitme tuhande euroni.

Proovisõidu ajal tasub tähelepanelikult jälgida käigukasti tööd: kas esineb imelikku ulgumist, kuminat, vibratsiooni või jõnksutamist? Kas mootori pöörded kõiguvad ebaühtlaselt? Kahtluse korral on mõistlik lasta enne ostu teha käigukastile põhjalik diagnostika.

Mootor

Mootori kapitaalremont on üks kõige kulukamaid töid, mida autol ette võtta saab. Mootori mahavõtmine, lahtivõtmine, remont, kokkupanek ja taas paigaldamine on äärmiselt ajamahukas protsess. Kulud suurenevad märgatavalt juhul, kui mootoriplokk on kahjustunud, silindrid vajavad puurimist, väntvõll lihvimist või vahetamist ning silindripea remonti.

Sageli võib selguda, et kapitaalremont osutub kallimaks kui kogu mootori vahetamine kasutatud, kuid töökorras jõuallika vastu.

Mootoririkkele viitavad näiteks suurenenud kütuse- või õlikulu, võimsuse langus, ülekuumenemine, ebaühtlane töö, ebatavalised helid, õlilekked ning hoiatustuled armatuurlaual.

Turbokompressor

Tänapäeval on turbokompressor enamikel sõidukitel. Turboülelaadur töötab väga kõrge temperatuuri ja koormuse all, mistõttu on tegemist keeruka ja kalli seadmega.

Kui turbokompressorile on ligipääs, tasub kontrollida, kas õhutoru ühendused on hermeetilised ning kas seadme korpusel esineb pragusid või põlemisjääke. Turbo riketele võivad viidata mootori võimsuse vähenemine, suurenenud õli- või kütusekulu, heitgaasi värvuse muutus, õlilekked ja ebatavalised helid kapoti alt.

Kuigi need sümptomid võivad olla seotud ka muude süsteemide riketega, on nende ilmnemisel soovitatav lasta turboülelaadur teeninduses üle kontrollida. Mõistlik on probleemse turboga auto ostust üldse loobuda. Uue turbokompressori hind jääb sõltuvalt automudelist ligikaudu 3502000 euro vahele. Turbo remontimine või taastamine on enamasti soodsam. Kui turbo probleemidega kaasneb ka mootori kahjustus, võivad remondikulud ulatuda mitme tuhande euroni.

AdBlue-süsteem ja DPF-filter

Diiselmootoriga auto ostjale võivad kulukaks üllatuseks osutuda ka rikkealdis AdBlue heitgaaside puhastussüsteem ning pidevaid lühikesi linnasõite mittetaluv DPF- ehk tahmafilter.

AdBlue süsteemi lihtsam remont maksab tavaliselt umbes 500 eurot, NOx-anduri hind jääb 300600 euro vahele. Kui välja tuleb vahetada kogu reservuaar koos pumbaga, võib kulu sõltuvalt tootjast ulatuda 10003000 euroni. Enne auto ostmist tasub müüjalt küsida sõiduki täielikku hooldusajalugu. Kui lühikese aja jooksul on tehtud mitu AdBlue-süsteemiga seotud remonti, on mõistlik sellisest autost loobuda. Vaadake, kas AdBlue paagil on näha kristalle ning kontrollige heitgaasitoru valged ladestused võivad viidata probleemidele. Proovisõidul jälgige, kas armatuurlauale ilmub süsteemirikke hoiatus.

Uue tahmafiltri hind võib samuti küündida keskmiselt 2000 euroni. Selle ülesandeks on püüda kinni ja põletada ära üleliigne tahm. Kui aga autot kasutatakse peamiselt linnas lühikesteks sõitudeks, ei tõuse mootori ja heitgaasi temperatuur piisavalt kõrgele, et filtrisse kogunenud tahma ära põletada. Ummistunud filter mõjutab ka teiste autoosade tööd ja põhjustab mitmesuguseid probleeme. Filtri umbeminekust annavad märku armatuuris süttivad ohutuled. Eestis on levinud ka DPF-filtri ebaseaduslik eemaldamine, mistõttu tasub kindlasti veenduda, et filter on alles ja töökorras.

Ohutussüsteemid ja elektroonika

Kasutatud auto ostmisel on äärmiselt oluline kontrollida sõiduki tausta, et see ei oleks olnud raskes avariis ega saanud veekahjustusi. Petturid võivad pakkuda müügiks tõsise liiklusõnnetuse läbi teinud autosid, mis on visuaalselt kenasti taastatud, kuid mille kere konstruktsioonid ja ohutussüsteemid on tõsiselt kahjustunud.

Turvapatjade ja hädapidurdussüsteemide väljavahetamine on väga kallis, mistõttu asendatakse need mõnikord ebaausates töökodades pardaarvutit petvate anduritega. Sellise sõiduki remont ei ole mitte ainult kulukas, vaid ka otseselt eluohtlik.

Samuti on nn uppunud autode taastamine äärmiselt kallis ning veekahjustusest tingitud elektriprobleeme on sageli raske tuvastada. Vesi põhjustab elektrisüsteemides lühiseid ja korrosiooni. Kontrollige, et kõik näidikud ja hoiatustuled süttiksid ja kustuksid korrektselt. Testige põhjalikult kogu elektroonikat meelelahutus- ja navigatsioonisüsteemi, istmesoojendusi, peeglite ja akende reguleerimist. Kui tekib vähimgi kahtlus elektrisüsteemi töökorras oleku osas, tasub sellele teha töökojas diagnostika.

Kulukaid remonte võib kasutatud autoga kaasneda veelgi. Näiteks võivad vedrustuse ja roolisüsteemi rikked eriti õhkvedrustuse vahetamine maksta tuhandeid eurosid. Väga kallid on ka moodsad esituled ja juhiabiseadmed. Hübriid- ja elektriautode akude vahetamisest rääkimata. 

Suurte remondiarvete vältimiseks on mõistlik teha enne ostu põhjalik taustakontroll ja tutvuda auto hooldusajalooga. Kõige turvalisem on osta kasutatud auto ettevõttelt, kes pakub omapoolset garantiid ja sertifikaati, kinnitades sõiduki tehnilist korrasolekut ja kontrollitud ajalugu. Näiteks lisab Longo iga müügikuulutuse juurde riikliku autoregistri RDW-raporti ning põhjaliku diagnostika- ja remondiaruande, kus on välja toodud kõik avastatud puudused ja tehtud parandustööd.

Longo Group on Balti riikide suurima kasutatud autode müüja. 2018. aastal asutatud ja kolmes Balti riigisja ning Poolas tegutseva ettevõtte müügikeskkonda külastab veebis järjepidevalt üle 100 000 unikaalse külastaja nädalas. Lisaks on neil neljas riigis ka müügiplatsid.

The post Viis kõige kallimat probleemiallikat, mida kasutatud auto ostmisel kindlasti kontrollida appeared first on Harju Elu.

Kuigi tegemist on üheainsa tuulikuga, on selle mõju ümbruskonnale märkimisväärne, mistõttu koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. Terviseameti vaneminspektor Kristiina Seiton rõhutas oma vastuses vallale, et inimeste heaolu tagamiseks tuleb uuringutes lähtuda "ettevaatusprintsiibist".

Terviseamet: öine müra ei tohiks ületada 40 detsibelli

Kõige kriitilisemaks küsimuseks on tuuliku tekitatav müra. Kuigi kehtiva määruse järgi on elamualadel tööstusmüra piirväärtus öisel ajal 45 detsibelli (dBA), soovitab Terviseamet tungivalt lähtuda rangematest sihtväärtustest.

Amet viitab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistele ja soovitab uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks tasemed, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. See tähendab sisuliselt vaiksemat keskkonda, kui seadus miinimumina nõuab.

"Kirjeldatud lähenemist toetab ameti senine praktika seoses inimeste poolt esitatud kaebustega," märkis Seiton kirjas. Samuti soovitab amet pärast tuuliku valmimist teostada lähimates elumajades reaalsed mürataseme kontrollmõõtmised.

Kõrvale kerkib hiiglaslik päikesepark

Dokumendist tuleb välja oluline lisainfo piirkonna tuleviku kohta: Pihlaka maaüksuse vahetusse naabrusse on kavandatud ka mastaapne päikesepark ("Kaunissaare päikeseelektrijaam II etapp"). Arendaja andmetel kaetakse päikesepaneelidega ligikaudu 67,5 hektari suurune ala.

Terviseamet juhtis tähelepanu, et tuuliku mõjusid ei tohi hinnata isolatsioonis. Amet nõuab, et mürahinnangu koostamisel arvestataks kumulatiivset mõju  ehk kuidas mõjuvad kohalikele elanikele tuuliku ja päikesepargi (ja sellega seotud seadmete, näiteks inverterite) helid üheskoos.

Samuti leidis Terviseamet ebakõla päikesepargi andmetes ja ehitusloa numbrites, paludes arendajal need täpsustada.

Segadus lähimate naabritega

Huvitava detailina parandas Terviseamet arendaja esitatud andmeid lähimate hoonete kohta. Planeeringu materjalides väideti, et lähim elu- või ühiskondlik hoone asub umbes 580 meetri kaugusel Lauda kinnistul. Terviseamet kontrollis andmeid ehitisregistrist ja selgitas, et Lauda kinnistul asuvad tegelikult sõnnikuhoidla, veiselaudad ja olmehoone, kuid elumaju seal ei ole. Amet palus andmed korrigeerida, et mõjuhinnangud oleksid täpsed.

Mis saab edasi?

Keskkonnamõjude hindamise käigus (KSH) tuleb lisaks mürale uurida ka varjutust (kas liikuvad labad tekitavad elamutele vilkumisefekti) ja vibratsiooni. Varjutuse puhul peetakse taluvuspiiriks, kui varjutus ei ületa 30 minutit päevas või 8 tundi aastas.

Terviseamet pani vallale ja arendajale südamele, et planeeringu protsessis tuleb teha aktiivset koostööd kohalike elanikega, et saavutada lahendus, mis toetab ümbruskonna inimeste tervist.

Detailplaneeringu menetlus jätkub uuringute koostamisega, mille järel saavad kohalikud elanikud taas planeeringulahendusega tutvuda ja oma arvamust avaldada.

Viide kogu seisukohale asub siin: https://atp.amphora.ee/anijavv/index.aspx?itm=438383

Suurimad investeeringud lähevad maa alla ja teedele

Rahaliselt kõige kopsakam projekt on Kehra linna sadevete kanalisatsiooni projekteerimine ja etapiviisiline väljaehitamine (Aia ja Metsa tn piirkond), mille eeldatavaks maksumuseks on kavandatud 459 247 eurot. Sellega haakub ka Aia ja Metsa tänava asfalteerimine (161 000 eurot), mis tagab, et pärast torustikutöid saavad tänavad korraliku uue katte. Tööd on planeeritud vahemikku aprill kuni september.

Teede valdkonnas on kavas veel suuremahuline Paasiku-Lauristo tee ja Pillapalu-Aegviidu tee pindamine, kuhu investeeritakse ligi 149 120 eurot. Jalakäijate rõõmuks läheb asfalteerimisele Laste tänava kõnnitee (29 600 eurot) ning samuti on plaanis parandada ühistranspordi ligipääsetavust, investeerides bussipeatuste ajakohastamisse 41 876 eurot.

Lisaks sõlmitakse pikem leping Anija valla tänavavalgustuse hoolduseks aastateks 20262028, mille maksumus on 55 800 eurot.

Haridusasutused: uus lift, köök ja staadioni projekt

Kehra Gümnaasium saab sel aastal kaks suurt investeeringut. Lisaks varem mainitud koolisöökla ümberehitusele (rasvapüüdurid, kanalisatsioon jms maksumusega 108 000 eurot), on hankeplaani lisandunud väga oluline lifti ehitus, mis parandab kooli ligipääsetavust erivajadustega inimestele. Lifti ehituse eeldatav maksumus on 145 446 eurot ja see peaks valmima augusti lõpuks.

Alaveres alustatakse põhikooli staadioni rekonstrueerimise projekteerimisega (korvpalliväljak, kergejõustikuala, piirdeaed), milleks on eraldatud 10 000 eurot. Samuti saab Alavere lasteaed uue õueala, mille ehitustöödeks on planeeritud 20 000 eurot.

Keskkond, sport ja turvalisus

Üks hankeplaani suurimaid üllatajaid mahu poolest on süvamahutite rajamine valla territooriumile. See 286 936 euro suurune investeering tähistab olulist hüpet valla jäätmemajanduse kaasajastamisel. Tööd on kavandatud aasta teise poolde (juulidetsember).

Loodusesõpradele on hea uudis Linajärve rabalaudtee projekteerimine ja ehitus (30 000 eurot), mis peaks valmima jaanipäevaks.

Kehra linnapilti rikastatakse vabaõhuürituste alaga (20 000 eurot), kuhu rajatakse lavaalune plats ja luuakse vajalik elektrivõimsus. Sportimisvõimaluste parandamiseks remonditakse Kehra spordihoonet 100 000 euro eest.

Väiksematest, kuid olulistest töödest on plaanis veel tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine (20 000 eurot) ning valla elamufondi renoveerimistööd (15 000 eurot).

Hankeplaaniga saab tutvuda dokumendiregistris.