Jarko Nõmme

Valguskaabel jõuab Anija valda üle 400 majapidamise saab võimaluse ülikiireks internetiks

Jarko Nõmme — Sun, 12 Jul 2026 22:21:23 +0300

Esimeses voorus rahastatakse üle Eesti 37 projekti ligi 18,5 miljoni euroga. Anija vald on planeeritud ühenduste arvult neljandal kohal kokku on kavas luua liitumisvõimalus 448 aadressil. Rohkem ühendusi rajatakse vaid Hiiumaale (677), Viljandi valda (501) ja Elva valda (459).

Kaks projekti, kaks ettevõtjat

Anija vallas teostab töid kaks sideettevõtet. Suurem osa ühendustest 412 aadressi rajatakse Enefit OÜ projekti Enefit 5.1 Anija vald" raames, mille toetussumma on 289 397 eurot. Projekti kogumaksumus ulatub 413 427 euroni. Tööd algasid juba tänavu mais ja peavad valmima 2028. aasta aprilliks.

Rednet OÜ projekt Rednet Anija 2026" toob valguskaabli 36 aadressile Parila külas. Toetussumma on 79 128 eurot ja ehitustööd algavad selle aasta oktoobris. Ka nemad peavad tööd lõpetama kahe aasta jooksul.

Kuhu täpsemalt ühendus tuleb?

Liitumisvõimalus luuakse järgmistes piirkondades:

Kehra linn 218 aadressi (Enefit OÜ)
Tänavad: L. Koidula, Tuleviku, Aasa, C. R. Jakobsoni, J. Rainise, Luha, Niidu, Nurme, Põhja, Põllu, Põrguvälja, Anija mnt, Jaama, Jõe, Kase, Kooli, Kose mnt, Lõhmuse, Pargi, Pärna, Raudtee, Tamme, Välja

Aegviidu alev 57 aadressi (Enefit OÜ)
Tänavad: Jõhvika, Kanarbiku, Leesika, Maasika, Mustika, Pohla, Sinika, Vaarika, Poolemõisa, Niinsoni tee, Telliskivi, Masti tee

Lehtmetsa küla 50 aadressi (Enefit OÜ)
Kose mnt, Vainu tee, Änki tee, Suurekivi tee, Metsaveere tee, Uus-Asula tee

Kaunissaare küla 44 aadressi (Enefit OÜ)
Kose mnt, Virula, Lõuna-Tammisaare, Reinu, Volberi, Karjatee, Kalle jt

Ülejõe küla 41 aadressi (Enefit OÜ)
Ülejõe tee, Jõekalda tee, Kaasiku tee, Ojakalda tee, Ojalepa tee, Mööbli tee jt

Parila küla 36 aadressi (Rednet OÜ)
Abrami, Altpõllu, Hansu, Johannese, Kadaka-Jaagu, Remmelga tee, Revastu jt

Pillapalu küla 2 aadressi (Enefit OÜ)
Kuusiku tee 1 ja Piibe mnt 1

Mida elanik peab tegema? Ja miks kohe?

Ehituse ajal liitudes on hind kuni 200 eurot. Hiljem võib see olla märksa kallim.

Riigi Tugiteenuste Keskuse elukestva õppe ja IT-arenduste talituse juhataja Marge Kõiva rõhutab, et maapiirkondade elanikel ei tasu oodata kui huvi on, tuleb ise vastava sideettevõttega ühendust võtta.

Kui elanik esitab liitumissoovi piirkonnas toimuva võrguehituse ajal, maksab liitumine ja kaabli tuppa toomine talle maksimaalselt 200 eurot. Hiljem maksab see üldjuhul märkimisväärselt rohkem," ütles Kõiva.

Lisaks toovad ettevõtted valguskaabli kinnistu piirini elanike jaoks tasuta tuleb tasuda ainult kaabli tuppa toomise ja liitumise eest.

Samm-sammult: mida teha?

Uuri, kes on sinu piirkonna operaator kui elad Kehras, Aegviidus, Lehtmetsas, Kaunissaares, Ülejõel või Pillapalus, on operaatoriks Enefit OÜ. Kui elad Parila külas, on operaatoriks Rednet OÜ.
Võta operaatoriga ühendust ja avalda soovi liituda.
Tegutse ehituse ajal siis on liitumistasu maksimaalselt 200 eurot.
Kui kaabel on kinnistu piiril, saad kokku leppida kaabli tuppa toomise ja teenuse aktiveerimise aja.

Oluline teada: valguskaabel on operaatorneutraalne. See tähendab, et saad ise valida, millise operaatori interneti- ja teleteenuseid soovid kasutada kaabel ei seo sind ühe kindla teenusepakkujaga.

Millist kiirust oodata?

Toetatavad võrgud peavad võimaldama tipptunnil vähemalt 1 Gbit/s allalaadimiskiirust. See on mitukümmend korda kiirem kui tavalise mobiilse interneti ühendus ja võimaldab suurepäraselt näiteks kaugtööd, videosilla, voogedastust ja mängimist.

Mis saab edasi?

Ehitustööd algavad juba 2026. aasta jooksul ja kõik projektid peavad valmima kahe aasta jooksul. Kui sinu aadressi tabelis ei ole, pole veel midagi kaotsis lairiba viienda meetme kogumaht on 45 miljonit eurot ja sellega luuakse liitumisvõimalus kokku vähemalt 10 000 aadressile üle Eesti. Teine voor avaneb septembris 2026.

Lisainfot leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt: www.rtk.ee/lairiba.

Arengukomisjon sisekontrolli ei rakenda: Anija noortekeskuse kriisi järel oodatakse heaoluuuringu tulemusi

Jarko Nõmme — Thu, 02 Jul 2026 08:52:15 +0300

Anija valla noortekeskuste ümber puhkenud kriis jõudis vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni lauale.

Koosolekust võtsid osa Marek Suik, Jaanus Kalev, Priit Raudkivi, Meeli Kuul, Vahur Värk, Hannes Pikkel, Triinu Allipere, Erik Jüriöö, Inga Leoke-Bosenko ja Peep Kask. Puudus Margus Nõlvak. Koosolekut juhatas Priit Raudkivi. Kutsututena osalesid vallavanem Riivo Noor, Priit Vabamäe ja Andra Aus.

Päevakorrapunktina käsitleti sisekontrolli rakendamise ettepanekut, selle eesmärke ja võimalikke rakendusviise. Arutelus räägiti muu hulgas ametliku pöördumise esitamisest pädevale asutusele, töösuhete lõpetamisega seotud asjaoludest, revisjonikomisjoni võimalikust rollist ning vallavalitsuse juurde sisekontrolli ametikoha loomise võimalikkusest ja selle sõltumatuse tagamisest.

Komisjon võttis teema teadmiseks. Protokolli järgi leitakse, et käesoleval ajal sisekontrolli ei rakendata. Samas märgiti, et kontrollifunktsiooni täitmiseks on võimalik kaasata audiitor ning vajaduse korral kasutada revisjonikomisjoni pädevust. Avaldajale edastatakse allasutuste juhtide ja vallavalitsuse rahulolu-uuringute tulemused.

Taust: noortekeskuse meeskonna lahkumine tekitas kriisi

Sisekontrolli arutelu taustaks on Anija valla noortekeskusi tabanud kriis. Anijauudised on varem kirjutanud, et viiest töötajast neli, sealhulgas asutuse juhataja, otsustasid ametist lahkuda. Töötajad on viidanud vallavalitsuse juhtimiskultuurile, tööalasele survele ja vaimse tervise hoidmise vajadusele. Noored on omakorda väljendanud muret turvalise ja harjumuspärase keskkonna kadumise pärast.

Vallavalitsus on varasemalt kinnitanud, et noorsootöö toimepidevuse tagamine on prioriteet ning et noortekeskused hoitakse avatuna vastavalt võimalustele. Samuti on vald teatanud, et 20. juulist asub Anija Valla Noortekeskuse juhatajana tööle Kätlin Takk.

Hannes Pikkel: esmalt tuleb tutvuda heaoluuuringu tulemustega

Anijauudised küsis kõigilt komisjoni liikmetelt selgitust otsuse kohta sisekontrolli praegu mitte rakendada. Vastuse andis esmalt Hannes Pikkel.

Arengukomisjonis jäi kõlama arvamus, et tutvume heaoluuuringu tulemustega ja selle järel otsustame, kas sisekontroll on vajalik, selgitas Pikkel.

Tema hinnangul tekitas enamiku noortekeskuse töötajate lahkumine paratamatult olukorra, kus noortekeskus ei saa hetkel efektiivselt toimida.

Kuna hetkel tegeleb vallavalitsus noortekeskuse töö uuesti üles ehitamisega, on meil kõigil ühiselt võimalik seda toetada ja loodame, et töö saab üles ehitatud paremini kui ennem, ütles Pikkel.

Pikkel lisas, et tema isikliku hinnangu järgi tegid mõlemad osapooled vigu ning sisekontrolli mõtet ei tohiks lõplikult kõrvale jätta.

Kindlasti ei tasu mõtet sisekontrollist maha matta. Samas on parem anda võimalus vallavalitsusele pingevabalt noortekeskuse töö uuesti üles ehitada, märkis ta.

Pikkel tõi võimaliku laiema pingeallikana välja ka minevikus Kehras asunud kultuurikeskuse lammutamise ja sellest tekkinud ruumipuuduse. Tema sõnul ei ole see otseselt praeguste osapoolte põhjustatud pingeallikas, vaid seotud ka varasemate riiklike otsustega.

Peep Kask: komisjoni lauale tulevad faktidele tuginevad teemad

Esitasime volikogu komisjonide esimeestele Peep Kasele, Margus Nõlvakule ja Inga Leoke-Bosenkole küsimuse, kas nad algatasid oma komisjonides arutelu või järelevalvemenetluse pärast info saamist noortekeskustes väidetavalt toimunud vaimse vägivalla kohta. Samuti küsisime, kui seda ei tehtud, siis miks.

Peep Kask vastas, et teema komisjonis arutamiseks peab olema alus.

Kui on olemas faktid, avaldused vms dokumendid, mille alusel teemat komisjonis arutada, siis võtame teema päevakorda, ütles Kask.

Tema sõnul ei saa komisjon lähtuda üksnes väidetest.

Väidetavalt kõlab samamoodi nagu keegi kuskil rääkis selliseid teemasid arutatakse sumedal suveõhtul pargipingil, kus on koos kõik endast targemad, mitte volikogu komisjoni laua taga, lisas Kask.

Kase vastus näitab, et vähemalt tema hinnangul ei piisa komisjonimenetluse algatamiseks üldisest infost või avalikust murest, vaid vajalikud on konkreetsed dokumendid, avaldused või muud kontrollitavad asjaolud.

Osa komisjoni liikmeid ei ole selgitusi andnud

Anijauudised pöördus selgituste saamiseks kõigi komisjoni liikmete poole.

Jaaniperioodil tabati Anija vallas üks joobes juht ja registreeriti kümme väljakutset

Jarko Nõmme — Thu, 02 Jul 2026 08:29:19 +0300

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeriti Anija vallas jaaniperioodil, 19.24. juunini, kokku kümme väljakutset. Sama perioodi jooksul registreeriti üks lähisuhtevägivalla juhtum, üks kiiruseületamine ning üks inimkannatanuga liiklusõnnetus.

PPA kommunikatsiooniesindaja Rauno Uusleeri sõnul tabati 19.24. juunini Anija vallas üks joobes juht. Inimkannatanuga liiklusõnnetuses sai inimene kannatada elektritõukerattaga kukkudes.

Ida-Harju piirkonnas, kuhu kuulub ka Anija vald, tehti jaaniperioodil kokku 5426 puhumiskontrolli.

Anija Vallavolikogu avaldas volikogu aseesimehe Marek Suik vastu umbusaldust

Jarko Nõmme — Wed, 24 Jun 2026 18:34:39 +0300

Anija Vallavolikogu XI koosseisu 8. istungil, mis toimus 18. juunil, arutati volikogu aseesimehe Marek Suiki umbusaldamise avaldust. Avaldusele olid alla kirjutanud kaksteist volikogu liiget, sealhulgas Rene Kaalo, Margus Nõlvak, Hannes Pikkel, Jaanus Kalev, Inga Leoke-Bosenko, Jüri Lillsoo, Priit Raudkivi, Triinu Allipere, Ingrid Järmut, Meeli Kuul, Ranno Soots ja Anne Oruaas.

Arengu- ja eelarvekomisjoni esimees Margus Nõlvak, kes oli umbusaldusavalduse esitajaks, oli oma põhjendused esitanud juba 21. mail Anija Vallavolikogu 7. korralisel istungil avaldust üle andes. Seal ütles Nõlvak järgnevalt: "Tulles kokku volikogu enamusega, arutasime kas Anija vald väärib sellist juhtimist? Ei vääri. Me väärime paremat. Volikogu aseesimees on juht, kes peab hoidma meid kokku ja lahendama konflikte sisuliselt. Sellest tulenevalt ei saa me enam usaldada Marek Suiki."

Anija Vallavolikogu 8. istungil Nõlvak kui eelnõu algataja sõna võtta ei soovinud.

Enne hääletust lükkas Marek Suik umbusaldusavalduses esitatud väited tagasi ja esitas oma seisukohad volikogu ees. Volikogu istungil sõnas Marek Suik järgmist:
"Umbusalduse ettekandes süüdistati mind isiklikes huvides tegutsemises ning vihjati, et minu tegevuse taga on paari aasta tagune hange. Need väited ei vasta tõele. Minule jääb arusaamatuks, kuidas saab hanget kaotada inimene või ettevõte, kes sellel ei osalenud. Vallavalitsus on korduvalt kinnitanud, et minu ettevõte Katkera OÜ ei osalenud kõnealuses hankes. Hanke küsimustes võtsin sõna seetõttu, et minu hinnangul ei olnud hankedokumentatsioon korrektselt vormistatud ning valla eelarveliste vahendite kasutamine ei vastanud täielikult hanketingimustele. Minu seisukohad lähtusid soovist tagada avalike vahendite läbipaistev ja otstarbekas kasutamine. Loomulikult on mul isiklik huvi, et Anija vald areneks ja oleks hästi juhitud. Sellega minu isiklikud huvid ka piirduvad. Volikogu aseesimehena ei ole ma teinud ega tegemata jätnud midagi, mis oleks kahjustanud Anija valla mainet või juhtimist. Minu hinnangul on käesolev umbusaldus seotud pigem erimeelsustega, mis on tekkinud pärast seda, kui juhtisin tähelepanu probleemidele arengu- ja eelarvekomisjoni töös ning volikogu liikme Margus Nõlvaku osalemises volikogu töös. Demokraatlikus otsustusprotsessis peab olema võimalik juhtida tähelepanu puudustele ja esitada kriitilisi küsimusi ilma, et sellele järgneks katsed kriitikat vaigistada. Kõige rohkem teeb mulle muret Anija valla tulevik. Omavalitsus saab areneda ainult siis, kui erinevaid arvamusi kuulatakse, probleeme ei varjata ning otsuseid tehakse avatult ja läbipaistvalt. Olen viimasel ajal mõelnud Anija valla tunnuslausele "Siin on hea elada". Usun, et see peaks tähendama, et on hea elada kõigil vallaelanikel, sõltumata sellest, kas need arvamused ühtivad võimulolijatega või mitte. Hea omavalitsus ei karda kriitikat, vaid kasutab seda võimalusena paremaks muutuda."

Enne hääletust võttis sõna volikogu liige Peep Kask, kes rõhutas eriarvamuste olulisust: "Mina olen seda meelt, et erinevus rikastab ja ongi tore, kui me kõik siin oma eriarvamused välja ütleme ja arutame."

Marek Suik esitas umbusaldajatele küsimuse: "Mul on küsimus umbusaldajatele: Mis te selle vimma all täpselt silmas peate? Olen saanud valimistel mandaadi volikogu liikmeks volikokku. Minu arust see ongi minu kohustus küsida küsimusi, esitada küsimusi, viidata probleemidele, et kas see on siis vimm, kui ma küsin küsimusi siin. Kas me ei või seda teha? Kes vastab sellele?"

Margus Nõlvak kui umbusalduse eelnõu algataja küsimusele vastata ei soovinud.

Volikogu hääletas Marek Suiki umbusaldamise poolt. Otsust toetas 10 volikogu liiget, vastu hääletas 4 ja erapooletuks jäi 2 liiget. Marek Suik hääletamisel ise ei osalenud.

Pärast umbusaldusotsust esitatud küsimustele, mida ta sooviks öelda neile kümnele, kes umbusalduse poolt hääletasid, ja Anija valla rahvale, ning mis edasi saab, vastas Marek Suik 22. juunil 2026 järgnevalt:

"Ma austan volikogu enamuse otsust, kuigi ma sellega ei nõustu. Soovin öelda neile kümnele volikogu liikmele, kes umbusaldust toetasid, et loodan, et nende otsus oli tehtud Anija valla huvidest lähtudes ning et nad suudavad seda otsust ka vallarahvale põhjendada. Anija valla inimestele tahan öelda, et minu soov ja eesmärk on olnud ning on jätkuvalt seista avatud juhtimise, läbipaistvuse ja valla arengu eest. Umbusaldus ei muuda minu seisukohti ega veendumust, et volikogu liikme kohustus on juhtida tähelepanu probleemidele, küsida küsimusi ja seista avalike huvide eest. Mis edasi saab, selle üle olen mõelnud, kuid täna ei näe ma põhjust volikogu liikme kohast loobuda. Mind valisid volikokku Anija valla inimesed ning kavatsen nende usalduse eest seista. Volikogu aseesimehe ametikoha kaotamine ei tähenda loobumist oma põhimõtetest ega tööst valla heaks. Jätkan volikogu liikmena tööd ning jälgin ka edaspidi tähelepanelikult, kuidas kasutatakse maksumaksja raha ja milliseid otsuseid tehakse Anija valla tuleviku kujundamisel. Minu jaoks on kõige olulisem, et vallas säiliks sisuline arutelu ja erinevate arvamuste austamine.

Suik lisas: Demokraatia ei tähenda üksnes enamuse võimu, vaid ka õigust esitada ebamugavaid küsimusi. Mina kavatsen seda õigust kasutada ka edaspidi.

Marek Suiki umbusaldamisele eelnes pikk ja pingeline periood Anija Vallavolikogus. Pinged, mis olid keenud juba kevadest:

23. aprillil andsid viis valimisliidu Uuenev Anija vald liiget Marek Suik, Vahur Värk, Peep Kask, Margus Olesk ja Joonas Kuuskla sisse umbusaldusavalduse arengu- ja eelarvekomisjoni esimehe Margus Nõlvaku vastu. Süüdistused Nõlvaku aadressil olid mitmekesised ja tõsised: talle heideti ette põhjuseta puudumisi volikogu istungitelt, huvide konflikti eiramist ja ebaläbipaistvat juhtimist.
Süüdistuste tuum peitus eelkõige kodanik Viljar Robase pöördumise arutelus, mis puudutas Rallipere töökojahoonele 2016. aastal väljastatud kasutusluba. Marek Suik, kui umbusaldajate esindaja, kordas 7. istungil üle peamised etteheited, mis keskendusid 12. märtsil toimunud komisjoni istungile. Suiki sõnul arutati kodaniku muret vaid komisjonis ja otsustati vastata nii, justkui volikogu oleks vastuse andnud. Komisjoni liikmed olid eriarvamusel ja selgust ei olnud, selgitas Suik. Eelkõige heideti Nõlvakule ette, et ta jättis arutelust taandamata isiklikke huve omavad isikud revisjonikomisjoni esimehe Triinu Allipere ja vallavanem Riivo Noore. Lisaks tõsteti esile Nõlvaku kolme järjestikust puudumist volikogu istungitelt, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 19 kohaselt aluseks volituste peatamisele. Samuti toodi välja, et istungil summutati teadlikult Marek Suiki tõstatatud Keldrimäe kinnistu septikute arutelu, mis hiljem siiski volikogu ametlikku vastuskirja ilmus.

Margus Nõlvak lükkas omakorda süüdistused tagasi. Ta toonitas, et on varasemalt olnud uhke Anija valla konstruktiivsete arutelude üle, kuid tunnistas, et olukord on oluliselt muutunud: "Nüüd, kuhu me täna jõudnud oleme seda enam ei ole. Asjad lähevad hapuks siis, kui volikogu liikmetel hakkavad mängu tulema isiklikud huvid." Nõlvak vihjas otsekoheselt, et käesolevate pingete ja "vimma" juured ulatuvad eelmise volikogu koosseisu lõppu, mil Marek Suik jäi valla lumelükkamise hankest kõrvale, kuna ta ise sellel ei osalenud. Nõlvak möönis, et on tõesti kolm korda istungilt puudunud, kuid rõhutas, et see pole volikogu tööd kuidagi pärssinud. Septikuteemalistele etteheidetele vastas Nõlvak otse ja teravalt: Marek, ma rääkisin sulle sa teadsid seda avaldust kirjutades väga hästi, et vallavalitsus on septiku suhtes juba nädalaid tagasi järelevalvemenetluse algatanud. See ei olegi volikogu, vaid vallavalitsuse teema.

Anija vallavolikogu 7. istungil 21. mail Margus Nõlvaku kaitsvat kõnet toimus hääletus tema umbusaldamise küsimuses. Istung kulmineerus Nõlvaku ülekaaluka võiduga umbusalduse poolt hääletas vaid 2 volikogu liiget, erapooletuks jäi 1 ja koguni 14 rahvasaadikut hääletasid vastu. Nõlvak säilitas oma koha arengu- ja eelarvekomisjoni esimehena kindlalt.

Kuid sündmused võtsid koheselt ootamatu pöörde. Vahetult pärast tema enda umbusaldamise läbikukkumist, andis Margus Nõlvak volikogu esimehele üle uue umbusaldusavalduse seekord volikogu aseesimehe Marek Suiki vastu. See samm, mis toimus samal päeval, mil Nõlvak ise pääses umbusaldusest, andis Marek Suiki kommentaari "Kättemaks".

Anija vallast lahkub laste ja perede spetsialist Liis Põrk

Jarko Nõmme — Tue, 16 Jun 2026 22:10:57 +0300

Anija valla laste ja perede spetsialist Liis Põrk on esitanud lahkumisavalduse, paludes end ametikohalt vabastada omal soovil alates 2. juulist 2026. Põrk selgitab lahkumise peamise põhjusena palgaerinevusi teiste valdadega, kuigi tunneb tööst ja kolleegidest rõõmu.

Liis Põrk tõdes, et vaatamata maailma kõige ägedamale kollektiivile ja armastusele oma töö vastu, on tema jaoks lõpuks oluline ka töötasu. "Ametnike palgaandmed on avalik info. Samuti on avalik info, et vähemalt neli Ida-Harju valda on hiljuti otsinud või otsivad praegu lastekaitsetöötajaid ning pakuvad kohati kuni kolmandiku võrra kõrgemat töötasu," selgitas Põrk oma otsust.

Ametikohal töötamise suurima väljakutsena nimetas Põrk usaldusliku kontakti loomist peredega. "Võõrale inimesele oma kodu ukse avamine ja oma murede jagamine on arusaadavalt keeruline ning ebamugav. Seetõttu tunnustan kõiki neid peresid, kes on olnud valmis koostööks ja ühiste lahenduste otsimiseks, et panustada oma lapse heaolusse," lausus ta.

Lahkumisel soovis Liis Põrk Anija valla lapsevanematele avatud südant ja kõrvu oma lastega suhtlemisel. "Võtke iga päev hetk, et päriselt kuulata, kuidas teie lapsel läheb. Kallistage oma last ja öelge talle, et armastate teda. Need lihtsad hetked võivad olla palju olulisemad, kui me igapäevaelus arvata oskame,". Samuti tänas ta südamest kõiki kolleege ja koostööpartnereid, kellega on tal olnud võimalus koos töötada. "Olen selle aja jooksul palju õppinud ning jään Anija vallale ja siinsetele inimestele alati kaasa elama," lisas Põrk.

Anija valla haridus- ja sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass sõnul hindab vallavalitsus kõrgelt Liis Põrk panust Anija valla perede ja laste heaolu toetamisel ning tunneb siiralt kahju tema lahkumise pärast. Svetlana Lass kinnitas, et kuigi töökorraldus võib lühiajaliselt olla mõjutatud, tagatakse teenuste järjepidevus tööülesanded jaotatakse ajutiselt teiste meeskonnaliikmete vahel ning lapsed ja pered abita ei jää.

Konkurss uue laste ja perede spetsialisti ametikoha täitmiseks on juba välja kuulutatud ning kandideerimise tähtaeg on 25. juuni 2026.

Anija vallal on uus noortekeskuse juhataja Kätlin Takk

Jarko Nõmme — Tue, 16 Jun 2026 21:37:55 +0300

Enne ametisse asumist uuris Anija vald Kätlinilt, millist noortekeskust ja noorsootööd ta Anija valda luua soovib.

Noortekeskuse juhina soovin luua keskkonna, kus iga noor tunneb, et ta kuulub siia, on väärtustatud ja kuulatud. Minu jaoks ei ole noortekeskus ainult koht, kus aega veeta, vaid võimaluste keskus, kus sünnivad ideed, kasvab enesekindlus ja kujunevad olulised suhted.

Soovin, et meie valla kõik kolm noortekeskust oleksid noori kaasavad ja nähtavad paigad, kus noored ei ole vaid tegevuste tarbijad, vaid nende loojad. Tahan toetada noorte omaalgatusi, ettevõtlikkust, kogukonnas osalemist, lisaks arendada rahvusvahelisi võimalusi läbi välisvabatahtlike kaasamise kui ka Erasmus+ projektide.

Pean väga oluliseks koostööd koolide, perede ja kogukonnaga, et noorel oleks tugev võrgustik ning lõimitud tegevused. Noortekeskus peab olema koht, kus väärtustatakse erinevusi, toetatakse vaimset heaolu ning luuakse turvalisi ja usalduslikke suhteid. Loodan, et koostöös Anija Valla Noortekoguga saame noorsootöö piire nihutada noortekeskustest kaugemale.

Anija vallavalitsus külastas Lääne-Nigula kolleege kogemusvahetuseks

Jarko Nõmme — Tue, 16 Jun 2026 18:59:07 +0300

Lääne-Nigula poolt võttis külalised vastu hariduse, sotsiaal- ja noorsootöö valdkondade abivallavanem Tuuli Varik, kelle sõnul oli kohtumise fookuses sotsiaalvaldkonna ja haridusega seotud küsimused, samuti kaasamine ning teenuste kättesaadavus hajaasustusega piirkondades.

Foto: Lilja Piibeleht-Tarassov

Anija vallavalitsuse registripidaja-referent Kristiina Hallik märkis, et visiit toimus traditsioonilise kogemusvahetuse raames. Tema sõnul püüavad omavalitsused kord aastas külastada mõnda Eesti omavalitsust, et tutvuda erinevate praktikate ja lahendustega ning jagada kogemusi kohaliku elu korraldamisel.

Kristiina Halliku sõnul annavad kogemusvisiidid alati kaasa uusi mõtteid ja vaatenurki, mida saab kaaluda ka oma valla arengus. Tema sõnul on omavalitsuste vaheline kogemuste vahetamine oluline, sest see aitab õppida üksteise headest praktikatest ning leida elanike jaoks paremaid ja tõhusamaid lahendusi.

Kohtumisel käsitleti mitut valla toimimise seisukohast olulist valdkonda, sealhulgas haridust, sotsiaalvaldkonda, noorsootööd, kaasamist ja teenuste kättesaadavust.

Anija mõisa aidas avati valla harrastuskunstnike maalinäitus

Jarko Nõmme — Sun, 14 Jun 2026 23:34:45 +0300

Anija mõisa aida teisel korrusel on sel suvel ruum, kus ei kiirustata. Seal ei astuta lihtsalt läbi, et midagi kiiresti ära vaadata. Seal on maalid, mille ees tuleb peatuda. Seal on tööd, mis on sündinud vaikuses, kodudes, ateljeedes, töötubades, võib-olla köögilaua ääres või mõnes nurgas, kus inimene on leidnud hetke iseendale. Nüüd on need hetked tõstetud avalikku ruumi.

Teist korda toimuv Anija valla maalijate suvine ühisnäitus ei ole ainult kunstisündmus. See on kogukondlik eneseavaldus. See on märk sellest, et kohalik kultuur ei sünni üksnes lavadel, kontserdisaalides või suurtes keskustes. See sünnib ka siis, kui inimene võtab pintsli või pliiatsi kätte ja hakkab tegema midagi, mis on talle oluline.

Näituse eestvedaja Eve Kruuse on öelnud ühe lause, mis võtab kogu ettevõtmise tuuma kokku: Mis on kohalik kultuur? Eks ikka see, mida me ise teeme. Või tegemata jätame.

See näitus ongi tehtud. Mitte ainult korraldajate poolt, vaid kõigi nende inimeste poolt, kes on oma loomingu koduseinte vahelt välja toonud ja vaatajate ette usaldanud.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Valla maalijad ühes väärikas ruumis

Tänavusel näitusel osalevad Sirje Voolmaa, Maria Markna, Erkki Artamonov, Ksenija Gaituk, Helena Hanni, Annely Pakkane, Riina Rosin Steiner, Vahur Agar, Anne Tammaru, Katrina Orusalu, Egne Aavik, Kelly Kruusmann, Oksana Tkachenko, Jüri Sikka, Halje Piibeleht, Piret Gailit, Eve Kruuse ja Sirje Saar.

Nende nimede taha ei mahu üks ühine stiil ega üks läbiv teema. Just see muudabki väljapaneku elavaks. Ühes ruumis kohtuvad erinevad käekirjad, värvitunnetused, kujundid, tehnikad ja hoiakud. Mõni töö võib olla vaoshoitud ja vaikne, teine julgem ja jõulisem. Mõni kõnetab värviga, teine kompositsiooniga, kolmas meeleolu või kujundiga, mis jääb vaatajat saatma ka pärast näituselt lahkumist.

See ei ole näitus, kus vaatajale antakse ette üks kindel tõlgendus. Pigem avaneb iga töö kui omaette kohtumine. Mõni pilt kutsub ligi kohe, mõni vajab teist või kolmandat pilku. Mõni võib jääda esialgu vaikseks, aga hakata kõnelema alles siis, kui vaataja endale aega annab.

Seda mõtet rõhutas Eve Kruuse ka näituse avamisega seotud mõtetes. Tema sõnul ei pea maali ees alati küsima, mida seal täpselt kujutatud on või mida autor tahtis öelda. Kunst ei pea olema lahendatav ülesanne.

Kui vaataja tuleb näitusele maale vaatama, siis ega ei peagi alati mõtlema nii, et no vaatame, mis siin täpsemalt on, mis siin kujutatud on, ütles Kruuse.

Olulisem on peatuda ja lubada pildil endaga midagi teha.

Võib-olla on mõistlik võtta endale aega ja mitte kiirustades läbi kõndida. Vaadata, mida pilt sulle ütleb, kuidas ta sind kõnetab, sõnas ta.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Näitus sündis vajadusest anda maalijatele nähtav väljund

Anija valla maalijate suvise ühisnäituse taga ei ole juhuslik mõte teha üks järjekordne kultuurisündmus. Selle taga on väga konkreetne tähelepanek: vallas on inimesi, kelle jaoks maalimine on oluline, kuid kelle loomingul ei olnud piisavalt nähtavat väljundit.

Eve Kruuse sõnul oli ta juba varem märganud, et Anija vallas on mitmeid inimesi, kes maalivad. Samal ajal ei olnud selge, kus ja kuidas nad oma töid laiemalt näidata saaksid.

Olin varem tähele pannud, et meie vallas on päris mitmete inimeste kireks maalimine, aga ma ei teadnud, et inimestel oleks väljundit, kus oma töid näidata, ütles Kruuse.

See tähelepanek muutus näituseks. Mitte ainult seetõttu, et maalid väärisid seinu, vaid seetõttu, et ka maalijad väärisid hetke, kus nende tööde ees seisatakse.

Kruuse on toonud võrdluse teiste kultuurivaldkondadega. Kohalikus elus on harjutud, et lauljad laulavad, tantsijad tantsivad, pillimehed mängivad ja rahvas näeb neid esinemas. Maalijate puhul on olukord teine. Nende töö sünnib sageli üksi ja jääb tihti varju.

Kui iga tantsumemm ja laulja saab oma oskuseid näidata ja publik teab vaata et nende tantse ise juba peast, siis maalijatel puudus igasugune väljund, ütles Kruuse.

See lause on üks selle näituse olulisemaid väljaütlemisi. See ei ole etteheide, vaid täpne kirjeldus nähtamatust osast kohalikus kultuuris. Kui laulja hääl kostab saali ja tantsija samm jõuab publikuni, siis maalija töö võib jääda aastateks koduseinale, kausta või nurka. Näitus muudab selle olukorra. See toob maalija vaikse töö kogukonna ette.

Ikka sama et inimestel oleks kus oma loomingut näidata, võttis Kruuse näituse eesmärgi kokku.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Kodudes ja vaikuses sündinud tööd astuvad avalikkuse ette

Maalimine on sageli üksildane tegevus. See ei tähenda üksindust kurvas mõttes, vaid keskendumist. Inimene loob midagi enda seest ja enda rütmis. Pilt valmib sammhaaval. Mõnikord kiiresti, mõnikord kaua. Mõnikord on algne mõte selge, mõnikord hakkab töö suunda leidma alles tegemise käigus.

Näituse avamise mõtetes kõlas Kruuse tähelepanek, et kõik see, mis sünnib tavaliselt varjatult, peab ühel hetkel saama võimaluse nähtavale tulla.

Kõik, mis valmib kuskil üldjuhul üksinduses, ateljees, töötoas, köögilaua taga, tuleb ühel hetkel nii-öelda väljapanekule panna. Loomulikult ei pea, aga igal loovartuuril on piisavalt edevust, et seda mingil hetkel tahta, ütles Kruuse.

Selles lauses on huumorit, aga ka tõde. Loov inimene ei pruugi alati otsida tähelepanu, kuid loomingul on loomulik soov jõuda vaatajani. Pilt ei pruugi vajada aplausi, kuid ta vajab pilku. Kui töö jääb igaveseks ainult tegijale, jääb osa selle võimalikust elust sündimata.

Näitus annabki maalidele teise elu. Koduses ruumis on maal isiklik. Näitusesaalis muutub see kohtumiseks. Autor on midagi öelnud, vaataja vastab oma mõtetes. See vastus ei pruugi kunagi jõuda autorini sõnades, kuid kohtumine on toimunud.

Me ei tule näitusele ainult pilte vaatama, tuleme kohtuma autorite vaadetega. Iga töö siin ruumis on mingis mõttes vestluse algus. Maalija ütleb midagi ja vaataja vastab oma mõtetes, sõnastas Kruuse.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Anija mõis kui ruum, mis annab loomingule väärikuse

Näitusepaigaks valitud Anija mõisa ait ei ole juhuslik taust. See on osa kogu väljapaneku mõjust. Ajalooline hoone loob keskkonna, kus maalid ei kao argise müra sisse. Aida teine korrus annab töödele õhku, vahemaad ja väärikust.

Eve Kruuse on Anija mõisa valikut selgitanud väga konkreetselt.

Väärikas ja ajalooline keskkond! Mõisa aida teisel korrusel on avar ruum maalide väärikaks eksponeerimiseks, ütles ta.

Just selline ruum on kohalike loojate jaoks oluline. Kui inimene toob oma töö avalikkuse ette, peab ka väljapaneku koht andma märku, et see looming on väärtustatud. Näitus ei ole lihtsalt maalide seinale riputamine. See on tervik ruum, valgus, vaikus, liikumine tööde vahel ja tunne, et igal pildil on oma koht.

Tänavuse näituse puhul on oluline ka see, et ruum on saanud paremad võimalused tööde eksponeerimiseks. Eelmisel suvel lubasid vallavanem Riivo Noor ja volikogu esimees Jaanus Kalev, et Muinsuskaitseametiga lepitakse kokku riputussüsteemide paigaldamine ning eraldatakse raha nende ostmiseks. Tänaseks on see lubadus täidetud.

Eelmisel suvel, näituse avamisel, lubasid nii vallavanem Riivo Noor kui ka volikogu esimees Jaanus Kalev, et Muinsuskaitseametiga lepitakse kokku riputussüsteemide paigaldamiseks, samuti lubati eraldada raha nende ostmiseks. Meest sõnast, härga sarvist nii ka tehti. Aitäh vallale! ütles Kruuse.

See on näide sellest, kuidas üks kultuuriline algatus saab kasvada siis, kui sellele antakse praktiline tugi. Riputussüsteem võib kõlada tehnilise detailina, kuid tegelikult on see väga oluline. See tähendab, et ruum saab valmis olema ka tulevasteks näitusteks. See tähendab, et loomingut ei käsitleta ajutise kõrvaltegevusena, vaid millekski, millele tehakse päriselt koht.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Jaanus Kalev: kunstnik toob vaataja ette oma hinge

Näituse avamisel kõneles ka Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, kes tunnustas kohalikke kunstnikke ja rõhutas, et nende töödes on midagi palju enamat kui lihtsalt pilt seinal.

Aitäh, kunstnikud. Kui ma eelmisel aastal Eve kutsel siia tulin, ei osanud midagi arvata. Ma ei osanud arvata, et Anija vallas on hea käega ja hea pintsliga inimesi niivõrd palju, ütles Kalev.

See tunnustus on oluline, sest näitus on teist aastat järjest toonud nähtavale loomejõu, mis oli vallas olemas juba varem, kuid ei pruukinud olla avalikkusele samal määral nähtav. Kalevi sõnul annab iga inimene, kes pintsli või pliiatsi kätte võtab, vaatajale midagi väga isiklikku.

Iga Anija valla inimene, kes on pintsli või pliiatsi kätte võtnud, ta tegelikult toob meile oma hinge. Ta tahab meile midagi ütelda, sõnas Kalev.

See on üks näituse tugevamaid mõtteid. Maal ei ole ainult ese ega dekoratsioon. See on autori jälg. Selles on tema valikud, tema tähelepanekud, tema julgus, tema kõhklused ja tema viis maailmaga suhestuda. Mõnikord on see väga otsene, mõnikord varjatud. Mõnikord ei saa vaataja kõigest kohe aru, kuid see ei tähenda, et töö ei kõneleks.

Kalev juhtis tähelepanu ka sellele, et kunsti mõistmine ei pruugi toimuda esimese hetkega.

Eks maalide ja joonistustega on niimoodi, ega me esimese minutiga seda õiget sügavust ja mõtet kätte ei saa, teinekord on teist vaatenurka vaja, ütles ta.

Selles mõttes sobib Anija mõisa ait näitusepaigaks väga hästi. See on ruum, mis lubab vaatenurka otsida. Seal ei pea kiirustama. Seal saab liikuda, eemalduda, tagasi tulla ja vaadata uuesti.

Mul on väga hea meel, et selle vaatenurga leidmiseks on kohalikud kunstnikud leidnud selle osa Anija mõisas. See on heas mõttes nagu rusikas silmaauku, märkis Kalev.

Oma sõnavõtu lõpetas ta tänusõnadega näituse eestvedajale ja lootusega kohtuda taas.

Suur tänu, Eve Kruuse, ja kohtume ka järgmisel aastal.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Näitus ei anna vastuseid, vaid avab paremaid küsimusi

Anija valla maalijate ühisnäitus ei püüa vaatajat ühes suunas juhtida. Sellel puudub üks kindel teema, mis kõik tööd ühte raamistikku suruks. Selline vabadus muudab näituse mitmekesiseks. Vaataja ei liigu mitte ühe loo sees, vaid paljude lugude vahel.

See ongi harrastuskunstnike ühisnäituse eriline jõud. Professionaalses kunstimaailmas hinnatakse sageli kontseptsiooni, terviklikku kuraatoripositsiooni ja teoreetilist raami. Kohalikul ühisnäitusel on väärtus teistsugune. Siin on näha, kuidas erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Iga autor toob kaasa oma käe, oma mälu, oma värvid ja oma sisemise rütmi.

Eve Kruuse sõnul ei pea looming alati andma lõplikke vastuseid.

Looming ei anna alati vastuseid, kuid ta aitab esitada paremaid küsimusi, ütles ta.

See mõte võiks saata iga külastajat, kes näitusele tuleb. Kunsti ees ei pea kohe otsustama, kas töö meeldib või ei meeldi. Ei pea kiirustama hinnanguga. Võib küsida hoopis: miks see pilt mind peatab? Miks mõni värv mõjub rahustavalt ja teine rahutult? Miks üks kujund tundub tuttav, kuigi ma ei tea, miks? Miks mõni töö jääb meelde alles hiljem?

Sellised küsimused ongi näituse osa. Need sünnivad vaataja sees. Maal võib olla vaikne, kuid selle mõju ei pruugi vaikida.

Parim kohtumine loominguga ei sünni mitte siis, kui püüame teost kohe ära seletada, see sünnib siis, kui anname endale hetke lihtsalt vaadata, märgata, mõelda, ütles Kruuse.

Selles lauses on üleskutse kõigile külastajatele. Mitte läbida näitust kohustusliku kultuuripeatusena, vaid võtta see aeg päriselt. Anda maalidele võimalus.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Loova inimese väljund on tema pidu ja tähetund

Näituse korraldamine tähendab palju nähtamatut tööd. Tuleb suhelda autoritega, koguda tööd, mõelda ruumile, paigutusele, avamisele, teavitusele ja paljule muule. Ometi ei taha Kruuse rõhutada raskusi. Tema sõnul erilisi väljakutseid ettevalmistamisel ei tekkinud, kuigi näituse installeerimisel tuleb ikka aeg-ajalt ootamatusi ette.

Eks näituse installeerimisel tuleb aeg-ajalt ikka ootamatusi ette, aga lõppkokkuvõttes sujus kõik kenasti, ütles ta.

Hoopis olulisem on tema jaoks mõte, mida näitus loovale inimesele tähendab.

Näituse ettevalmistamisel erilisi väljakutseid ei tekkinud. Küll aga tahan öelda üht. Loova inimese väljund on näitus. See on tema pidu ja tähetund, sõnas Kruuse.

See on näituse keskne sõnum. Kui inimene loob, siis ta teeb seda sageli ilma suurema tähelepanuta. Keegi ei näe kõiki katsetusi, ümbertegemisi, kahtlusi ega hetki, mil pilt ei liigu edasi. Valmis töö jõuab vaatajani, kuid selle taga on protsess, mida näeb enamasti ainult autor ise.

Näitusepäev muudab seda. Avamine on hetk, mil autor ei ole enam oma tööga üksi. Tema maal ripub seinal teiste kõrval. Inimesed tulevad, vaatavad, küsivad, tunnevad ära, võib-olla tunnustavad. See võib olla väga suur asi ka inimesele, kes ei pea end professionaalseks kunstnikuks.

Kruuse sõnul teeb talle rõõmu, et inimesed julgevad oma loomingut näidata.

Mulle teeb siirast rõõmu see, et inimesed usaldavad iseennast ja julgevad oma loomingu vaatajate ette tuua, ütles ta.

Selle julguse taga on palju enamat kui soov näitusel osaleda. Oma loomingu näitamine tähendab ka valmisolekut olla nähtav. See tähendab, et inimene lubab teistel vaadata midagi, mis on sündinud tema käe ja sisemaailma koostöös. See nõuab usaldust iseenda vastu ja usaldust kogukonna vastu.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Kogukond peaks leidma aja, et tulla oma inimesi märkama

Üks Eve Kruuse tugevamaid sõnumeid puudutab kogukonna kohalolu. Näitus on loojate jaoks oluline, kuid selle mõju sõltub ka sellest, kas inimesed tulevad kohale. Mitte ainult juhuslikud külastajad, vaid lähedased, sõbrad, tuttavad, naabrid, vallarahvas.

Oleks nii kena, kui lähedased, sõbrad, kogukond leiaks selle pisukese aja ja tuleks maalijaid õnnitlema, maale vaatama, ütles Kruuse.

See on lihtne, kuid oluline palve. Kohaliku kultuuri elujõud ei sõltu ainult sellest, kas keegi midagi korraldab. See sõltub ka sellest, kas kogukond sellele vastab. Kui oma valla inimesed loovad, siis nende märkamine on osa kogukondlikust hoidmisest.

Anija valla maalijate näitus on võimalus teha midagi väga lihtsat: minna kohale. Vaadata oma inimeste töid. Tunnustada neid kohaloluga. Mõnikord ei olegi vaja pikki sõnu. Piisab sellest, et inimene tuleb, seisab töö ees ja ütleb hiljem autorile: ma nägin.

Sellised hetked võivad loojale palju tähendada. Eriti siis, kui looming on seni olnud pigem isiklik ja varjus.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Eelmine suvi andis kinnituse, et sellist näitust on vaja

Tänavune näitus on järjekorras teine suvine Anija valla maalijate ühisnäitus. Esimene toimus eelmisel suvel ning selle vastuvõtt andis korraldajatele kindlust, et kohalike maalijate looming kõnetab publikut.

Eelmisel suvel läks sündmus imehästi. Maale oli väljas pisut üle 60 ja avamisel oli tööde vastu huvi suur, ütles Kruuse.

See kogemus näitas, et vallas ei ole puudu ei loojatest ega publikust. Puudu oli pigem kohast ja võimalusest, kus need kaks poolt kokku viia. Kui ruum tekkis, täitus see tööde ja inimestega.

Lisaks suvisele näitusele oli veebruaris väiksem väljapanek koolis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. See näitab, et kohalike maalijate loomingu esitlemine ei ole jäänud üheks juhuslikuks ettevõtmiseks, vaid on hakanud leidma kohti erinevates sündmustes ja ruumides.

Samas ei kiirusta Kruuse suvist näitust veel traditsiooniks nimetama.

Kuigi jah, suvist näitust teeme teist korda, ei nimetaks ma seda veel traditsiooniks. Selleks läheb veel natuke aega, ütles ta.

See ettevaatlikkus mõjub usutavalt. Traditsioon ei sünni sellest, et midagi tehakse kaks korda. Traditsioon sünnib siis, kui kogukond hakkab seda ootama, kui osalejad tahavad tagasi tulla ja kui sündmus leiab oma kindla koha kohalikus kultuurirütmis.

Ometi on suund olemas. Kruuse kinnitas, et plaan on näitus korraldada ka järgmisel suvel.

Jah, on plaan ka järgmisel suvel näitus teha. Kui aeg sealmaal, reklaamin välja, ütles ta.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Uutele osalejatele on uks avatud

Anija valla maalijate näitus ei ole suletud ring. Kui vallas on inimesi, kes maalivad või joonistavad ja soovivad tulevikus oma töid näidata, on võimalus olemas.

Kruuse sõnul ei ole osalemise mõte keeruline.

Ega midagi keerukat pole tuleb minuga ühendust võtta ja oma maalid näitusele esitada. Nii lihtne ongi, ütles ta.

See lihtsus on oluline. Paljud inimesed, kes loovad midagi omaette, ei pruugi end ise esile pakkuda. Võib tunduda, et töö pole piisavalt hea, et näitusele minna, või et näitus on mõeldud kellelegi teisele. Sellised kahtlused on loova inimese puhul tavalised.

Just seetõttu on oluline, et näitus annab signaali: kui sa lood, siis sinu töö võib leida koha. See ei tähenda, et iga inimene peab tingimata avalikkuse ette tulema. Aga võimalus on olemas. Ja mõnikord ongi vaja vaid kutset, et inimene julgeks oma loomingut jagada.

Müük ei ole näituse peamine mõõdupuu

Kunstinäituste puhul kerkib sageli küsimus, kas töid saab osta. Ka Anija valla maalijate näitusel võib mõni külastaja leida teose, mis teda kõnetab nii tugevalt, et ta soovib selle endale koju viia.

Samas on oluline jääda faktide juurde: näituse avamise järel ei olnud Eve Kruuse teadaolevalt veel ühtegi maali müüdud.

Näitus avati alles ja minule teadaolevalt ühtki maali pole veel müüdud, ütles Kruuse.

See ei muuda näituse väärtust väiksemaks. Vastupidi, see aitab meenutada, et väljapaneku esmane eesmärk ei ole müügiedu, vaid kohalikele loojatele nähtavuse andmine. Maalide väärtus ei seisne ainult hinnasildis. Mõne töö mõju võib olla puhtalt vaataja sees. Mõni pilt jääb meelde, mõni kutsub tagasi, mõni tekitab mõtte, mida inimene kannab edasi.

Kui keegi siiski soovib mõne teose soetada, soovitab Kruuse lähtuda eelkõige isiklikust kontaktist.

Kui endale mõnda teost soetada, siis üks lihtne asi, millega arvestada, on ikka kindlasti see, et vaatamata hinnale või ükskõik millisele muule tegurile, peaks teos sind tõepoolest kõnetama. Et see sulle korda läheks, midagi tähendaks, ütles ta.

See on hea nõuanne ka laiemalt. Kunsti ostmine ei peaks algama ainult hinnast, sobivast mõõdust või seinavärvist. Kõigepealt peaks tekkima tunne, et see töö puudutab. Et selles on midagi, mille juurde tahaks tagasi tulla.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Kohalik kultuur sünnib siis, kui keegi teeb ja teised tulevad kaasa

Anija valla maalijate näituse puhul on oluline rääkida ka toetajatest. Sellised ettevõtmised ei sünni ainult ühe inimese tahtest, kuigi üks inimene võib olla algataja ja eestvedaja. Näitus vajab ruumi, korraldust, tuge, abilisi ja toetajaid.

Kruuse on rõhutanud, et toetajate nimetamine ei ole tühi reklaam, vaid aus tunnustus nende panusele.

See ei ole mingi odav reklaam eraärile või asutusele. Lihtsalt kui nemad ei toetaks, ei teeks ma üksinda ju midagi, ütles ta.

Tänu kuulub Anija vallale, vallavanem Riivo Noor, volikogu esimehele Jaanus Kalevile, mõisajuht Kadri Raudkivile, mõisa haldus- ja müügijuhile Irma Adamsile ning toetajatele Fizul, Kehra Pagar, AnoMari kodused maitsed, Kehra Lillepood Lilleke, Anija Mõisakohwik InnAmorata ja Liviko.

Selline koostöö näitab, kuidas kohalik kultuur tegelikult toimib. Üks inimene märkab vajadust. Teised annavad ruumi, vahendid või abi. Kunstnikud toovad tööd. Kogukond tuleb vaatama. Kui need osad kokku saavad, sünnibki midagi, mis on suurem kui üksik näitus.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Miks see näitus on Anija vallale oluline

Anija valla maalijate ühisnäitus on oluline mitmel põhjusel. Esiteks annab see nähtavuse inimestele, kelle looming võib muidu jääda koduseinte vahele. Teiseks loob see kogukonnale võimaluse kohtuda oma inimeste sisemaailmaga. Kolmandaks kinnitab see, et kohalik kultuur ei piirdu ainult sellega, mida juba harjumuspäraselt nähakse.

Maalijate näitus avardab pilti sellest, kes meie kõrval elavad. Inimene, keda tuntakse naabri, töökaaslase, tuttava või kogukonnaliikmena, võib osutuda ka loojaks, kellel on oma väga isiklik visuaalne keel. Näitus lubab näha seda külge, mis argielus ei pruugi avaneda.

See muudab kogukonna tihedamaks. Mitte lärmakalt ega loosunglikult, vaid vaikselt. Kui inimene näeb teise loomingut, näeb ta teda natuke teistmoodi. Võib-olla sügavamalt. Võib-olla tähelepanelikumalt.

Sellised sündmused aitavad ka väiksematel kohtadel ja kogukondadel mõista, et väärtuslik kultuur ei pea alati tulema väljastpoolt. Sageli on see juba olemas. Küsimus on selles, kas sellele tehakse ruumi.

Anija mõisa ait on praegu selline ruum.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Näitus, mis võib kasvada traditsiooniks

Kuigi Eve Kruuse ei nimeta suvist näitust veel traditsiooniks, on selles ettevõtmises juba traditsiooni alguse märke. Teist aastat järjest kogunevad Anija valla maalijad ühisnäitusele. Publikul on võimalus tulla. Vallal ja mõisal on olnud roll ruumi ja tingimuste loomisel. Osalejad saavad kogemuse, et nende looming kuulub avalikku ruumi.

Traditsioon ei teki käsu peale. See kasvab siis, kui sündmus osutub vajalikuks. Kui inimesed küsivad selle järele. Kui autorid tahavad taas osaleda. Kui vaatajad mäletavad eelmist korda ja tulevad uuesti. Kui järgmine suvi ei tundu enam juhus, vaid oodatud jätk.

Anija valla maalijate näitusel on selleks eeldused olemas. Eelmine suvi läks hästi. Tänavune näitus on avatud. Järgmiseks suveks on plaan olemas. Ja mis kõige tähtsam vallas on inimesed, kes loovad.

Aeglane kohtumine maalidega

Näituse külastaja võiks Anija mõisa aida teisele korrusele minna teadmisega, et seal ei pea midagi tõestama. Ei pea olema kunstiharidust. Ei pea teadma, mida iga töö tähendab. Ei pea oskama hinnata, kas üks või teine lahendus on tehniliselt parem. Võib lihtsalt vaadata.

Mõne töö ees võib peatuda kauem. Mõne juures võib tekkida äratundmine. Mõni võib jääda arusaamatuks, ja ka see on lubatud. Kunst ei pea alati avanema lõpuni. Mõnikord jääbki alles väike saladus, mis teeb teose huvitavaks.

Kui minna näitusele kiirustades, võib näha seinu ja pilte. Kui minna aeglasemalt, võib kohtuda inimestega nende tööde kaudu. See on suur erinevus.

Kruuse mõte, et vaataja tuleb kohtuma autorite vaadetega, on siin keskne. Maalija on midagi alustanud. Vaataja jätkab seda oma pilguga. Nii sünnibki vaikne dialoog, milles ei pea kõlama ühtegi sõna.

Foto: Jarko Nõmme - Anijauudised.ee

Avatud kutse kogu vallarahvale

Anija mõisa aidas avatud teine Anija valla maalijate suvine ühisnäitus on kutse kõigile, kes tahavad näha, mida kohalikud inimesed loovad. See on kutse neile, kes tunnevad osalejaid isiklikult, aga ka neile, kes ei tunne ühtegi autorit. See on kutse kunstihuvilisele, juhuslikule möödujale, perele, sõpruskonnale, suvekülalisele ja vallainimesele, kes pole ehk ammu mõisa aita sattunud.

Näitus ei vaja suurt pidulikkust. Vaja on vaid tulla. Astuda Anija mõisa aida teisele korrusele. Anda endale aega. Vaadata. Märgata. Mõelda.

Sest selles ruumis on rohkem kui maalid. Seal on inimeste julgus näidata, mida nad on loonud. Seal on kohaliku kultuuri elav tõestus. Seal on Anija valla inimeste käed, värvid ja vaated.

Anija valla maalijate suvine ühisnäitus on avatud Anija mõisa aida teisel korrusel 7. juunist 5. juulini teisipäevast pühapäevani kell 12.0019.00.

Kui minna, siis mitte kiirustades. Mitte ainult läbi astudes. Vaid nii, nagu Eve Kruuse soovitas võtta hetk, vaadata, märgata ja lasta maalidel end kõnetada.

Rohkem pilte:

Lastetare lasteaias tekitavad rühmade ümberkorraldused vanemates ja õpetajates muret

Jarko Nõmme — Mon, 08 Jun 2026 18:33:43 +0300

Pöördumise järgi on peamine mure see, et hästi toimivad rühmad lõhutakse ning lapsed peavad harjuma uute kaaslaste ja õpetajatega. Kirja saatja hinnangul võib see kahjustada laste turvatunnet, sõprussuhteid ja sidet usalduslike täiskasvanutega. Samuti väidetakse pöördumises, et õpetajate ja lapsevanemate vastuväiteid ei ole piisavalt arvesse võetud.

Kehra Lasteaedade direktor Kristi Huusi selgitab, et ümberkorralduse eesmärk on luua lastele stabiilsem arenguteekond ning vähendada vajadust laste korduvaks ümberpaigutamiseks tulevikus.

Lastetare majas on aastaid olnud olukord, kus samavanuselisi lapsi on rohkem kui ühe rühma jagu ning seetõttu on erinevatel aastatel tulnud lapsi ümber paigutada, ütles Huusi.

Tema sõnul soovitakse nüüd kujundada vanusepõhine rühmastruktuur, et lapsed saaksid võimalikult varakult oma eakaaslastega koos kasvada, õppida ja sõprussuhteid kujundada. Direktor lisas, et muudatus ei puuduta vaid üht rühma või õppeaastat, vaid on osa pikemaajalisest plaanist.

Huusi sõnul on plaani koostamisel arvestatud laste arvu prognoose, keelekümblusrühma tegevuse lõppemist, rühmade täituvust ning lasteaia tulevikuvajadusi.

Vanemad kardavad mõju laste turvatundele

Pöördumises märgitakse, et rühmade ja õpetajate vahetamine võib lastele kaasa tuua stressi ning mõnel juhul ka trauma. Pöördumise koostaja hinnangul lõhutakse muudatustega laste sõprussidemeid ja turvalisi suhteid õpetajatega.

Huusi sõnul on laste heaolu olnud kogu protsessi keskmes.

Ükski otsus ei ole tehtud eesmärgiga laste turvatunnet või heaolu vähendada, ütles ta.

Direktor lisas, et lasteaed mõistab muutustega kaasnevat ebakindlust nii laste kui ka perede jaoks. Tema sõnul näitab lasteaedade igapäevane kogemus, et lapsed kohanevad uute olukordadega üldjuhul hästi, kui neid selles protsessis toetatakse.

Kohanemise toetamiseks teevad Huusi sõnul koostööd õpetajad, tugispetsialistid, lapsevanemad ja juhtkond.

Seadus ei nõua sellist ümberkorraldust

Pöördumises väidetakse, et juhtkond on põhjendanud muudatusi seadusest tuleneva kohustusega, kuid lapsevanemate ja õpetajate hinnangul sellist nõuet ei ole.

Huusi kinnitas, et seadus ei kohusta lasteaeda just sellist ümberkorraldust tegema ega nõua üksnes vanusepõhiste rühmade moodustamist.

Küll aga näeb nii alusharidusseadus kui ka Kehra Lasteaedade põhimäärus ette, et rühmade moodustamise eest vastutab direktor, kes peab seejuures arvestama laste vanust, arenguvajadusi, lasteasutuse võimalusi ja töökorraldust, selgitas ta.

Direktori sõnul annab seadus võimaluse moodustada erinevat tüüpi rühmi ning jätab konkreetse korralduse kujundamise lasteaia pidaja ja direktori pädevusse.

Kaasamise üle eri arusaamad

Pöördumise järgi on lapsevanemate ja õpetajate kriitika keskmes ka see, et otsused tehti enne sisulist arutelu. Kirjas leitakse, et kuigi muresid on esitatud, ei ole juhtkond olnud valmis otsuseid ümber vaatama ega alternatiive kaaluma.

Huusi sõnul on õpetajaid, hoolekogu ja lapsevanemaid muudatustest teavitatud ning nendega kohtutud ja vesteldud.

Mõistan, et kõik osapooled ei pruugi tehtud otsustega nõustuda. Samas ei tähenda kaasamine alati seda, et kõik ettepanekud saavad realiseeritud, ütles ta.

Direktor lisas, et juhtkonna ülesanne on kuulata ära erinevad vaated ning teha lõpuks otsus, mis lähtub kogu lasteaia laste huvidest ja asutuse tervikvaatest.

Tema sõnul on viimase kuu jooksul kohtutud hoolekoguga ja lapsevanematega, vastatud küsimustele ning vesteldud õpetajatega. Vajadusel jätkatakse individuaalseid arutelusid ka edaspidi.

Töötajate rahulolematus

Toimetusele saadetud pöördumises viidatakse ka õpetajate rahulolematusele. Kirja järgi kaaluvad mitmed töötajad töökoha vahetamist, kuna ei nõustu juhtimisstiili ega kavandatavate muudatustega. Samuti väidetakse, et osa õpetajaid kardab oma arvamust avalikult väljendada.

Huusi sõnul töötab Kehra Lasteaedades üle 70 inimese ning suuremas organisatsioonis esineb paratamatult erinevaid arvamusi.

Mulle ei ole teada juhtumeid, kus töötajaid oleks nende arvamuse avaldamise tõttu represseeritud, ütles direktor.

Tema sõnul peab ta oluliseks avatud suhtlust ning töötajatel on võimalus oma ettepanekuid ja seisukohti juhtkonnaga jagada. Huusi lisas, et muudatused tekitavad arutelusid ja erinevaid arvamusi, kuid tema eesmärk juhina on hoida koostöist töökeskkonda ning toetada töötajaid ja meeskondi muutuste elluviimisel.

Muudatustega jätkatakse

Küsimusele, kas tekkinud vastuseisu valguses ollakse valmis kavandatud muudatusi peatama või ümber vaatama, vastas Huusi, et praegu jätkub muudatuse elluviimine vastavalt kavandatud tegevustele.

Samas kinnitas ta, et lapsevanemate küsimusi kuulatakse jätkuvalt ning lastele pakutakse ülemineku toetamiseks võimalusi. Töötajatel on tema sõnul samuti võimalik pöörduda küsimuste, mõtete ja ettepanekutega.

Kui ilmneb üksikuid juhtumeid, kus lapse vajadustest tulenevalt on vajalikud erilahendused, vaatame need alati individuaalselt üle, ütles Huusi.

Direktori sõnul ei ole eesmärk viia muudatusi läbi iga hinna eest, vaid tagada lastele turvaline, arengut toetav ja jätkusuutlik õpikeskkond nii praegu kui ka tulevikus.

Abivallavanem Tiina Silem esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks

Jarko Nõmme — Sun, 07 Jun 2026 21:50:53 +0300

Anija vallavalitsuse dokumendiregisti info järgi esitas Tiina Silem 1. juunil 2026 Anija vallavanemale avalduse, milles palub lõpetada temaga sõlmitud töölepingu. Avalduse kohaselt soovib Silem, et tema viimaseks tööpäevaks oleks 30. juuni 2026.

Avaldus on adresseeritud Anija vallavanemale ning selles seisab lühidalt: Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping. Minu viimaseks tööpäevaks on 30. juuni 2026.

Anijauudised esitas 1. juunil päringu nii Tiina Silemile kui ka vallavanem Riivo Noorele, et saada täiendavaid selgitusi avalduse esitamise põhjuste ja edasiste sammude kohta. Seni ei ole kummaltki vastust laekunud.

Täiendame uudist, kui asjaosalised kommentaari annavad.

LIVE: Rahvakoosolek tuuleenergia teemal

Jarko Nõmme — Sun, 07 Jun 2026 14:53:19 +0300

Rahvakoosolek tuuleenergia teemal

Jäätmeveo hinnad tõusevad alates 1. juulist 2026 riiklik saastetasu ajab arved kõrgemaks

Jarko Nõmme — Wed, 03 Jun 2026 19:28:57 +0300

Anija Vallavalitsus rahuldas OÜ EKOVIR taotluse muuta korraldatud jäätmeveo teenustasusid Anija valla haldusterritooriumil. Vallavalitsuse 1. juuni 2026 korralduse kohaselt jõustuvad uued hinnad 1. juulil 2026.

Muudatus on seotud keskkonnatasude seaduse muudatustega, mille järgi rakenduvad alates 1. juulist uued saastetasumäärad jäätmete energiakasutusele ja kõrvaldamisele. Praktikas tähendab see, et kallimaks muutub eeskätt segaolmejäätmete käitlemine ehk nende jäätmete vedu ja käitlemine, mida ei koguta liigiti ning mis suunatakse põletusse või ladestatakse prügilasse.

Segaolmejäätmete kuupmeetrihind tõuseb

Segaolmejäätmete senine hind oli 27 eurot kuupmeetri kohta. Alates 1. juulist 2026 on uus hind 44,74 eurot kuupmeetri kohta. Hinnavahe on seega 17,74 eurot kuupmeetri kohta.

Täpne mõju iga majapidamise või korteriühistu arvele sõltub sellest, kui suur on kasutatav jäätmemahuti ja kui sageli seda tühjendatakse.

Näiteks:

140-liitrise segaolmejäätmete mahuti ühe graafikujärgse tühjenduse hind tõuseb seniselt 3,78 eurolt 6,26 eurole. Ühe tühjenduskorra hinnatõus on 2,34 eurot.
1100-liitrise mahuti ühe tühjenduse hind tõuseb seniselt 29,71 eurolt 49,21 eurole. Hinnatõus on 19,50 eurot.
2500-liitrise mahuti ühe tühjenduse hind tõuseb seniselt 67,51 eurolt 111,85 eurole. Hinnatõus on 44,34 eurot.

Uue hinnakirja järgi maksab näiteks 80-liitrise segaolmejäätmete mahuti regulaarne tühjendus 3,58 eurot, 240-liitrise mahuti tühjendus 10,74 eurot, 660-liitrise mahuti tühjendus 29,53 eurot ja 4500-liitrise mahuti tühjendus 201,33 eurot. Tellimusel ehk graafikuvälised tühjendused on üldjuhul kallimad.

Miks hind tõuseb?

Jäätmete käitlemisel tuleb maksta riiklikku saastetasu nende jäätmete eest, mis lähevad põletusse või prügilasse. Saastetasu ei kehtesta vald, vaid riik.

Saastetasu eesmärk on suunata inimesi jäätmeid paremini liigiti koguma ning motiveerida jäätmekäitlusettevõtteid rohkem materjale ringlusse võtma. Mida vähem jäätmeid satub segaolmejäätmete konteinerisse, seda väiksem on vajadus neid põletada või ladestada.

Anija Vallavalitsuse korralduses märgitakse, et hankeleping ja Anija valla jäätmehoolduseeskiri võimaldavad teenustasusid muuta juhul, kui hinnamuutus tuleneb riigipoolsetest maksudest või tasudest, mida jäätmevedajal ega jäätmekäitlejal ei olnud võimalik pakkumuse esitamise ajal ette näha.

OÜ EKOVIR peab jäätmevaldajaid muudetud teenustasudest teavitama vähemalt 30 päeva enne uute hindade rakendumist.

Liigiti kogumine aitab kulusid vähendada

Kuigi segaolmejäätmete hind tõuseb, rõhutab vald, et iga jäätmevaldaja saab oma kulusid vähendada. Kõige olulisem on vähendada segaolmejäätmete hulka.

Segaolmejäätmete mahutisse peaks jõudma ainult see, mida ei saa liigiti koguda. Valla info kohaselt moodustavad segaolmejäätmed ühe majapidamise jäätmetest tegelikult vaid umbes viiendiku. Suure osa jäätmetest moodustavad biojäätmed, pakendid, klaas, paber ja kartong, mida saab eraldi koguda.

Kui kõik need jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse, suureneb nii mahuti täitumine kui ka tühjendamise kulu. Samuti jäävad taaskasutatavad materjalid ringlusse võtmata.

Näide: kuidas pere saab arvet vähendada?

Kui neljaliikmeline pere kasutab 240-liitrist segaolmejäätmete mahutit ja laseb seda tühjendada regulaarselt, maksab ühe tühjenduskorra hind uue hinnakirja järgi 10,74 eurot.

Kui pere kogub eraldi biojäätmed, pakendid, klaaspakendid ning paberi ja kartongi, võib segaolmejäätmete kogus oluliselt väheneda. Sellisel juhul võib pere kaaluda väiksemat mahutit, näiteks 140-liitrist konteinerit, mille regulaarne tühjendus maksab 6,26 eurot.

See tähendab, et ühe tühjenduskorra pealt oleks vahe 4,48 eurot. Kui mahutit tühjendatakse näiteks kaks korda kuus, oleks võimalik kokkuhoid ligikaudu 8,96 eurot kuus.

Pakendite, paberi ja biojäätmete kogumine

Uue hinnakirja järgi on mitme liigiti kogutava jäätmeliigi regulaarne äravedu jäätmevaldajale soodne või tasuta.

Näiteks:

paberi ja kartongi regulaarne graafikujärgne tühjendus on hinnakirja järgi 0 eurot;
köögi- ja sööklajäätmete regulaarne graafikujärgne tühjendus on hinnakirja järgi 0 eurot;
klaaspakendijäätmete regulaarne tühjendus on 0 eurot;
segapakendijäätmete regulaarne tühjendus maksab 0,24 eurot kord.

See tähendab, et jäätmete liigiti kogumine ei ole üksnes keskkonnahoidlik, vaid aitab vähendada ka segaolmejäätmete mahuti täitumist ja seeläbi jäätmeveo kogukulu.

Kompostimine tuleb vallale teada anda

Biojäätmeid saab koguda eraldi mahutisse või kompostida oma kinnistul. Kui majapidamine kompostib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tekkekohal, tuleb sellest Anija Vallavalitsust teavitada.

Selleks tuleb esitada kompostimise avaldus koos fotoga kompostimisest Anija valla jäätmevaldajate registri iseteenindusportaali kaudu. Kui taotlus kinnitatakse, tehakse jäätmevaldajate registrisse märge, et kinnistul biojäätmeid kompostitakse. Sellisel juhul ei ole nende jäätmete üleandmine jäätmevedajale kohustuslik.

Ühismahuti võib olla lahendus naabritele ja korteriühistutele

Kui liigiti kogumise tulemusena tekib segaolmejäätmeid vähem, tasub üle vaadata nii mahuti suurus kui ka tühjendussagedus. Mõnel juhul võib mõistlik olla väiksema mahuti kasutuselevõtt, mõnel juhul harvem tühjendamine.

Samuti on võimalik kasutada ühismahutit. See tähendab, et lähestikku asuvad kinnistud või korteriühistud võivad võtta kasutusele ühise jäätmemahuti ning jagada sellega seotud kulusid.

Ühismahuti kasutamiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus Anija valla jäätmevaldajate registri iseteenindusportaali kaudu. Ühismahuti kasutajate arv ei ole piiratud, kuid mahuti suurus ja tühjendussagedus peavad vastama tegelikule jäätmetekkele.

Mida ei tohi panna segaolmejäätmete mahutisse?

Valla info kohaselt ei tohi segaolmejäätmete mahutisse panna jäätmeid, mis vajavad erikäitlust või tuleb koguda eraldi.

Sellised jäätmed on näiteks:

ehitusjäätmed;
ohtlikud jäätmed;
elektroonikajäätmed;
rehvid;
mööbel;
muud erikäitlust vajavad jäätmed.

Need tuleb viia jäätmejaama või vastavasse kogumispunkti. Sobimatud jäätmed võivad kaasa tuua mahuti tühjendamata jätmise ja lisatasu.

Suurjäätmed ja haljastujäätmed

Uues hinnakirjas on eraldi toodud ka tellimuse alusel kogumisringidena kogutavad jäätmed. Näiteks suurjäätmete kogumise maksumus on 2,49 eurot kuupmeetri kohta ning aia- ja haljastujäätmete kogumine jäätmekotiga maksab 1,24 eurot kuupmeetri kohta.

Rõiva- ja tekstiilijäätmete kogumine jäätmekotiga maksab hinnakirja järgi 6,22 eurot kuupmeetri kohta.

Korduskasutus aitab jäätmeid vähendada

Lisaks liigiti kogumisele soovitab vald suunata kasutuskõlblikud esemed korduskasutusse. Terved riided, mööbel, nõud, mänguasjad ja kodutarbed ei pea muutuma jäätmeteks. Neid saab annetada, müüa, anda uuele kasutajale või viia sobivasse korduskasutuskohta.

Iga ese, mis leiab uue omaniku, vähendab segaolmejäätmete hulka ja aitab vältida asjatut käitluskulu.

Mida peaks jäätmevaldaja nüüd tegema?

Enne uute hindade jõustumist tasub igal majapidamisel ja korteriühistul oma jäätmekorraldus üle vaadata.

Soovitatavad sammud:

Kontrolli, kui suur on sinu segaolmejäätmete mahuti.
Vaata, kui sageli mahutit tühjendatakse.
Hinda, kas pakendid, paber, klaas ja biojäätmed kogutakse eraldi.
Võrdle, kas väiksem mahuti või harvem tühjendus võiks olla piisav.
Kaalu naabritega ühismahuti kasutamist.
Ära pane segaolmejäätmetesse jäätmeid, mida saab tasuta või soodsamalt eraldi ära anda.
Kasutuskõlblikud esemed suuna võimalusel korduskasutusse.

Lisainfo

Lisainfo jäätmete liigiti kogumise, jäätmejaama kasutamise ja korraldatud jäätmeveo kohta on leitav Anija valla kodulehel korraldatud jäätmeveo rubriigis. Kehtiva hinnakirjaga saab tutvuda Anija valla jäätmeveo hinnakirja lehel.

Küsimuste korral saab pöörduda Anija Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Evelin Kolbaku poole e-posti aadressil evelin.kolbak@anija.ee või telefonil 5818 9033.

Anija valla korraldatud jäätmeveo hinnakiri Kehtib alates 01.07.2026 a.

Jäätmeliik	Konteineri maht, liitrites	Regulaarne graafikujärgne tühjendus EUR/kord	Graafikuväline tellimusel tühjendus EUR/kord	Tühisõit EUR/kord	Konteineri rent EUR/kuu	Konteineri müük EUR/tk
Segaolmejäätmed 44,74 /m³	jäätmekott kuni 150	6,71	8,33	6,71	X	X
	80	3,58	4,44	3,58	1,98	39,68
	120	5,37	6,67	5,37	2,98	59,52
	140	6,26	7,78	6,26	2,97	69,44
	240	10,74	13,33	10,74	3,71	119,04
	370	16,55	20,56	16,55	7,43	183,52
	660	29,53	36,67	29,53	7,67	327,36
	800	35,80	44,45	35,80	8,42	396,80
	1100	49,21	61,12	49,21	23,56	545,60
	1500	67,11	83,34	67,11	37,20	Kokkuleppel
	2500	111,85	138,90	111,85	62,00	Kokkuleppel
	4500	201,33	250,02	201,33	111,60	Kokkuleppel
Paber ja kartong	jäätmekott kuni 150	0,00	3,35	6,71	X	X
	80	0,00	1,79	3,58	1,98	39,68
	120	0,00	2,68	5,37	2,98	59,52
	140	0,00	3,13	6,26	2,97	69,44
	240	0,00	5,37	10,74	3,71	119,04
	370	0,00	8,27	16,55	7,43	183,52
	660	0,00	14,76	29,53	7,67	327,36
	800	0,00	17,90	35,80	8,42	396,8
	1100	0,00	24,60	49,21	23,56	545,6
	1500	0,00	33,55	67,11	37,20	Kokkuleppel
	2500	0,00	55,92	111,85	62,00	Kokkuleppel
	4500	0,00	100,66	201,33	111,60	Kokkuleppel
Köögi- ja sööklajäätmed	80	0,00	1,79	3,58	1,98	39,68
	140	0,00	3,13	6,26	2,97	69,44
	240	0,00	5,37	10,74	3,71	119,04
Segapakendijäätmed	140	0,24	3,13	6,26	1,98	69,44
	240	0,24	5,37	10,74	3,71	119,04
	370	0,24	8,27	16,55	7,43	183,52
	660	0,24	14,76	29,53	7,67	327,36
	800	0,24	17,90	35,80	8,42	396,80
	1100	0,24	24,60	49,21	23,56	545,60
	Jäätmekott kuni 150	0,24	3,35	6,26	X	X

Jäätmeliik	Konteineri maht, liitrites	Regulaarne graafikujärgne tühjendus EUR/kord	Graafikuväline tellimusel tühjendus EUR/kord	Tühisõit EUR/kord	Konteineri rent EUR/kuu	Konteineri müük EUR/tk
Klaaspakendijäätmed	80	0,00	1,79	3,58	1,98	39,68
	140	0,00	3,13	6,26	2,97	69,44
	240	0,00	5,37	10,74	3,71	119,04
	370	0,00	8,27	16,55	7,43	183,52

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu 24%

Vallavalitsus ei tagane Alavere lasteaia uuest töökorraldusest: viiepäevane töönädal hakkab kehtima

Jarko Nõmme — Wed, 03 Jun 2026 19:09:55 +0300

Möödunud nädalal kajastasime Alavere Mõmmila lasteaiaõpetajate muret ja ühispöördumist, kus pedagoogid hoiatasid, et kohustuslik viiepäevane töönädal ja kahe õpetaja süsteemi kaotamine toob kaasa emotsionaalse kurnatuse, transpordikulude hüppelise kasvu ning võib viia staaikate õpetajate lahkumiseni.

Nüüd on selgunud vallavalitsuse ametlik ja lõplik seisukoht. Esmaspäeval, 1. juunil toimunud vallavalitsuse istungil otsustati ühehäälselt (poolt-hääli 5), et 9. detsembril 2025 vastu võetud protokollilist otsust ei muudeta. Üleminek uuele süsteemile algas plaanipäraselt 1. juunist 2026.

Vallavalitsus: pikk tööpäev ei taga lapsele vajalikku tähelepanu

Istungi protokollis tuuakse välja omapärane vastuolu: vallavalitsus kasutas uue süsteemi õigustamiseks just õpetajate endi argumente. Kuna õpetajad märkisid oma pöördumises, et nende töö lastega on emotsionaalselt ja sotsiaalselt äärmiselt intensiivne, nõudes pidevat kohalolu ja suurt kannatlikkust, leiab vald, et just seetõttu ongi lühemad tööpäevad hädavajalikud.

"Ei saagi eeldada, et õpetaja suudab 12-tunnise tööpäeva jooksul pakkuda lapsele pidevat tähelepanu, kannatlikkust ja kohalolu. Lühemad tööpäevad võimaldavad õpetajatel paremini välja puhata ja ühtlasi ennetada üleväsimust," seisab vallavalitsuse põhjenduses. Valla hinnangul tehakse muudatused eelkõige laste turvalisuse ja heaolu huvides.

Transpordikulusid eelarvest ei hüvitata

Vallavalitsus möönab, et uuele süsteemile üleminek muudab õpetajate seniseid harjumusi drastiliselt. Kui seni käidi tööl 23 pikka päeva nädalas, siis nüüd tuleb lasteaeda sõita viiel päeval. Kuna suur osa Alavere lasteaia õpetajatest elab väljaspool Alaveret, tähendab see neile märgatavat kütuse- ja ajakulu kasvu.

Kuigi vald kinnitab, et on teinud pingutusi õpetajate hoidmiseks võtnud vastu motivatsioonipaketi ning võimaldanud abiõpetajatele täiendavat 5 päeva puhkust , tõmmatakse transpordikulude kompenseerimisele kriips peale. Vallavalitsuse teatel on valla eelarvelised ressursid piiratud, mistõttu ei ole võimalik hakata õpetajate töölesõidukulusid hüvitama.

Süsteem toob rühmadesse rohkem täiskasvanuid

juunil õpetajatele saadetud ametlikus vastuskirjas selgitab vallavanem Riivo Noor uue töökorralduse tagamaid põhjalikumalt. Vallavanema sõnul ei ole tegu kohaliku omavoliga, vaid suunise selleks andis juba 2023. aastal Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL). Mitmed teised Harjumaa omavalitsused on 7-tunnisele tööpäevale juba üle läinud.

Noor toob uue süsteemi (üks õpetaja ja kaks abiõpetajat) peamiste eelistena välja:

Selgem vastutus: Õpetajal on konkreetne vastutus õppe- ja kasvatustegevuse, arenguvestluste ja tugispetsialistidega koostöö eest. Väheneb risk, et info kahe õpetaja vahel hajub.
Rohkem käsi rühmas: Päeva aktiivsematel aegadel (õppekäigud, õues viibimine, söögiajad) on rühmas korraga kohal kuni kolm täiskasvanut. See võimaldab paremini töötada väiksemates gruppides ja toetada erivajadustega lapsi.
Terviseriskide maandamine: Haridus- ja Teadusministeeriumi juristide hinnangul on pikad, üle 7-tunnised vahetused õpetajatele kurnavad ja võivad kahjustada tervist. Lühem vahetus tagab reipama ja tähelepanelikuma õpetaja.

Kuigi vallavalitsus on teinud põhimõttelise otsuse ja tagasiteed vana süsteemi juurde ei ole, lubab vallavanem Riivo Noor vastuskirjas, et üleminek püütakse teha võimalikult sujuvaks. "Oleme valmis muudatuse rakendamise käigus kuulama töötajate tagasisidet ning otsima lahendusi, mis aitavad tagada võimalikult sujuva ülemineku," lubas vallavanem.

Anija JK U11 poisid avasid hooaja Tabasalus nelja järjestikuse võiduga

Jarko Nõmme — Sat, 30 May 2026 17:12:29 +0300

Anija JK U11 poisid, keda juhendas treener Kardo Talvik, läksid iga mänguga aina paremaks. Anija JK noorte ründemäng oli vastastikku pidurdamatu ning kaitse seisis kui müür.

Turniiri tulemused räägivad enda eest:

Tallinna Mustamäe JK Anija JK 1 : 3
Anija JK Tallinna FC Flora Mustad 6 : 0
JK Tabasalu Anija JK 2 : 4
Anija JK Tallinna FC Flora Kalamaja Rohelised 5 : 2

Väravate eest hoolitsesid turniiril: Steven Nõmme (8 väravat), Tristen Loodus (6 väravat), Robin Veisner (4 väravat) ja Robin Vijard (1 värav).

Tabasalus võitlesid: Artjom Veidemann, Steven Nõmme, Tristen Loodus, Robin Veisner, Robin Vijard ja Egert Levkoi.

Treener Kardo Talvik: "Emotsioonid on korralikult laes!"

Treener Kardo Talvik ei hoidnud poiste soorituse osas kiidusõnu tagasi. "Raske on sõnadesse panna. Emotsioonid on ikka korralikult laes," rõõmustas treener. "Olenemata sellest, et meil oli võrreldes teiste võistkondadega silmnähtav mängijate arvuline puudujääk, näitasid poisid kogu turniiri jooksul võimsaid esitlusi."

Talviku sõnul jagus Anija poiste esituses väravaid igale maitsele ning vastasvõistkondadele oli kindlasti keeruline tugevast kaitsetööst läbi muukida. "Vastasvõistkondade väravavahte ning nende väravaid suudeti ohustada igast positsioonist alates vastastiimi väljaku poole pealt kuni meie enda värava suudmeni välja," lisas ta.

Vigastus tõi poistes esile tõelise võitlejahinge

Kui treeneril paluti pingeritta panna mäng, mis kõige rohkem närve kõditas, tõi ta esile just viimase kohtumise Tallinna FC Flora Kalamaja Roheliste vastu. Selles mängus pandi meeskonna vaimne tugevus tõeliselt proovile.

"Esimese poolaja keskel sai meie ründav kaitsemängija kergelt vigastada ning poole mängust pidime ilma vahetuseta välja kannatama," meenutas Talvik ärevat hetke. "Kuid tundus, et see andis kohe poistele indu juurde! Rohkem oli kuulda omavahelist kommunikeerimist ja kokkumäng sujus ilma probleemideta."

Mängu lõpp kujunes aga tõeliselt ilusaks ja meeldejäävaks. "Teise poolaja lõpuks sai ta [vigastada saanud mängija] tagasi platsile naasta ning hoolimata valust sahistas ta veel viimastel mänguminutitel vastasvõistkonna võrku, pannes ilusa punkti hooaja avaturniirile," kirjeldas treener.

Lisaks poiste suurepärasele sooritusele väljakul tegi treeneritele heameelt ka platsi ääres toimuv. "Mainimata ei saa jätta ka kohale tulnud lapsevanemaid, kes elasid noortele täiel rinnal kaasa!" tänas Talvik toetajaid.

Foto: Jarko Nõmme - Anija JK U11 poisid - Vasakult Robin Vijard, Robin Veisner, Tristen Loodus, Steven Nõmme, Egert Levkoi ja väravavaht all: Artjom Veidemann ja Treener Kardo Talvik

Järgmine jalgpallilahing juba koduväljakul!

Uus võimalus meie poiste suurepärast mängu näha avaneb õige pea, sest järgmine U11 vanuseklassi turniir toimub meie enda kodus Kehra kunstmurustaadionil.

Pühapäeval, 14. juunil võõrustab Anija JK kodumurul järgmisi vastaseid:

12:40 Anija JK Pärnu JK Vaprus Must
13:20 FA Tartu Kalev Valge Anija JK
14:00 Anija JK Kiviõli FC Alliance
14:40 JK Tallinna Kalev III Anija JK

Kutsume kõiki lapsevanemaid, fänne ja toetajaid staadionile omadele kaasa elama. Teie toetus on poistele hindamatu väärtusega! Teeme kodustaadionil kõva häält ja aitame poisid uutele võitudele!

Alavere Mõmmila lasteaia õpetajad pöördusid vallavalitsuse poole: jäik töökorraldus ähvardab viia pedagoogide lahkumiseni

Jarko Nõmme — Wed, 27 May 2026 19:55:24 +0300

Anija vallavalitsuse eesmärk on ühtlustada valla haridusasutuste töökorraldust, mis tähendab Mõmmila maja õpetajatele senise paindliku süsteemi kadumist. Ühispöördumises, mille edastas vallale Mõmmila maja õpetaja Kaidi Kiigske, tuuakse välja, et muudatused puudutavad otseselt õpetajate heaolu ja seeläbi ka hariduse kvaliteeti.

Kurnav töö nõuab taastumisaega

Lasteaiaõpetajate sõnul eelistavad paljud neist summeeritud tööaega ning kahe õpetaja süsteemi. See võimaldab neile nädalas vähemalt ühe vaba päeva, mis on pingelises töökeskkonnas hädavajalik. Pöördumises rõhutatakse, et töö lastega on emotsionaalselt äärmiselt kurnav ning nõuab pidevat, sajaprotsendilist kohalolu.

Vaba päev keset või nädala lõpus annab õpetajale võimaluse vaimselt ja füüsiliselt taastuda ning rühma tegevusi paremini ette valmistada.

Kasvavad kulud ja kaadri voolavuse oht

Lisaks emotsionaalsele koormusele toob kohustuslik viiepäevane töönädal kaasa ka praktilisi probleeme. Enamik Mõmmila maja õpetajatest ei ela töökohaga samas asulas ning peavad iga päev tööle sõitma. Üleminek viiepäevasele töönädalale suurendab märkimisväärselt nende transpordikulusid, tekitades niigi pingelises palgaolukorras täiendavaid finantsraskusi.

Õpetajad hoiatavad vallavalitsust, et kui senine hästi toiminud kahe õpetaja süsteem ja paindlik tööaeg keelustatakse, võib see viia praeguste pedagoogide lahkumiseni asutusest. See omakorda seaks ohtu stabiilse ja kvaliteetse alushariduse pakkumise Alavere piirkonnas.

Oma pöördumise lõpus paluvad Alavere Lasteaed-Põhikooli Mõmmila maja õpetajad vallavalitsusel muudatusi veel kord kaaluda. Nad loodavad, et leitakse kompromisslahendused, mis toetavad õpetajate heaolu, hoiavad ära kogenud spetsialistide lahkumise ja tagavad lastele turvalise ning kvaliteetse haridustee jätkumise.

Parandatud tekst 28.05.2026 - Vallavalitsus: eesmärk on laste turvalisus, mitte töötajate kiusamine

Anija valla infospetsialist Lilja Piibeleht-Tarassov soovis täpsustada aga olukorda valla vaatenurgast, selgitades, et muudatuste taga on laiemad suunised, mitte kohaliku omavalitsuse omavoli.

Kahe õpetajaga lasteaiapäevale üleminek ei ole otseselt Anija vallavalitsuse algatus. See suunis tuli Harjumaa Omavalitsuste Liidult ja mitmed Harjumaa KOV-id on selle süsteemi juba rakendanud, selgitas Piibeleht-Tarassov.

Ta rõhutas, et algatuse peamine ajend on lasteaias viibivate laste turvalisus ja heaolu. Vallavalitsus ei tee otsuseid sellepärast, et töötajaid kiusata, vaid selleks, et meie klientidel antud juhul meie lastel oleks elu parem ja turvalisem.

TOIMETUSE MÄRKUS JA VABANDUS:
Anija Valla Kogukonna Uudisteportaal palub vabandust Anija vallavalitsuselt seoses käesoleva teema esmase kajastamisega. Avaldasime algselt Mõmmila lasteaia õpetajate pöördumise sisu, andmata samas loos vallavalitsusele kohest võimalust teemat kommenteerida ja omapoolseid tagamaid selgitada. Ehkki meie eesmärk oli kogukonna jaoks olulise avalduse edastamine, näeb hea ajakirjandustava ette, et taolistes olukordades peab lugeja saama kohe tervikliku ja tasakaalustatud pildi mõlema osapoole seisukohtadest. Oleme loo nüüdseks tasakaalustanud ja püüame edaspidi pöörata veelgi enam tähelepanu osapoolte kohesele ärakuulamisele.

Omniva sulgeb 29. juunist Kehra postipunkti, teenused kolivad pakiautomaatidesse.

Jarko Nõmme — Wed, 27 May 2026 19:19:17 +0300

Otsuse taga on inimeste muutunud tarbimisharjumused ja eelistused. Statistika näitab selgelt, et traditsiooniliste postipunktide kasutamine väheneb: kui 2025. aastal liikus Kehra postipunkti kaudu keskmiselt vaid 13 pakki päevas, siis Anija valla pakiautomaate läbis igapäevaselt keskmiselt 150 saadetist (neist 100 ainuüksi Kehra pakiautomaadist).

Inimeste tarbimisharjumused on selgelt muutunud, postiasutuste külastatavus on kiires languses ja postiasutused ei tule enam ots-otsaga kokku, sest inimesed eelistavad pakiautomaate, selgitas Omniva postiasutuste võrgu juht Lylian Peek. Tema sõnul viiakse 2026. aasta jooksul postivõrk ühiskonna vajadustega paremini kooskõlla, mis tähendab postiasutuste arvu vähendamist ja pakiautomaatide võrgustiku laiendamist üle kogu Eesti.

Kuidas edaspidi pakke saata ja kätte saada?

Kehra ja lähiümbruse elanikud saavad pakke mugavalt teele panna ja vastu võtta kohalikest pakiautomaatidest, mis asuvad:

Kehra Coop Konsumi juures (Kose mnt 2, Kehra)
Aegviidu Meie kaupluse juures (Piibe mnt 8)
Alavere poe juures (Oja tn 1)

Nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi pakke saab saatmiseks eelnevalt registreerida Omniva mobiiliäpis või e-iseteeninduses (minu.omniva.ee). Lylian Peek rõhutas digilahenduste mugavust: Iseteeninduses näeb klient kõiki oma saatmisel ja saabumisel pakke, nende teekonda, hetkeseisu ja saabumisaega. Klient saab muuta paki väljastuspunkti või pikendada hoiuaega.

Tavakohaste kirjade saatmiseks vajalikke postmarke saab piirkonnas osta Kehra Coop Konsumist ja Alavere poest.

Kuller tuleb vajadusel koju kätte

Inimestele, kes ei saa või ei soovi digilahendusi kasutada, pakub Omniva personaalset postiteenust. See on eriti mugav lahendus liikumisraskustega elanikele. Postikulleri saab kutsuda otse enda koju või tööle ning tema vahendusel on võimalik teha kõiki samu toiminguid, mida varem postkontoris: osta marke ja ümbrikke, saata ning vastu võtta kirju ja pakke, tasuda arveid ja tellida ajakirjandust.

Personaalse postiteenuse saab tellida Omniva kodulehelt, kirjutades aadressile info@omniva.ee või helistades klienditeeninduse numbrile 664 3330.

Pakiautomaatide võrk laieneb

Käesoleval, 2026. aastal on Omnival plaanis paigaldada sadu uusi pakiautomaate. Harjumaal saavad esimeses järjekorras uued automaadid Kolga ja Ardu alevikud ning Oru, Ääsmäe ja Harju-Risti külad. Elanikud saavad uute pakiautomaatide asukohtade osas ka ise ettepanekuid teha veebilehel soovita.omniva.ee.

Soovime kõigile Anija valla elanikele edukat üleminekut uutele postiteenuste lahendustele, sõnas Lylian Peek.

Kõikide Omniva postiasutuste, pakiautomaatide ja kirjakastide asukohad leiab veebilehelt: www.omniva.ee/asukohad.

Loodusharuldus Kehra metsas: tähelepanelik jalutaja leidis salapärase 2026. aasta orhidee

Jarko Nõmme — Mon, 25 May 2026 18:03:50 +0300

Foto: tähelepanelik jalutaja Kaisa - Pruunikas pesajuur on tärkamas mitmes kohas pildil oleva metsaraja vasakpoolses servas.

Kaisa sõnul märkas ta seda põnevat taime samas kandis esmakordselt juba paar aastat tagasi. Hiljutisel metsatiirul avastas ta aga rõõmuga, et haruldus tärkab nüüd ka mitmes teises kohas.

Pruunikas pesajuur on tärkamas mitmes kohas metsaraja vasakpoolses servas, kirjeldas ta oma leidu toimetusele saadetud vihjes. See, et taim end vanas kohas uuesti ilmutab ja laieneb, on liigi bioloogiat arvestades vägagi loogiline nimelt kasvab pesajuur sageli just väikeste gruppidena aastast aastasse samas paigas.

Nähtamatu eluliin maa all

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on Eesti looduses kasvav käpaline ehk orhidee, mis torkab silma oma ebatavalise välimuse poolest. Erinevalt enamikust taimedest puudub pesajuurel klorofüll (roheline värvaine) ja seega ka rohelised lehed. Taim on üleni helepruunikat tooni ja meenutab esmapilgul pigem mõne taime kuivanud vart.

Oma nime on ta saanud just maa-aluse osa järgi, mis meenutab tihedat linnupesa. Kuna taim ei suuda ise päikesevalgusest fotosünteesi abil toitaineid toota, on ta kogu oma elukaare vältel täielikult sõltuv maa-alusest sümbioosist Sebacina perekonna seentega. Seened omakorda hangivad vajaliku süsiniku ümbritsevatelt puudelt või põõsastelt. Just idanemiseks vajaliku spetsiifilise seene levik vanemate taimede läheduses on põhjuseks, miks Kaisa leidis taimi tärkamas gruppidena.

Selliste keeruliste ja pika aja jooksul kujunevate bioloogiliste suhete tõttu on pruunikas pesajuur väga tundlik ümbritseva keskkonna muutuste suhtes. Keskkonnaagentuuri spetsialisti Aat Sarve sõnul ei suuda pruunikas pesajuur ilmselt just seetõttu üle elada lageraieid taim vajab metsa ja seeneniidistiku järjepidevust.

Foto: tähelepanelik jalutaja Kaisa

Kuigi pruunikas pesajuur on Eestis hajusalt levinud ning Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) on registreeritud üle 2300 leiukoha, on tema ilmumine Kehra metsa märk sealsest heast ja stabiilsest elupaigast.

Pesajuur eelistab parasniiskeid ja varjulisi metsi sageli kuusikuid, kaasikuid või salumetsi, kus rohu- ja põõsarinne võib olla lopsakas, sest taim ise päikesevalguse pärast konkureerima ei pea.

Keskkonnaagentuuri vaatlused näitavad, et pruunikat pesajuurt võib sageli pidada lausa "katusliigiks". Tema kohalolek annab tunnistust metsa heast tervisest ja sageli leidub tema naabruses ka veelgi haruldasemaid (I ja II kaitsekategooria) taimi, nagu näiteks kaunis kuldking või lehitu pisikäpp. Kes teab, ehk peidab Kehra mets endas veel teisigi avastamata saladusi!

Mine metsa, aga astu ettevaatlikult!

Botaaniliselt on huvitav teada sedagi, et varem oli pruunikas pesajuur pesajuurte perekonna ainus esindaja Eestis. Viimasel ajal on aga teadlased samasse perekonda ümber paigutanud ka meil esinevad käopõlle liigid väikese ja suure käopõlle.

Kaisa soovitab kõigil loodushuvilistel minna seda tagasihoidlikku, ent eluviisilt ülierilist metsahaldjat Kehra metsa uudistama. Toimetus tänab Kaisat toreda vihje ja fotode eest ning kutsub kõiki vallaelanikke kodukandi metsadesse kevadist tärkamist nautima. Kui lähete orhideed otsima, hoidke aga silmad lahti ja astuge ettevaatlikult harulduste ja neid elus hoidva õrna seeneniidistiku hoidmine on meie kõigi kätes.

Rohkem infot: Aasta orhidee 2026 pruunikas pesajuur varjuliste salukuusikute salapärane kaunitar | Keskkonnaagentuur

Märkasid samuti midagi põnevat? Ootame teie vihjeid, pilte ja videosid toimetuse aadressil jarko.nomme@anijauudised.ee!

Sportland Kõrvemaa Rattamaraton tõi Kõrvemaa metsaradadele ligi 900 ratturit

Jarko Nõmme — Mon, 25 May 2026 17:50:03 +0300

Trek 45 km põhidistantsil kujunes esikolmiku võitlus tasavägiseks. Võidu teenis Markus Pajur ajaga 1:27:52, talle järgnesid Gert Kivistik (1:28:17) ja Josten Vaidem (1:28:20) kõik kolm meest jõudsid finiisse vaid poolminutilise vahega. Naiste arvestuses oli kiireim Greete Steinburg, kes ajaga 1:42:40 lõpetas üldarvestuses kahekümnendana, jättes selja taha ligi 300 meest ja naist. Teise koha sai Merilin Jürisaar (1:46:25) ning kolmanda Janelle Uibokand (1:47:24). 45 km distantsil finieeris kokku 311 ratturit.

Stebby 21 km distantsil domineeris selgelt Peeter Tarvis ajaga 41:30 ta jättis teisele kohale tulnud Robin Kütt'i ja Robin Nikolajevi (mõlemad 44:17) rohkem kui kahe minutilise vahega selja taha. Naiste arvestuse võitis Mairis Õispuu (51:59), teise koha sai Kaisa Oras (55:56) ning kolmanda Liisi Kurusk (58:55). 21 km distantsil finieeris 296 ratturit.

7 km noortesõidul näitasid tulevased tippratturid julgelt oma kiirust. Poiste arvestuse võitis Rikard Kütt ajaga 16:36, talle järgnesid Maikel Magnus Välja (17:12) ja Marten Virkebau (19:29). Tüdrukutest oli kiireim Elisabeth Kuusalu (20:04), teise koha sai Emma Rohtla (20:06) ning kolmanda Sädeli Rodendau (20:44). Noortesõidul finieeris 91 osalejat.

Kõik tulemused on leitavad SIIT.

Sportland Kõrvemaa Rattamaraton on osa armastatud rahvaspordiürituste sarjast, kuhu kuuluvad veel Suusamaraton, Kevadjooks, Triatlon ja Metsajooks.

Sarja järgmine etapp Sportland Kõrvemaa Triatlon toimub 11. juulil 2026.

Täpsem info ja kõik tulemused on leitavad sarja kodulehelt sportlandkorvemaa.ee.

Esmased fotod Aldis Toome ja Reiko Kolatsk: https://we.tl/t-UM9YrEPRVry9Duxw

Välikino Kehras mängufilm FRÄNK

Jarko Nõmme — Fri, 22 May 2026 21:55:39 +0300

Tänavusel Eesti Filmi- ja Teleauhindade (EFTA) galal suisa viis auhinda võitnud noortefilm Fränk on Kehra elanike jaoks erilise tähendusega, pakkudes suurelt ekraanilt rohkelt äratundmisrõõmu. Nüüd tuuakse see auhinnatud linateos tagasi oma sünnipaika, et pakkuda kohalikele ja külalistele üks meeldejääv suvine filmiõhtu.

Ürituse teeb veelgi erilisemaks eksklusiivne kohtumine filmi loojaga. Kell 21:30 astub publiku ette Fränki reissöör Tõnis Pill, kes avab filmi valmimise telgitaguseid ja jagab põnevaid lugusid just Kehras toimunud võttepäevadest.

Kui suveõhtu hakkab hämarduma, antakse kell 22:00 avalöök filmilinastusele. Kinoelamuse muudab täiuslikuks mõnus ja vaba atmosfäär korraldajad soovitavad kõigil kinohuvilistel kaasa haarata piknikuteki, et end murul mugavalt sisse seada ja sumedat suveõhtut nautida.

Margus Nõlvaku umbusaldamine kukkus läbi, vastulöögina esitati umbusaldus Marek Suik vastu

Jarko Nõmme — Fri, 22 May 2026 18:18:49 +0300

Pinged, mis olid volikogus keenud juba kevadest, said oma lahenduse. 23. aprillil andsid viis valimisliidu Uuenev Anija vald liiget (Marek Suik, Vahur Värk, Peep Kask, Margus Olesk ja Joonas Kuuskla) sisse umbusaldusavalduse Nõlvaku vastu. Talle heideti ette põhjuseta puudumisi, huvide konflikti eiramist ning ebaläbipaistvat juhtimist.

Süüdistuste tuum: kodaniku pöördumine ja väidetav huvide konflikt

Umbusaldajate esindaja, volikogu aseesimees Marek Suik kordas istungil üle peamised etteheited, mis keskendusid eeskätt 12. märtsil toimunud komisjoni istungile. Seal arutati kodanik Viljar Robase pöördumist, mis puudutas Rallipere töökojahoonele 2016. aastal väljastatud kasutusluba.

Kodanik pöördus volikogu poole oma murega, aga seda arutati vaid komisjonis. Otsustati vastata nii, justkui volikogu oleks vastanud. Komisjoni liikmed olid eriarvamusel ja selgust ei olnud, selgitas Suik.

Eelkõige heideti Nõlvakule ette, et ta ei taandanud arutelust isiklike huvidega seotud isikuid revisjonikomisjoni esimeest Triinu Alliperet ja vallavanem Riivo Noort. Samuti tõsteti esile Nõlvaku kolme järjestikust puudumist volikogu istungitelt ning väideti, et ta summutas komisjonis Keldrimäe kinnistu septikute teema.

Varasemalt Triinu Allipere selgitas anijauudistele, et osales komisjonis vaid selgituste andjana eraomanikuna ning sisulisi otsuseid seal ei langetatud, mistõttu puudus alus taandamiseks.

Vallavanem Riivo Noor lükkas samuti varasemalt tagasi väited varjatud seostest kodanik Robasega. "Margus on süsteemne ja väga põhjalik. Tema juhtimisstiil ei ole kindlasti ebaeetiline," toetas Noor Nõlvakut, lisades, et ka septikute osas ei ole vald tegevusetu olnud, vaid ammu on algatatud ametlik järelevalvemenetlus.

Nõlvak lükkas huvide konflikti süüdistused ümber juriidilise argumendiga, selgitades, et volikogu komisjonidel puudub seaduslik pädevus võtta vastu üld- või üksikakte. Kuna meie pädevuses ei ole otsuseid langetada, ei olnud mul mingit seaduslikku alust kedagi sealt ruumist välja saata. Kui me oleksime hääletanud eelnõu, oleksid seotud isikud loomulikult pidanud lahkuma, rääkis ta.

Septikuteemalistele etteheidetele vastas Nõlvak otse: Marek, ma rääkisin sulle sa teadsid seda avaldust kirjutades väga hästi, et vallavalitsus on septiku suhtes juba nädalaid tagasi järelevalvemenetluse algatanud. See ei olegi volikogu, vaid vallavalitsuse teema.

Nõlvaku kaitsekõne: "Asjad lähevad hapuks siis, kui mängu tulevad isiklikud huvid"

Igapäevaselt tegevjuhina töötav Margus Nõlvak pidas istungil emotsionaalse ja terava kaitsekõne. Ta meenutas oma 11-aastast staai volikogus ja tõdes kahetsusega, et Anija vallale omane konstruktiivne õhkkond on kadunud.

Olen olnud väga uhke ja igal pool rääkinud, kui palju me tegelikult erineme oma naabervaldadest ja teistest omavalitsustest. See konstruktiivsus ja head arutelud... Nüüd, kuhu me täna jõudnud oleme seda enam ei ole. Asjad lähevad hapuks siis, kui volikogu liikmetel hakkavad mängu tulema isiklikud huvid, sõnas Nõlvak.

Ta vihjas otsesõnu, et praeguste pingete ja vimma juured ulatuvad eelmise koosseisu lõppu, mil Marek Suik ei võitnud valla lumelükkamise hanget, kuna ta ei osalenud seal ise. Nõlvak möönis, et on tõesti kolm korda istungilt puudunud, kuid kinnitas, et see pole volikogu tööd kuidagi pärssinud.

Läbikukkunud hääletus ja uus umbusaldus

Kui jõudis kätte aeg hääletada Nõlvaku ametist vabastamise üle, kukkus eelnõu kolinal läbi. Umbusalduse poolt hääletas vaid 2, erapooletuks jäi 1 ja koguni 14 rahvasaadikut hääletasid vastu. Nõlvak säilitas oma koha arengu- ja eelarvekomisjoni esimehena kindlalt.

Istungi alguses andis Nõlvak volikogu esimehele üle uue umbusaldusavalduse seekord volikogu aseesimehe Marek Suik vastu. Avaldusele on alla kirjutanud Rene Kaalo, Margus Nõlvak, Hannes Pikkel, Jaanus Kalev, Inga Leoke-Bosenko, Jüri Lillsoo, Priit Raudkivi, Triinu Allipere, Ingrid Järmut, Meeli Kuul, Ranno Soots ja Anne Oruaas.

Tulles kokku volikogu enamusega, arutasime kas Anija vald väärib sellist juhtimist? Ei vääri. Me väärime paremat, põrutas Nõlvak avaldust üle andes. Volikogu aseesimees on juht, kes peab hoidma meid kokku ja lahendama konflikte sisuliselt. Sellest tulenevalt ei saa me enam usaldada Marek Suiki.

Marek Suik sõnas meie küsimusele, mis juhtus, napisõnaliselt: Kättemaks.

Marek Suigi umbusaldamine on ametlikult järgmise volikogu istungi päevakorras.

Uued seadusemuudatused teevad romusõidukitest vabanemise lihtsamaks

Jarko Nõmme — Fri, 22 May 2026 16:13:28 +0300

Seadusemuudatused on suunatud laialt levinud probleemile, kus avalikus ruumis või erakinnistutel seisavad vanad, kasutuskõlbmatud ja sageli keskkonnaohtlikud sõidukid. Sageli pole nende masinate ametlikku omanikku enam võimalik tuvastada, temaga ei saada kontakti või puuduvad sõiduki dokumendid. Varasemalt jäi selliste masinate nõuetekohane ja seaduslik lammutamine tihti just bürokraatia ja ajalooliste paberite taha kinni, soodustades ebaseaduslikku lammutamist ning tekitades loodusele ohtu.

Maaomanik saab õiguse romu ära anda
Liiklusseaduse uute sätete kohaselt loetakse ja kustutatakse teatud tingimustel mootorsõidukid liiklusregistrist "kadunud sõidukina". Seda tehakse näiteks juhul, kui registrisse kantud omaniku surmast on möödunud üle seitsme aasta, juriidiline isik on äriregistrist kustutatud või sõiduk on kunagi võõrandatud, kuid lepingud pole säilinud.

Oluliseima muudatusena võivad registrist kustutatud romusõiduki nüüd ametlikule lammutajale üle anda ka sõiduki tegelik valdaja või selle maaomanik, kelle kinnistul masin asub. Selleks ei ole enam vaja registrijärgse omaniku nõusolekut ega registreerimisdokumente.

Üleandmine on üldjuhul tasuta
Romusõiduk tuleb üle anda ametlikule, keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kes väljastab nõuetekohase lammutustõendi ja edastab info Transpordiametile. Ametlike ja õigustatud jäätmekäitlejate nimekirja leiab Transpordiameti kodulehelt.

Üldjuhul on romusõiduki vastuvõtmine jäätmekäitleja juures tasuta. Erandeid võidakse teha vaid siis, kui sõiduk ei ole komplektne (näiteks puuduvad mootor, kere või muud olulised detailid) või kui autosse on paigutatud muid olmejäätmeid. Sellisel juhul võib käitleja kaaluda käitluskulude osalist katmist üleandja poolt.

Kliimaministeerium soovitab omavalitsustel korraldada ka romusõidukite kogumiskampaaniad, mille raames on tagatud romude tasuta äravedu.

Kutsume kõiki Anija valla elanikke ja maaomanikke vaatama üle oma koduaedu, metsaaluseid ja põlluservi. Kui teie maa peal seisab mõni vana ja hüljatud autoromu, millel puudub tulevik, on nüüd tänu uuele seadusandlusele parim aeg see seaduslikult, mugavalt ja keskkonnasõbralikult utiliseerimisse suunata, muutes meie valla elukeskkonna veelgi puhtamaks ja turvalisemaks.

Anija Vallavolikogu liige Vahur Värk nõuab vallavalitsusse sisekontrolli: Anijast ei tohi saada Eesti kiusu pealinn!

Jarko Nõmme — Fri, 22 May 2026 14:37:02 +0300

Anija valla noorsootööd on tabanud sügav kriis lahkuvad ametist neli pädevat noortekeskuse spetsialisti. Lahkumise peamise põhjusena on välja toodud vallavalitsuse väidetav autoritaarne juhtimisstiil, pikaajaline surve ja töökius, mis mõjus laastavalt töötajate vaimsele tervisele. Olukord on jätnud valla noored ilma turvalisest keskkonnast ja tugisüsteemist. Tänaseks on teema jõudnud poliitilisele tasandile: volikogu liige Vahur Värk (Uuenev Anija Vald) on esitanud terava avalduse, milles nõuab vallavalitsuse tegevuse üle järelevalve kehtestamist, et lõpetada vallas lokkav hirmukultuur.

Värgi sõnul ei ole noorsootöötajate massiline lahkumine lihtsalt juhus, vaid otsene tagajärg valla juhtimiskultuurile. Lahkunud spetsialistid on viidanud pikaajalisele survele, alusetutele süüdistustele ja vaimsele terrorile, mille eest kaitsmiseks tuli neil oma tervise huvides töölt lahkuda.

"Olles kogu protsessi lähedalt näinud, näen selles suurt osa valla juhtimises. Tegemist ei ole esmakordse juhtumiga, kus tööalaste erimeelsuste ja isikute vahelise mittesobivuse korral hakatakse töötajaid survestama, ignoreerima, süüdistama ja ähvardama," märgib Värk oma pöördumises, lisades, et töötajate tervise halvenemine on antud juhul ka dokumenteeritud.

Avaldusest selgub, et sarnaseid probleeme on vallamaja seinte vahel esinenud ka varem ning hirmuõhkkond mõjutab ka tavakodanikke. Värgi väitel on tegemist aastast aastasse korduva mustriga, kus igal aastal satub mõni kodanik või töötaja vallavalitsuse kiusu ohvriks.

Eriti ilmekalt tuli hirmukultuur esile viimaste kohalike valimiste ajal. Värk toob välja, et mitmed inimesed loobusid kandideerimast, kuna kartsid, et poliitiline aktiivsus võib takistada neil vallast tegevusloa saamist. Samuti toob ta ühe kiusamise vormina välja elanike teadliku ignoreerimise ja kirjadele mittevastamise.

Tülitsemine läheb maksma nii aega kui raha

Lisaks moraalsele ja mainekahjule juhib Vahur Värk tähelepanu ka materiaalsele poolele. Töökiusuga kaasnevad sageli koondamis- või lahkumishüvitised, mis tulevad valla eelarvest. Samuti raiskab tekkinud konfliktide lahendamine ametnike väärtuslikku tööaega.

"Kogu energia läheb tülitsemisele ja selle tagajärgede likvideerimisele, mille tulemusel kannatavad kõik osapooled ning antud juhul ka Anija valla noored," nendib Värk.

Lahenduseks sisekontrollisüsteem

Et olukorda muuta ja vältida Anija valla muutumist "Eesti kiusu pealinnaks", teeb Värk volikogule konkreetse ettepaneku. Toetudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 48¹, nõuab ta vallavalitsuses viivitamatult sisekontrollisüsteemi rakendamist.

Seaduse kohaselt peab volikogu tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise, kuid Värgi sõnul Anija vallas hetkel toimiv vastav süsteem puudub. Ta rõhutab, et kui volikogu liikmed olukorda ei sekku ja tolereerivad seda edasi, on nad sisuliselt kiusamise kaasosalised. "Inimeste vahel tekkinud erimeelsusi saab lahendada oluliselt konstruktiivsemalt ja osapooli mitte kahjustavalt," seisab avalduse lõpus.

Rohkem lugemist: Väidetav autoritaarne juhtimisstiil viis noorsootöö spetsialistid massiliselt lahkuma

Avaldus leitav: https://atp.amphora.ee/anijavv/index.aspx?itm=448776

Kiviloo elanik kaotas tulekahjus oma kodu kogukond kutsub appi

Jarko Nõmme — Mon, 18 May 2026 17:01:50 +0300

Pühapäeva õhtul, 17. mail kella 17.48 paiku sai häirekeskus teate ulatuslikust tulekahjust Raasiku vallas Kiviloo külas Kiviloo mõisa teel. Põlema oli süttinud kuur, millele leegid kiiresti levitasid lähedalasuvale elumajale ning selle juures seisnud autodele ja traktoritele.

Sündmusele reageeriti suurte jõududega, kuna tegemist oli suure hoonete kompleksiga. Kohale sõitsid Jüri, Kehra, Kose, Lasnamäe ja Pirita kutselised päästjad, Aruküla vabatahtlikud päästjad, kiirabi ja politsei. Päästjate saabumise ajaks oli elumaja juba lausleekides ning kustutamist alustati väljastpoolt.

Õnneks ei olnud elanikud tulekahju puhkedes kodus ja keegi viga ei saanud. Paraku said kustutustööde käigus viga kaks päästjat. Tulekahju likvideeriti esmakordselt kella 22.06-ks, kuid tragöödia sellega ei lõppenud. 18. mai varahommikul kell 2.25 kutsuti päästjad sündmuskohale tagasi, kuna maja oli rusudesse hõõguma jäänud sädemete tõttu uuesti süttinud. Teine tulekahju likvideeriti kella 3.30-ks.

Tulekahjus hävis täielikult elumaja, laut, katusealune ning kolm sõiduautot. Tulekahju täpne tekkepõhjus on selgitamisel edasise menetluse käigus.

ABIPALVE: Kogukond ulatab abikäe Ülari Kindile pärast laastavat tulekahju

HEAD KOGUKONNA LIIKMED!

Eile õhtul kaotas õnnetusjuhtumi tagajärjel oma kodu Kiviloo küla elanik Ülari Kind. See on laastav löök mehele, kes on aastaid panustanud vabatahtlikuna meie kogukonda, aidanud korraldada üritusi ning olnud alati valmis abistama, kui külarahval seda vaja on olnud. Nüüd on meil võimalus talle toeks olla.

Ülari on kaotanud kogu oma elamise ja vara ning vajab meie abi, et oma elu uuesti üles ehitada. Iga väiksemgi panus on praegu suureks abiks ja annab talle võimaluse pärast seda rasket kaotust tasapisi jälle jalad alla saada. Seisab ülekutse Raasiku valla kuulutaja facebook grupis

Kuidas saad aidata?

1. Annetused:

Kes soovib Ülari Kindile kodu taas ülesehitamisel rahaliselt abiks olla, saab teha annetuse:

Saaja: Ülari Kind

Konto nr: EE742200001100090993

2. Ajutine elukoht:

Lisaks otsime ajutiseks elamiseks haagissuvilat või caravani, mis kellelgi kasutult seisab ja millest oleks võimalik loobuda või ajutiselt kasutada anda. See annaks Ülarile võimaluse olla kodu lähedal maja taastamise ajal.

3. Esmatarbekaubad ja tööriistad:

Väga vajalikud oleksid ka mitmed praktilised asjad ja tööriistad, mis aitaksid elu jälle rööpa peale saada:

Kõik majapidamises vajalikud tööriistad
Akutrell akude ja otsikutega
Mootorsaag
Trimmer
Pikemad pikendusjuhtmed
Töösaapad ja riided suuruses M ja L
Meeste jalanõud suuruses 44 ja 44/5

(Pesumasin, külmkapp ja hüdrofoor veepump on juba pakkujad leidnud.)

4. Jagamine ja toetus:

Iga abi, postituse jagamine ja toetus loeb. Jagades seda abipalvet oma sõprade ja tuttavatega, aitate meil jõuda rohkemate inimesteni, kes ehk saavad abiks olla.

58666639 Ülari Kind

Ühendust saab ka Ülari poja Oskar Kindiga. https://www.facebook.com/oskar.kind.37

Väidetav autoritaarne juhtimisstiil viis noorsootöö spetsialistid massiliselt lahkuma

Jarko Nõmme — Sun, 17 May 2026 10:44:46 +0300

Noortekeskused, mis on sageli noortele ainsateks turvalisteks ja toetavateks keskkondadeks väljaspool kodu ja kooli, on Anija vallas ootamatult jäänud peaaegu tühjaks. Mai alguses Anijauudistesse laekunud pöördumised noortelt kirjeldavad seda olukorda ilmekalt. Üks noor iseloomustas noortekeskust kui "kohta, kus me saame sõpradega koos olla, rääkida ja abi küsida," rõhutades, et "need inimesed on meie jaoks tähtsad, nad aitavad meid ja kuulavad meid." Noori valdab aga mure, et "kui nad ära lähevad, siis ei ole meil enam sama turvalist kohta, kuhu minna." Noored väljendavad muret mitte ainult noortekeskuste ajutise sulgemise, vaid ka pikaajalise toe kadumise pärast.

Teised pöördumised kõlasid samuti murelikult: "Noortekeskuse töötaja tahab ära minna. Kõik nad. Maitea miks. Kehras, Aegviidus, Alaveres. Kuhu me siis lähme?" Noored on jäetud olukorda, kus nende tavapärased tugiisikud kaovad ja tulevik on ebaselge. Noorsootöötajad ei ole noorte jaoks pelgalt keskuse töötajad, vaid sageli usaldusisikud ja mentorid. Lahkuvad noorsootöötajad on püüdnud noortele olukorda selgitada. Üks neist kirjeldas olukorda "koolikiusamise näite kaudu", märkides, et noored "on väga mõistvad ja said selle näite varal päris hästi aru." Sama töötaja lisas, et "noored on segaduses, sest nende jaoks oli kõik ju hästi ja nad alles protsessivad seda infot," mis viitab olukorra emotsionaalsele raskusele.

Käesolevas artiklis esitatud teave noorsootöötajate seisukohtade kohta on esitatud üldistatud kujul, et kaitsta informatsiooni andnud isikuid ja vältida selle teema negatiivset mõju nende edasisele elule, tööle ja tegevusele.

Noorsootöö meeskonna massiline lahkumine

Anija Valla Noortekeskusest on lahkumas peaaegu kogu meeskond, sealhulgas juhataja ja kolme noortekeskuse (Alavere, Aegviidu, Kehra) noorsootöötajad. Juhataja ja üks Kehra noortekeskuse töötaja on juba ametist lahkunud, samas kui Alavere ja Aegviidu töötajad jätkavad kooliaasta lõpuni, peamiselt noorte pärast. Ainsana jätkab tööd Kehra noortekeskuse noorsootöötaja Katri Olesk.

Lahkuvate spetsialistide ühise tagasiside kohaselt on nende lahkumisotsuse taga ennekõike soov kaitsta oma vaimset tervist ja heaolu. Nende sõnul koosnes noortekeskuse meeskond kõrgharidusega ja pikaajalise kogemusega spetsialistidest, kes ei olnud valmis leppima alusetute süüdistustega oma töö kvaliteedi osas.

Lahkuvad spetsialistid kirjeldasid valla juhtkonna käitumist kui "ebapädevat ja noorsootöö osakonna töötajate suhtes põhjendamatult halvustavat ning vaimselt kurnavat." Nad märkisid, et meeskond oli väga ühtehoidev, koostöine ja toetav, mis viis ühise lahkumisotsuseni neil, kes said seda endale lubada. Põhjuseks toodi suutmatus leppida "ebaõiglase ja survestava suhtumisega, mis tulenes vallavalitsusest."

Spetsialistide ütluste kohaselt ei olnud keskuse juhataja lahkumine vabatahtlik, vaid oli tingitud pikaajalisest survest. See surve hõlmas nende hinnangul mitmeid aspekte, nagu info varjamine, koostööst ja kaasamisest kõrvalehoidmine ning alusetute süüdistuste esitamine. Kritiseeriti abivallavanemat Tiina Silem ja haridus- ja sotsiaalteenistuse juhti Svetlana Lass -i juhataja survestamisel. Lahkuvate töötajate sõnul heideti juhile ette "absurdseid asju" ning teda sunniti tegema märgukirja oma kolleegile ja töötajale, millega juhataja ei nõustunud. Spetsialistid rõhutasid, et karistamine on demotiveeriv juhtimisvõte ja vallavalitsuse tegevus oli nende arvates ebaõiglane.

Üldistatud arvamusena toodi välja, et vallavalitsus ei pruugi oma eksimusi tunnistada ning on oht, et olukorra põhjuseid nähakse jätkuvalt noorsootöö spetsialistide ja juhataja tegevuses. Töötajad väljendasid, et nad ei soovinud sellises olukorras jätkata.

Noorsootöö spetsialistide hinnang vallavalitsuse juhtimisstiilile ja valdkonna mõistmisele

Noorsootöö spetsialistide üldistatud hinnangul iseloomustas Anija valla juhtimist autoritaarne lähenemine, mis oli vastuolus noorsootöö kaasavate ja toetavate põhimõtetega.

Näiteks toodi välja, et vallavalitsus heitis ette mobiilse noorsootöö puudumist, samas kui selleks puudusid vajalikud rahalised vahendid ja tööjõud. Töötajad on märkinud, et tegelik vajadus vallas oli hoopis koondatud ja selgelt leitava noorteinfo järele. See ettepanek, mida spetsialistid pidasid oluliseks ja pakkusid välja, võeti küll lõpuks töösse aga sellesse protsessi jäeti noortekeskus jälle kaasamata või kaasati vähesel määral. Kommentaarina on öeldud, et vald ei pruugi tunda huvi noorte tegelike vajaduste vastu, vaid eelistab rakendada ideid, mis on saadud mujalt informatsioonist. Samuti viitasid nad segadusele mobiilse noorsootöö termini sisuga ja valdkonna spetsiifilisuse mittetundmisele. Spetsialistide korduvad palved ja ettepanekud mobiilse noorsootöö korraldamiseks ja rahastamiseks lükati tagasi, kuigi vallavalitsus seda valdkonda oluliseks pidas, ent ei pakkunud selleks vajalikke vahendeid ega tööaega.

Olukorra illustreerimiseks toodi välja võrdlusi teiste omavalitsuste noorsootöö korraldusega. Näiteks suures linnas, kus hallatakse samuti mitut keskust ja pakutakse lisaks mobiilset noorsootööd, malevat, rahvusvahelist noorsootööd ja projekte, oli külastatavus oluliselt suurem ja seda tagas tunduvalt suurem meeskond. Anija valla keskustes korraldati samuti mitmeid tegevusi (malevat, projekte, rahvusvahelist noorsootööd), saavutades märkimisväärse külastatavuse, kuid seda tehti oluliselt väiksema arvu töötajatega, kellest mitmed olid osalise koormusega. Spetsialistide järeldus oli, et vald ei pruugi mõista noorsootöö olemust ja ajamahtu, mis on vajalik arengukavas välja toodud eesmärkide saavutamiseks.

Foto: Noortekeskuse Facebook seinalt.

Noortekeskuse eelarvet on kärbitud, sh vähendati märkimisväärselt vahendeid meisterdamis materjalide soetamiseks, ilma juhatajaga eelnevalt konsulteerimata. Spetsialistid on kritiseerinud sellist lähenemist, leides, et oleks olnud mõistlikum anda juhatajale teada kärpimise vajalik summa, et ta saaks kärped teha valdkonna vajadusi arvestades. Kuigi vallavalitsus on öelnud, et "raha puudumise taha ei saa peituda," on noorsootöö spetsialistid rõhutanud, et arenguks on vaja ressursse olgu selleks raha, tööjõud või vahendid. Mainiti ka, et töötajad on olnud oma isiklikust palgast soetanud lisavahendeid, et pakkuda noortele mitmekülgsemaid tegevusi. See olukord peegeldab spetsialistide hinnangul laiemat väärtustamise puudumist ja mittemõistmist noorsootöö valdkonna ja selle vajaduste osas.

Seoses kooliga koostöö puudumise etteheidetega on noorsootöö spetsialistid toonud välja mitmeid näiteid süvitsi minevast ja järjepidevast koostööst. Nende hulka kuuluvad keerulises olukorras olevate õpilaste toetamine, kooliürituste jaoks ressursside (nt piljardilauad, kott-toolid, helitehnika) laenutamine ning noortekeskuse ruumide pakkumine kooli tegevusteks. Spetsialistid on märkinud, et vaatamata pidevatele koostööle suunatud pingutustele ei leidnud nende panus vallavalitsuse silmis piisavat tunnustust, vaid süüdistused koostöö puudumises jätkusid. On rõhutatud, et noorsootööd viivad läbi noorsootöötajad ning juhataja süüdistamine koostöö puudumises on ebaõiglane, eriti olukorras, kus vald on sageli eelistanud kooli seisukohti.

Noorsootöö spetsialistid on üldistatult väljendanud, et valla poolt puudub süvitsi minev arusaam noorsootöö tegelikust sisust ja ajamahukusest. Töö arengukavas välja toodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud töötunnid ei ole piisavad. Noorsootöö hõlmab mitmeid ajamahukaid tegevusi: noortega projektide kirjutamist ja elluviimist, noorteaktiiviga tegevuste planeerimist, esmast nõustamist, meisterdamisi ja nendeks ettevalmistusi, info jagamist sotsiaalmeedias, üritustele ja tegevustesse registreerumist. On rõhutatud, et info jagamine sotsiaalmeedias on samuti ajamahukas. Varasemate külastatavuse andmete põhjal on selge, et osalise koormusega töötajad ei jõua avatud noorsootöö aegadel tegeleda ettevalmistuste ja sisutööga. Näitena toodi esile eelmisel aastal toimunud rahvusvaheline noortevahetusprojekt, mis nõudis väga suurt ettevalmistust.

Noorsootööd peetakse sageli alaväärtustatuks ning on levinud väärarvamus, et noorsootöötajad ainult mängivad ja meisterdavad noortega. Tegelikkuses vajavad noored eelkõige kedagi, kes neid kuulaks, mõistaks nende rõõme ja muresid ning arvestaks nende arvamusega see kõik eeldab noorsootöötajalt nn "täielikku kohalolekut", mis ei ole alati ajaliselt täpselt mõõdetav. Spetsialistide sõnul ei pruugi valla vastutavate ametnike seas olla piisavalt praktilist töökogemust ja põhjalikke teadmisi noorsootööst, mistõttu ei suudeta mõista töö tõelist sisu ja olemust. Noorsootöö spetsialistid mainisid, et vallas vastutavad noorsootöö eest isikud, kellel puudub aastatepikkune kogemus, vastav kutse või valdkonna alane kõrgharidus. See asjaolu on nende hinnangul mõjutanud noorsootöö kvaliteeti ja arengut vallas, viies olukorrani, kus spetsialistidele eelistatakse vähem pädevaid ja ebakompetentseid lahendusi. Samuti toodi välja, et koostööd pärsib arusaam, et vallavalitsus suhtleb vaid juhtivtöötajatega, mis ei sobi noorsootöö valdkonna olemusega.

Kõige teravamad süüdistused käisid vaimse tervise kohta. Üks lahkuv töötaja tunnistas, et tema jaoks sai otsustavaks "aprillis toimunud süüdistuste ja vaimse terrori olukord, mis toimus juhataja ja täiskohaga töötaja vastu." Ta lisas, et "rõõmsameelsete kolleegide vaimne tervis lõhuti mõne kuuga." See lükkab tema sõnul ümber valla poolt levinud kuulujutud, et olukorra põhjuseks oli töötaja läbipõlemine. Sama töötaja rõhutas, et "tugev, hooliv ja toetav meeskond (nagu meil oli) on iga noorsootöötaja turvavõrk, mis aitab ennetada läbipõlemist ja toetab vaimset tervist," ning et "kuna meeskond lõhuti... tundsin, et töö jätkamine pole võimalik." Lahkunud töötajad toovad esile, et "südamed on katki rebitud, sest noored on nende jaoks olulised ja koos on tehtud nii palju," rõhutades emotsionaalset valu, mida spetsialistid on kogenud.

Vallavalitsuse vastus: Ametlikud seisukohad

Anijauudiste päringutele vastas haridus- ja sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass ja abivallavanem Tiina Silem. Nende vastused püsisid ametlikus toonis, rõhutades seadusandlusele vastavat käitumist, kuid jättes paljud noorsootöötajate esitatud detailsete süüdistuste sisud vastuseta.

Svetlana Lass rõhutas korduvalt, et vallavalitsus ei ole keeldunud vastustest ning on valmis teavet jagama "ulatuses, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse ja tööõiguslike piirangutega." Ta kinnitas, et noortekeskuse juhataja lahkus ametist omal soovil, kuid selle lahkumise tagamaid ei täpsustatud, viidates isikuandmete kaitsele. Lass märkis, et "töökiusu väidete osas rõhutan, et vallavalitsus suhtub sellistesse signaalidesse väga tõsiselt," kuid lisas kriitilise reservatsiooni: "ei ole antud olukorra osas laekunud vallavalitsusele infot, et tegu oleks töökiusuga."

Svetlana Lass lisas "Noortekeskuse tegevus on seotud valla eelarveliste võimaluste ja põhimääruses sätestatud ülesannetega. Vallavalitsuse eesmärk on, et ootused ja ressursid oleksid omavahel tasakaalus ning noorsootöö saaks toimida jätkusuutlikult."

Abivallavanem Tiina Silem kordas Lassi sõnu, et vallavalitsuse aadressil esitatud süüdistused on kahetsusväärsed, kuid neid on "keeruline sisuliselt kommenteerida," kuna "töötajad ei ole nende muredega ametlikult vallavalitsuse poole pöördunud ega töökiusamise või vaimse vägivalla juhtumeid dokumenteeritud." Silem selgitas juhataja lahkumise tagamaid: "Noortekeskuse juhatajaga toimusid mitmed arutelud töökorralduslike ja juhtimisega seotud küsimustes. Nende hulgas oli ka üks olukord, mille puhul vallavalitsus leidis, et vajalik oleks olnud selgem suhtlus ning noorsootöötaja eksimuse ja ebaprofessionaalsuse tõttu vastutuse võtmine noorte ees. Edasistes juhtimis- ja töökorralduslikes küsimustes ühisele arusaamale ei jõutud ning juhataja otsustas ametist lahkuda."

Abivallavanem Tiina Silem lisas "On kahju, et noortekeskusest lahkub korraga mitu töötajat. Vallavalitsus pidas mitme töötajaga vestlusi ning väljendas valmisolekut neid igati toetada, kuid töötajad otsustasid siiski lahkuda."

Mobiilse noorsootöö osas leidis Silem, et "vallavalitsuse hinnangul oli võimalik tegevusi senisest enam arendada olemasolevate ressursside piires," viidates Kehra keskuse töötundidele. Ta tõi välja, et Kehra noortekeskuses töötab 2 täiskohaga ja üks poole kohaga töötaja, kokku 100 töötundi nädalas, samas kui keskus on avatud 25 tundi nädalas. "Kui noortega tegelevad korraga kaks töötajat, siis läheb selle peale 2 x 25 ehk 50 töötundi nädalas. Ülejäänud 50 tunni raames saaks teha muid tegevusi, sh mobiilset noorsootööd," väitis Silem. Eelarvekärpeid põhjendas Silem valla "Noortekeskuse eelarvet vähendati 2026. aastaks samadel põhimõtetel nagu ka teiste valla allasutuste eelarveid, kuna valla rahalised võimalused on piiratud ning eelarvetaotluste maht ületas oluliselt võimalusi."

Silem kinnitas, et "vallavalitsuse eesmärk ei ole olnud kedagi survestada ega karistada," vaid ootuseks on "professionaalne koostöö, vastutuse võtmine ning noorsootöö arendamine koostöös vallavalitsusega." Ta lisas, et "valla noorsootööd kujundab ja teostab Anija Valla Noortekeskus. Seetõttu peavad olema just nendel kõige suuremad pädevused antud valdkonnas ja vallavalitsus usaldab oma juhte, et nad teevad parimat tööd."

Abivallavanem Tiina Silem kinnitas, et "Anija valla noortele ja lapsevanematele soovime kinnitada, et noorsootöö jätkub. Käesolev õppeaasta viiakse olemasolevate töötajatega lõpuni ning sügiseks uute töötajate leidmiseks on konkursid juba välja kuulutatud. Huvi ametikohtade vastu on olemas ning tegeleme aktiivselt meeskonna komplekteerimisega."

Vallavanem Riivo Noor on 12. mail 2026 koostanud käskkirja, millega määratakse abivallavanem Tiina Silem ajutiselt Anija Valla Noortekeskuse juhataja asendajaks perioodil 11. mai 2026 kuni 26. juuni 2026.

"Minu otsus jääda ei tulnud kergelt"

Katri Olesk, ainsana Kehra noortekeskusesse tööle jäänud noorsootöötaja, kommenteeris Anijauudistele olukorda. Ta tõdes: "Ma mõistan Teie huvi, kuid ei soovi antud teemat siiski süvitsi kommenteerida. Antud olukord on minu jaoks väga keeruline ja valus." Olesk kinnitas aga selgelt: "meie tööd on alahinnatud. Tugev, ühtehoidev, toetav ja väga hästi toimiv meeskond on ära lõhutud. Seda ei oleks pidanud juhtuma! Tervele kollektiivile on haiget tehtud." Tema sõnul andsid lahkunud kolleegid ja tema ise "minimaalsete ressurssidega maksimumi!" Olesk lisas: "Minu otsus jääda ei tulnud kergelt ja ma ei ütle, et see otsus on lõplik. Hetkel püüan olemas olla iga noore jaoks, kes vajab tuge, samas ka ise selles keerulises olukorras 'ellu jäädes'."

Volikogu roll: järelevalve küsimus.

Anijauudised pöördus ka volikogu poole küsimusega, kas opositsioon on teadlik tekkinud kriisist ja kas revisjonikomisjon plaanib algatada erakorralise auditi. Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev vastas lühidalt: "Opositsiooni seisukohta ei tea. Volikogu poolt ei ole sellist korraldust revisjonikomisjonile antud."

Sotsiaalkomisjoni esimees Inga Leoke-Bosenko, kelle poole Anijauudised samuti pöördus, kinnitas, et küsimused kuuluvad vallavalitsuse pädevusse, kuid lubas teemat käsitleda komisjoni koosolekul.Avalikkuses on rõhutatud volikogu rolli ja sotsiaalkomisjoni põhimäärusejärgseid ülesandeid järelevalve teostamisel. Sellises olukorras oodatakse sotsiaalkomisjoni esimehelt ja komisjonilt sekkumist, seisukoha kujundamist ning täitevvõimult aruandlust kriisi tekkepõhjuste ja lahenduste osas.

Mõju Anija noortele ja lahkuvate töötajate lõppsõna

Noorte jaoks on see kriis eelkõige usalduse ja turvatunde küsimus. Nad on kaotanud neli olulist tugiisikut, kes olid nende jaoks igapäevaselt olemas. Kuigi vallavalitsus pakub ajutiste lahenduste ja uute töötajate leidmise lubadusi, on lahkuvate noorsootöötajate hinnangul tegemist pigem sammuga avalikkuse rahustamiseks, võttes arvesse nii kvalifitseeritud spetsialistide puudust kui ka valla varasemat juhtimisstiili. Üks lahkuv töötaja kommenteeris, et "suuremalt jaolt arvan, et tegemist on lihtsalt avalikkuse rahustamiseks mõeldud lausega," lisades, et "uute töötajate näol vajavad nad ju inimesi, kes vastu vaidlemata nende käske täidavad.". Loomulikult loodavad nad kõik, et noorsootöö ei katkeks vallas ja noorte jaoks toimuks noorsootöö edasi.

Lahkunud töötajad on tänaseks juba edasi liikunud. Nende sõnul on neil kõigil olemas uued töökohad ja väljakutsed, kus nende arvamusi väärtustatakse. "Rumalusega võitlemise asemel suuname oma energia hoopis töösse laste ja noortega," sõnas üks neist.

Kehra linna Kose maantee tõstetud ristmiku ehitustööd

Jarko Nõmme — Wed, 13 May 2026 20:39:30 +0300

Anija Vallavalitsus annab teada, et Kehra linnas Kose maanteel toimuvad tõstetud ristmiku ehitustööd. Projekti eesmärk on parandada liiklusohutust ning muuta liiklemine turvalisemaks nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele. Ehitustööd on planeeritud lõppema 2026. aasta juunis. Tööde perioodil võib piirkonnas esineda ajutisi liikluskorralduse muudatusi ja liikluspiiranguid. Palume liiklejatel jälgida ajutist liikluskorraldust ning arvestada võimalike viivitustega. Täname kõiki []