Loodusharuldus Kehra metsas: tähelepanelik jalutaja leidis salapärase 2026. aasta orhidee

Foto:  tähelepanelik jalutaja Kaisa - Pruunikas pesajuur on tärkamas mitmes kohas pildil oleva metsaraja vasakpoolses servas.

Kaisa sõnul märkas ta seda põnevat taime samas kandis esmakordselt juba paar aastat tagasi. Hiljutisel metsatiirul avastas ta aga rõõmuga, et haruldus tärkab nüüd ka mitmes teises kohas.

„Pruunikas pesajuur on tärkamas mitmes kohas metsaraja vasakpoolses servas,“ kirjeldas ta oma leidu toimetusele saadetud vihjes. See, et taim end vanas kohas uuesti ilmutab ja laieneb, on liigi bioloogiat arvestades vägagi loogiline – nimelt kasvab pesajuur sageli just väikeste gruppidena aastast aastasse samas paigas.

Nähtamatu eluliin maa all

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on Eesti looduses kasvav käpaline ehk orhidee, mis torkab silma oma ebatavalise välimuse poolest. Erinevalt enamikust taimedest puudub pesajuurel klorofüll (roheline värvaine) ja seega ka rohelised lehed. Taim on üleni helepruunikat tooni ja meenutab esmapilgul pigem mõne taime kuivanud vart.

Oma nime on ta saanud just maa-aluse osa järgi, mis meenutab tihedat linnupesa. Kuna taim ei suuda ise päikesevalgusest fotosünteesi abil toitaineid toota, on ta kogu oma elukaare vältel täielikult sõltuv maa-alusest sümbioosist Sebacina perekonna seentega. Seened omakorda hangivad vajaliku süsiniku ümbritsevatelt puudelt või põõsastelt. Just idanemiseks vajaliku spetsiifilise seene levik vanemate taimede läheduses on põhjuseks, miks Kaisa leidis taimi tärkamas gruppidena.

Selliste keeruliste ja pika aja jooksul kujunevate bioloogiliste suhete tõttu on pruunikas pesajuur väga tundlik ümbritseva keskkonna muutuste suhtes. Keskkonnaagentuuri spetsialisti Aat Sarve sõnul ei suuda pruunikas pesajuur ilmselt just seetõttu üle elada lageraieid – taim vajab metsa ja seeneniidistiku järjepidevust.

Foto:  tähelepanelik jalutaja Kaisa

Kuigi pruunikas pesajuur on Eestis hajusalt levinud ning Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) on registreeritud üle 2300 leiukoha, on tema ilmumine Kehra metsa märk sealsest heast ja stabiilsest elupaigast.

Pesajuur eelistab parasniiskeid ja varjulisi metsi – sageli kuusikuid, kaasikuid või salumetsi, kus rohu- ja põõsarinne võib olla lopsakas, sest taim ise päikesevalguse pärast konkureerima ei pea.

Keskkonnaagentuuri vaatlused näitavad, et pruunikat pesajuurt võib sageli pidada lausa "katusliigiks". Tema kohalolek annab tunnistust metsa heast tervisest ja sageli leidub tema naabruses ka veelgi haruldasemaid (I ja II kaitsekategooria) taimi, nagu näiteks kaunis kuldking või lehitu pisikäpp. Kes teab, ehk peidab Kehra mets endas veel teisigi avastamata saladusi!

Mine metsa, aga astu ettevaatlikult!

Botaaniliselt on huvitav teada sedagi, et varem oli pruunikas pesajuur pesajuurte perekonna ainus esindaja Eestis. Viimasel ajal on aga teadlased samasse perekonda ümber paigutanud ka meil esinevad käopõlle liigid – väikese ja suure käopõlle.

Kaisa soovitab kõigil loodushuvilistel minna seda tagasihoidlikku, ent eluviisilt ülierilist metsahaldjat Kehra metsa uudistama. Toimetus tänab Kaisat toreda vihje ja fotode eest ning kutsub kõiki vallaelanikke kodukandi metsadesse kevadist tärkamist nautima. Kui lähete orhideed otsima, hoidke aga silmad lahti ja astuge ettevaatlikult – harulduste ja neid elus hoidva õrna seeneniidistiku hoidmine on meie kõigi kätes.

Rohkem infot: Aasta orhidee 2026 pruunikas pesajuur – varjuliste salukuusikute salapärane kaunitar | Keskkonnaagentuur

Märkasid samuti midagi põnevat? Ootame teie vihjeid, pilte ja videosid toimetuse aadressil jarko.nomme@anijauudised.ee!