Elektritõukeratas on liiklusvahend, mitte mänguasi: Anija valla traagiline õnnetus tõi liiklusohutuse valusalt fookusesse

Häirekeskus sai 29. juulil kella kahe paiku teate, et Harjumaal Anija vallas on juhtunud raske tõukerattaõnnetus. Põhja prefektuuri operatiivjuhi Madis Allaku sõnul juhtis poiss esialgsetel andmetel elektritõukeratast KuKirin G2 Master, kui kaotas sirgel teelõigul sõiduki üle kontrolli ja kukkus. „Praeguse info põhjal on meil alust arvata, et poiss võis sõita lubatust kiiremini," ütles Allak. Kiivrit poiss õnnetuse hetkel ei kandnud.

Juhtumi teeb eriti kõnekaks sõiduki tüüp: tootja andmetel võib KuKirin G2 Masteri tippkiirus ulatuda 60 kilomeetrini tunnis — mudelil on kaks 1000-vatist mootorit. Liiklusseaduse järgi loetakse kergliikuriks vaid elektritõukeratast, mille valmistajakiirus ei ületa 25 km/h ja võimsus 1 kW. Kiiremad masinad on sisuliselt mootorsõidukid, mis ei vasta aga ka mopeedi ega mootorratta nõuetele — seega pole neil avalikus liikluses üldse lubatud osaleda.

Statistika: õnnetused kasvavad just laste seas

Anija valla õnnetus ei ole üksikjuhtum. 2025. aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur, ning hukkus üks inimene. See on vaid jäämäe tipp — suur osa kukkumistest politseini ei jõuagi, sest kannatanud pöörduvad ise EMOsse või ravivad end kodus. Murettekitav on aga trend: õnnetuste arv just 11–15-aastaste seas kasvab ning tänavu on õnnetustesse sattunutest ligi pooled alaealised.

Politsei statistika kinnitab sama pilti üle Eesti: tõukeratastega on õnnetusi juhtunud viimase nelja aasta lõikes enim, tipuga mais ja juunis, mil registreeriti eelmise aastaga võrreldes 35 protsenti rohkem õnnetusi. Probleemina tuuakse välja ka joobes sõitmist.

Seadusandja on lünka sulgemas: riigikogus on menetluses liiklusseaduse muudatus, millega keelatakse alla 10-aastastel elektritõukerattaga liiklemine ning 10–15-aastastelt hakatakse nõudma jalgratturi juhiluba. Rikkumise eest võib lapsevanemat oodata kuni 160-eurone trahv ja politsei saaks õiguse tõukeratas konfiskeerida.

Kes on MTÜ Turvaline Liikumine?

Turvaline Liikumine MTÜ (registrikood 80673925) on tänavu 10. juunil registreeritud mittetulundusühing, mille tegevusalaks on koolitused ning mille juhatusse kuulub Sten Valdmaa. Ühing kirjeldab end kui organisatsiooni, mis aitab noortel kujundada turvalisi liiklusharjumusi lühikeste videote, praktiliste tegevuste ja kaasahaarava õppe kaudu, eesmärgiga muuta Eesti teed ohutumaks iga noore jaoks. Juuli lõpus teatas ühing, et on liitunud European Road Safety Charteriga — Euroopa suurima liiklusohutuse võrgustikuga.

„MTÜ Turvaline Liikumine sündis soovist panustada liikluskultuuri parandamisse ja õnnetuste ennetamisse. Liiga sageli hakatakse liiklusohutusest rääkima alles siis, kui midagi traagilist on juba juhtunud," selgitab Valdmaa. „Meie eesmärk on aidata neid õnnetusi ennetada, tõstes inimeste teadlikkust ning pakkudes praktilisi teadmisi, mis aitavad teha liikluses turvalisemaid valikuid."

Ühing tegeleb liiklusohutuse teemade tutvustamise, harivate materjalide loomise ning koostööga koolide, ettevõtete ja omavalitsustega. „Soovime, et turvaline liiklemine ei tähendaks üksnes liiklusseaduse järgimist, vaid muutuks inimeste loomulikuks harjumuseks ja mõtteviisiks," ütleb Valdmaa.

„Kõige suurem probleem on liigne kiirus"

Elektritõukerataste puhul näeb ühing suurimate muredena just neid tegureid, mis Anija valla õnnetuses kokku said. „Näeme kõige suuremate probleemidena liigset kiirust, vähest tähelepanu ümbritsevale liiklusele ning seda, et sageli alahinnatakse võimalike õnnetuste tagajärgi," loetleb Valdmaa.

Tema soovitused on lihtsad:

• Kandke alati kiivrit — see võib õnnetuse korral päästa elu.
• Elektritõukeratas on liiklusvahend, mitte mänguasi — selle juhtimisega kaasneb vastutus.
• Sõitke vastavalt oludele, aeglustage ristmikel ja ülekäiguradade läheduses ning olge tähelepanelikud jalakäijate suhtes.
• Telefon ja kõrvaklapid jäägu sõidu ajaks kõrvale — need vähendavad tähelepanu.
• Kontrollige enne sõitu pidurid, rehvid ja tuled üle.
• Mitte kunagi kahekesi ühel tõukerattal ega joobes juhtides.

Vastutus on meie kõigi ühine

Valdmaa sõnul on ühingu pikem siht kasvatada põlvkond liiklejaid, kes mõistavad, et iga otsus liikluses mõjutab lisaks neile endile ka kõiki teisi. Tulevikus plaanib ühing korraldada praktilisi koolitusi, käivitada teavituskampaaniaid ning luua koostööprojekte, mis viivad liiklusohutuse sõnumi võimalikult paljude inimesteni.

„Usume, et liiklusohutus ei ole ainult riigi või politsei vastutus — see on meie kõigi ühine vastutus. Kui suudame muuta kasvõi ühe inimese käitumist turvalisemaks, võib see tulevikus ära hoida raske õnnetuse või isegi päästa elu," võtab Valdmaa kokku.