Anija volikogu ütles tuulepargi eriplaneeringule jah: Mida see tähendab ja milleks valmistuda

Mida täpselt otsustati?

Otsuseelnõu tutvustas majandusteenistuse abivallavanem Priit Vabamäe. Volikogu komisjonid üksmeelt ei leidnud: majandus- ja keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon ning kultuuri- ja kogukonnakomisjon ei kujundanud küsimuses ühtset seisukohta, arengu- ja eelarvekomisjon tegi aga sõlmitavasse lepingusse kolm sisulist ettepanekut: tagatiste, kulude hüvitamise ning lepingust taganemise või selle lõpetamise võimaluste kohta.

Volikogu otsusega nr 1-3/51 algatatakse eriplaneering ja KSH, et leida Anija vallast asukoht ühele tuuleenergeetika arendusalale, kuhu oleks lubatud püstitada kokku kuni 7 elektrituulikut koos vajaliku taristuga (teed, elektrivõrgud, liitumisrajatised). Taotluse esitas KC Energy OÜ sama ettevõte, kellele kuulub juba osaliselt valminud Pihlaka päikesepark. Tuulikud töötaksid koos päikesepargiga, moodustades nn Pihlaka hübriidenergiapargi.

Kaalumisel on neli ala kogupindalaga ligikaudu 1980 hektarit:

• Ala 1 – valdavalt Lükati, Rooküla ja Pikva küla, ligi 980 ha;
• Ala 2 – valdavalt Looküla, Ülejõe ja Vikipalu küla, ligi 370 ha;
• Ala 3 – valdavalt Vikipalu küla, ligi 430 ha;
• Ala 4 – valdavalt Linnakse küla, ligi 200 ha.

Kõik alad asuvad tiheasustusaladest vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusel ja neile ei jää looduskaitsealasid. Taotluse kohaselt oleks kavandatavate tuulikute puhul tuulikute kogukõrgus kuni 290 meetrit – pea kolm korda kõrgem kui Aegviidu telemast ja võrreldav Tallinna teletorniga.

Hääletusel osales 15 volikogu liiget 19-st. Poolt hääletasid Jaanus Kalev, Priit Raudkivi, Margus Olesk, Joonas Kuuskla, Kauri Pekri, Ranno Soots, Erik Jüriöö, Rene Kaalo, Margus Nõlvak, Ingrid Järmut ja Hannes Pikkel. Vastu olid Marek Suik, Triinu Allipere ja Heiki Pitka, erapooletuks jäi Inga Leoke-Bosenko.

Otsus sündis vaatamata sellele, et volikogu liige Triinu Allipere oli 18. juunil esitanud kolleegidele kirjaliku palve „võtta tagasi KC Energy OÜ eriplaneeringu algatamise eelnõu", tuues välja seitse põhjust: Anija ei ole riiklikult eelistatud tuuleala, alad kattuvad rohevõrgustikuga, Anija hoiab Tallinna joogivee reservi, riigikaitselised huvid, halduskoormus jääb vallale ning tuulikute lammutamise vastutus on lahendamata.

Veel 13. augustil, vahetult enne istungit, saadeti Anija vallavalitsusse kiri pealkirjaga „Palve võtta tagasi KC Energy OÜ eriplaneeringu algatamise eelnõu". Kirjas toetuti Kehtna valla kogemusele: menetlus koormab pea poolt vallamajat, konfliktid lõhestavad kogukonda aastakümneteks.

Arutelus kerkisid esile mitmed küsimused:

• Miks peaks arendaja ärihuvi olema põhjuseks protsessi algatamiseks, kui Anija ei ole riiklikus kaardistuses potentsiaalne tuuleala? Triinu Allipere tõi välja, et Keskkonnaagentuuri uuring Anijat ei maini. Vabamäe selgitas, et tegemist oli kiirendusmehhanismiga sobivaimate alade leidmiseks, mitte välistava uuringuga. See ei tähenda, et mujale tuuleparki rajada ei saa.
• Kulud. Jaanus Kalev küsis, kas uuringuga kaasnevad kulud katab arendaja. Vabamäe kinnitas, et jah. Riivo Noor lisas, et uuringu läbiviimine ei anna arendajale põhjendatud ootust tuulepargi rajamiseks ning kui uuringu käigus selgub, et rajamine pole võimalik, on lepingus sellekohane regulatsioon ja arendaja kannab kõik kulud.
• Miks ei küsita enne uuringut elanike arvamust? Vabamäe: täna ei otsustata, kas tuulikuid hakatakse ehitama, vaid kas algatada eriplaneering. Arvamusuuring on mõttekas alles siis, kui uuringud näitavad, et rajamine on võimalik; kui selgub, et ei ole, pole ka arvamusuuringut vaja.
• Kas arendajaks võib saada hoopis teine ettevõte? Marek Suik päris selle kohta. Vabamäe kinnitas, et jah, arendaja valitakse enampakkumise teel.
• Töökoormus. Meeli Kuul juhtis tähelepanu, et eriplaneering lisab oluliselt töömahtu nii planeeringu menetlejale kui ka kommunikatsioonitöötajatele, ning tõi komisjoni ettepaneku kohustada arendajat katma lisanduvad tööjõukulud. Riivo Noor selgitas, et planeeringu läbiviimine on vallavalitsuse seadusest tulenev ülesanne ning kokkuleppe kohaselt on võimalik kaasata majaväliseid eksperte. Eraldi lisatöökohtade kulude katmist arendajalt eeldada ei saa. Kuul leidis, et kui küsimus tekitab kogukondades tüli ja pahameelt, hääletaks ta uuringu algatamise vastu ning lahkus istungilt kell 10.10.
• Hirm kohtuvaidluse ees. Triinu Allipere viitas sellele, et õhus on hirm, et keeldumise korral kaebab arendaja valla kohtusse. Raasiku vald ju kaotas teises kohtuastmes. Vabamäe vastas, et on Raasiku kohtuotsuseid lugenud: keeldumise alused olid seal nõrgad ning kohtuotsus ei käskinud eriplaneeringut algatada, vaid tühistas keeldumise ja suunas asja tagasi menetlemiseks. Tema hinnangul on mõistlikum protsess sellisel kujul läbi teha ja otsused teha uuringu tulemuste pinnalt.
• Huvide konflikt? Marek Suik tõstatas, et arendaja on HC Kehra sponsor. Vallasekretär Heldi Laks selgitas, et seadus sätestab, kes on seotud isik, ning tema hinnangul huvide konflikti ei ole. Rene Kaalo täpsustas, et KC Energy on HC Kehrat toetanud ühe aasta, summas 5000 eurot. Jaanus Kalev lisas, et igast seaduserikkumisest on kodanikel kohustus teavitada Politsei- ja Piirivalveametit.

Triinu Allipere tegi enne hääletust ettepaneku otsustamine edasi lükata, korraldada eelnevalt rahvaküsitlus ja viia läbi eelhinnang. Tema sõnul ei ole volikogu täna valmis otsust vastu võtma, sest puudub täielik informatsioon: „liiga kiire otsustamisega võib kaotada inimeste usalduse ning siduda valla kohustusega, mille osas puudub täna sõltumatu hinnang"

Miks see pole veel ehitusluba

Otsuse eelnõus on selge sõnastus: eriplaneeringu ja KSH algatamine ei tekita arendajale õigustatud ootust tuulepargi arendusala võimalikkuse või ehitusõiguse seadmise osas. Tegemist on menetlusega, mille käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on tuulepargi rajamine üldse võimalik.

KSH algatamine on kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 alusel. KSH käigus hinnatakse tuulepargi võimalikke olulisi mõjusid keskkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale ning töötatakse välja leevendusmeetmed. Lisaks tuleb hinnata ka sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid.

Ka arendaja on lubanud läbipaistvust. KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits: „Soovime viia uuringud läbi võimalikult läbipaistvalt ja kui uuringutest selgub, et neid asju teha ei saa, ei pea planeeringuid iga hinna eest ellu viima."

Mis saab edasi?

1. Koostatakse KSH programm, mis avalikustatakse ja tuuakse avalikule arutelule – see on esimene hetk, kus elanikud saavad sisuliselt kaasa rääkida.
2. KSH esimeses etapis võrreldakse nelja ala alternatiive ning hinnatakse mõju looduskeskkonnale, müratasemele, visuaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale.
3. Ekspert teeb põhjendatud eelvaliku, milline asukoht on keskkonnakaalutlustest lähtudes kõige sobivam – alles seejärel esitatakse materjal volikogule, kes teeb järgmise otsuse.

Menetluse korraldaja on Anija Vallavalitsus, kuid eriplaneeringu koostamise, uuringute ja KSH kulud kannab lepingu alusel KC Energy OÜ.  Reaalselt kestab menetlus aastaid. Näiteks Märjamaa vallas on eriplaneering menetluses olnud juba alates 2022. aasta juulist.

Mida arvasid lugejad?

Enne istungit küsitlesid Anijauudised lugejaid tuulepargi teemal. Alljärgnev on lugejaküsitlus, mitte teaduslik uuring.

Kas Anija vald peaks algatama tuulepargi eriplaneeringu? (251 häält)

• Jah – 55%
• Ei – 45%
• Ei oska öelda – 1%

Kui tuulepark peaks rajama, milline potentsiaalsetest aladest oleks kõige vastuvõetavam? (157 häält)

• Ala 1 – Lükati, Rooküla ja Pikva piirkond (ligi 980 ha) – 39%
• Ala 2 – Looküla, Ülejõe ja Vikipalu piirkond (ligi 370 ha) – 8%
• Ala 3 – Vikipalu piirkond (ligi 430 ha) – 5%
• Ala 4 – Linnakse piirkond (ligi 200 ha) – 8%
• Ükski ala pole vastuvõetav – 40%

Millise mõju pärast lugejad muretsevad? (189 häält)

• Müra – 7%
• Liikuvad varjud (virvendus) – 3%
• Maastiku ja vaadete muutumine – 2%
• Mõju tervisele – 7%
• Mõju lindudele ja muule loomastikule – 3%
• Kinnisvara väärtuse langus – 5%
• Piirkonna maine langus (nt turism, ettevõtlus) – 1%
• Kõik eelnevad – 23%
• Ei muretse ühegi mõju pärast – 50%

Küsitlusest joonistub välja mitmetahuline pilt: 55 protsenti vastanutest toetas eriplaneeringu algatamist, ent 40 protsenti pidas samal ajal kõiki nelja välja pakutud ala vastuvõetamatuks. Pooled vastanutest ei muretse ühegi loetletud mõju pärast, veerand muretseb aga kõigi eelnevate pärast.

Kehtna kogemus: hoiatus tuulepargi menetluse hinnast

Kõige värskema ja ausaima pildi sellest, mis võib tuulepargi menetlusega valesti minna, andis 18. mail Maalehes avaldatud arvamuslugu, mille kirjutas Kehtna endine vallavanem Tanel Viks kuu aega varem ametist lahkununa soovis ta tuua debatti „vallamaja vaate, mis seni on jäänud valgustamata".

Haldusaparaat võib lämbuda. Viksi sõnul on Kehtnas tuuleparkide menetlus jõudnud punkti, kus selle jätkamine ohustab valla haldussuutlikkust, kogukonna sidusust ja kohaliku omavalitsuse tegelikku õigust asju ise otsustada. Menetlus koormab otseselt või kaudselt pea poolt vallamajat: kaht ehitusspetsialisti, arendusjuhti, majandusvaldkonna juhti, keskkonnaspetsialisti, vallasekretäri, andmekaitsespetsialisti, volikogu sekretäri, kommunikatsioonijuhti. Iga andmepäring, vaie, avalik arutelu, õiguslik hinnang ja vastuskiri võtab aja millegi muu arvelt: kasutusload, kodanike pöördumised, haridus-, sotsiaal- ja majandusküsimused jäävad ootama. „Omavalitsus seotakse kinni nagu Gulliver, kelle lilliputid sadade menetlusniitidega maa külge sidusid," kirjeldas Viks – seda varjatud kulu ei näe üheski tuluprognoosis ega sotsiaalmajanduslikus analüüsis ja arendaja seda vallale ei hüvita.

Kogukonna lõhenemine jääb aastakümneteks. Kehtna ajaloost tõi Viks hoiatava näite: Paluküla Hiiemäe juhtumi, mis ei olnud pelgalt planeeringuvaidlus, vaid kogukonda aastakümneteks lõhestanud konflikt. Omavalitsus käis seoses sooviga rajada sinna spordikeskust kohtus üle 30 korra ning sama osapoolte vastasseis kandus edasi veel umbes 25 kohtumenetlusse muudes asjades. „Sellised konfliktid ei lõpe planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmisega. Nad jäävad inimeste mällu. Nad muudavad usaldamatuse püsivaks," kirjutas Viks. Tema sõnul näitas seda ka Kehtna haridusvõrgu ümberkorraldamine 2024. aastal, kus häälekamate vastaste seas olid tihti samad inimesed, kes seisavad nüüd tuuleparkide vastu.

Projekt võib muutuda – kasu kahaneb nullilähedaseks. Viks tõdes ausalt, et praegune Kehtna projekt ei ole enam sama, millega alustati: algsest 36 tuulikust on jäänud ligikaudu kümme, kuid iga tuulik on muutunud kõrgemaks ja häirivamaks. Valla oodatav aastane tulu on seejuures suurusjärgus 47 000 eurot. „Kas see on hind, mille nimel tasub võtta nii suur halduslik, poliitiline ja kogukondlik risk?" küsis ta. Tema sõnul tunnistavad ka arendaja ja omavalitsuse ehitusspetsialist, et projekt on kaotamas mastaabiefekti ega tasu enam ära. Vallale jäävad aga menetluskoormus, usalduskriis ja võimalik kohtuvaidluste ahel.

Kehtnas on üle 500 inimese andnud vallale allkirjaga teada, et on tuulikute vastu, ja üle 50 on valmis vallast lahkuma. Viks hoiatas, et sellist sõnumit ei tohi pisendada: „Kodu, joogivesi, vaikus, maastik, kinnisvara väärtus ja usaldus vallajuhtide vastu ongi küsimused, mis puudutavad inimest isiklikult." Kui inimene ütleb, et kardab oma kodurahu pärast, ei ole esimene vastus öelda, et ta reageerib üle.

Rohepööre ei saa olla halduslik sundkäik. Viks tunnistas, et Eesti vajab taastuvenergiat – „me ei saa elada maailmas, kus kõik tahavad elektrit, aga keegi ei taha ühtegi tootmisrajatist enda lähedale". Ent sellest ei järeldu, et konkreetne tuulepark konkreetses kohas on põhjendatud. „Rohepööre ei saa olla halduslik sundkäik, kus kohalikule omavalitsusele jääb vaid võimalus riiklik projekt ära taluda," kirjutas ta ja tõstatas ka tundliku küsimuse riigi makstavatest menetlustoetustest ja ametnike lisatasudest, mis võivad tekitada mulje, et menetlus liigub edasi ametkondlikust inertsist, mitte volikogu tahtest.

Kolm nõuet volikogule. Lahendusena esitas Viks kolm ettepanekut: volikogu peab ausalt hindama, kas tal on jõudu protsessi jätkata ilma valla põhiülesannete kahjustamiseta; volikogu peab võtma poliitilise vastutuse, sest väärtusotsuse peab tegema rahva valitud esindus, mitte ametkond; ja elanike sõnumit tuleb võtta tõsiselt, mitte pisendada. „Valla ülesanne ei ole olla riikliku energiapoliitika katsepolügoon. Valla ülesanne on hoida oma inimesi, elukeskkonda ja otsustusvõimet," lõpetas ta.

Kontekst: naabrid ütlesid ei, aga riik surub pealt

Otsus sündis olukorras, kus naaberomavalitsused on tuuleparkidele eitava seisukoha võtnud. Kose vald lõpetas tuulepargi eriplaneeringu 20. veebruaril 2025 otsusega nr 343, põhjendades seda rohevõrgustiku kaitse ja ettevaatusprintsiibiga. Otsust püütakse kohtus vaidlustada ja oluline pööre: riigimaa oksjonil võitis Kose-Rae-Raasiku tuuleala Enery Estonia OÜ, mis tähendab, et valla keeldumine eriplaneeringut algatada ei pruugi arendust peatada, sest riik on maa juba andnud

Kose kohalikes elanike gruppides on hoiatatud, et Kose-Uuemõisa aleviku kõrvale võidakse rajada kuni 17 tuulikuga park. Ametlikku kinnitust sellele veel pole.

Raasiku vald keeldus 2023. aastal eriplaneeringu algatamisest, kuid kaotas kohtuskäigu: ringkonnakohus tühistas keeldumise ja riigikohus jättis valla kaebuse menetlusse võtmata. Kohtuskäik läks vallale maksma ligi 23 000 eurot ning vald on nüüd ise asunud eriplaneeringu menetlust ette valmistama. Arendaja soovib Raasiku valda 8 ja Kose valda 3 tuulikut.

Kehtna vald on üks kaheksast omavalitsusest, kes eelmisel aastal tuuleparkidele piduri tõmbas. Arendajad vaidlevad nüüd nendega kohtus, sest investeeritud miljonid võivad tuulde lennata. Arendajatega on vaielnud ka Lääne-Nigula, Põltsamaa, Vinni, Mulgi, Haljala, Türi ja Põhja-Sakala vallaga.

Mida võiks tuua tuulepargi valmimine?

Kui tuulepark kunagi valmiks, laekuks vallale seaduse järgi tuulikutasu – 0,7–1 protsenti toodetud elektrienergia väärtusest, millest pool makstakse mõjupiirkonna elanikele. 290-meetrise tuuliku puhul ulatuks mõjuala 3 kilomeetrini lähimast tornist ning ühele eluruumile oleks aastane hüvitis kuni kuue kuu töötasu alammäär (2026. aastal kuni ~5700 eurot). Need küsimused muutuvad aga aktuaalseks alles aastate pärast