167 akupõlengut nelja aastaga: üle kolmandiku sai alguse laadimise ajal

Kui aku läheb põlema, võib tegutsemiseks aega olla vähem kui minut

Liitiumioonakud on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Need annavad energiat telefonidele, sülearvutitele, akupankadele, tööriistadele, elektriratastele, tõukeratastele ja paljudele teistele seadmetele. Enamasti on need ohutud ja töökindlad, kuid kahjustumise, vale kasutamise või tehnilise rikke korral võivad need süttida väga kiiresti ning põhjustada ulatusliku tulekahju. Eesti päästesündmuste statistika näitab, et ajavahemikul 2022. aastast kuni 2026. aasta juuli lõpuni on toimunud vähemalt 167 akudega seotud hoonetulekahju või tuleohu sündmust, millest üle kolmandiku sai alguse laadimise ajal.

Miks on akupõlengud eriti ohtlikud?

Liitiumioonaku põleng erineb tavapärasest tulekahjust. Aku sees võib käivituda nn termiline ahelreaktsioon ehk olukord, kus ülekuumenenud akuelement hakkab kuumutama järgmisi akuelemente. Selle tagajärjel võib aku mõne hetkega paisuda, suitsema hakata, süttida või isegi plahvatada.

Põlenguga kaasnevad väga kõrged temperatuurid, mürgised põlemisgaasid ja suur kogus suitsu. Seetõttu võivad tagajärjed olla rasked isegi siis, kui põleng saab alguse väikesest seadmest, näiteks telefonist või akupangast.

Millised märgid viitavad, et akuga pole kõik korras?

Sageli annab aku enne süttimist märku, et kõik ei pruugi olla korras. Ohumärkide märkamine aitab tulekahju ära hoida.

Lõpeta aku kasutamine kohe, kui see kuumeneb tavapärasest rohkem, paisub või muudab kuju, eraldab ebatavalist lõhna, suitseb või sisiseb, lekib või on saanud tugeva löögi.

Erilist tähelepanu vajavad elektritõukerataste, elektrijalgrataste ja tööriistade akud, mis võivad kasutamisel saada põrutusi ja mehaanilisi vigastusi. Mõnikord ei pruugi kahjustatud aku süttida kohe, vaid alles päevade või nädalate pärast, näiteks laadimise ajal.

Mida teha, kui aku läheb põlema?

Liitiumioonaku põleng võib areneda väga kiiresti ning aku võib ootamatult paisata välja kuumi gaase, leeke või akuosi. Seetõttu on kõige olulisem inimese enda turvalisus. Kustutamist pingestatud elektriseadmete kustutamiseks ettenähtud kustutiga tasub proovida üksnes põlengu algfaasis. Seda ainult juhul, kui tegemist on väikese kaasaskantava akuseadmega ja leegid piirduvad veel seadme endaga. Samuti peab väljapääs olema vaba, ruum ei tohi olla täitunud suitsuga ning olukord peab olema inimese jaoks ohutult kontrollitav.

Kui akuseade reageerib ägedalt, st pillub leeke, sädemeid, kuumi gaase või akuosi, põleng levib ümbritsevatele esemetele või ruum täitub suitsuga, ei ole iseseisev kustutamine enam ohutu, kuna vigastada saamise või mürgiste ja eluohtlike põlemisgaaside sissehingamise risk on liiga suur. Sellisel juhul tuleb viivitamatult eemalduda õue, sulgeda enda järel uksed ning helistada numbril 112.

Oluline on mõista, et tulekustuti võib nähtavad leegid küll mõneks ajaks maha suruda ja aidata piirata tule levikut, kuid tavapärased tulekustutid ei suuda enamasti peatada aku sees toimuvat termilist ahelreaktsiooni. Seetõttu on tõenäoline, et liitiumioonaku süttib ka pärast leekide esmast kustutamist uuesti. Pärast põlengu kustutamist tulekustutiga tuleb akut jätkuvalt jahutada ning jälgida selle seisundit. Kui see on ohutult teostatav, võib väikese aku või seadme paigutada veega täidetud nõusse ning hoida seda seal pikema aja jooksul, et vähendada uuestisüttimise ohtu. Kindlam on siiski appi kutsuda päästjad ka siis, kui tundub, et olete tulekustutiga leegid maha saanud.

Allikas: Põhja päästekeskuse ohuteavituse ja kommunikatsiooni osakond