Riik vaatab üle alla 100 õpilasega gümnaasiumid. Kehras hoitakse gümnaasiumiastet alles ja otsitakse koolile profiili

Ministeeriumi käsitluses on Eestis üle 40 gümnaasiumi, kus gümnaasiumiastmes õpib alla 100 õpilase, ja 14 koolis on õpilasi alla 40. Neid arve on ministeerium nimetanud alates 2024. aastast. Kõigepealt võttis ministeerium ette just kõige väiksemad koolid. Juba toona tõi ministeerium välja koole, kus kümnendas klassis õpib kaks või kaheksa õpilast, ning koole, kus kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid on 43 protsenti. Asekantsler Henry Kattago sõnul ei ole eesmärk raha kokku hoida, vaid parandada hariduse kvaliteeti.

2024.  aastal sõnastas ministeerium ka erandi: läbirääkimiste ajakavas jäetakse hilisemaks piirkonnad, kus riigikool või üle 100 gümnaasiumiõpilasega kool asub enam kui 30 kilomeetri kaugusel ja kus on võimalik pidada vähemalt 50 õpilasega gümnaasiumiastet. Selle sõnastas ministeeriumi nõunik Kadi Sebrak.

Väikeste gümnaasiumide ümberkorraldamine on seega käinud juba aastaid. Selle ajaga on otsuse teinud vähesed omavalitsused: 2025. aastal lõpetasid gümnaasiumihariduse andmise Järva-Jaani, Mustvee ja Iisaku gümnaasium ning 2026. aastal Kallavere keskkool. Peipsi gümnaasiumi põhikooli osa liideti Mustvee kooliga ja gümnasistid Avinurme gümnaasiumiga. Kattago sõnul oli sulgemisotsuseid 2025. aasta alguseks tehtud vaid neljas-viies väikegümnaasiumiga omavalitsuses. 2026. aasta septembris kirjutas Postimees juba uuest sulgemislainest.

Anijauudistele antud vastuses märkis ministeerium, et praegu ei ole põhjust rääkida konkreetsete koolide sulgemise või liitmise nimekirjast ning otsused peaksid sündima piirkonna vajadustest ja andmetest lähtudes. Konkreetse munitsipaalkooli kohta teeb otsuse kooli pidaja ehk kohalik omavalitsus. Pikaajaline koolivõrgu prognoos valmib ministeeriumi teatel 2027. aasta suvel. Kehra kohta kinnitas ministeerium, et seal ei ole gümnaasiumihariduse korraldamiseks kinnitatud ühtegi konkreetset mudelit. Otsustamisel ei vaadata ministeeriumi sõnul ainult õpilaste arvu, vaid ka õpilaste arvu prognoosi, õpetajate olemasolu, õppevalikuid ja kooli rolli piirkonnas.

Kehras on gümnaasiumiastme käekäik olnud viimastel aastatel pigem murekohaks. Anija vallavalitsuse andmetel on Kehra Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes praegu 50 õpilast. Tolleaegse haridus- ja sotsiaalvaldkonna abivallavanema Tiina Silemi esitatud andmetel õppis gümnaasiumiastmes 2024. aastal 70 õpilast ja 2025. aastal 56. Kõige suurem õpilaste vähenemine on toimunud just gümnaasiumiastmes. Varem on kooli andmetel ja meedias nimetatud gümnaasiumiastme suuruseks ka 80 õpilast.

Kool tervikuna on siiski suur. Lastevanemate üldkoosolekul 8. septembril anti ülevaade uue õppeaasta plaanidest: koolis alustas õppetööd 464 õpilast ja õppetöö toimub 37 klassikomplektis. Koolis töötab kokku 64 õpetajat ja tugimeeskonna liiget. 1. septembrist mindi üle 75-minutilistele õppetundidele ning tunde alustatakse kell 9. Kool jätkab Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ja VEPA metoodikaga. Eelmisel õppeaastal lõpetas põhikooli 41 õpilast, kellest Kehra gümnaasiumiossa asus õppima 13 ehk 32 protsenti. Gümnaasiumi lõpetas 22 õpilast.

Anija vallavalitsus on kooliga aktiivses suhtluses ja tegeleb gümnaasiumiastme tuleviku ning arengusuundadega. Abivallavanem Carolyn Paate sõnul antakse spordikallakuga gümnaasiumi ideest teada, kui seda hakatakse laiemas ringis arutama. Gümnaasiumihariduse korraldamine ja selle jätkumisega seotud põhimõttelised otsused kuuluvad Paate sõnul volikogu pädevusse, kuid praegu ei ole see tema sõnul aktuaalne.

Vallavolikogu esimehe Jaanus Kalevi sõnul seisab valimisliidu Anija Ühendus ja Keskerakonna koostöökokkuleppes kirjas, et Kehras jätkub õpe gümnaasiumiklassides, ega ole seda muutnud. Anija vallavolikogus moodustavad koalitsiooni Anija Ühendus ja Keskerakond. Kalevi sõnul vaadatakse eelarve menetlemisel sügavamalt gümnaasiumi rahastusele ja tegeletakse koolile kallaku ehk profiili leidmisega. Ministriga kohtudes oli Kalevi sõnul juttu lisaks spordikallakule ka riigigümnaasiumi loomisest Ida-Harju piirkonda. Kuna muutujaid on palju ja kevadel toimuvad Riigikogu valimised, mis võivad hariduspoliitikat oluliselt muuta, ei torma vald Kalevi sõnul otsustega ette ja jätkab gümnaasiumihariduse pakkumist Kehras.

Kooli infosekretäri Grete Esopi vahendatud vastuses öeldakse, et spordikallakuga gümnaasiumi idee ei ole praegu laual ning seda ei osata prognoosida. Gümnaasiumiastme sulgemine tähendaks koolile ja vallale uut väljakutset. Kool ootab omavalitsuselt tuge ja selget seisukohta.

Sporditeema ei ole Kehras juhuslik. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käis 1. septembril Kehras ja Kuusalus kooliaasta algust tervitamas ja kohtus kohalike juhtidega. Kallas on ühtlasi Eesti Käsipalliliidu president ning tervitas kohapeal ka Kehra käsipalliklubi. Vallavanem Riivo Noor ütles toona, et juttu oli Ida-Harjumaale kavandatavast riigigümnaasiumist, mille ühe võimaliku asukohana on nimetatud muu hulgas Loo ning kaugemalt Kose, Kehra ja Kuusalu kolmikut. Noore sõnul on see selgelt juba uue valitsuse teema ja otsus tehakse tõenäoliselt paari-kolme aasta pärast. Minister teatas kohtumisel ka, et riigi kulul rajatakse neli pallimänguhalli, neist kaks Harjumaale.

Spordikallaku suunda toetab Eesti Olümpiakomitee. EOK kommunikatsioonijuhi Mirjam Endla sõnul ei peaks ükski noor tegema valikut hariduse ja tippspordi vahel. Spordikallakuga gümnaasiumide loomisel on suur roll kohalikel spordiklubidel ja treeneritel, kes koos kooliga saavad pakkuda noortele sobivaid treeningutingimusi. Samas ei näe EOK lahendust üksnes spordikallakuga klassides või koolides, vaid laiemas süsteemis, kus sportlase vajadustega arvestatakse kogu haridusteel. Alates 2027/2028. õppeaastast avaneb 150 Eesti tippsportlasel või tippspordi potentsiaaliga noorel võimalus ühendada kõrgharidus ja tippsport, läbides tavapärase õppekava kuni kahekordse nominaalaja jooksul.

Omavalitsuste vaatest on teema valus. Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöövaldkonna nõuniku Robert Lippini sõnul on koolivõrgu korrastamine vajalik, sest õpilaste arv väheneb ja paljud omavalitsused on pidanud juba tegema keerulisi otsuseid. Samas ei saa tema sõnul lähtuda ainult sellest, mitu õpilast ühes või teises gümnaasiumis parajasti õpib.

Saja õpilase piir ei tohiks Lippini sõnul tähendada automaatset kooli sulgemist. Ühes piirkonnas võib see olla mõistlik lahendus, teises aga tähendada, et noorte võimalused kodu lähedal keskharidust omandada muutuvad märksa kehvemaks. Arvestada tuleb nii hariduse kvaliteeti, koolitee pikkust kui ka seda, millised õppimisvõimalused piirkonda alles jäävad. Liit näeb ohtu, et riik kehtestab kõigile ühesuguse nõude ega jäta kohalikele oludele ruumi. Lippini sõnul tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi ja peavad saama koolivõrku puudutavates otsustes kaasa rääkida. Ta möönab, et teema on kohalikul tasandil emotsionaalselt laetud, kuid kõige halvem on tema sõnul peita pea liiva alla ja loota, et probleem läheb mööda. Iga gümnaasium ei pea Lippini hinnangul iga hinna eest alles jääma, kuid riik ei tohiks otsustada üksnes õpilaste arvu järgi, milline kool peab uksed sulgema, sest sellistel otsustel on pikaajaline mõju noortele, peredele ja piirkonna arengule.

Lahendused sünnivad Lippini sõnul koostöös. Praegu on ministeerium tema sõnul faasis, kus tellitakse analüüs võimalikest mudelitest ning koostatakse stsenaariumid koos kvaliteedi ja teenustaseme kirjelduste ning tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtudega. Ühtset lahendust kõigile Eesti piirkondadele ei ole: mõnes kohas võib toimida naaberomavalitsuste koostöö, teises koolivõrgu ümberkorraldamine või kokkulepe riigiga keskhariduse pakkumiseks. Need võimalused tuleb Lippini sõnul koos omavalitsustega läbi arutada, mitte neile valmis otsusena ette anda. Liit osaleb tema sõnul aruteluprotsessis partnerina. Kriitilise tähtsusega on Lippini sõnul õpilaste liikumise võimalus: kui gümnaasium kodu lähedalt kaob, peab noorel olema võimalik mujal õppida, ilma et koolipäev muutuks ebamõistlikult pikaks. Koolivõrgu korrastamise eesmärk ei peaks tema sõnul olema võimalikult paljude koolide sulgemine, vaid see, et noored saaksid kvaliteetse hariduse sõltumata sellest, kus nad elavad.

Robert Lippin. Foto: erakogu

Õpetajate töökohtade osas on seis ebakindel. Eesti Haridustöötajate Liit ei ole väikegümnaasiumide sulgemise osas üldist seisukohta võtnud. Liidu esindaja Kristiina Kröönströmi sõnul tuleb iga juhtumit vaadata eraldi, arvestades piirkonna demograafilist olukorda ja potentsiaalsete gümnasistide arvu. Kehra gümnaasiumiastme ümberkorraldamise plaanide kohta puudub liidul piisav info, et hinnata mõju õpetajate töökohtadele. Taustaks on see, et Statistikaameti andmetel on sündimus viimase viie aastaga langenud ligi kolmandiku võrra ning ministeeriumi hinnangul jõuab rohkem kui kolmandik õpetajatest 2035. aasta paiku pensioniikka.

Ministeeriumi kava kohaselt peaks keskharidus 2035. aastaks liikuma riigi vastutusele. Praegu käivad katseprojektid halduslepingu mudeli katsetamiseks, näiteks Põltsamaa vallaga. Kehra gümnaasiumi tulevik peaks selguma järgmiste aastate jooksul, mil valmib ka ministeeriumi koolivõrgu prognoos.