169 arvamust, valdavalt vastu: Pihlaka üksiktuuliku lähteseisukohad ja KSH programm on valmis

Jutt käib ühest elektrituulikust Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka kinnistul (katastritunnus 14101:001:0874), mille pindala on ligikaudu 22 hektarit. Kinnistu on saja protsendi ulatuses maatulundusmaa ja jääb nii Harju maakonnaplaneeringu kui ka Anija valla üldplaneeringu järgi väärtuslikule põllumajandusmaale.

Tuuliku võimsuseks kavandatakse kuni viit megavatti. Näitena on dokumentides toodud Vestas V163 tüüpi tuulik, mille rootori ehk tiiviku läbimõõt on 163 meetrit, torni kõrgus 126 meetrit ja kogukõrgus 207,5 meetrit. Lubatav kõrgus määratakse lõplikult detailplaneeringuga ning kasutada võib ka teisi analoogseid mudeleid.

Detailplaneeringu eesmärk on lisaks tuulikule ka sellega kaasneva krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja juurdepääsuteede asukoha määramine ning müra, vibratsiooni ja muude keskkonnatingimuste nõuete seadmine. Planeeringu algatas Anija Vallavalitsus 12. augustil 2024 korraldusega nr 2-3/437. Detailplaneeringust on huvitatud energiaettevõte KC Energy OÜ, planeeringu koostas Plannum OÜ ja KSH programmi LEMMA OÜ.

Oluline taust on see, et tuulikut ei kavandata üksinda. See liidetaks elektrivõrku hübriidlahendusena arendaja olemasoleva Pihlaka päikeseelektrijaama liitumispunkti kaudu, kasutades samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Pihlaka maaüksuse kõrvale on rajatud ligikaudu 67,5 hektari suurune päikesepark. Nii räägivadki paljud arvamuse esitajad ühest Pihlaka hübriidenergiapargist, mitte üksikust tuulikust.

Kinnistu piirneb kohaliku avalikult kasutatava Lauda teega, mis ühendub Kose-Jägala tugimaanteega. Riigiteelt tullakse juurde olemasoleva ristmiku kaudu. Kinnistust umbes 50 meetri kaugusele lõunasse jääb Kõrgemäe kraav ja umbes 96 meetri kaugusele Jägala-Pirita kanal, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Kinnistu paikneb ka maaparandussüsteemi KEHRA maa-alal, kus on drenaaž.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht Anija vallas Kaunissaare külas. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Avalik väljapanek tõi rekordilise hulga vastuväiteid

Lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 23. aprillist 11. juunini 2026. Selle käigus laekus valda 169 ettepanekut, küsimust ja seisukohta. Vald jagas need oma koondtabelis kahte suurde rühma: riigiasutuste ja teiste ametkondade seisukohad ning kohalike elanike ja kinnistuomanike arvamused.

Ametkondadest esitasid seisukoha muuhulgas Terviseamet, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Kaitseministeerium, AS Eesti Raudtee ja Kliimaministeerium. Ülejäänud, valdav osa pöördumistest ehk ligikaudu 160, olid eraisikute arvamused, millest suurem osa algas sõnadega „ei nõustu”.

Vald vastas oma koondtabelis igale pöördumisele eraldi. Korduv põhisõnum oli, et avalikustatud lähteseisukohtade ja KSH programmi dokument on lähteülesanne mõjude hindamiseks, mitte veel hinnang: „Käesolevas menetlusetapis ei ole detailplaneeringu lahendus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne veel koostatud.” Kõigil huvitatud isikutel on vald kinnitanud, et täiendavaid arvamusi saab esitada ka järgmises etapis, kui valmivad detailplaneering ja KSH aruanne.

Müra, vari ja tervis: mure keskmes

Kõige sagedasem mure, mida elanikud väljendasid, puudutas müra, liikuvat varju ja mõju tervisele. Paljud vastajad rõhutasid, et häiriv võib olla ka normide piiresse jääv müra, eriti maapiirkonnas, kus taustamüra on väike. Korduvalt viidati nn stroboskoopiefektile, mille põhjustab tuuliku labade pidev liikumine ja mis võib põhjustada unehäireid ja ärevust.

Üks pöördumine tõi arvuliselt välja, et 163 meetri läbimõõduga tuuliku puhul ulatub kirjanduses hinnatud olulise häiringu tsoon kuni 1630 meetrini, mis tähendaks, et näiteks Kose maanteel asuv elamu jääb ligikaudu 1360 meetri kaugusel sellesse vööndisse. Vald vastas, et programmis nimetatud kümnekordne rootoridiameeter on üksnes varjutuse modelleerimise esmane hindamisulatus, mitte automaatne häiringuvöönd, ning tegelik varjutus modelleeritakse tundlike objektide suhtes.

Terviseamet soovitas omakorda lähtuda uute tuuleparkide puhul kõige rangematest müra sihtväärtustest ehk elamualadel päeval 50 ja öösel 40 detsibelli. Amet juhtis tähelepanu ka Maailma Terviseorganisatsiooni suunisele ning pidas otstarbekaks mõõta pärast tuuliku käivitamist müra ka lähimate eluhoonete juures. Lisaks palus Terviseamet võtta mürahinnangus arvesse ka tuulikuga seotud seadmeid, näiteks alajaamu ja salvestusseadmeid. Vald vastas, et need arvestatakse KSH aruande koostamisel juhul, kui nende kavandamise vajadus ilmneb.

Vibratsiooni osas märkis vald, et Kliimaministeeriumi 2025. aasta juhend soovitab tuulikutel jääda vibratsioonitundlikest hoonetest vähemalt 500 meetri kaugusele. Kuna see vahemaa on siin suurem, eraldi vibratsiooniuuringut KSH aruandes ei tehta. Infraheli eraldi modelleerimist programm samuti ette ei näe, sest vald ja pädevad asutused lähtuvad sellest, et tuulikute infraheli jääb allapoole inimeste tajuläve.

Kinnisvara väärtus ja elukeskkonna taluvuspiir

Mitmed vastajad juhtisid tähelepanu kinnisvara väärtuse langusele, viidates muu hulgas Tootsi piirkonna kogemusele, kus on kirjeldatud märkimisväärset hinnalangust. Inimesed tõid esile, et nende kodud ja maa moodustavad sageli peamise vara, ning nõudsid, et KSH raames hinnataks mõju piirkonna kinnisvara atraktiivsusele ja turuväärtusele.

Vald vastas läbivalt, et eraldi kinnisvara turuväärtuse ekspertiisi ega kasu-kulu analüüsi KSH programmi ei lisata, kuid vara kasutamist mõjutavaid häiringuid ja asjakohaseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid käsitletakse kvalitatiivselt ning need on planeeringu kaalutlused. Võimaliku kompensatsiooni alused tulenevad valla sõnul kehtivast õigusest, mitte planeeringust või KSH-st.

Korduvalt kõlas ka mure, et piirkonna taluvuspiir on juba täis: samasse kanti jäävad Kehra tööstuspiirkond Horizon Tselluloosi ja Paberi tehasega, tihe raudteeliiklus ning Soodla kaitseväe harjutusväli. Nende koosmõju koos kavandatava tuuliku ja päikesepargiga muudaks elanike hinnangul seni looduslähedase elukeskkonna lõplikult tööstuslikuks.

Loodus: väike-konnakotkas, nahkhiired ja kuldking

Suur osa vastuväiteid puudutas looduskeskkonda. Kõige teravam on küsimus väike-konnakotkast, sest Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi maismaalinnustiku analüüsi järgi kattub planeeringuala tsooniga 1, mis on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekorridor. Sellistele aladele tuulikute püstitamine toob analüüsi kohaselt negatiivset mõju ning vajab erandit ja veenvat põhjendust.

Viie kilomeetri raadiusesse jäävad ka mitu püsielupaika, nende hulgas Kehra väike-konnakotka püsielupaik umbes 1,3 ja Kaunissaare kanakulli püsielupaik umbes 1,7 kilomeetri kaugusel. Lisaks jääb umbes 60 meetri kaugusele II kategooria kaitsealuse taimeliigi kaunis kuldking ehk Cypripedium calceolus leiukoht.

Joonis 6. Planeeringuala kattuvus maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega 1 ja 2. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Joonis 5. Kaitse- ja hoiualade paiknemine planeeringuala ümbruses. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Joonis 7. Planeeringuala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Keskkonnaamet nõudis seetõttu, et KSH aruandes selgitataks põhjalikult väike-konnakotka pesitsusolukorda, kohandataks vaatlusmetoodikat üksiktuuliku suuremale mõjualale ning hinnataks toitumisalasid ja koosmõju eeskätt päikesepargiga. Samuti palus amet lisada kuldkinga kaitstavate loodusobjektide käsitlusse. Vald kinnitas, et neid nõudeid arvestatakse KSH aruande ja linnustiku uuringu koostamisel.

Ka nahkhiirte osas viiakse läbi uuring, kuigi ala kohta varasemad andmed puuduvad ja haritava maa tõttu peetakse suurt arvukust ebatõenäoliseks. Mitu elanikku rääkisid omakorda oma vaatlustest: must-toonekurg, merikotkas, kalakotkas ja rändlinnud, keda peatub lähedalasuvas Kaunissaare veehoidlas. Vald kinnitas, et kohalike elanike linnuvaatlusi kasutatakse linnustiku uuringu lähteandmetena ning veehoidla rolli rändlindude peatuspaigana hinnatakse uuringutulemuste tõlgendamisel.

Väärtuslik põllumajandusmaa ja maaparandus

Paljud rõhutasid, et ala on väärtuslik põllumajandusmaa ja et tuuliku vundamendi ning teenindusteede rajamine kahjustab maa senist kasutust. Vald vastas, et mõju väärtuslikule põllumajandusmaale hinnatakse KSH aruande koostamisel ning lähtutakse üldplaneeringu kasutustingimustest, mille kohaselt paigutatakse ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja välditakse põllumassiivide tükeldamist.

Joonis 2. Väärtuslik põllumajandusmaa ja rohevõrgustik planeeringuala suhtes. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Maa- ja Ruumiamet juhtis maaparanduse osakonnas tähelepanu, et ehituse ja kasutamise käigus tuleb tagada nii planeeringuala kui ka piirnevate kinnistute maaparandussüsteemide toimimine ega tohi põhjustada veerežiimi halvenemist, üleujutusi ega kuivenduse nõrgenemist. Drenaažiga seotud tööde tegemisel tuleb kaasata vastava registri spetsialist ning esitada teostusmõõdistus. Vald märkis, et need nõuded arvestatakse planeeringulahenduse koostamisel ning juba programmis on ette nähtud maaparanduse ja veerežiimi mõju hindamine.

Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja lähimad puurkaevud planeeringuala ümbruses. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Joonis 4. Maaparandushoiualade ja vooluveekogude paiknemine planeeringuala suhtes. Kaart: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm.

Kõige kaalukam vastuväide tuli veisekasvatajatelt

Kõige põhjalikum ühispöördumine tuli Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistult ja mitmelt eraisikult, kes on seotud Pihlaka kinnistu kõrval asuva Lauda kinnistuga. Nad tõid välja, et kuigi ehitisregistri järgi on Lauda kinnistu hoone olmehoone, asuvad seal tegelikult ka eluruumid, kus ettevõte majutab töötajaid ja külalisi. Nende sõnul kasutab hoonet üürilepingu alusel elukohana ühistu töötaja koos elukaaslase ja kahe väikese lapsega.

Lisaks asub Laudal Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule kuuluv loomade ekspordi- ja karantiinikeskus, kus peetakse igapäevaselt vähemalt 350 veist. Ühistu on üks väheseid loomade ekspordiga tegelevaid ettevõtteid Eestis ning eksportis 2024. aastal üle 7000 veise kokku 13,21 miljoni euro väärtuses. Keskuses töötab täistööajaga kaheksa inimest. Pöördumise esitajad leidsid, et kavandatud kaugus ei taga piisavalt nii inimeste kui loomade tervist ja heaolu, pidades silmas müra, madalsageduslikku heli, vibratsiooni ja valgushäiringuid.

Vald vastas, et Lauda kinnistu hoone tegelikku kasutust ja kogumiskeskuse töötingimusi arvestatakse KSH aruandes lähteandmete täpsustamisel ning normtasemete kohaldamisel lähtutakse ka hoone õiguslikust kasutusotstarbest. Muu hulgas on dokumentides kirjas, et KSH käigus hinnatakse tuuliku võimalikku mõju Lauda kinnistul paikneva keskuse veiste heaolule, võrreldes teaduskirjanduse mõjutasemeid mürahinnangu tulemustega.

Ametkondade seisukohad

Ametkondade vastused olid valdavalt tingimuslikud või neutraalsed. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitseministeerium kooskõlastasid dokumendid täiendavate tingimuste ja ettepanekuteta. Kaitseministeeriumi varasemal hinnangul on piirkonda võimalik püstitada kuni 150 meetri kõrguseid tuulikuid, kuid lähteseisukohtades märgitakse, et lähiaastatel on oodata täiendavate kompensatsioonimehhanismide rakendamist, mille järel kõrguspiirang kaob.

Transpordiamet esitas rea tingimusi: juurdepääs riigitee olemasoleva ristmiku kaudu, tee kaitsevööndi kajastamine, tuuliku vähim kaugus riigitee servast valemi järgi ning kohustuslik lennuohutustuli gondlile, sest kinnistu jääb Tallinna lennuvälja instrumentaalprotseduuride alale. Vald kinnitas, et tingimusi arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Maa- ja Ruumiamet juhtis tähelepanu, et maismaa tuulepargi mõjuala on keskkonnatasude seaduse tähenduses kuni kahe kilomeetri kauguseni lähima tuuliku torni keskpunktist, ning palus teavitada selle raadiuses kinnistute omanikke ja kaasata Muinsuskaitseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Vald kinnitas, et kaasamine toimus ja asutused on kaasatud. AS Eesti Raudtee teatas, et ettepanekuid ei ole, kuna planeeringuala asub raudteetaristust umbes kahe kilomeetri kaugusel. Kliimaministeerium teatas, et ei pea vajalikuks menetluses kaasatud asutusena osaleda.

Õiguslik vaidlus: kumulatiivne mõju ja hübriidpargi tervik

Mitmed vastajad, sealhulgas üks 10. juunil esitatud pöördumine, tõstatasid terava õigusküsimuse: kas ühte tuulikut tohib üldse eraldi menetleda, kui sama arendaja on esitanud vallale ka taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks mitme tuuliku rajamiseks. Nende hinnangul on kõik etapid ühendatavad üheks Pihlaka hübriidenergiapargiks, mistõttu tuleb kumulatiivset mõju hinnata tervikuna, mitte ühe tuuliku kaupa. Viidati Riigikohtu lahendile, mille kohaselt ei tohi suurt arendusprojekti tükeldada väiksemateks osadeks eesmärgiga vältida täielikku keskkonnamõju hindamist.

Vald vastas, et KSH programmi peatükki kumulatiivsest mõjust täpsustatakse osaliselt ning arvesse võetakse ka menetluses olevat eriplaneeringut ulatuses, milles selle lahendus ja lähteandmed on KSH aruande koostamise ajaks piisavalt määratletud ja mõjualad kattuvad. Samas ei peeta põhjendatuks käsitleda lähteolukorrana kõigi eriplaneeringu taotluses nimetatud alade realiseerumist maksimaalses mahus, sest nende lahendus ja ulatus ei ole veel kujunenud. Päikesepargiga koosmõju hindamine on programmis juba ette nähtud.

Elanikud palusid korduvalt ka võrrelda alternatiivseid asukohti ning kaaluda väiksema kõrgusega lahendusi. Vald vastas, et alternatiivseid asukohti väljaspool algatatud detailplaneeringuala käesoleva KSH raames ei hinnata, küll aga saab vajadusel võrrelda tuuliku asukohta, kõrgust ja rootori mõõtu planeeringuala piires ning lõplikus detailplaneeringus seatakse mõju vältimiseks vajalikud siduvad piirangud.

Segadus tähtaegadega

Osa pöördumisi tõstatas ka menetlusliku probleemi. Nimelt saadeti kahe kilomeetri raadiuses kinnistuomanikele personaalne kiri, kus paluti arvamust 11. maiks 2026, samal ajal kui valla kodulehel oli avaliku väljapaneku lõpptähtajaks märgitud 11. juuni 2026. Elanikud leidsid, et see jättis eksitava mulje ning võis takistada sisulist kaasamist.

Vald selgitas, et tegemist oli kahe paralleelse kaasamisega: personaalse arvamuse küsimine kahe kilomeetri raadiuses ja avalik väljapanek. Personaalses kirjas toodud tähtaeg ei lühendanud avaliku väljapaneku tähtaega ning kõik avaliku väljapaneku lõpuni esitatud arvamused võetakse menetluses arvesse. Edaspidi lubas vald tähtajad teadetes üheselt eristada.

Mis saab edasi

Detailplaneeringu ja KSH programmi koostamise ajakava järgi järgneb nüüd detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine. Aruande eelnõu esitatakse tellijatele ja huvitatud isikutele 2026. aasta novembris, tutvustatakse volikogule ning pannakse seejärel avalikule väljapanekule. Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatakse see kaasatutele 2027. aasta jaanuaris ja veebruaris. Detailplaneeringu vastuvõtmine on kavas 2027. aasta aprillis ja mais, avalik väljapanek ja arutelu juunis ning heakskiitmiseks esitamine juulis ja augustis. Detailplaneeringu kehtestamise eeldatav aeg on 2027. aasta september. Vald on rõhutanud, et programmi koostamise hetkel on ajakava esialgne.

Keskkonnamõjude hindamise tulemused, sealhulgas müra- ja varjutusmudelid, linnustiku ja nahkhiirte uuringud ning visuaalse mõju analüüs, avalikustatakse alles koos KSH aruandega. Just selles järgmises etapis on kõigil huvitatud isikutel võimalik esitada täiendavaid arvamusi ja ettepanekuid juba konkreetsete uuringutulemuste ja planeeringulahenduse kohta.

Rohkem Anija valla kodulehelt: Pihlaka üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on valmis – Anija vald