Kaunissaare külla planeeritav hiigeltuulik sai Terviseametilt karmid soovitused: müra normid peavad olema rangemad
Anija vallavalitsus menetleb Kaunissaare külas asuvale Pihlaka kinnistule kavandatava üksiktuuliku detailplaneeringut. Terviseamet andis veebruari alguses oma hinnangu planeeringu lähteseisukohtadele, soovitades arendajal lähtuda seaduses lubatust rangematest müranormidest ning uurida tuuliku mõju koos kõrvale kavandatava mastaapse päikesepargiga.
Jarko Nõmme 
Pihlaka maaüksusele soovitakse püstitada kuni 5-megavatise võimsusega elektrituulik. Tegemist on võimsa rajatisega – planeeringus on tuuliku maksimaalseks kõrguseks maapinnast toodud lausa 207,5 meetrit (näitena toodud mudel Vestas V163, mille torn on 126 m ja rootori diameeter 163 m).
Kuigi tegemist on üheainsa tuulikuga, on selle mõju ümbruskonnale märkimisväärne, mistõttu koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. Terviseameti vaneminspektor Kristiina Seiton rõhutas oma vastuses vallale, et inimeste heaolu tagamiseks tuleb uuringutes lähtuda "ettevaatusprintsiibist".
Terviseamet: öine müra ei tohiks ületada 40 detsibelli
Kõige kriitilisemaks küsimuseks on tuuliku tekitatav müra. Kuigi kehtiva määruse järgi on elamualadel tööstusmüra piirväärtus öisel ajal 45 detsibelli (dBA), soovitab Terviseamet tungivalt lähtuda rangematest sihtväärtustest.
Amet viitab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistele ja soovitab uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks tasemed, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. See tähendab sisuliselt vaiksemat keskkonda, kui seadus miinimumina nõuab.
"Kirjeldatud lähenemist toetab ameti senine praktika seoses inimeste poolt esitatud kaebustega," märkis Seiton kirjas. Samuti soovitab amet pärast tuuliku valmimist teostada lähimates elumajades reaalsed mürataseme kontrollmõõtmised.
Kõrvale kerkib hiiglaslik päikesepark
Dokumendist tuleb välja oluline lisainfo piirkonna tuleviku kohta: Pihlaka maaüksuse vahetusse naabrusse on kavandatud ka mastaapne päikesepark ("Kaunissaare päikeseelektrijaam II etapp"). Arendaja andmetel kaetakse päikesepaneelidega ligikaudu 67,5 hektari suurune ala.
Terviseamet juhtis tähelepanu, et tuuliku mõjusid ei tohi hinnata isolatsioonis. Amet nõuab, et mürahinnangu koostamisel arvestataks kumulatiivset mõju – ehk kuidas mõjuvad kohalikele elanikele tuuliku ja päikesepargi (ja sellega seotud seadmete, näiteks inverterite) helid üheskoos.
Samuti leidis Terviseamet ebakõla päikesepargi andmetes ja ehitusloa numbrites, paludes arendajal need täpsustada.
Segadus lähimate naabritega
Huvitava detailina parandas Terviseamet arendaja esitatud andmeid lähimate hoonete kohta. Planeeringu materjalides väideti, et lähim elu- või ühiskondlik hoone asub umbes 580 meetri kaugusel Lauda kinnistul. Terviseamet kontrollis andmeid ehitisregistrist ja selgitas, et Lauda kinnistul asuvad tegelikult sõnnikuhoidla, veiselaudad ja olmehoone, kuid elumaju seal ei ole. Amet palus andmed korrigeerida, et mõjuhinnangud oleksid täpsed.
Mis saab edasi?
Keskkonnamõjude hindamise käigus (KSH) tuleb lisaks mürale uurida ka varjutust (kas liikuvad labad tekitavad elamutele vilkumisefekti) ja vibratsiooni. Varjutuse puhul peetakse taluvuspiiriks, kui varjutus ei ületa 30 minutit päevas või 8 tundi aastas.
Terviseamet pani vallale ja arendajale südamele, et planeeringu protsessis tuleb teha aktiivset koostööd kohalike elanikega, et saavutada lahendus, mis toetab ümbruskonna inimeste tervist.
Detailplaneeringu menetlus jätkub uuringute koostamisega, mille järel saavad kohalikud elanikud taas planeeringulahendusega tutvuda ja oma arvamust avaldada.
Viide kogu seisukohale asub siin: https://atp.amphora.ee/anijavv/index.aspx?itm=438383
