Tuuleenergeetika madalsagedusliku müra varjatud oht

Allikas: Märgukiri MSVS § 2 lg 1 p 2 kohaselt, MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

Paljudes omavalitsustes on algatatud erinevat liiki planeerimismenetlused seoses tuuleenergeetika kasutuselevõtuga. Omavalitsuste juhtide suhtumine tuuleenergia arengusse on erinev – osades omavalitsustes toetatakse planeeringuid, osades mitte. Pärast 2025. aasta KOV valimisi muutusid paljudes omavalitsustes juhid ja nende suhtumine tuuleenergia arendamisse oma territooriumil.

Omavalitsused, kes soovivad eelmise KOV tehtud tuuleenergeetikat puudutavad otsused ühel või teisel põhjusel lõpetada, kardavad, et arendajad vaidlustavad kohtus planeeringute lõpetamised. Senine kogemus on näidanud, et kohtud peavad tähtsaks põhjendatud kaalutlusotsuseid. Küsimus on, millele toetuda ja kuidas varem tehtud otsuseid juriidiliselt korrektselt ja argumenteeritult muuta?

Madalsagedusliku müra varjatud mõju ja puudulikud müramodelleeringud

Märgukiri tõstatab kriitilise küsimuse: Kas tuugenid põhjustavad potentsiaalset ohtu elanike tervisele? Teadus areneb pidevalt ja uute selgunud asjaolude, mis tuginevad teaduslikult tõendatud meetodile, valguses saavad kohalikud omavalitsused täna argumenteeritult ja sisuliselt põhjendades taganeda varem tehtud kahjulikest otsustest või vähemalt mitte nendega edasi minna.

Sopi-Tootsi ja Saarde tuugenijaama näitel on KSH programmi raames tehtud müramodelleeringud arvestanud ainult kuuldavas helispektris oleva tuugenite põhjustatud müraga. „Tegemist on väga eksitava informatsiooniga, kuna nendes müramodelleeringutes pole hinnatud madalsageduslikku müra,“ seisab märgukirjas. Kaasaegsete tuugenite puhul on dominantne just madalsageduslik müra ja on täiesti lubamatu, et see on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel jäetud arvestamata. See metoodika on aga kasutusel olnud ka mitmete teiste tuuleenergia planeeringutega seotud keskkonnamõjude strateegilistel hindamistel, seega on paljud omavalitsused eksitavale informatsioonile tuginedes kohustatud planeeringud vastu võtma. Eksitava informatsiooni põhjal vastu võetud otsusega seatakse potentsiaalsesse ohtu tuugenite lähedale jäävate inimeste tervis, sest madalsageduslik müra on jäänud hindamata.

Seadusandluse puudujäägid ja tervisekaebused

Planeerimisseaduse § 8 seab selge nõude, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kuna müramodelleeringud ei hinda tuugenite kõiki ohte, siis on tegemist dokumendiga, mida saab hiljem kergesti vaidlustada ja hilisemas perioodis on võimalik kas siis ehitus- või kasutusluba tühistada. Samas on lubade tühistamine palju aeganõudvam menetlus ja võib kaasa tuua suurema kahju tuugenijaama omanikele.

Saarde ja Sopi-Tootsi tuugenijaamade käivitamise järel tekkisid kohalikel elanikel tervisekaebused, mida enne jaama käivitamist ei esinenud. Ka arstide poole pöördumine on jäänud tulemuseta ja nad ei taha tunnistada võimalikku tuugeni müraheitest põhjustatud mõju inimese tervisele. On kirjutatud välja valuvaigisteid, unerohtu ja vererõhualandajaid. Märgitakse, et hetkel puudub ka seadusandlus, mis määratleks nõuded tuugenijaamade müraheite madalsageduslikele müratasemetele.

Ekspertarvamus ja Uppsala Ülikooli uuringud

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti on kodaniku algatusel loodud ühing, millele laieneb ka Arhusi konventsioon. Nad on viinud ennast kurssi madalsagedusliku heli (infraheli) iseärasustega. Kuna teema on äärmiselt keeruline ja Eestis puuduvad selle ala asjatundjad, pöördus MTÜ 2025. aasta kevadel Uppsala Ülikooli professori Ken Mattssoni poole.

2025. aasta novembri keskpaigas valmis professor Mattssonil analüüs madalsagedusliku heli leviku ja tasemete kohta Sopi-Tootsi tuugenijaamale. See oli esimene infraheli puudutav müramodelleering Eestis, millest kirjutas ka ajaleht Postimees (pealkirjaga „Uppsala ülikooli professor: Eestis võib tuulikute tegelik mõju olla tunduvalt suurem.“). Käesoleval aastal telliti Saarde tuugenijaamale modelleering, mis puudutas kahe tuugenijaama koosmõju (Saarde ja planeeritav Lätis asuv Lode jaam) – samuti esmakordne Eestis. Kuna mõlemad modelleeringud on koostanud maineka Rootsi Ülikooli professor ja tuginenud teaduslikult tõendatud meetodile, ei ole täna alust kahelda tulemuste õigsuses.

Professor Mattsson esineb Euroopa Komisjoni ees tuugenite põhjustatud infraheli puudutava ettekandega „Kuuldamatu aga mitte kahjutu“ 24. märtsil kell 10:00-12:00.

Uuringute tulemused ja seadusandluse lüngad

Sopi-Tootsi ja Saarde analüüsi tulemustest on näha tegelik müraga saastatud ala ning helirõhutasemed teatud atmosfääritingimuste korral, mis on märkimisväärselt suuremad kui KSH programmi raames esitatud. Helirõhutasemed on analüüsi kohaselt infraheli spektris äärmiselt kõrged ning selgitavad nii Saarde kui ka Sopi-Tootsi jaama lähedal elavate inimeste kaebusi.

Tekib küsimus, kuidas on selline olukord üldse võimalik? Kuna Eestis puudub müra regulatsioon sagedustele, mis jäävad alla 10 Hz, siis jääb hindamata tuugeni müraheite domineeriv sagedusvahemik, mis kaasaegsete tuugenite puhul jääb alla 10 Hz. Seda tõestavad ka professor Ken Mattssoni koostatud müraanalüüsid ja tema teadustöö, mis on avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas Applied Acoustics (https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003682X25006280).

Samuti on Eestis seadusandluse tõttu nõuded müra mõõtmistele infraheli spektris alla 10 Hz sagedustel reguleeritud nii, et kasutades nõutud metoodikat (ISO 7196 G-korrektsioon) ei olegi võimalik neid infraheli rõhutasemeid objektiivselt hinnata.

Järeldused ja soovitused omavalitsustele

Nimetatud teadustöö ja sellel tuginevad Sopi-Tootsi ja Saarde tuugenijaama müraanalüüsid loovad tugeva argumenteeritud põhjenduse loobumaks planeeringu faasis olevatest tuuleenergia projektidest. Arvestades täna Eestis kehtiva infraheli puudutava seadusandluse puudulikkust ja professor Mattssoni analüüsi tulemusi, ei saa kuidagi väita, et analüüsis välja toodud helirõhu tasemetega saastunud keskkonnas pikaajaline viibimine on ohutu! Kahe analüüsi põhjal on võimalik kaudselt järeldada, kui suur saab olema erinevates omavalitsustes planeeritavate tuulealade võimaliku madalsagedusliku müraheite potentsiaalselt ohtlik tsoon.

Kuna on selgunud uued olulised asjaolud, millest varem ei oldud teadlik, siis nüüd ettevaatusprintsiibile tuginedes tuleb tuuleenergeetika arendused valla territooriumil vähemalt peatada, kuniks on ajakohastatud seadusandlust ning välja selgitatud Saarde ja Tootsi inimeste tervise järsu halvenemise juurpõhjused.

Planeerimisseaduse § 97 lg 1 p 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Kuna on ilmnenud Uppsala Ülikooli teadustööst tulenevalt, et tuugenite potentsiaalselt kahjulik müra tase on suurem kui varem arvatud, siis tuleb lõpetada planeering, et hoida ära potentsiaalselt kahjulikud mõjud elanikkonnale. Nii oleks odavam ka arendajatele, sest nad teevad asjatult kulutusi ja iga päevaga kasvab neil suurem õigustatud ootus.

Oluline mõju hakkab sellistes müraga saastatud piirkondades olema ka kinnisvara hindadele. On ainult aja küsimus, kui inimeste teadlikkus tõuseb ja hakatakse vältima müraga saastatud piirkondadesse kinnisvara soetamist või inimesed jätavad lihtsalt oma kodud maha, seeläbi väheneb omavalitsuste tulumaksubaas. Märgukirjas tuuakse välja näitena Äripäevas avaldatud artikkel, kus Merko ehituse suuromanik Toomas Annus lubab oma kodust välja kolida, kui tuugenid tema kodu lähedale peaksid kerkima.

Argumentatsioon tuulealade planeeringute lõpetamiseks

Märgukiri pakub välja näidise, milline võiks olla omavalitsuse tuulealade planeeringute lõpetamise teaduslik argumentatsioon:
On selgunud uued ja olulised asjaolud. Eestis töötavale kahele tuugenijaamale on koostanud maineka Rootsi Uppsala Ülikooli teadlased müraanalüüsi, kus on arvestatud tuugenite madalsagedusliku müraheitega ning kahe jaama müra koosmõju. Nendest järeldub, et infraheli levikuala võib ulatuda mitmekümne kilomeetri kaugusele müra allikast. Samuti võivad sellel levikualal kõrged infraheli müratasemed (SPL) olla potentsiaalselt ohtlikud elanikele.

Analüüsist selgub, et kahe tuugeni jaama koosmõjul suureneb müra leviku ala oluliselt, samuti helirõhutase, kus 16 km vahemaa negatiivse koosmõju ärahoidmiseks ei ole piisav. Modelleerimismeetod, millel analüüs tugineb, on teaduslikult tõendatud ja selles kahtlemiseks puudub täna alus. Nende kahe modelleeringu põhjal saame järeldada, et suure tõenäosusega madalsagedusliku müra leviku ala ja helirõhutasemed on ka meie KOV plaanitavatel tuulealadel tugevalt alahinnatud või sootuks hindamata jäetud.

Seni on KSH programmi raames koostatud müramodelleeringud piirdunud ainult kuuldava müraga, tuginedes seaduses sätestatud miinimumnõuetele, mis ei ole tuugenite müraheite hindamisel kuidagi asjakohane. Kaasaegsete tuugenite müraheite baassagedus jääb isegi alla 1 Hz! Müra puudutav seadusandlus ei reguleeri madalsageduslikku tuugeni müra, mis jääb sagedustele alla 10 Hz, ammugi mitte alla 1 Hz. Kahjuks ei ole Saarde ega ka Sopi-Tootsi tuugenijaamade mõjualas tervisekaebuse esitanud inimesed abi saanud Terviseametilt ega ühestki teisest ametiasutusest. Need elanikud on jäetud oma murega üksi ning osad inimesed on pidanud hülgama oma kodu.

Tuulearenduse planeeringuga jätkamine selgunud uute oluliste teadmiste taustal oleks teadlik valla elukeskkonna ja elanike potentsiaalsesse ohtu seadmine. Omavalitsus ei saa võtta vastutust tekitatud kahju eest, kui valla territooriumil väga suure tõenäosusega hakkavad realiseeruma Sopi-Tootsi ja Saarde jaamade läheduses ilmnenud probleemid. Samasugused füüsika reeglid, mis kehtivad Sopi-Tootsis ja Saardes, kehtivad igal pool Eestis, kus käivitatakse tuugenijaamad. Riigikohtu 22.06.2023 otsusest nr. 3-20-2773 P14 on Riigikohus oma praktikas leidnud, et KOV võib kaitsta kohalike elanike tervist mõjusamalt, kui kaitse on normatiivide järgi ette nähtud.

Eelpool kirjeldatust lähtuvalt ei saa omavalitsus lubada rajada oma territooriumile tuulearendusi, mis omavad potentsiaalset ohtu omavalitsuse elanike tervisele ja kinnisvarale, seda enam, et riigi abile potentsiaalse ohu realiseerumisel, nagu näitab praktika, loota ei saa. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ja õigusest kaitsta oma elanike tervist mõjusamalt kui seda näevad ette seadusest tulenevad miinimumnõuded.

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti pöördumine

Käesolev pöördumine on tähelepanu juhtimiseks olulistele müra puudutavatele aspektidele, mida paraku ei kajastata avalikel tuuleenergeetika aruteludel. Avalikkusel on kujunenud ekslik arvamus, et tuuleenergeetika on inimestele ja keskkonnale ohutu. Pöördumine erinevatesse ametkondadesse nõu saamiseks, kuidas käituda uues olukorras, ei saa päris kindlasti sisulist vastust. Selle ala eksperdid ametiasutustes kahjuks puuduvad (seda kinnitab MTÜ juhatuse liige isiklikust kogemusest).

Tuulearendustega on tekkinud olukord, kus omavalitsus peab leidma julguse võtta iseseisvalt vastu otsus, mis on omavalitsuses elavatele inimeste elukeskkonda säästev ja arvestav, sest seaduse järgi vastutab omavalitsus tehtud otsuste eest, mitte ametiasutus. KoKS § 2 lg 2 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Kert Lapimaa, MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti juhatuse liige, rõhutab: „See, et müra ei ole kuulda, ei tähenda, et see on ohutu!“ Loodetakse, et pöördumine on abiks, kui kohalikul omavalitsusel on soov eemalduda tuuleenergeetika planeeringutest.

Lisad:

1. Sopi-Tootsi müraanalüüs: https://drive.google.com/file/d/1FjzRDqbVWK9Dfj0UDxE8RZjiEP-HsHjy/view?usp=drive_link
2. Saarde ja Lode müraanalüüs: https://drive.google.com/file/d/1l3hfBRc7L42_Kp8XhC5DNY6CgtqfHIof/view?usp=drive_link