Kehra elanikud kutsuvad üles võitlusele Hispaania teetigudega

Kehra linna ühes piirkonnas on tekkinud suur invasiivse Hispaania teeteo probleem. Kohalik elanik Johanna Sepmann kutsub kogukonda üles ühiselt tegutsema, et takistada nende ohtlike nälkjate edasist levikut.

Kehra elanikud kutsuvad üles võitlusele Hispaania teetigudega
Foto: keskkonnaamet - Hispaania teetigu

Facebooki grupis Kehra Grupp jagas Sepmann murettekitavat infot: "On viimane aeg käsile võtta võitlus nende vastu, kuna hetkel on nad levimas veel üsna väiksel territooriumil." Tema sõnul on iga korjatud tigu oluline, sest üks isend võib anda ühe hooaja jooksul kuni 400 järglast.

Probleem nõuab kiiret reageerimist

Sepmann hoiatab, et kui midagi ette ei võeta, tuleb mõne aasta pärast kõigil Kehra elanikel korjata oma aedadest tigusid mitmeid tunde iga päev. "Kui seda mitte teha, siis paari aasta pärast korjame me neid igaüks oma aiast mitmeid tunde iga päev," kirjutab ta postituses.

Eile korjas Sepmann koos abilistega põrgupõhja kergliiklustee ääres mitu tundi tigusid ja sai kokku kolm anumatäit. "Mõni üksik isend oli ka üle Kose mnt jõudnud. Olen näinud 3 tigu ka vallamaja juures," lisab ta.

Vabatahtlike leidmiseks korraldatakse neljapäeval, 17. juulil kell 20.00 korjeõhtu Fizulist raudtee poolsel haljasalal. Sepmann on valmis jagama ka rohkem infot nende tigude noppimise ja hävitamise kohta.

Hispaania teetigu - ohtlik invasiivne liik

Keskkonnaameti andmetel on Hispaania teetigu (Arion vulgaris) invasiivne võõrliik, mis registreeriti Eestis esmakordselt 2008. aastal. See pärit Portugalist pärinev nälkjas on nüüdseks laialt levinud üle terve Eesti.

Liigi ohtlikkus seisneb tema erakordselt kõrges paljunemisvõimes. Täiskasvanud tigud on väljasirutatuna 7-15 cm pikad ja üks isend võib muneda kuni 400 muna. Munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mis muudab nende tuvastamise raskeks.

Foto: Triin Loorits 2024 Hispaania teetigu 

Tõrjemeetodid

Keskkonnaamet soovitab tigude tõrjeks järgmisi meetodeid:

  • Korjamine: Kõige tõhusam viis on nälkjate pidev kokkukorjamine hommikuti või õhtuti, kui nad on aktiivsed
  • Hävitamine: Korjatud tigud tuleb panna kinnisesse poolenisti soolveega või seebiveega täidetud anumasse või kalla üle keeva veega
  • Matmine: Hukatud isendid tuleb matta labidasügavusele mulla alla
  • Kogukonnakoostöö: Oluline on koostöö naabritega, muidu on võimatu tigudest vabaneda

Ekspertide hoiatus

"Kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale - metsaserva, niidule või parki, kuna nii hoopis levitad neid," hoiatab Keskkonnaamet. Samuti ei tohi aiajäätmeid viia loodusesse, sest nendega võivad kaasas olla nälkjad või nende munad.

Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel mõjusad ja nende kasutamisel hävitakse hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks võib mürk jõuda ka koduloomadeni.

Olukorra tõsidust näitab kahjurite levik naaberriikides. Läti bioloogia instituudi direktor ja malakoloogide ühingu esindaja Arturs Stalažs ning looduskaitseameti invasiivsete liikide ekspert Aiva Bojāre tunnistasid hiljuti Läti Raadios, et Hispaania teeteo täielikust hävitamisest pole enam juttugi – võimalik on üksnes populatsiooni kontrolli all hoida.

"Olukord on kriitiline," tunnistas Bojāre. Läti aednik Ivita Ruduša kogemus näitab probleemi suurust: kui alguses leidis ta õhtuti paar isendit, siis nüüd kogub ta igal õhtul pool liitrit nälkjaid oma 1000-ruutmeetrisest aiast.

Vihmane ja jahe suvi on Hispaania teetigude paljunemiseks ideaalne. Nad söövad kõike: taimi, marju, köögivilju, loomade väljaheiteid, surnud loomi ja isegi oma liigikaaslasi.

Läti kogemused näitavad, et individuaalne võitlus pole tõhus. "Kui naabrid samuti korjavad, saab nälkjate arvu kontrolli all hoida. Kui aga mõni naaber ei tee midagi, siis tuleb kahjureid sealt pidevalt tagasi," tunnistab aednik Ruduša.

Üks vähestest taimedest, mida Hispaania teetigu ei armasta, on valge ristik. Kõik muu aias läheb aga kahjuks kaubaks.

Vallavalitsus pole vastanud päringule

Anija valla tegemata jäetud abimeetmed tekitavad küsimusi. Anijauudised pöördus juba 12. augustil 2024 Anija vallavalitsuse poole küsimusega, kuidas vald saaks toetada Hispaania teetigude tõrjet ja kas konteinerite paigaldamise peale on mõeldud. Tänaseni, peaaegu aasta hiljem, pole vallavalitsus sellele päringule vastanud.

Kuidas liituda

Kehra elanikud, kes soovivad panustada Hispaania teetigude tõrjesse, saavad märku anda Johanna Sepmanni Facebook'i postituse all või liituda neljapäeva õhtuse korjamistalguga.  https://www.facebook.com/share/19KbitZxTJ/

Sepmann rõhutab: "Oleks aeg ka Kehrakatel tegutsema hakata. Võib olla olete kuulnud, kui hädas on Tallinna ümbrus nendega."

Hispaania teeteo leviku kohta saab teavet anda ka Keskkonnaameti teokaardil, kuhu igaüks saab märkida leiukohti üle Eesti. https://experience.arcgis.com/experience/6fbdb2e24dcb4c67b8b1bb57f8cf839f/?draft=true