Eesti Jäätmehoolduskeskus tutvustas Anija vallavolikogule jäätmereformi ja tulevikuplaane
Anija Vallavolikogu 17. aprilli nr 42 istungil oli üheks peamiseks päevakorrapunktiks Eesti Jäätmehoolduskeskuse (EJK) tegevuste ja riikliku jäätmereformi ülevaade. Ettekande tegi EJK juhatuse esimees Rait Pihelgas, kes selgitas tulevasi muudatusi ja vastas volikogu liikmete küsimustele.
Jarko Nõmme 
Jäätmereformi Eesmärgid ja Muudatused
Rait Pihelgas tõi välja, et Eesti praegune jäätmekorraldus, kus omavalitsustel on vähe otsustusõigust, on ainulaadne. Kavandatav jäätmereform, mille eelnõule esitati üle 500 ettepaneku, on suunatud seaduse täpsustamisele ja jäätmekorralduse tõhustamisele. Peamine murekoht on madal ringlussevõtu tase – eesmärgiks seatud 55% asemel suunatakse ringlusesse vaid 32% olmejäätmetest, mis võib kaasa tuua jäätmetrahvi.
Reformiga kaasnevad suurimad muudatused puudutavad hangete läbiviimist, sisetehingu lubamist luhtunud hanke korral, jäätmeveo piirkondade suuruseid, pakendijäätmete äravedu, kliendilepingute haldamist ja liigiti kogumise taseme tõstmist. Olulise uuendusena nähakse ette tehisintellekti rakendamist jäätmehoolduse arendamisel. Uuele süsteemile üleminekuks on planeeritud viieaastane periood.
Elanike jaoks muutub arveldamine eeldatavasti lihtsamaks ja läbipaistvamaks, kuna see hakkab toimuma otse omavalitsuse või tema määratud koostööpartneriga. Reform annab omavalitsustele rohkem otsustusvabadust, mis peaks aitama paremini saavutada riiklikke eesmärke.
Küsimused ja Arutelu Volikogus
Volikogu liikmed esitasid Rait Pihelgasele mitmeid küsimusi:
- Lepingud ja Arveldus: Volikogu esimees Jaanus Kalev uuris, kas lepingud sõlmitakse edaspidi omavalitsuse või EJK-ga, viidates käibemaksu erinevusele. Pihelgas selgitas, et erakliendid sõlmivad lepingu EJK-ga.
- Halduskulud: Erik Jüriöö küsis, kas omavalitsus võib hanke hinnale lisada juurdehindluse seoses suureneva halduskoormusega. Pihelgas vastas, et kuni 100% juurdehindlus on lubatud jäätmehoolduse arendamiseks, kuid see peab olema põhjendatud.
- Avalikud Konteinerid ja Jäätmejaamad: Jaanus Kalevi küsimusele vastates kinnitas Pihelgas, et jäätmejaamad jäävad alles ja neid arendatakse ringmajanduskeskusteks. Avalike pakendikonteinerite osas saavad omavalitsused suurema otsustusõiguse.
- Jäätmekavad: Erik Jüriöö küsimusele vastates selgitas Pihelgas, et omavalitsuste jäätmekavasid ei ole vaja enne uue seaduse jõustumist (loodetavasti sügisel) muutma hakata.
- Tekstiilijäätmed ja Süvamahutid: Peep Kask tundis huvi tekstiilijäätmete kogumise ja süvamahutite toetusmeetmete kohta. Pihelgas kinnitas, et tekstiilijäätmete eraldi kogumine on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2025 ning tõenäoliselt on tulemas toetusmeede mahutite paigaldamiseks. Vallavanem Riivo Noor täpsustas, et Anija vallas saab tekstiilijäätmeid ära anda Kehra jäätmejaama ja Kehra keskuses asuvasse kogumiskasti (korralikud riided).
- Prügimajad ja Linnapilt: Hannes Pikkeli küsimusele prügimajade kadumise kohta vastas Pihelgas, et ühtset trendi pole, kuid soovitas omavalitsustel leida ühtne lahendus. Peep Kask avaldas lootust süvamahutite laialdasemale kasutuselevõtule linnapildi parandamiseks.
- Informatsiooni Levik ja Probleemid: Erik Jüriöö pidas reformi suurimaks väljakutseks info jõudmist elanikeni. Pihelgas pakkus, et tõhusamaks meetmeks võib osutuda kõrgem tasu neile, kes jäätmeid ei sorteeri. Samuti tõi ta välja murettekitava tendentsi, et jäätmeid viiakse üha rohkem loodusesse, mida Kaire Parve seostas jäätmejaamade hinnatõusuga.
- Hajaasustuse Lahendused: Triinu Allipere tõstatas jäätmete äraandmise probleemi hajaasutustes ja pakkus välja idee teha koostööd ettevõtetega konteinerite paigaldamiseks nende kinnistutele.
