Kogukonnametsa raietööde arutelu Kehras

RMK sai 18.11.2024 Anija valla keskkonnaspetsialistilt info, et valla poole on pöördunud Kehra linna Lõhmuse tänava elanik. Mureks oli Lõhmuse tänava ääres olevad kuivanud kuused mis ohustavad liine, aedu, autosid ja hooneid. Tegemist on kogukonnaalaga “Kehra terviserajad”.

Kogukonnametsa raietööde arutelu Kehras
Foto RMK

Kokkuvõte muutmata kujul:

17.12.2024 toimus Anija valla, Lõhmuse tänava elanike ja RMK esindajate koosolek probleemi aruteluks.

Kogukonnametsa raietööde arutelu Kehras

Osalesid: Lõhmuse tänava elanikud Piret Urmet, Sirje Kikkas, Valeri Tint ja Jüri Silmantson, Anija valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak, Anija valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu, RMK metsaülem Andrus Kevvai, RMK varumisjuht Tarmo Tamm, RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron, RMK kaasamisspetsialist Alar Süda.

Kokkuvõte:

RMK, Anija valla esindajate ja Kehra Lõhmuse tee piirkonna elanike kohtumine, et arutada Lõhmuse tee ja raudtee vahelise metsa raiet. Tegemist on varem Anija vallaga kokku lepitud kogukonnametsaga "Kehra terviserajad". Kvartalil AN168 eraldisel 1 kuused kuivavad ja on oht, et need võivad murduda Lõhmuse teel asuvatele majadele, aedadele ja autodele.

Arutelu on kokku kutsutud Lõhmuse tee äärsete majaelanike ja valla töötajate algatusel. Aastal 2022 arutati Kehra terviseradade ümbruse metsade raiet ja koostati koostöös vallavalitsuse ja kogukonna esindajatega metsatööde plaan: https://media.rmk.ee/files/Kehra_terviserajad_kinnitatud.pdf

Siis arutati ka eraldise AN 168-1 raiet ja lepiti kokku, et tehakse sanitaarraie. Kuivanud puud võeti maha, kuid puud kuivavad edasi. Majade elanikud selgitavad, et soovivad nüüd kõikide kuuskede raiet, kuna on näha, et puude kuivamine ei peatu. Sama meelt on ka RMK töötajad, sest kui raiuda üksnes kuivanud puud, muutuvad kasvama jäävad kuused tormihellaks ja oht, et nad võivad majadele murduda, püsib.

Üheskoos käiakse metsaala läbi ja lepitakse kokku, et raiesse lähevad kõik kuused, kasvama jäävad männid, tammed, vahtraid, pärn, kaks lehist ja alusmetsas pihlakas. Sirje Kikkas palub raiuda ka ühe suure männi külje all oleva tamme, sest see on männi kaldu majade poole lükanud. Raudteepoolsesse serva püütakse jätta puid ja alusmetsa rohkem kasvama, et summutada rongide tehtavat müra. See on ka põhjapoolne külg ning ei hakka varjama uue metsapõlve eest päikest.

Elanikud küsivad, kas pärast raiet pannakse lagedale alale uued puud kasvama. Tarmo Tamm kinnitab, et kindlasti istutatakse uued puud. Tõenäoliselt ei tehta enne istutamist maapinna ettevalmistust (ketasadraga vagude tõmbamist), sest see tavaliselt häirib inimeste silma.

Arutletakse, et otstarbekas oleks alale kasvama panna männid. Mänd vajab kasvamiseks valgust, seega ei ole alusmetsa mõistlik kasvama jätta seal, kuhu uued puud istutatakse.

Evelin Kolbak küsib ka, kas tööde käigus saaks raiuda ka valla maal asuva kraavi pervelt puud ära. Alar Süda ja Tarmo Tamm selgitavad, et saab küll, vald peaks aga tegema RMK-le kirjaliku pöördumise ja andma kirjaliku loalt lepitud alalt raieks ning määrama, kellele jääb puit. Valla maa on Lõhmuse tee servast 6 meetit, mille sisse jääb ka teeäärne kraav.

Lepitakse kokku, et raietööd tehakse ära tööpäeval, öösel tööd asula sees ei tehta.

Tarmo Tamm hakkab tegema raietöödeks ettevalmistusi, esitab metsateatise keskkonnaametile, ka vald peab andma raietöödele oma nõusoleku. Tamm korraldab tööde tegemise nii, et eelnevalt nimetatud puud jäävad langile kasvama.

Kui metsateatis on kinnitatud ja on selge, millal saab töödega alustada, korraldavad RMK ja vallavalitsus koostöös raietest teavituse.

Allikas:

Ohtlike puude likvideerimise 17.12.2024 arutelu Kehras kokkuvõte