Miks maksame avalikel üritustel nõude eest pandiraha?

Olete mõelnud, miks avalikul üritusel peab taara eest maksma pandiraha või selle tagastama? Põhjus on lihtne – see on osa Eesti püüdlustest vähendada keskkonnareostust ja liikuda ringmajanduse suunas.

Alates 1. jaanuarist 2024 on Eestis keelatud avalikel üritustel ühekordsete nõude kasutamine. Selle asemel tuleb kasutada korduvkasutatavaid nõusid, mille tagastamist motiveerib just pandisüsteem. Igal aastal toimub Eestis ligikaudu 600 avalikku üritust, kus varasemalt tekitati ühekordsete topside kasutamisega umbes 68 tonni prügi. Pandinõude süsteem aitab seda prügikogust oluliselt vähendada.

Pandisüsteem töötab lihtsal põhimõttel: joogi või toidu ostmisel lisatakse hinnale juurde pandiraha, mille saab nõu tagastamisel tagasi. See motiveerib inimesi nõusid mitte ära viskama, vaid tagastama need korduvkasutusse. Eesti Pandipakendi korduvkasutatavad panditopsid ja -nõud peavad vastu 100-500 kasutuskorda. Kui nõud lõpuks oma kasutusea lõpule jõuavad, suunatakse need ringlusesse, kus neist valmistatakse uued tooted.

Keskkonnaamet saatis kohalikele omavalitsustele teavituskirja, milles tuletab meelde, et alates 1. jaanuarist 2024 kehtib pakendiseadusest tulenev nõue kasutada avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimisel ainult korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Uue nõude kohaselt on kõik ühekordsed nõud – sealhulgas plastist, biolagunevast plastist või muudest materjalidest valmistatud topsid, taldrikud, kahvlid ja noad – avalikel üritustel keelatud. Nõue kehtib kõikidel avalikel üritustel sõltumata sellest, kas nende korraldamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse luba või mitte.

"Kui eelmisel aastal rikkumiste korral piirduti hoiatustega, siis sel aastal võib nõuete eiramine kaasa tuua ka rahatrahvi," hoiatab Keskkonnaamet oma kirjas. Raskema rikkumise korral võib trahvisumma ulatuda koguni 200 000 euroni.

Keskkonnaameti peainspektor Jekaterina Kärme sõnul teostas amet eelmisel aastal mitmeid kontrollkäike avalikele üritustele ning kahjuks tuvastati sageli rikkumisi. "Näiteks koguti nõud külastajatelt kokku, aga ei suunatud neid pessu, kasutati nõusid, mis ei vastanud nõuetele ning esines ka olukordi, kus ühekordseid bioplastist või komposteerivaid nõusid esitleti ekslikult lubatuna," selgitab Kärme.

Korduvkasutatavate nõude eelistamine ühekordsete nõude asemel on keskkonnasäästlikum mitmel põhjusel:

1. Bioplastist nõud ei lagune looduses – need vajavad lagunemiseks tööstuslikke kompostreid, mida Eestis pole.
2. Tavalise plasti lagunemine looduses võtab aega umbes 1000 aastat.
3. Enamus ühekordseid nõusid ei lähe ringlusesse, vaid põletatakse.

Järelevalvet korraldavad nii kohalikud omavalitsused kui ka Keskkonnaamet. Ürituse korraldajad peavad olema valmis esitama järelevalveametnikele teavet kasutatavate nõude kohta ning selgitama, kuidas on korraldatud nende kogumine, pesemine ja korduvkasutus.

Positiivseid näiteid korduvkasutatavate pandinõude kasutamisest on mitmeid. Näiteks Paide Arvamusfestivalil vähenes tänu Panditopsile prügi maht enam kui poole võrra – kahelt tonnilt vähem kui tonnini. 

Keskkonnaamet soovitab kohalikele omavalitsustele lisada korduvkasutatavate nõude nõue avalike ürituste loa tingimuste juurde ning uurida ürituse korraldajalt enne ürituse toimumist, kuidas on kavandatud üritusel korduvkasutusnõude kasutamine.

Lisainfot korduvkasutuse nõuete ja erandite kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt. https://kliimaministeerium.ee/uudised/9-kusimust-korduskasutatavate-noude-kohta-avalikel-uritustel

"Keskkonna hoidmine on meie ühine vastutus – aitäh, et hoolite!" lõpetab Keskkonnaamet oma teavituskirja.