Politsei saab 2027. aastal õiguse võtta käest seadusele mittevastavad tõukerattad

Mida politsei 2027. aastal saab

Kõige olulisem uus õigus puudutab konfiskeerimist. Praegu saab politsei nõuetele mittevastava tõukeratta liiklusest kõrvaldada ja jaoskonda hoiule viia, kuid peab selle menetluse lõppedes omanikule tagastama, kui kohus ei ole otsustanud teisiti. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on konfiskeerimistaotlusi kohtule esitatud, kuid kohus ei ole seni rahuldanud mitte ühtegi taotlust. Uus seadus annab politseile õiguse konfiskeerida selline sõiduk ise, ilma kohtuotsuseta.
Konfiskeerimine puudutab sõidukit, mis on liikluses kasutatud ja mis ei vasta kergliikuri nõuetele. Eesti seaduses on kergliikuri piiriks 25 kilomeetrit tunnis ja 1 kilovatt. Kui tõukeratta valmistajakiirus on suurem või mootori võimsus üle 1 kilovati, ei ole tegu kergliikuriga. Sellist sõidukit ei tohi liikluses kasutada ja selle võib käest võtta. Konfiskeeritud masinat omanik enam tagasi ei saa.
See ei tähenda, et politsei võtab iga piiri ületava masina automaatselt ära. Kliimaministeeriumi veonduse- ja liiklusvaldkonna juhi Margus Tähepõllu sõnul jääb politseile otsustusõigus: ta hindab juhtumi asjaolusid ja otsustab, kas konfiskeerimine on vajalik. Kuid võimalus on seaduses olemas. See on põhimõtteline muudatus, sest seni on politsei saanud masina küll hoiule võtta, aga mitte lõplikult ära võtta.
Teine oluline muudatus puudutab lapsevanemat. Uue seaduse järgi saab lapsevanemale teha kuni 160 euro suuruse trahvi, kui ta annab tõukeratta lapsele, kellel ei ole õigust kergliikuriga liikluses sõita. See on senisest selgem vastutus. Praegu eraldi lapsevanema trahvi elektritõukeratta eest ei ole. Kui tegu on mootorsõidukiga, saab juhti karistada mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhiloata, mille rahatrahv on kuni 800 eurot. Kuid see on juhi trahv, mitte lapsevanema oma.
Kolmas muudatus puudutab vanust ja juhtimisõigust. Kergliikurit tohiks juhtida alates 10. eluaastast sõltumata sellest, kas sõidetakse sõiduteel, kõnniteel või kergliiklusteel. 10-15-aastastel peab olema jalgratturi juhtimisõigus kõigil teedel. 14-15-aastasele, kellel on AM-kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, ei ole täiendavat jalgratturi juhiluba vaja. Jalgratta juhtimisõiguse taotlemisel saab edaspidi läbida ka kergliikuriõppe, mis arvestab elektritõukeratta eripäradega. See annab politseile selge aluse kontrollida, kas lapsel on tõukerattaga sõitmiseks õigus.
Neljas muudatus puudutab rendiettevõtteid. Nad peavad tuvastama kasutaja isiku ja kontrollima, kas kasutaja vanus vastab nõuetele ning tal on vajalik juhtimisõigus. Lisaks tuleb kasutusele võtta lahendused, mis takistavad kontode väärkasutust, näiteks olukorda, kus alaealine sõidab teise inimese kontoga. Rendiettevõttele, kes rikuvad neid nõudeid, on ette nähtud kuni 3200 euro suurune trahv. Kohalikud omavalitsused saavad õiguse kontrollida rendiettevõtjate tegevust, sealhulgas teha kontrolltehinguid.
Viies muudatus puudutab vastutust sõiduki omanikule või valdajale. Vastutus laieneb ka juriidilistele isikutele, kes annavad kergliikuri, jalgratta või pisimopeedi kasutamiseks inimesele, kes ei vasta vanuse- või juhtimisõiguse nõuetele. See tähendab, et vastutus ei lasu enam ainult juhil, vaid ka sellel, kes sõiduki käest annab.

Taust: miks need õigused tulevad

Muudatus ei tule tühjale kohale. 2025. aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur, ja hukkus üks inimene. Tänavu oktoobrikuu seisuga on kergliikuritega juhtunud 276 õnnetust ja hukkunud üks sõitja. Need on ainult ametlikku statistikasse jõudnud juhtumid. Suur osa kukkumisi ei jõua politseini, sest inimene läheb ise erakorralise meditsiini osakonda või ravib end kodus.
Murettekitav on see, kellega õnnetused juhtuvad. Viimastel aastatel on kasvanud just 11-15-aastaste osakaal ning tänavu on kergliikuriõnnetustesse sattunutest ligi pooled alaealised. Lastehaigla arstid on rääkinud ligi kahekümnest eluohtliku traumaga lapsest, kellest peaaegu ükski ei kandnud kiivrit. See ei ole juhuslik. Laps hindab kiirust ja ohtu teisiti kui täiskasvanu. Ta võib arvata, et sirge tee on ohutu, et pidurid peavad, et teine liikleja märkab teda.
Selle taustal juhtus suvel Anija vallas surmaga lõppenud õnnetus. Kooliealine laps kukkus elektritõukerattalt ja suri hiljem haiglas. Ta ei kandnud kiivrit. Juhtum on kriminaalmenetluses ja selle üksikasju ei ole avalikustatud. See ei ole artikli keskmes, kuid see näitab, miks seadusemuudatust kiirelt oodatakse. Anija vald ei ole renditõukerataste turg. Siin on küsimus eelkõige eramajapidamistesse ostetud seadmetes, mis jõuavad külateedele sama kiiresti kui linna kõnniteele.

Mida seadus täna lubab

Kehtiv seadus ütleb selgelt, mida tohib. Kergliikuriga võib liigelda jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel. Sõidutee paremas servas võib sõita ainult siis, kui kergliiklustee puudub või on oluliselt raskendatud. Jalakäijate läheduses tuleb sõita nende kiirusega ja neist piisavalt kaugelt mööduda. Ülekäigurajal tohib sõita jalakäija tavakiirusel, kuid automaatset eesõigust autode ees ei ole. Raudteed tuleb ületada jalgsi, tõukeratas käekõrval.
Kiiver on kohustuslik alla 16-aastasele juhile. Täiskasvanule ei ole see seadusega kohustuslik, kuid Transpordiamet soovitab seda tungivalt. Tõukerattal tohib sõita ainult üks inimene, kaine peaga ja ilma telefonisõltuvuseta. Pimedas peavad ees põlema valge ja taga punane tuli. Parkides tuleb jätta jalakäijale vähemalt 1,5 meetri laiune vaba käiguriba.
Kindlustus on kohustuslik, kui kergliikuri valmistajakiirus on üle 14 kilomeetri tunnis ja mass üle 25 kilogrammi. Tavaline 25-kilomeetrise tunnikiirusega ja kergem tõukeratas seda kohustust ei tekita. Kindlustus ei muuda aga ebaseaduslikku sõidukit seaduslikuks. Kui tõukeratas on tehase järgi võimeline sõitma 45 või 60 kilomeetrit tunnis, ei aita rakenduses valitud aeglane režiim. Valmistajakiirus on konstruktsiooniline, mitte ekraanil nähtav number.
Laste puhul on praegune regulatsioon ebaühtlane. Kõnniteel ja kergliiklusteel ei ole seaduses üldist vanuse alampiiri. Sõiduteel kehtivad jalgratturi reeglid: alla 8-aastane ei tohi sõiduteel sõita ka täiskasvanu saatel, 8-9-aastane võib seda teha ainult täiskasvanu vahetul saatel ning 10-15-aastane iseseisvalt ainult jalgratturi juhiloaga. Just seda lünka on hakatud sulgema.

2026. aasta: kaks eelnõu ja linnade kannatus

2026. aasta tõi elektritõukerataste regulatsiooni päevakorda senisest tõsisemalt, kuigi lõplik otsus jäi Riigikogu kätte. Märtsis algatas Keskerakonna fraktsioon liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis oleks andnud kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada renditavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. Eelnõu nägi ette ka vanusepiiri ja juhtimisõiguse kontrolli ning kiivri kasutamise täpsustamist. Riigikogu lükkas selle tagasi. Samal ajal oli menetluses valitsuse eelnõu, mille eesmärk on vähendada kergliikuritega seotud õnnetusi.
      Valitsuse eelnõu on see, millega kaasnevad 2027. aasta muudatused. See on Riigikogus teise lugemise ootel. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027, et rendiettevõtjad jõuaksid IT-arendused teha ja alaealised jõuaksid juhtimisõiguse omandada.
2027. aasta tõi kaasa ka linnade tasandi reeglid. Tallinn on kehtestanud renditõukeratastele kiiruspiirangud ja parkimistsoonid, eriti kesklinnas ja Kadriorus, ning nõuab rendifirmadelt senisest selgemat kasutus- ja parkimisjuhendit. Linnavalitsus on korduvalt öelnud, et eelistab üleriigilist regulatsiooni, sest omavalitsuste kaupa erinevad reeglid tekitavad segadust. Pärnu linnavolikogus leiti sügisel, et elektritõukside puhul tuleks pigem tugevdada järelevalvet kui kehtestada täielik keeld. See näitab, et küsimus ei ole enam ainult suurte linnade probleem.
      Riiklikul tasandil seadis liiklusohutusprogramm 2026-2035 eesmärgi viia alla 16-aastaste laste liiklussurmade arv 2035. aastaks nullini. See on ambitsioonikas eesmärk, arvestades, et kergliikuriõnnetused on just noorte seas kasvanud. Programm räägib ohutust liiklussüsteemist, kus inimlik eksimus ei tohi lõppeda surmaga. Elektritõukeratta puhul tähendab see ühelt poolt paremat taristut ja selgemat ruumikasutust, teiselt poolt aga ka sõidukite ja nende kasutajate paremat kontrolli.
      Kooliaasta alguses tuletasid Transpordiamet ja politsei taas meelde, millised elektritõukerattad tänavatel sõita tohivad. Sõnum oli lihtne: kontrollige enne ostu valmistajakiirust ja võimsust. Kui number on üle 25 kilomeetri tunnis või üle 1 kilovati, ei ole see kergliikur. Sellest hoolimata müüakse neid masinaid vabalt. Ostja vastutab ise, aga laps, kes sellise masina selga istub, ei vastuta. Vastutab see, kes masina ostis ja lubas sellega sõita.

Aku, mis võib süttida

Elektritõukeratas ei ole ainult liiklusküsimus. See on ka tuleohutus. Päästeameti ja Postimehe andmetel toimus ajavahemikul 2022. aastast kuni 2026. aasta juuli lõpuni vähemalt 167 akudega seotud hoonetulekahju või tuleohu sündmust, millest üle kolmandiku sai alguse laadimise ajal. Liitiumioonaku põleng ei käitu nagu tavaline tulekahju. See võib alata termilise ahelreaktsioonina, paisuda, hakata suitsu eraldama ja süttida mõne hetkega. Kõige ohtlikum on see siis, kui akut laetakse öösel esikus, korteriukse juures või ruumis, kust puudub kiire väljapääs.
Märgid, millele tuleb tähelepanu pöörata, on aku kuumenemine, paisumine, kuju muutumine, ebatavaline lõhn, suits, sisin või leke. Kui aku on saanud tugeva löögi, ei pruugi see kohe süttida, vaid alles päevi või nädalaid hiljem laadimise ajal. Sellepärast ei tohiks kukkumise või avarii järel vigastatud akuga tõukeratast edasi kasutada. Laadida tuleks ainult originaallaadijaga, kuivas ja hästi ventileeritavas kohas, eemal kergestisüttivatest materjalidest ja väljapääsuteedest. Kui aku süttib, tuleb helistada 112 ja eemalduda ruumist, mitte jääda leeke kustutama.

Mida 2027. aastal veel muutub

Lisaks politsei õigustele ja lapsevanema trahvile toob 2027. aasta ka akuregulatsiooni. Alates 18. veebruarist 2027 peab iga elektrisõiduki aku, kergtranspordivahendi aku, kodune salvestusaku ja tööstusaku, mis tuuakse Euroopa Liidu turule, saama digitaalse tootepassi. Samast kuupäevast peab QR-kood olema ka kõigil teistel patareidel ja akudel. Akupass seotakse konkreetse akuga QR-koodi kaudu ning see sisaldab muu hulgas aku tunnus- ja tehnilisi andmeid, tootja andmeid, toimivus- ja vastupidavusnäitajaid ning teavet parandamise, korduskasutuse ja ringlussevõtu kohta.
Akuregulatsioon puudutab ka eemaldatavust ja ringlussevõttu. See tähendab, et tulevikus ei saa tõukeratta akut käsitleda lihtsalt musta kastina, mida keegi ei tea, kust see tuli ja kuhu see läheb. Tarbijale annab see parema võimaluse kontrollida, kas tegu on nõuetele vastava tootega. Järelevalvele annab see paremad andmed. Kuid see ei asenda ohutusreegleid tänaval. Hea aku ei tee 60-kilomeetrise tunnikiirusega masinast seaduslikku kergliikurit.
2027. aasta märtsist muutub ka see, kuidas rendiettevõtted peavad klienti kontrollima. See puudutab eelkõige linnu, kus renditõukerattaid on palju. Anija valla jaoks on olulisem see, et politsei saab senisest selgema õiguse võtta käest masin, mis ei ole kergliikur. See on vastus olukorrale, kus lapsele ostetud 60-kilomeetrise tunnikiirusega tõukeratas seisab küll kodus, aga jõuab külateele niipea, kui täiskasvanu hetkekski tähelepanu kaotab.

Vastutus algab kodust

Anija valla jaoks ei ole see abstraktne. Siin on väike kogukond, kus üks õnnetus puudutab paljusid. Seadus saab kehtestada vanusepiiri, trahvi ja konfiskeerimise. Seadus ei saa seista lapse kõrval ja kontrollida, kas ta pani kiivri pähe. Seda saab teha ainult täiskasvanu, kes selle tõukeratta ostis.
Elektritõukeratas on mugav ja keskkonnasõbralik liikumisvahend. Seda ei ole mõtet keelata ega kriminaliseerida. Aga iga sõidukiga käib kaasas vastutus. Kui 2027. aastal saab politsei õiguse sellised masinad liiklusest lõplikult kõrvaldada, ei ole see ainult karistus. See on ka sõnum, et seadusele mittevastav tõukeratas ei ole mänguasi, mida saab hooajaks välja võtta ja seejärel jälle tänavale tuua. Reeglid muutuvad 2027. aastal. Mõtlemine peab muutuma varem.