Kehra Tervisekeskuses alustas tööd laste ja noorukite vaimse tervise õde: varajane märkamine aitab ennetada kriise

Kehra Tervisekeskuses töötab nüüd vaimse tervise õde Kristina Boitsova, kellel on üle 15 aasta kogemust laste ja noorukite psühhiaatrias. Ta alustas oma karjääri PERHi laste ja noorukite psühhiaatria kliinikus ambulatoorsete vastuvõttudega ning on alates 2016. aastast tegutsenud vaimse tervise õena. Viimased aastad on ta veetnud SA Tallinna koolitervishoius, kus tema rolliks on olnud vaimse tervise probleemide ennetamine, esmaste hindamiste tegemine ja kooliõdede toetamine.

Miks Kehra? "Elukoha muutus ja soov panustada kohalikku kogukonda ning laste heaolu olid peamised põhjused," selgitab Boitsova ise. Ta töötab keskuses kord nädalas, pakkudes individuaalset lähenemist lastele ja noorukitele kuni 19. eluaastani. Tema ülesanneteks on vaimse tervise hindamine, psühhosotsiaalsete oskuste õpetamine, vanemate konsulteerimine ning vajadusel suunamine perearsti juurde edasiste abinõude jaoks. Esmane kohtumine kestab 1–1,5 tundi, ja edasised kohtumised on vajaduspõhised – alates kord nädalas kuni kord kuus, olenevalt pere vajadustest.

Lisaks on Boitsova juba kahe kuu jooksul loonud koostöö valla laste heaolu spetsialistidega ja Kehra Gümnaasiumiga, et toetada õpilaste heaolu ja keskenduda abivajajate vajadustele.

Miks teenus on vajalik?

Eesti noorte vaimne heaolu on oluline teema, mis vajab tuge ja mõistmist. Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja HBSC 2021/2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt tunneb üle kolmandiku 11–15-aastastest tüdrukutest ja üle viiendiku poistest sagedast kurbust või depressioonitaolist seisundit. 15–17-aastaste seas on depressioonirisk üle poole tüdrukutel (54,4%) ja ligi kolmandikul poistel (28,1%). Ärevushäirete risk on samuti kõrge: 50% tüdrukutel ja 15,7% poistel. 22% koolinoortest on viimase aasta jooksul mõelnud enesetapule. TAI 2023. aasta andmete järgi registreeriti Eestis alaealiste seas 6 suitsiidijuhtumit. Need numbrid rõhutavad, kui oluline on varajane sekkumine. Vaimse tervise probleemid ei kao iseenesest; nad süvenevad, kui nendele mitte reageerida õigeaegselt.

Kristina Boitsova pakub tuge kohalikus tervisekeskuses, aidates muredega toimetulekul ja toetades varajast sekkumist. Boitsova rõhutab: "Varajane sekkumine ja individuaalne lähenemine võivad märkimisväärselt vähendada vaimse tervise probleemide süvenemist."

Kristina Boitsova toob välja reaalseid näiteid oma tööst, mis illustreerivad teenuse mõju:

• Ärevus ja suitsiidirisk: Üks nooruk pöördus ärevuse tõttu. Usaldusliku kontakti loomisel selgus enesetapumõtted ja -plaan. Varajane sekkumine võimaldas õigeaegset abi, vältides tõsist ohtu.

• Motivatsiooniprobleemid ja magamisraskused: Teine noor kurtis madalat motivatsiooni. Hindamisel ilmnesid magamisprobleemid ja ärevus. Psühhoemotsionaalsete oskuste õpetamine aitas noorel mõista oma olukorda ja teha muudatusi enne süvenemist.

Lisaks neile on siin rohkem põhjuseid ja näiteid, miks vanemana või lapsena ise pöörduda, tuginedes TAI, HBSC terviseuuringute andmetele. Pöördumine on soovitatav, kui sümptomid häirivad igapäevaelu – see aitab ennetada suuremaid probleeme ja õpetab toimetulekuoskusi.

Põhjused, miks vanemana pöörduda:

Kui oled vanem, pöördu vaimse tervise õe poole, et saada nõu lapse vaimse tervise toetamiseks. Boitsova konsulteerib vanemaid otse, aidates mõista märke ja leida lahendusi.

Põhjused, miks laps või nooruk pöörduda võiks

Kui tunned end vahel ärevana, koged hirme või häirivaid mõtteid, või kui emotsionaalselt on raskem ning on tekkinud unega seotud probleemid, võib vaimse tervise õde olla toeks. Ta aitab sul leida viise, kuidas emotsioonidega paremin toime tulla. Teenus on usalduslik ja keskendub nende vajadustele.