Riigikogu võttis vastu koduloomamaksuks ristitud seaduse: koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad järgmisest suvest olema kiibistatud

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis muudab 1. juunist 2027 kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ning nende kandmise riiklikku lemmikloomaregistrisse. Seaduse poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu kümme ja erapooletuks jäi üks. Seadus on saadetud Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks.

Uue korra järgi tuleb looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel tasuda 12 eurot riigilõivu. Avalikus arutelus on seda nimetatud koduloomamaksuks või kiibimaksuks, kuigi juriidiliselt ei ole tegemist maksuga laiemas tähenduses, vaid riigilõivuga, millega kaetakse registri pidamise kulu. Riigiasutused ja varjupaigad on lõivust vabastatud.

Miks register luuakse

Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud kohalike omavalitsuste andmekogude vahel ja osades omavalitsustes puudub elektrooniline arvestus hoopis. Selle tagajärjel on varjupaika sattunud looma pidaja tuvastamine aeglane, loomad viibivad varjupaikades kauem ning kulud suurenevad nii omavalitsustele kui ka varjupaikadele. Halb jälgitavus soodustab ka ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ja pettusi.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde luuakse uus registriosa, lemmikloomaregister, ning senine põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks. Ühtne register peaks võimaldama kiiremini tuvastada varjupaika jõudnud looma pidaja, lühendama looma viibimisaega varjupaigas ja parandama seeläbi loomade heaolu. Samuti peaks see andma riigile parema ülevaate lemmikloomade tegelikust arvust, et planeerida veterinaarteenuseid ja ennetada ohtlike haiguste, näiteks marutaudi levikut.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on muudatuse keskmes loomade heaolu ja vastutustundliku loomapidamise edendamine. „See aitab parandada loomade heaolu ja jälgitavust, tugevdada loomapidaja vastutust ning vähendada hulkuvate loomadega seotud probleeme. Ühtlasi muutub süsteem selgemaks nii omanike, varjupaikade kui ka omavalitsuste jaoks,“ ütles Kruuse.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Kadri Kabel rõhutas, et registreeritud kiip aitab looma leidmisel pidaja tuvastada juba enne, kui loom varjupaika jõuab. „Lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine vähendab omaniku südamevalu, kui ta lemmikloom läheb kaduma,“ rääkis Kabel. „Üleriigiline register aitab loomal koju tagasi jõuda sõltumata sellest, millisest Eesti otsast ta leiti.“

Mida peab loomapidaja tegema

Kohustus puudutab ainult koeri, kasse ja valgetuhkruid, sest neid liike peetakse Eestis lemmikloomadena kõige rohkem. Teiste lemmikloomade, näiteks kilpkonnade, kuldkalade, hamstrite ja papagoide registreerimine jääb vabatahtlikuks.

Kui loom on juba kiibistatud, tuleks kontrollida, kas ta on mõnes praeguses registris kirjas. Enamasti saab seda teha kiibi numbri järgi Eesti lemmikloomaregistri või kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistri kaudu. Kui looma andmed on registris olemas, kantakse need uude riiklikku registrisse automaatselt ja tasuta.

Kiibistamata looma puhul tuleb pöörduda loomaarsti poole, kes paigaldab mikrokiibi ning kannab looma ja pidaja andmed registrisse. Kiibistamine koos registreerimisega maksab kliinikus tavaliselt 20 kuni 35 eurot, lisaks tuleb tasuda visiiditasu ja alates 2027. aasta juunist 12 eurot riigilõivu. Ministeerium soovitab kiibistamise ühendada mõne muu vajaliku visiidiga, näiteks vaktsineerimise või tervisekontrolliga, et vältida eraldi visiiditasu.

Praegustele loomapidajatele antakse üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029. See tähendab, et kõik enne uue korra jõustumist peetud loomad, kes ei ole veel registris, tuleb selleks tähtajaks kiibistada ja registreerida.

Kontaktandmete muutumisest tuleb registrit teavitada. See on tasuta ja vajalik selleks, et kadunud looma omanikku õigete andmete järgi üles leitaks. Kui loom antakse ajutiselt sõbrale hoida või viiakse reisi ajaks koertehotelli, ei pea registris pidajat vahetama. Registriandmeid muudetakse ainult siis, kui looma omanik vahetub püsivalt.

Muudatus vähendab kohalike omavalitsuste ülesannete mahtu, sest seni on nemad pidanud lemmikloomade üle arvet. Samal ajal lisandub loomaarstidele kohustus kanda looma andmed registrisse.

Seaduse tee ja jõustumine

Seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 30. september ning Riigikogu võttis seaduse vastu 28. oktoobril. Nüüd ootab dokument Vabariigi Presidendi otsust. Kui president seaduse välja kuulutab, jõustub uus kord 1. juunil 2027 ja lõplik üleminekuaeg lõpeb 1. jaanuaril 2029.

Seaduse rakendamiseks peab valmima ka riiklik register. Ministeeriumi kava kohaselt jõustuvad muudatused koos uue lemmikloomaregistri valmimisega 2027. aasta juunis.

Seadusega tehakse ka mitmeid tehnilisi muudatusi, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. Muu hulgas täpsustatakse andmete esitamise tähtaegu, lõpetatakse vähe kasutatud paberil andmete esitamise protsess ning täpsustatakse loomataudide ennetamise ja tõrje korraldust.

Ka Anija valla lemmikloomaomanike jaoks tähendab see seda, et kiibistamata loom tasub registreerida esimesel võimalusel, sest enne uue korra jõustumist tehtud kanne on riigilõivust vaba.