Anija vald jäi ilma enam kui 920 000 euro suurusest KIK-i toetusest. Volikogu liige Marek Suik peatas kuueks kuuks oma volitused

Toetuse kaotamine on toonud kaasa poliitilise tagajärje. Anija valla valimiskomisjon peatas 1. oktoobri 2026 otsusega Marek Suiki volikogu liikme volitused kuueks kuuks, 1. oktoobrist 2026 kuni 31. märtsini 2027, tema enda avalduse alusel.

Suik põhjendas otsust rahulolematusega valla juhtimisstiili ja mitme otsusega. “Otsustasin oma volikogu liikme volitused kuueks kuuks peatada, sest see, mis täna meie valla juhtimises toimub, on minu jaoks muutunud väga raskesti aktsepteeritavaks,” kirjutas ta. Tema sõnul on mitmed viimase aja otsused ja juhtimisstiil tekitanud tõsiseid küsimusi selle kohta, millises suunas vald liigub. Eriti kurb on tema jaoks olukord, kus vald jäi ilma enam kui 900 000 euro suurusest KIK-i toetusest, kuna vajalikku hanget ei suudetud õigel ajal korraldada. Samuti on tehtud valla vara puudutavaid otsuseid, mille põhjendatus ja läbipaistvus on temas küsimusi tekitanud.

“Need otsused riivavad minu õiglustunnet ning olen jõudnud punkti, kus tunnen, et vajan sellest kõigest mõneks ajaks eemalolekut,” märkis Suik. “Eriti keeruline on olla olukorras, kus näen probleeme, kuid mul ei ole piisavalt võimalusi nende otsuste kujunemist mõjutada.” Ta tänas südamest oma valijaid usalduse eest, soovis volikogus teatepulga ülevõtvale liikmele palju jõudu, kindlat meelt ja jaksu ning ütles, et aeg näitab, mida tulevik toob. Suik on varem öelnud, et valla juhtimisstiil viib aina rohkem inimeste lahkumiseni.

Tema volituste peatamise järel võttis volikogu liikme koha üle valimisliidu Uuenev Anija Vald nimekirjas olev Erko Kruusamägi. Tema ütles Anijauudistele, et peab Suiki otsust isiklikuks sammuks, mida on kõrvaltvaatajana raske kommenteerida, ning et Suiki nimetatud murekohad, eriti miljonieurose toetuse kaotamine, on valla jaoks tõsised finantsilised ja sisulised löögid. Kruusamägi sõnul ei olnud temaga enne avaldust räägitud ja asendusliikmeks asumine tuli talle üllatusena. Ta nimetas oma peamise prioriteedina kohalike probleemide esiletoomist ja tõi välja rahulolematuse Lepatriinu lasteaia rühma ümberkorraldamisega. Kruusamägi avaldas lootust, et Suik naaseb poole aasta pärast volikokku, sest tema tähelepanelik ja sisukas pilk tuleks valla demokraatlikule juhtimisele kasuks.

Toetusest ilmajäämise asjaoludes on valla ja KIKi teave mitmes punktis erinenud. KIKi riskiosakonna juhi Gunnar Vaikmaa vastuses märgitakse, et KIK kontrollis 2026. aasta juunis omal algatusel projektide tegevuste alustamise seisu ja teavitas Anija valda 12. juunil, et hanke alustamise tähtaja ületamise tõttu võidakse toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada. Vald vastas 16. juunil, et hanke ettevalmistamine alles jätkub, ning palus muuta projekti abikõlblikkuse perioodi algust. KIKi sõnul oli perioodi muutmine õiguslikult võimalik, kuid nõudis piisavat põhjendust, ega oleks lahendanud olukorda, sest riigihangete registri andmetel kuulutati hange välja alles 28. juulil 2026. KIK lisas, et projekti tähtaegade järgimise eest vastutab toetuse saaja, automaatseid meeldetuletusi süsteem ei saada ning KIK oleks võinud tähtaegadele varem tähelepanu pöörata.

Uue taotluse osas on poolte teave otseses vastuolus. KIK märgib, et vald ei esitanud pärast otsuse kehtetuks tunnistamist uut taotlust ning ei teavitanud KIKi uue taotluse ettevalmistamisest enne 25. augustit 2026. KIK vastas 26. augustil, et teine taotlusvoor suleti 24. augustil 2026. Vald on kodulehel avaldatud 28. septembri teate kohaselt väitnud vastupidist: uus taotlus valmistati ette, kuid seda ei saanud esitada, sest ühe vooru kohta oli lubatud vaid üks aktiivne taotlus ning kui periood lõppes, oli voor juba suletud. KIKi kinnitusel ei takistanud varasem otsus uue taotluse esitamist teises voorus, mis oli avatud 30. juunist 2025 kuni 24. augustini 2026. Esimeses taotlusvoorus rahastati 24 ja teises 16 taotlust. Teine voor suleti, kuna meetme eelarve sai esitatud taotlustega kaetud.

Erinevusi on ka summade käsitluses. KIKi andmetel oli projekti kogumaksumus 1 534 276,80 eurot, millest toetus moodustas 60 protsenti ehk 920 566,08 eurot ja omafinantseering 40 protsenti ehk 613 710,72 eurot. Projekt hõlmas sademeveekanalisatsiooni, drenaažitorustiku, sademevee puhastusrajatiste ja viibekraavide rajamist. Valla seisukohti vahendas abivallavanem Priit Vabamäe. Tema selgituse kohaselt oli projekt kolmeetapiline: esimene etapp kogumaksumusega 294 549,6 eurot, teine 164 547,2 eurot ja kolmas 1 075 080 eurot, kokku 1 534 176,8 eurot. Esimene etapp, Aia ja Metsa tänava sadeveesüsteemi rajamine, oli eelarve järgi 294 549,6 eurot, millest 117 819,84 eurot oli valla omafinantseering ja 176 729,76 eurot KIKi toetus. Lisaks arvestati teehoiukavast 161 000 eurot tee lõigu renoveerimiseks, kokku 455 550 eurot. Esimese etapi hanke tulemuseks kujunes 658 927 eurot. Vabamäe sõnul oli see ligi poolteist korda kallim kui esimese etapi planeeritud maksumus. Kuna KIKi meetme kohaselt tuleb saavutada kogu projekti tulemus, oleks vald pidanud kallinemise ise kinni maksma, kuid üle miljoni euro suurune omaosalus oleks valla eelarvestrateegias arvestatud 600 000 kuni 700 000 euro suuruse omaosaluse kõrval liigne koormus. Teise ja kolmanda etapi hanget ei tehtud, kuna nende tööde teostamine oleks jäänud järgmistesse aastatesse.

Vastutuse kohta märkis Vabamäe, et hankeprotsessi eest vastutas majandusosakonna juhataja ja hankespetsialist. Tegemist oli tema sõnul tööprotsesside edasi lükkamise otsusega, mis osutus inimlikuks veaks, ning kohustus hange kuue kuu jooksul välja kuulutada ei olnud jooksvate töökorralduslike otsuste tegemisel teadvustatud. Küsimusele, kes kannab vastutuse kaotatud ligi miljoni euro eest, vastas Vabamäe, et vastutus lasub vallavalitsusel ning tegemist on olnud töökorraldusliku veaga.

Uue taotluse ja abikõlblikkuse perioodi kohta selgitas Vabamäe, et vald saatis 16. juunil 2026 KIKile kirja, milles taotles perioodi muutmist, kuna perioodi muutmisega oleks saanud hanke esitada õigeaegselt. Seda taotlust ei rahuldatud, vaid varasem positiivne otsus tunnistati kehtetuks. Vabamäe sõnul oli pärast seda otsuse kehtima hakkamise tähtaeg 30 päeva ning selle aja jooksul valmistas vald ette uue taotluse. Kuna sel perioodil ei olnud ühe aktiivse taotluse piirangu tõttu võimalik uut taotlust süsteemi esitada, ootas vald perioodi lõpuni, kuid enne uue taotluse kinnitamist taotlusvoor suleti.

Vabamäe kinnitusel oli vald kogu taotlusperioodi jooksul KIKi koordinaatoriga pidevas suhtluses ja kohtus temaga. Juuni alguses suhtles vald koordinaatoriga projekti tähtaja teemal ning koordinaator ütles, et esitab vastava päringu, millele vald saab vastata. Selle tulemusena pöördus vald KIKi poole 16. juunil 2026, vastamise tähtajaga 29. juunil 2026.

Valla 2026. aasta eelarves sademevee kanalisatsioonile kavandatud 459 247 euro kohta märkis Vabamäe, et see on volikogu otsus, kuid vallavalitsuse hinnangul peaks osa sellest siiski suunama kriitiliste sadeveeküsimuste lahendamisse.

Kehra sademeveesüsteemide rahastamise kohta ütles Vabamäe, et nende tööde realiseerimiseks ootab vald sobiva rahastusmeetme avanemist. Kas töid teeb vald või valla vee-ettevõte, on tema sõnul korralduslik küsimus, mille eelduseks on vee-ettevõtte sellise tegevuse finantseerimismudeli ning tegevuste ja kohustuste lahendamine. Kui need küsimused saavad lahendatud, ei ole vee-ettevõte tema hinnangul sisuliselt vastu neid ülesandeid tulevikus täitma.

Uue tegevuskava ja ajakava kohta märkis Vabamäe, et kriitilistes lõikudes jätkatakse jooksvalt ning suure tõenäosusega osaliselt ka 2027. ja 2028. aastal. Suuremas mahus on tema sõnul plaan jätkata alates 2028. aastast, mil avanevad eelduslikult uued Euroopa Liidu vahendid ja koos sellega meetmed sadeveesüsteemide rekonstrueerimiseks. Arendamise kava kohta ütles Vabamäe, et kava vaadatakse üle ja vajadusel tehakse korrektuurid.

Vabamäe täpsustas ka, et omaosalus oli planeeritud eelarve kohaselt 40 protsenti abikõlbulikest kuludest ning et abikõlbulike kulude hulka ei kuulu paljud kaasuvad tööd, mida tuleb paralleelselt lahendada. Näiteks kogu Aia ja Metsa tänava katendi remont oli tema sõnul planeeritud täiendavalt 100 protsenti valla omavahenditest. KIK märkis seevastu, et kõnealuse hanke dokumente ei ole KIKile esitatud ja tal puudub info, mida valla nimetatud hanketulemus täpselt sisaldab, mistõttu ei saa KIK neid summasid kommenteerida. KIKi hinnangul ei oleks hanke hilisem korraldamine kõrvaldanud hanke alustamise tähtaja rikkumist.

Riigihangete registri andmed täpsustavad pilti. Registris on hange viitenumbriga 313583 nimetusega “Kehra linna sademeveekäitluse süsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp”, hankijaks Anija Vallavalitsus. Register näitab, et hange avaldati 28. juulil 2026, pakkumuste esitamise tähtajaks oli 24. august 2026 ning hanke eeldatav maksumus oli 470 000 eurot. Hanke vastutavaks isikuks on märgitud Anija valla ehitus- ja hankespetsialist Kalev Laast. Registri järgi on hanke seisund “lõpetatud lepinguta” ja lõppemise aluseks “hankija otsus ebapiisavate vahendite tõttu”. Registrisse on kantud ka hankelepingu sõlmimise teade, mis avaldati 17. septembril 2026.

Teema oli arutusel ka Anija Vallavolikogu XI koosseisu 10. istungil 25. septembril 2026. Istungi kokkuvõtte kohaselt küsiti 2026. aasta III lisaeelarve arutelu käigus, kas sadeveesüsteemide hanke eeldatavat maksumust ületavat osa on võimalik lisaeelarvesse lisada, ning finantsjuht Andra Aus selgitas, et käesolevasse lisaeelarvesse seda enam lisada ei saa. Valla 2026. aasta eelarves on sademevee kanalisatsiooni jaoks kavandatud 459 247 eurot.

Sademeveesüsteemide seisukorra ja nende üleandmise kohta vastas vee-ettevõtja Raven OÜ juhatuse liige Erik Jüriöö. Tema sõnul on Kehra linnas ning sellega külgnevates Lehtmetsa ja Ülejõe külades sademeveekanalisatsiooni süsteeme aastate jooksul järk-järgult välja arendatud, kasutades nii kuivenduskraave kui ka lahkvoolseid sademe- ja drenaažitorustikke. Torustike kogupikkus on ligikaudu 8,6 kilomeetrit. Süsteem on üldiselt loogiliselt välja kujunenud, kuid selle tehniline seisukord on valdavalt ebarahuldav ja vajab ulatuslikku rekonstrueerimist. Suur osa vanast torustikust on rajatud keraamilistest, asbesttsement-, betoon- või terastorudest ning probleemideks on torustike vananemine, kahjustused, korrosioon, väikesed läbimõõdud ja ebapiisavad kalded, mistõttu süsteem ei tule hästi toime tugevate vihmasadudega. Eriti halvas seisukorras on Jüriöö sõnul keraamilised ja terastorustikud, mis vajavad osaliselt täielikku väljavahetamist. Viimastel aastatel on tehtud ka mitmeid investeeringuid: 2012-2013 rajati ja rekonstrueeriti KIKi projekti raames umbes 2,2 kilomeetrit sademeveetorustikke ning kaks õlipüünist, lisaks uuendati süsteeme 2023-2024 Jaama tänava piirkonnas. Põrgupõhja piirkonnas kasutatakse lisaks torustikele ka drenaažisüsteeme ning ulatuslikku kraavivõrku, mitmes piirkonnas juhitakse sademevesi endiselt kraavide kaudu loodusesse. Kehra sademevee väljalaskudele Jägala jõkke on kehtestatud keskkonnaloaga nõuded heitvee kvaliteedile.

Raven OÜ sõnul on tulevikus vaja rekonstrueerida ja laiendada sademeveesüsteeme, eriti Põrgupõhja piirkonnas, rajada täiendavaid õlipüüdureid ja uuendada olemasolevaid puhastusseadmeid, vahetada välja amortiseerunud torustikud ja restkaevud ning teha täiendavaid uuringuid sademevee liikumise, kohtkäitluse võimaluste ja kanalisatsiooni sattuva sademevee vähendamise kohta. Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 näeb ette rajada umbes 3,1 kilomeetrit uusi ja 4,5 kilomeetrit rekonstrueeritavaid sademeveetorustikke ning kokku kuus sademevee väljalasku Jägala jõkke, millest kaks on olemasolevad ja neli uued ja mille juurde rajatakse või uuendatakse õlipüüdurid. Kehra sademeveesüsteem on jagatud 12 valgalaks, et lihtsustada investeeringute planeerimist ja süsteemi edasist arendamist. Prioriteetsuse peab Jüriöö sõnul määrama kohalik omavalitsus.

Vastusele oli lisatud Raven OÜ koostatud tabel Kehra linna sademeveesüsteemide lühiajaliste investeeringute mahtudest aastateks 2025-2029. Selles on kavandatud tööd 11 piirkonnas ja nende kogumaksumuseks on 4 724 820 eurot. Suurim piirkond on Mõisa-Kreutzwaldi tänava piirkond 1 368 240 euroga, kus on kavas rekonstrueerida 2060 meetrit sademeveetorustikku. Sama töö on tabeli suurim üksiktöö 1 133 000 euroga. Järgnevad Sõpruse väljaku ja Kooli tänava piirkond 762 300 euroga, Lehtmetsa küla piirkond 533 040 euroga ning Aia tänava, Metsa tänava, osa Kose maanteest ja planeeritava väljalaske pakett 516 540 euroga. See pakett on tabelis märgitud KIKi taotluse ühe paketina. Põrgupõhja kolme valgala tööd moodustavad 612 600 eurot ja Jaama piirkonna kahe osa tööd 309 660 eurot, kokku 922 260 eurot.

Raven OÜ ei ole Jüriöö sõnul hetkeseisuga valmis sademeveesüsteeme üle võtma. Süsteemidega kaasnevad kulud ja nende hüvitamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga ega kuulu praeguse teenuse hinna sisse. Amortiseerunud süsteemide rekonstrueerimiseks puudub tema sõnul finantseerimismudel, sealhulgas ei saa taotleda toetust, kuna KIKi rahastusvooru eelarve on täis. Planeeritav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatus on tema sõnul seotud veereformiga, mille raames soovitakse, et väiksemad vee-ettevõtted koonduksid suuremateks regionaalseteks ettevõteteks, sest paljud väiksemad ettevõtted ei suuda tulevasi investeeringuid iseseisvalt rahastada. ÜVVK arengukavad, nagu Anija valla 2025-2037 kava, muutuvad Jüriöö hinnangul reformi kontekstis veelgi olulisemaks, sest nende alusel kavandatakse torustike, puhastite ja sademeveesüsteemide investeeringud ning põhjendatakse tulevasi tariife, sealhulgas sademeveesüsteemide käitlemise tariife.

Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni vastuse kohaselt ei ole veel otsustatud, kas ja millise meetme kaudu saavad kohalikud omavalitsused perioodil 2028-2034 sademeveesüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks Euroopa Liidu toetust taotleda. Järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan valmivad pärast Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu, eeldatavasti 2027. aasta sügisel.

Kroon lisas, et perioodil 2021-2027 oli sademeveesüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks võimalik toetust taotleda meetmest “Kombineeritud sademeveesüsteemid, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine”. Meetme esimene taotlusvoor oli avatud 27. novembrist 2024 kuni 27. juunini 2025 ning teine taotlusvoor avanes 30. juunil 2025 ja oli avatud kuni eelarve täitumiseni. Praeguseks on voor suletud. See kattub ajaliselt KIKi kinnitusega, et teine taotlusvoor suleti 24. augustil 2026.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise kohta märkis Kroon, et muudatus on osa laiemast veeteenuse korralduse muutmisest, mille eesmärk on muuta veeteenuse korraldus ja vee-ettevõtlus pikaajaliselt jätkusuutlikumaks. Kliimaministeerium saatis 30. aprillil 2026 kooskõlastusele seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Praeguse ajakava kohaselt on seaduseelnõu plaanis saata kooskõlastamisele 2026. aasta neljandas kvartalis ning eesmärk on see vastu võtta 2027. aastal, kuid lõplik ajagraafik sõltub huvirühmade tagasisidest. Sademeveetaristu kuuluvuse ja vee-ettevõtjale üleandmise põhimõtted eelnõuga ei muutu. Muutub eelkõige ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise korraldus, kus senise kohaliku omavalitsuse põhise kava asemel kavandatakse vee-ettevõtja teeninduspiirkonna põhist kava. Kehtima jääb põhimõte, et kohalik omavalitsus otsustab, millised sademevee rajatised kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni koosseisu. Kui sademeveesüsteem määratakse selle osaks, kuulub selle käitamine vee-ettevõtja ülesannete hulka, vastasel juhul korraldatakse rajamine, hooldamine ja arendamine eraldi sademevee majandamise kava alusel.

Eraldi sademevee rahastamismeetme loomise kohta märkis Kroon, et seda ei ole veel otsustatud. Sademevee investeeringute toetamise vajadusega on tulevase Euroopa Liidu rahastuse kavandamisel siiski arvestatud. Sademeveega seotud tegevused võivad olla muu hulgas seotud asulareovee puhastamise direktiivi rakendamise, veetaristu korrastamise ja süsteemide tehnilise ühildamise ning veetaristu kliima- ja kriisikindluse suurendamisega. Tulevaste meetmete täpsed tingimused, millistel juhtudel saavad kohalikud omavalitsused toetust taotleda, ei ole veel lõplikult paigas.

Anijauudised saatis 8. oktoobril järelepärimise hanke korraldamise kohta Anija valla ehitus- ja hankespetsialistile Kalev Laastile, paludes vastust hiljemalt 15. oktoobriks 2026. Vastust selleks tähtajaks ei laekunud.