Riik ei tohi pilte mu magamistoast levitada!

Ehitisregistrisse ehr.ee on ehitajad riigi nõudel üles pannud tuhandeid kodufotosid ja delikaatseid isikuandmeid, mis terve mõistuse järgi ei tohiks avalikult kättesaadavad olla.

Ehitisregistrisse on kantud kokku üle miljoni hoone ja ehitise üle Eesti, alustades suvilatest ja lõpetades Eesti Panga ja Kapoga, seal hulgas kümned tuhanded eramud, mille kohati üllatavalt detailseid andmeid saab iga portaali sisseloginud inimene vabalt vaadata (kortermaju see üldiselt ei puuduta). Näha saab näiteks, millist marki on inverter või soojuspump, kuni selleni välja, millise ettevõttega on omanik sõlminud prügi- või elektrilepingu, isegi hinnad võivad näha olla. Kohati meenutab register oma pildimaterjalilt lausa kinnisvaraportaali, kuigi see on mõeldud selleks, et omanikud või ehitajad saaksid omavalitsuse kooskõlastuse ja kasutusloa saamiseks üles laadida vajalikke dokumente. 

Nagu selgus kolmapäevasest „Pealtnägija“ saatest, mille tegijad probleemi paljastasid, ametnikud isegi ei teadnud seda või lihtsalt ignoreerisid. Probleemist kuuldes aga hakkas vastutuse põrgatamine ühelt teisele. 

Vastutada ei taha keegi

Kümme aastat tagasi loodud e-registrit haldab maa- ja ruumi­amet, mille juhtivametnik Taavi Jakobson ütles telesaates, et Põhjamaade eeskujul avalikustatakse kodanikele kõik andmed, välja arvatud need, mis tekitavad liiga suure isikuandmete riive. Seda, et Kapo torustiku või tavakodaniku magamistoa avalikustamine oleks ebamõistlik ühelt poolt riigi turvalisuse ja teiselt poolt eraelu kaitse seisukohtalt, kõrgepalgaline riigiametnik millegipärast ei näe. 

Jakobson näitab näpuga kliimaministeeriumi poole, mis on portaali omanik. 

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo omakorda veeretab vastutuse kohalikele omavalitsustele, kes justkui peaks paika panema, milliseid dokumente ja fotosid nõuda. 

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis veeretab vastutuse parlamendile, mis olevat justkui otsustanud, et kõiki eraelulisi andmeid tuleb avalikult näidata, mis on muidugi jabur.

Ei ole vaja kulutada miljoneid, mis Jakobsoni sõnul kuluvad, et läbi sõeluda kõik andmed võimaliku privaatsuse riive osas. See on tõepoolest tohutu töö, ja seda polegi vaja. Vaja on ainult piirata ligipääs andmetele nii, et neid näeksid ainult isikud, kellel neid näha on vaja, ning sellestki jääks järgi elektrooniline jälg. 

Keegi nagu elevanti toas ei näe. Vastutust ei võta. Korda ei tee. „Pealtnägija“ kära peale keerati siiski ehitisregistris kõigi lisadokumentide ligipääs võõraste jaoks AJUTISELT kinni. Kümme aastat ei teinud nad midagi. Ja mis saab edasi?

Järgmine kord, kui helistab pettur või kohale tuleb pätt, kes teab täpselt sinu kodu boileri marki, torustiku ja elektrivõrgu iseärasusi ning turvakaamerate paigutust, tuleks vastutusele võtta need kõrged ametnikud, kes täna pimesikku mängivad ja vastutusest hoiduvad. →

The post Riik ei tohi pilte mu magamistoast levitada! appeared first on Harju Elu.