Lastetare lasteaias tekitavad rühmade ümberkorraldused vanemates ja õpetajates muret

Pöördumise järgi on peamine mure see, et hästi toimivad rühmad lõhutakse ning lapsed peavad harjuma uute kaaslaste ja õpetajatega. Kirja saatja hinnangul võib see kahjustada laste turvatunnet, sõprussuhteid ja sidet usalduslike täiskasvanutega. Samuti väidetakse pöördumises, et õpetajate ja lapsevanemate vastuväiteid ei ole piisavalt arvesse võetud.

Kehra Lasteaedade direktor Kristi Huusi selgitab, et ümberkorralduse eesmärk on luua lastele stabiilsem arenguteekond ning vähendada vajadust laste korduvaks ümberpaigutamiseks tulevikus.

„Lastetare majas on aastaid olnud olukord, kus samavanuselisi lapsi on rohkem kui ühe rühma jagu ning seetõttu on erinevatel aastatel tulnud lapsi ümber paigutada,“ ütles Huusi.

Tema sõnul soovitakse nüüd kujundada vanusepõhine rühmastruktuur, et lapsed saaksid võimalikult varakult oma eakaaslastega koos kasvada, õppida ja sõprussuhteid kujundada. Direktor lisas, et muudatus ei puuduta vaid üht rühma või õppeaastat, vaid on osa pikemaajalisest plaanist.

Huusi sõnul on plaani koostamisel arvestatud laste arvu prognoose, keelekümblusrühma tegevuse lõppemist, rühmade täituvust ning lasteaia tulevikuvajadusi.

Vanemad kardavad mõju laste turvatundele

Pöördumises märgitakse, et rühmade ja õpetajate vahetamine võib lastele kaasa tuua stressi ning mõnel juhul ka trauma. Pöördumise koostaja hinnangul lõhutakse muudatustega laste sõprussidemeid ja turvalisi suhteid õpetajatega.

Huusi sõnul on laste heaolu olnud kogu protsessi keskmes.

„Ükski otsus ei ole tehtud eesmärgiga laste turvatunnet või heaolu vähendada,“ ütles ta.

Direktor lisas, et lasteaed mõistab muutustega kaasnevat ebakindlust nii laste kui ka perede jaoks. Tema sõnul näitab lasteaedade igapäevane kogemus, et lapsed kohanevad uute olukordadega üldjuhul hästi, kui neid selles protsessis toetatakse.

Kohanemise toetamiseks teevad Huusi sõnul koostööd õpetajad, tugispetsialistid, lapsevanemad ja juhtkond.

Seadus ei nõua sellist ümberkorraldust

Pöördumises väidetakse, et juhtkond on põhjendanud muudatusi seadusest tuleneva kohustusega, kuid lapsevanemate ja õpetajate hinnangul sellist nõuet ei ole.

Huusi kinnitas, et seadus ei kohusta lasteaeda just sellist ümberkorraldust tegema ega nõua üksnes vanusepõhiste rühmade moodustamist.

„Küll aga näeb nii alusharidusseadus kui ka Kehra Lasteaedade põhimäärus ette, et rühmade moodustamise eest vastutab direktor, kes peab seejuures arvestama laste vanust, arenguvajadusi, lasteasutuse võimalusi ja töökorraldust,“ selgitas ta.

Direktori sõnul annab seadus võimaluse moodustada erinevat tüüpi rühmi ning jätab konkreetse korralduse kujundamise lasteaia pidaja ja direktori pädevusse.

Kaasamise üle eri arusaamad

Pöördumise järgi on lapsevanemate ja õpetajate kriitika keskmes ka see, et otsused tehti enne sisulist arutelu. Kirjas leitakse, et kuigi muresid on esitatud, ei ole juhtkond olnud valmis otsuseid ümber vaatama ega alternatiive kaaluma.

Huusi sõnul on õpetajaid, hoolekogu ja lapsevanemaid muudatustest teavitatud ning nendega kohtutud ja vesteldud.

„Mõistan, et kõik osapooled ei pruugi tehtud otsustega nõustuda. Samas ei tähenda kaasamine alati seda, et kõik ettepanekud saavad realiseeritud,“ ütles ta.

Direktor lisas, et juhtkonna ülesanne on kuulata ära erinevad vaated ning teha lõpuks otsus, mis lähtub kogu lasteaia laste huvidest ja asutuse tervikvaatest.

Tema sõnul on viimase kuu jooksul kohtutud hoolekoguga ja lapsevanematega, vastatud küsimustele ning vesteldud õpetajatega. Vajadusel jätkatakse individuaalseid arutelusid ka edaspidi.

Töötajate rahulolematus

Toimetusele saadetud pöördumises viidatakse ka õpetajate rahulolematusele. Kirja järgi kaaluvad mitmed töötajad töökoha vahetamist, kuna ei nõustu juhtimisstiili ega kavandatavate muudatustega. Samuti väidetakse, et osa õpetajaid kardab oma arvamust avalikult väljendada.

Huusi sõnul töötab Kehra Lasteaedades üle 70 inimese ning suuremas organisatsioonis esineb paratamatult erinevaid arvamusi.

„Mulle ei ole teada juhtumeid, kus töötajaid oleks nende arvamuse avaldamise tõttu represseeritud,“ ütles direktor.

Tema sõnul peab ta oluliseks avatud suhtlust ning töötajatel on võimalus oma ettepanekuid ja seisukohti juhtkonnaga jagada. Huusi lisas, et muudatused tekitavad arutelusid ja erinevaid arvamusi, kuid tema eesmärk juhina on hoida koostöist töökeskkonda ning toetada töötajaid ja meeskondi muutuste elluviimisel.

Muudatustega jätkatakse

Küsimusele, kas tekkinud vastuseisu valguses ollakse valmis kavandatud muudatusi peatama või ümber vaatama, vastas Huusi, et praegu jätkub muudatuse elluviimine vastavalt kavandatud tegevustele.

Samas kinnitas ta, et lapsevanemate küsimusi kuulatakse jätkuvalt ning lastele pakutakse ülemineku toetamiseks võimalusi. Töötajatel on tema sõnul samuti võimalik pöörduda küsimuste, mõtete ja ettepanekutega.

„Kui ilmneb üksikuid juhtumeid, kus lapse vajadustest tulenevalt on vajalikud erilahendused, vaatame need alati individuaalselt üle,“ ütles Huusi.

Direktori sõnul ei ole eesmärk viia muudatusi läbi iga hinna eest, vaid tagada lastele turvaline, arengut toetav ja jätkusuutlik õpikeskkond nii praegu kui ka tulevikus.