KÜSITLUS: Naabrid ütlesid tuulikutele ei – kas Anija volikogu ütleb jah?

Taotluse esitas energiaettevõte KC Energy OÜ juba 27. jaanuaril 2025, valla palvel täiendati seda 31. märtsil 2026. Täiendatud taotluse kohaselt otsib ettevõte Anija vallast sobivat asukohta 5–7 tuulikule, et luua nn Pihlaka hübriidenergiapark – tuulikud töötaksid koos juba osaliselt valminud Pihlaka päikesepargiga.

Arendaja on piiritlenud neli potentsiaalset ala:

Kõik alad on valitud nii, et need asuvad tiheasustusaladest vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusel ning neile ei jää looduskaitsealasid. Arvestatud on juurdepääsuteid, liitumist alajaamaga (Pihlaka päikesepark, Kehra alajaam) ja kaablitrasside koridore.

Mitu tuulikut on plaanis?

Taotluses on nimetatud 5–7 tuulikut – täpne arv sõltub valitava tuuliku võimsusest. Volikogu otsuse eelnõu seab piiri veelgi selgemalt: planeeringuga määratakse üks tuuleenergeetika arendusala, kuhu on lubatud püstitada kokku kuni 7 elektrituulikut. Eelnõust selgub ka, et teisi arendajaid ei tulnud: pärast valla ametlikku teadet (22. aprill 2026) oli samasisuliste taotluste esitamiseks 30 päeva, kuid tähtajaks 23. maiks 2026 ühtegi teist taotlust ei esitatud – KC Energy on seega ainus taotleja.

290 meetrit: mitu korda üle telemasti ja mobiilimasti?

Taotluses on tuuliku kogukõrguseks kuni 290 meetrit (mast + laba tipp maapinnast). Et seda kohalikku mõõtu ajada:

290-meetrine tuulik oleks seega peaaegu kolm korda kõrgem kui Aegviidu telemast ja võrreldav Tallinna teletorniga – ehk peaaegu Eiffeli torni (300 m) kõrgune. Kõigile tuttav mõõdupuu on mobiilimast: Eestis on ligikaudu 900–1000 mobiilside masti, vabaltseisvad mastid ulatuvad tavaliselt 50–70 meetrini – näiteks Saue vallas Metsanurga külas on ehitusloaga lubatud 72 meetri kõrgune mobiilimast. 290-meetrine tuulik oleks seega umbes neli korda kõrgem kui kõige kõrgemad mobiilimastid ja 7–10 korda kõrgem kui tüüpiline 30–40 meetrine mast. Võrdluseks: Raasiku–Kose piirile kavandatud Vindr Balticu tuulikud jääksid 230 meetri kõrgusesse.

Kas Anija Vald on üldse „hea koht" nii suurtele tuulikutele?

Anijat ei leia veel riiklikust tuuleenergeetika ülevaatest – Keskkonnaportaali veebruari 2026 aruanne, mis jälgib kõiki Eesti omavalitsuste eriplaneeringuid, Anija nime ei maini. Põhjus on lihtne: eriplaneeringut pole veel algatatud. Küll aga on Anija juba jõudnud ametlikesse hinnangutesse just suurte tuulikute kontekstis:

• Tuuletingimused on sobilikud. Kaunissaare Pihlaka detailplaneeringu lähteseisukohtades (2026) on kirjas, et IRENESe projekti tuulekaardi järgi paikneb ala „keskmise ja hea tuulekiirusega alal" – hinnanguline keskmine tuulekiirus 100 meetri kõrgusel on 5,8–6,2 m/s ja valdavad on edela- ning lõunakaarte tuuled. Sama seisukoha võttis üle ka Keskkonnaamet.
• Kõrguspiirang kadus alles 2025. aastal. Riigikaitse (radarite) tõttu oli Kaitseministeeriumi andmetel sellesse piirkonda seni võimalik püstitada vaid kuni 150 meetri kõrguseid tuulikuid. 2025. aastal kõrguspiirang kaob – ehk just nüüd on esimest korda võimalik rääkida 260–290 meetri kõrgustest tuulikutest Anija kohal.
• Maakonnaplaneering peab tuuleenergiat perspektiivikaks. Harju maakonnaplaneeringu 2030 järgi on Harjumaal perspektiivikas arendada tuuleenergiat, kuid tingimustega: tuulikute kaugus tehnilisest taristust peab olema vähemalt tuuliku kogukõrgus, rohevõrgustiku sidusust ei tohi halvendada ja väärtuslikele maastikele tuulikuid üldjuhul ei lubata.
• Anija üldplaneering lubab praegu ainult väiketuulikuid. Kehtiv üldplaneering (2020) võimaldab kinnistule paigutada väiketuuliku (kogukõrgus kuni 30 m) oma majapidamise või ettevõtte tarbeks – suuri tuulikuparke see ette ei näe. Just seetõttu ongi vaja eriplaneeringut: see on ainus tee, kuidas 290-meetrised tuulikud Anijale üldse seaduslikult jõuaksid. Sama argumendi üle vaidleb Raasiku vald arendajaga praegu riigikohtus.
• Võrdluseks riik: Keskkonnaagentuuri ülevaate kohaselt on Eesti omavalitsuste eriplaneeringute eri etappides arendajate planeeritav lisanduv võimsus kokku ligi 3500 MW; ühe tänapäevase tuuliku võimsuseks loetakse keskmiselt 7,2 MW ja arendusalaks 85 hektarit.

Naabrid: Kose tegi punkti

Kose vallavolikogu lõpetas tuulepargiga seotud eriplaneeringu koostamise, kuigi oli selle algatanud juba 2023. aasta 23. veebruaril. Eriplaneeringust olid huvitatud Vindr Baltic OÜ, Eurowind Energy OÜ, Evecon Wind OÜ ja Enery Estonia OÜ. Volikogu esimees Martin Medar põhjendas loobumist karmilt:

„Arvestades tõsiasja, et tuuleparkide rajamine ei ole lahendus kõrgetele elektrihindadele, ei saa Kose vald olla nõus meie vallaruumi visuaalse risustamisega. Seda enam, et tuuleparkide mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ei ole veel päris selge ning majandusliku otstarbekuse osas pole ka riigikontrolöril selgust."

Medari sõnul on keskkonnaagentuuri andmetel Kose vallas tuulepargiks sobivaid alasid vaid kaks – ja need kattuvad rohevõrgustikuga. Ta tunnistas, et volikogu otsus ei pruugi olla lõplik: „Mõlemal juhul tunnetame riigi survet ja soovi kohalike inimeste tahet eirata."

Raasiku: volikogu ütles ei, vaidlus jõudis riigikohtusse

Raasiku vallas kulges protsess sarnaselt, kuid teistsuguse lõpuga. Arendaja Vindr Baltic OÜ esitas sügisel taotluse eriplaneeringu algatamiseks. Vallavalitsus toetas algatamist, kuid volikogu oli teisel meelel: algatamise poolt 2, vastu 9, erapooletuid 2 – tuulepark ei sobinud valla visiooniga „kõrgelt hinnatud elukeskkonnaga omavalitsusest".

Enne keeldumisotsust toimus 2023. aasta mais Aruküla rahvamajas infotund, kus elanikud küsisid arendajalt väga konkreetseid asju: kui suured tuulikud tulevad (kuni 230 m), mis on müratase (alla 30 dB 400 meetri kaugusel), kui palju metsa raadatakse (tuuliku alla ~100×100 m plats), mis juhtub jäitega, kes utiliseerib vananenud tuuliku ja mis saab siis, kui arendaja pankrotti läheb. Valla haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Rand võttis meeleolu kokku: „Inimesed tunnevad muret, kuidas tuulepark mõjutab elanikke, ümbritsevat keskkonda ja maa väärtust."

2026. aasta aprillis jõudis vaidlus uude faasi: Raasiku vald viib tuuleenergia arendaja riigikohtusse, kuna vald leiab, et nende üldplaneering tuuleparkide rajamist ette ei näe, arendaja aga tõlgendab olukorda teisiti.

Kus mujal käib võitlus?

• Märjamaa vald (Raplamaa) on eriplaneeringut menetlenud juba 2022. aasta juulist – alles tänavu mais valmisid eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne. Ehk: see on protsess aastateks. Märjamaast võib saada Eesti suurim tuulikuala ning vallavalitsus on saatnud tuuleparkidega tegelevad ametnikud lausa rahvaga suhtlemise treeninglaagrisse.
• Lääneranna vald pani 14 tuulikuga tuulepargi lahenduse avalikule väljapanekule.
• Lääne-Nigula vald – Eesti suurim tuulepargimaakond – tellis 2025. aastal sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi „inimeste vaates": mida tuulepark tähendab elanikele, ettevõtetele ja kogukonnale.
• Tugeva vastuseisu näiteid on Eestis mitu – muu hulgas Risti, Vormsi ja Hiiumaa meretuulepargi puhul.

Volikogu liige kutsub taotlust tagasi lükkama

Vastuseis tuulepargile ei tule ainult naabervaldadest ega elanikest – ka Anija volikogu sees on taotlus vastuseisu leidnud. 18. juunil 2026 pöördus vallavolikogu liige kirjalikult kolleegide poole, paludes jätta KC Energy OÜ taotlus rahuldamata ja eriplaneeringut mitte algatada. Pöördumises tuuakse seitse põhjust:

• Anija ei ole riiklikult eelistatud tuuleala. Keskkonnaagentuuri kaardistus, mille eesmärk oli leida Eestis kõige sobivamad ja väikseima konfliktipotentsiaaliga alad tuuleenergia arendamiseks, leidis need mujalt – riigimaal sobivad alad on näiteks Türis, Väike-Maarjas ja Vinnis.
• Alad kattuvad olulisel määral rohevõrgustikuga, mille Anija üldplaneering on määranud loodusmaastike sidususe hoidmiseks – 290-meetrine tööstuslik arendus ei sobi nende alade eesmärgiga kokku.
• Anija on Tallinna joogivee reservi hoidja. Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidlate süsteem on strateegilise tähtsusega taristu, mille puhul tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist.
• Riigikaitselised huvid. Soodla harjutusväli, Tapa piirkonna kasvav sõjaline tähtsus ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni raport nõuavad kõrgendatud ettevaatust.
• Anija ei ole taastuvenergia takistaja. Pihlaka päikesepark koos salvestuslahendusega töötab juba täna ning menetluses on Linnakse päikesepark – märkimisväärne on see, et Linnakse küla on ühtlasi üks neljast kaalutavast tuulepargi alast.
• Halduskoormus jääb vallale. Ka siis, kui uuringud rahastab arendaja, peab vald kandma aastatepikkuse menetluse, kaasamise, õigusliku analüüsi ja võimalike vaidlustega seotud koormuse.
• Tuulikute lammutamise vastutus on lahendamata. Eestis ei ole selget vastust, kes aastakümnete pärast demonteerib tuulikud ja nende vundamendid – omavalitsus ei tohiks võtta riski, mille kulud võivad jääda tulevaste põlvkondade või maksumaksjate kanda.

„Olemasoleva teabe põhjal ei ole põhjendatud võtta vallale märkimisväärset haldus- ja finantskoormust menetluse algatamisega olukorras, kus tööstusliku tuulepargi sobivus Anija valla ruumilise eripära, strateegiliste huvide ja arengusuundadega on juba täna tõsise kahtluse all," seisab pöördumises, mille lõppjäreldus on: jätta taotlus rahuldamata.

Aga kasu pool?

Seadus (keskkonnatasude seadus) näeb ette, et tuulepargi arendaja peab omavalitsusele maksma tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk tuulikutasu, mis arvutatakse protsendina toodetud elektrienergia koguse (MWh) ja kvartali keskmise elektri börsihinna korrutisest. Määr on seadusega seatud vahemikku 0,7–1 protsenti ning selle suuruse kehtestab iga omavalitsus ise volikogu määrusega – kui omavalitsus määra ei kehtesta, rakendub 0,7 protsenti. Tuulikutasu hakkab kehtima parkidele, mis alustavad ehitust või tootmist pärast 1. juulit 2023; ehituse ajal makstakse 10 protsenti, võrku ühendamisest kasutusloani 70 protsenti ja kasutusloaga 100 protsenti tasust.

Kogu maismaa tuulepargi tuulikutasu laekub asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse ning omavalitsus maksab sellest 50 protsenti mõjupiirkonna elanikele – eluruumi omanikele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on mõjualas. Mõjuala ulatub kuni 250-meetrise tuuliku puhul 2 kilomeetrini ja 250 meetri ning kõrgema tuuliku puhul 3 kilomeetrini lähima torni keskpunktist – kavandatava 290-meetrise tuuliku puhul oleks mõjuala seega 3 kilomeetrit. Ühele eluruumile makstakse hüvitist aastas maksimaalselt kuue kuu töötasu alammäära ulatuses (2026. aastal kuni ~5 700 eurot).

KC Energy on Anija vallas juba tegutsev ettevõte: Pihlaka päikesepark toodab elektrit, ettevõte on aidanud korda teha teid ja sponsorina toetanud Kehra käsipalli. Tegevjuht Mihkel Loorits lubas maikuus vallaamajas toimunud kohtumisel: „Soovime viia uuringud läbi võimalikult läbipaistvalt ja kui uuringutest selgub, et neid asju teha ei saa, ei pea planeeringuid iga hinna eest ellu viima."  Ettevõtte esindajad on lubanud lisaks seaduses ettenähtud aruteludele käia kohalike kogukondadega kohtumas.

Mida arendaja kogukonnale pakub?

Mai lõpus vastas KC Energy (projektijuht Kaspar Peebo) kirjalikult anijauudiste ajakirjaniku küsimustele, mida kogukond projektilt saab:

• Tuulikutasu. Arendaja toob välja seadusliku kompensatsioonimehhanismi: mõjupiirkonna eluruumi omanik võib saada kuni kuue kuu töötasu alammäära aastas (2026. aastal kuni ~5 700 eurot elamu kohta). Faktikontroll: arendaja sõnul otsustab tasu suuruse riik – täpsemalt on nii, et riik seab raamid (määr 0,7–1 protsenti toodangu väärtusest ja elamupõhine ülemmäär), konkreetse määra kehtestab aga iga omavalitsuse volikogu ise.
• Erikokkulepped vallaga. Arendaja on valmis rahastama kohalikku taristut – teid, mänguväljakuid ja muid avalikke objekte.
• Renditasud maaomanikele, kelle maale tuulikud püstitatakse.
• Individuaalsed kompensatsioonid. Lähedalasuvatele majapidamistele on võimalikud ühekordsed hüvitised, kohaliku taristu investeeringud või soodsam elektrihind piirkonna elanikele – need otsused sünnivad protsessi käigus, kui mõjualasse jäävate maaomanikega võetakse personaalselt ühendust.
• Kumulatiivse mõju hinnang. Eksperdid hindavad planeerimise käigus koosmõju piirkonna suurprojektidega – Pihlaka päikesepark, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i tehas Kehras ning Kaitseväe Soodla harjutusväli – ja KSH annab vastuse, kas ja millises mahus on tuulepark piirkonna ökoloogilise ja sotsiaalse taluvuse seisukohast võimalik.

Kelle huve planeering tegelikult teenib? Raha vs elukeskkond

Lugeja kiri. „Vallavalitsus rõhutab, et tegemist on alles algusjärgus menetlustega, kuid meile jääb mulje, et arutelu keskmes ei ole niivõrd kogukonna huvid, kuivõrd võimalik rahaline kasu vallale. Kas kohalike elanike arvamus kaalub otsuste tegemisel rohkem kui võimalikud rahalised tulud? Kelle huve tuuleparkide planeerimisel tegelikult esindatakse?" — kirjutab Anija valla elanik, paludes sellel teemal põhjalikumalt uurida.

Kui suured summad on tegelikult mängus?

Tuulikutasu on reaalne, kuid tagasihoidlikum, kui mõnikord arvatakse. Näiteks Saarde vald, kus asub Eesti suurim maismaa tuulepark sai 2022. aasta hinnangul tuulikutasu umbes 40 000 eurot aastas. Sellest pool läheb mõjupiirkonna elanikele: Lüganuse vallas said 13 majapidamist maksimaalses ulatuses 5 316 eurot aastas. Anija valla suuruse 7 tuulikuga pargi puhul võiks valla osa jääda hinnanguliselt kümnetesse tuhandetesse eurodesse aastas — valla aastaeelarve taustal väike, kuid mõjuala elanikele arvestatav hüvitis.

Riigi toetused: on olemas, aga tingimustega

Elaniku kirjas mainitud riigi toetusel on tõepõhi all:

• Kliimaministeerium on kooskõlastusringile saatnud „tuulehoo preemia" eelnõu: kuni 5 miljonit eurot ühele omavalitsusele, makstakse kahes osas (pärast planeeringu kehtestamist ja ehituslubade andmisel). Eelduseks on aga vähemalt 8 tuuliku jõudmine kehtestatud planeeringusse - Anijal on plaanis kuni 7, seega see meede Anijale tõenäoliselt ei laieneks.
• Regionaalministeeriumi roheinvesteeringute toetus toetab omavalitsusi juba planeerimisfaasis: kuni 200 000 eurot tuuleenergia planeeringu koostamise korraldamiseks ning täiendavalt 50 000 eurot pärast planeeringu kehtestamist. Toetust on saanud juba 19 omavalitsust, sealhulgas Lüganuse vald. Sellele võiks Anija kvalifitseeruda.

Läbipaistvuse küsimus

Vallavalitsus on korduvalt rõhutanud, et otsuseid pole veel tehtud: eriplaneeringu algatamine on alles protsessi algus ja lõpliku asukoha otsustab volikogu pärast KSH-d ning avalikke arutelusid. 

Kaunissaare jääb eraldi protsessiks

Paralleelselt käib Kaunissaare külas Pihlaka kinnistul detailplaneering ühe kuni 5 MW võimsusega tuuliku püstitamiseks (menetlus algatati 12.08.2024). Lähteseisukohtades on näitena toodud Vestas V163 tüüpi tuulik (rootori diameeter 163 m, kogukõrgus 207,5 m) ning lubatav kõrgus määratakse planeeringuga – lennuohutuse arvestustes on lähtutud kuni umbes 260 meetrist. Kuna kinnistu jääb Tallinna lennuvälja protseduuride alale, tuleb tuulikule paigaldada lennuohutustuli. Lähteseisukohad ja KSH programm olid avalikul väljapanekul aprillist juunini, esimene avalik arutelu on oodata septembris-oktoobris 2026. Tuulik soovitakse ühendada Pihlaka päikesepargi liitumispunktiga, et elektrit toota ka siis, kui päike ei paista.

Mis edasi saab?

Oluline nüanss: eriplaneeringu algatamine ei tähenda veel tuulikute ehitamist ega anna arendajale õigustatud ootust ehitusõigusele. Menetlus algab asukoha eelvalikuga: eelnõu kohaselt on KSH kohustuslik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkt 2) ning selle esimeses etapis võrreldakse nelja uuringuala alternatiive, hinnatakse kavandatava tuulepargi mõju looduskeskkonnale, müratasemele, visuaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale ning tehakse eksperdi põhjendatud järeldusega eelvalik – milline asukoht on keskkonnakaalutlustest lähtudes kõige sobivam. Järgmine volikogu otsus sünnib alles pärast seda, kui KSH programm on avalikustatud ja selle alusel koostatud esimese etapi aruanne on valminud.

Menetluse korraldaja on Anija Vallavalitsus, kuid eriplaneeringu koostamise, uuringute ja KSH kulud kannab huvitatud isik – KC Energy OÜ – vastavalt vallaga sõlmitavale lepingule. Otsuse järel avaldab vallavalitsus teate eriplaneeringu ja KSH algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Sõnumitooja ja valla veebilehel.

Mis saab, kui arendaja läheb pankrotti?

Selle küsimuse esitasid arendajale juba 2023. aastal Aruküla elanikud.

Vastus on mitmetahuline:

• Planeerimisfaasis on vald kaitstud kululepinguga: otsuse eelnõu punkt 3 näeb ette, et eriplaneeringu, uuringute ja KSH kulud kannab KC Energy OÜ. Eksperdid soovitavad lepingus fikseerida, et rahastamiskohustus kehtib olenemata planeeringu lõpplahendusest. Kui arendaja pankrotistub keset menetlust, saab vald planeeringu koostamise lõpetada, kuid juba tehtud menetlus- ja teavitamiskulud jäävad valla kanda.

• Pärast valmimist on tuulikud pankrotivara, mis müüakse — Eesti Energia on teatanud, et ostab praegu pankrotistuvaid tuule- ja päikeseparke. Nii võib park uue omanikuga edasi töötada.

• Kui ostjat ei leita, on oht hüljatud rajatisteks. Eestis puudub seaduslik nõue tuuliku likvideerimistagatiseks; lammutamise ja maa taastamise kohustus tugineb lepingutele — maa rendilepingutele ja tootja tagasivõtulepingutele (turbiinitootja utiliseerib vananenud tuuliku). Valla ehitusjärelevalve saab nõuda ehitise korrashoidu, kuid hüljatud tuulikute lammutamise kulud võivad langeda maaomaniku ja valla kanda.

Kuidas kaasa rääkida?

Istung toimub 13. augustil kell 9.00 Anija vallavalitsuse volikogu saalis, seda saab jälgida otseülekandena valla YouTube'i kanalil.

Volikogu küsimustele vastavad arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu (inga.vainu@anija.ee, 52 72 963) ja abivallavanem Priit Vabamäe.

Tuulepargi projekti kohta saab otse küsida ka arendajalt: KC Energy projektijuht Kaspar Peebo (kaspar.peebo@kaamos.ee, 53 028 710). Otsuse eelnõu on koostatud 27. juulil 2026 (koostajad Inga Vainu ja Evelin Kolbak) ning volikogus kannab selle ette abivallavanem Priit Vabamäe

Enne istungit ootame ka Teie arvamust – meie lugejaküsitlus on allpool.

Samal 13. augusti istungil on II lugemisel ka määruse eelnõu „Anija valla rahvaküsitluse kord" – ehk samal istungil pannakse paika, kuidas vald ise elanikelt arvamust küsib.

 Kui tuulepark peaks rajama, milline potentsiaalsetest aladest oleks Teile kõige vastuvõetavam?

Tegemist on lugejaküsitlusega, mitte teadusliku uuringuga

Allikad: Anija Vallavolikogu eelnõu ja KC Energy taotlus, volikogu liikme pöördumine (18.06.2026), Keskkonnatasude seadus ning Keskkonnaamet/Keskkonnaportali andmed, valla kodulehe teated, Lääne-Nigula mõjuanalüüs (2025), KC Energy vastused ajakirjaniku küsimustele (mai 2026) ja Anijauudised varasemad lood.

Fotod: tehisintellekti abil loodud illustratsioon - Anijauudised.ee

13. augustil otsustab Anija Vallavolikogu, kas alustada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist, et uurida kuni 7 tuulikuga tuulepargi rajamise võimalusi Anija valda.