Kehra Gümnaasiumit külastasid keelepoliitika peaeksperdid Haridus- ja Teadusministeeriumist ning EKI-st

Kehra Gümnaasiumi külastasid Kaili Siimsen ja Kätlin Kõverik, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaeksperdid, ja Pille Vinkel, Eesti Keele Instituudi keeleõppe arendamise osakonna toetuste projektijuht. Kooli külastamise eesmärk oli tutvuda kooliga, näha eesti keele õppe ja eestikeelse õppetöö läbiviimist, uurida eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks mõeldud toetuste kasutamist ning saada teavet toetustega seotud probleemide kohta. Külastus toimus 31.10.2024 kell 9.10-15.00.

Külastuse raames tutvuti kooli ja kooli personaliga, toimus vestlus juhtkonna ja Anija valla esindajaga ning ümarlaud õpetajatega. Külastajatel oli võimalus jälgida 2. klassi loovuse tundi, 4. klassi matemaatika ja liikumisõpetuse tundi, 5. klassi matemaatikatundi, 7. klassi bioloogia ja ajalootundi ning 9. klassi ühiskonnaõpetuse ja muusikatundi, kus õpivad eesti keelest erineva emakeelega lapsed.

Kehra Gümnaasium on eesti õppekeelega kool. Koolis õpib peaaegu 500 last, kellest umbes 1/3 on eesti keelest erineva emakeelega, neist umbes 20 pärit Ukrainast. Algselt paigutas kool kõik lapsed ühiselt klassidesse, kuid ilmnesid selle meetodi nõrkused: 1) õpetaja töö muutus oluliselt keerukamaks, sest lisaks laste erinevale püüdlikkusele ja muudele eripäradele tuli nüüd arvestada ka nende erinevat eesti keele oskuse taset, mis viis selleni, et 2) õpilased said paratamatult pealiskaudsemat õpet ja kogesid ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu suunab kool nüüd muu emakeelega lapsed õppima omaette klassidesse, kus eesti keelt õpitakse eesti keel teise keelena õppekava alusel, teisi aineid üldise õppekava alusel, ent vajadusel lihtsustatult ning õpe toimub ka LAK-õppe metoodika alusel. Kõrgema motivatsiooniga tublimad õpilased on ajapikku läinud üle tavalaklassidesse. Selline lähenemine on andnud häid tulemusi, mida näitab see, et kõik lapsed sooritavad põhikooli eesti keele lõpueksami positiivselt ja Eesti keskmisest kõrgemale tulemusele ning õpilased on edukad nii oma kooli kui ka teistes gümnaasiumides ja edaspidi kõrgkoolides.

Külastatud tunnid olid vaheldusrikkad ja kasutati mitmekesiseid õppemeetodeid, toimus elav suhtlus ja mõttevahetus, õpilasi kutsuti kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama ja võis aru saada, et see on nende jaoks harjumuspärane. Õpetajad kasutasid tundides LAK- ja aktiivõppe meetodeid, võeti appi videomaterjale jne. HEV-lastele olid toeks abiõpetajad. Kool õhutab lapsi liikuma (ka tunni ajal on liikumispausid, pöörati tähelepanu õigele istumisasendile). Au sees on sport ja muusika, tegutseb kooli raadio. Mobiiltelefonide kasutamine on lubatud ainult 1. korrusel vahetundide ajal.

Koolis on täielikult eestikeele keskkond (kogu info, rääkivad seinad jne). Õpilased õpetajatega ja tundides ka omavahel suhtlevad eesti keeles. Vahetundides on lubatud emakeelne suhtlus, pakutakse ka emakeele õppe ja kultuuri tunde. Kõik huviringid koolis ja valla huvikoolides on eestikeelsed. Algklasside õpilased on koolis kella 8-14, mis pikendab nende keelekeskkonnas viibimise aega. Kõik klassid on kaasatud omavahelisse õppetöösse ja ühistegevustesse, mis aitab ära hoida võõrandumist rahvuse pinnalt. Motivatsioon eesti keelt õppida on siiski erinev ja sõltub suuresti pere hoiakutest, usulisest taustast, tulevikuplaanidest jne, kuid perele suunatud selgitustöö aitab sageli suhtumist muuta. Kooli ühtehoidva pedagoogilise meeskonna liikmed nõustavad teineteist õppetöös esinevate probleemide korral ja koos leitakse lahendus. Eduka õpipraktika ja heade keeleõppe tulemuste tõttu võiks Kehra Gümnaasiumi soovitada keelerände sihtkoolina.

Koolis töötab üle 40 pedagoogi. Täiendava eesti keele õppe toetust sai kool 2024. aastal 38150 eurot (keelekümblustoetusena). Lisatasu makstakse võrdsetel alustel vastavalt õpetaja panusele ja koormusele. Täiendava eesti keele õppe viisidena on kasutusel materjalide lihtsustamine ja näitlikustamine, lisamaterjalide leidmine ja pakkumine, vajadusel õpetamine väikeklassides ja - rühmades ning LAK-õppe metoodika rakendamine. Peale selle antakse lisatunde eesti keeles ja vajadusel ka ainetes, tagatud on õpiabi ja kordamistunnid. Aine ja eesti keele koos õpetamisel on rõhuasetus pigem keelel. Külastajad tuletasid koolile ja kohalikule omavalitsusele meelde täiendava eesti keele õppe toetuse taotlemise kulgu, tingimusi ja nõudeid ning juhtisid tähelepanu olulistele kuupäevadele (nt EHISe märgete kordategemiseks). 

Vestlustes tõid kooli esindajad välja järgmised probleemid:

1.  Suurim murekoht on nõutava kvalifikatsiooniga (õpetajakutsega) õpetajate leidmine. Sellega on seotud piirav ja ebakindlust tekitav 1-aastase töölepingu sõlmimise tingimus näiteks pedagoogiga, kelle kvalifikatsioon on alles omandamisel. Samuti ei luba kehtiv õigusakt maksta täiendava eesti keele õppe eest lisatasu ilma kvalifikatsioonita õpetajatele, mis on vastuolus tegeliku olukorraga koolides.
2.  Kavatsust viia 4. ja 7. klassi tasemetööde suuline osa arvutisse suhtutakse negatiivselt. Paljudel lastel pole vilumust ega valmisolekut inimese asemel arvutiga suhelda, seda oskust tuleks kõigepealt õpetama hakata, mis ei ole otstarbekas.

Külastajad võtsid märgitud probleemid teadmiseks ja lubasid kaasa aidata nende teadvustamisele ministeeriumi juhtkonnas.

Info:  Anija Vallavalitsuse Dokumendiregistrist.