Anija vallavanem Riivo Noor valiti Harjumaa Omavalitsuste Liidu aseesimeheks: See annab meile koha pealaua ääres

11. veebruaril kogunenud Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu valis liidule uue juhatuse. Rõõmustava uudisena Anija valla elanikele valiti uueks aseesimeheks Anija vallavanem Riivo Noor, mis annab vallale maakondlikes ja riiklikes otsustusprotsessides senisest veelgi kaalukama hääle.

Anija vallavanem Riivo Noor valiti Harjumaa Omavalitsuste Liidu aseesimeheks: See annab meile koha pealaua ääres
Foto;: Harjumaa Omavalitsuste Liit Facebook

Uue juhatuse esimehena asub tööle Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots. Lisaks aseesimees Riivo Noorele kuuluvad juhatusse Raasiku vallavanem Bärbel Salumäe, Rae vallavanem Gerli Lehe ning Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Kriitilised teemad ja pilk „kuldsest ringist“ väljapoole

Riivo Noor rõhutab, et esimesed ja kõige põletavamad teemad uues ametis puudutavad kohalike omavalitsuste rahastusmudeli muudatusi ning riigieelarve kärpeid. „Harjumaa omavalitsused panustavad riigikassasse märkimisväärselt. Meie ühine mure on tagada, et siia jääks piisavalt vahendeid kasvava elanikkonnaga kaasnevate vajaduste – nagu koolide, lasteaedade ja teede – katmiseks,“ sõnas Noor.

Ehkki täpsemad vastutusvaldkonnad juhatuse siseselt alles jaotatakse, näeb Noor aseesimehena oma rolli esimehe toetamises riigiga peetavatel läbirääkimistel. Eraldi fookusesse soovib ta võtta just nn kuldsest ringist ehk Tallinna vahetust lähedusest veidi kaugemale jäävate valdade huvide kaitsmise.

Mida võidab sellest Anija vald?

Vallaelanike jaoks on mõistagi kõige olulisem küsimus, mida toob maakondlik juhtpositsioon kaasa koduvallale. Noore sõnul tähendab see otsekoheselt „kohta pealaua ääres“.

„HOL on peamine organisatsioon, mis räägib Harjumaa nimel kaasa riiklikes otsustusprotsessides. Olles juhatuses, on Anija valla häälel suurem kaal ja meil on vahetu ligipääs infole, mis puudutab maakondlikke investeeringuid ja arengusuundi,“ selgitas vallavanem. See positsioon võimaldab tal seista selle eest, et maakondlik areng ei kalduks vaid keskuse poole, vaid et ka n-ö teise ringi vallad saaksid osa Harjumaa edust. Praktikas tähendab see tugevamat esindatust sellistes küsimustes nagu kergliiklusteede rajamine, tööstusalade arendamine ning turismi edendamine, mille suurepäraseks näiteks on Kõrvemaa piirkond.

Fookuses rongi- ja bussiliikluse sünergia

Üks Harjumaa ja sealhulgas Anija valla suurimaid väljakutseid on ühistransport ja ühendused Tallinnaga. Kuna HOL-il on Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kaudu selles valdkonnas väga suur roll, plaanib Noor võtta teema tugevalt päevakorda.

„Anija valla jaoks on eluliselt oluline rongi- ja bussiliikluse parem sünergia. Minu eesmärk on seista selle eest, et maakondlik liinivõrk oleks paindlikum,“ rääkis Noor. Ta lisas, et riiki tuleb survestada rongiliikluse tihendamise osas ning tagada, et piletisüsteemid oleksid reisija jaoks ühtsed ja loogilised üle kogu maakonna. „Olles HOL-i juhtkonnas, on mul võimalik neid teemasid otsustajate laual hoida märksa jõulisemalt kui seni.“

Kaks rolli, mis täiendavad teineteist

Vastuseks võimalikele muredele, kas uus ja vastutusrikas amet maakondlikul tasandil hakkab röövima aega Anija valla igapäevaselt juhtimiselt, kinnitas Noor, et need kaks rolli ei konkureeri, vaid hoopis toetavad teineteist.

„Vallavanemana osalen ma niikuinii HOL-i volikogu töös. Juhatuse liikme roll on küll mahukam, kuid see annab samal ajal ka võimaluse Anija valla probleeme oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt lahendada,“ kinnitas vallavanem.