Maaomanik peab järjekordselt teiste prügi koristama

Kose-Jägala maantee äärse Teenõlva kinnistu omanik Riho Olberg peab taas kord võitlema probleemiga, mis on viimase viie aasta jooksul muutunud tema jaoks kurvastavalt tavaliseks – tema maadele on jälle illegaalselt prügi toodud. Seekordne juhtum tuli avalikkuse ette 10. märtsil 2025, kui kohalik elanik Tarmo Tiidemaa jäädvustas videole Anija kandis põllule jäetud prügihunniku ja jagas seda sotsiaalmeedias. ( Kaardilt asukoht nr 5 )

Foto: Jarko Nõmme - Anija kandis põllule jäetud prügihunnik

"Prügi meie kinnistutel ei ole viimasel ajal enam midagi erilist," nendib noorperemees Reljo Olberg Anijauudistele. "Need ei ole juhuslikud prügihunnikud. Toodud on ju erinevatel päevadel samasse hästinähtavasse kohta. Suvalisi võssaviskamisi kohtab ikka, kuid sellist süstemaatilist prügi mahapanekut just minu maadele on raske seletada. Miskipärast ei ole ma näinud siin ümbruskonnas selliseid pilte teiste põllupidajate maadel."

Foto: Jarko Nõmme - Anija kandis põllule jäetud prügihunnik

Keskkonnaamet tuvastanud rikkumise, süüdlast mitte

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa järelevalvebüroo juhataja Tarmo Tehva kinnitas, et inspektorid on kontrollinud Teenõlva kinnistut ja tuvastanud seal mitmesuguseid jäätmeid, sealhulgas tühje kanistreid, ehitusjäätmeid ja tulekustuteid, kuid pole leidnud jäätmete ladestajale viitavaid tõendeid.

Olberg saatis toimetusele kaardi, kuhu on märgitud viis erinevat juhtumit, mis on toimunud aastatel 2020-2024. Viimane neist toimus eelmise aasta suvel, kui ta avastas Teenõlva kinnistul heinamaad niitma minnes metsatukapoolse prügiala.

Foto: Reljo Olberg - kaart kus on olnud prügi

"30. juunil 2024 avastasin Teenõlva kinnistu heinamaad niitma minnes metsatukapoolse prügiala. Niitmiseni ei jõudnudki, kuna niidukil tekkis tõrge. Mõned päevad hiljem läksin seda heinamaad niitma ning avastasin teises kohas veel samasuure prügiala," meenutab noorperemees Olberg.

Ta lisab, et ei hakanud suvel ega sügisel prügi pikast rohust otsima, vaid otsustas seda teha kevadel, kui lumi on rohu maha vajutanud ning sodi lihtsam leida ja korjata. Noorperemees Reljo Olberg korjas Teenõlva prügi kokku 19. märtsil ning toimetas selle järgmisel päeval, 20. märtsil, Kehra jäätmejaama. "Jäätmejaama arve tuli vaid 4 eurot," sõnas ta.

Varasemad juhtumid

Noorperemees Reljo Olberg on varasemalt pidanud tegelema mitmete sarnaste juhtumitega:

"Kuna Kehra Jäätmejaam polnud avatud (vastuvõtja oli haigestunud), siis 9. novembril 2023 viisime rehvid eelneval kokkuleppel AAVE TRANSPORT OÜ-ga nende rehvi kogumiskohta. Ega nad väga rõõmsad selle üle ei olnud, kuna teise valla probleem ning ka neil piirmääraks 8 rehvi päevas, kuid võtsid siiski vastu. 6 suuremat rehvi jäid siiski üleandmata kuna neid jäätmejaamad vastu ei võta," selgitab Olberg.

"Kaardil märgitud asukohtades 1, 2 ja 5 on prügi olnud osaliselt mingi nõukaaegne kraam. Komposiidist magnetkäivitite ja harukarpide osad olid juhustel 1, 2 ja 5. Rehvid, voolikud ja kustutid kah pigem 90-ndatest," märgib Olberg.

Seaduslik olukord ja praktilised soovitused

"Jäätmeseaduse § 128 lõike 4 kohaselt, kui süüteo- või haldusmenetluses on selgunud, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus on," selgitab Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa järelevalvebüroo juhataja Tarmo Tehva seaduslikku olukorda.

Keskkonnaameti esindaja rõhutab, et prügi märkamisel on oluline kohe reageerida: "Loodusesse ei tohi jäätmeid visata. Kui märkate looduses prügi või inimesi, kes seda sinna viivad, tuleb helistada kohalikule omavalitsusele või teavitada Keskkonnaametit Riigiinfo telefonil 1247. On veel parem, kui rikkumisest saaks saata foto või video aadressile 1247@1247.ee ning sellel on näiteks rikkujate sõiduki numbrimärk."

Võimalused jäätmete seaduslikuks käitlemiseks

Anija valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak selgitab, et kui kodanik märkab kuskile ebaseaduslikult ladestatud prügi, siis tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnaametile. "Võimalik on teavitus saata läbi https://annateada.ee/ portaali. Järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnaamet ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus vastavalt oma pädevusele, välja arvatud jäätmeseaduses välja toodud erisuste puhul," ütleb Kolbak.

Seaduslikud võimalused jäätmekäitluseks Anija vallas:

• Korraldatud jäätmeveo raames on võimalik jäätmevedajale tasuta üle anda biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, paberit ja kartongi ning klaaspakendeid
• Segapakendite üleandmine maksab 24 senti tühjenduskord
• Segaolmejäätmete äraveo hind sõltub tühjendatava konteineri suurusest
• Kogumisringide raames on võimalik tasu eest üle anda ka biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, tekstiilijäätmeid ning suurjäätmeid
• Kehra jäätmejaamas on võimalik teatud jäätmeid üle anda tasuta, sh ohtlikke jäätmeid ja nendega reostunud pakendeid (välja arvatud asbesti sisaldavad jäätmed)

Kehra jäätmejaama hinnakiri on leitav Anija valla kodulehelt.

Anija valla Jäätmejaamad ja avalikud kogumispunktid: https://anija.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/jaatmemajandus/jaatmejaamad-ja-avalikud-kogumispunktid/

Miks on prügi looduses ohtlik?

Loodusesse jäetud prügi kujutab endast tõsist ohtu nii keskkonnale, loomadele kui ka inimestele mitmel põhjusel:

1. Pikk lagunemisaeg: Paljud jäätmed lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Näiteks:

   • Plastpudel laguneb 50-80 aastat (maa sisse maetuna veelgi kauem)
   • Plekkpurk laguneb 200-500 aastat
   • Klaaspudeli lagunemisaeg on teadmata, kuna keegi pole seda protsessi piisavalt kaua jälginud
   • Rehvid võivad looduses püsida sadu aastaid

2. Ohtlikud ained: Paljud jäätmed (eriti elektroonikaseadmed, akud, rehvid jms) sisaldavad mürgiseid kemikaale, mis võivad leostuda pinnasesse ja põhjavette.

3. Oht elusloodusele: Loomad võivad süüa prügi või sattuda sellesse lõksu. Linnud ja väiksemad loomad võivad prügist vigastada saada või prügis sisalduvate kemikaalide tõttu mürgistuda.

4. Pinnase ja veekogude reostus: Prügist eralduvad kemikaalid võivad reostada pinnast ja lähedal asuvaid veekogusid, kahjustades kohalikku ökosüsteemi.

5. Maastiku visuaalne reostus: Prügi rikub loodusmaastiku ilu ja vähendab piirkonna rekreatiivset väärtust.

6. Majanduslik kahju: Illegaalselt mahapandud prügi koristamine on kulukas.

Anijauudised tuletab kõigile meelde: jäätmeid tuleb viia ettenähtud kohtadesse – nende koht ei ole looduses! Kahju, et ikka veel leidub inimesi, kes loodust reostavad ja kelle tagant tuleb teistel koristada.