Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Liivi Hansen koostöös vallavanem Riivo Noore ja valitsuse liikmetega. 

Anija valla 2025. aasta koondeelarve

Põhitegevuse tulud

Kohaliku omavalitsuste sissetulekute allikateks on maksud, toetused, teenuste müük ja muud tulud. Riigieelarvest riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist rahade eraldamise ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisav eelarve, mis võimaldab õigusaktide alusel kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt otsuseid langetada.

2025. aasta eelarvesse on planeeritud põhitegevuse tulud kokku 14 175 000 eurot, mis on 667 515 eurot enam kui 2024. aastal. Põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügituludest, saadavatest tegevustoetustest ja muudest tegevustuludest. Nimetatud tulude osakaal kogu põhitegevuse tuludest annab ülevaate tabel 1.

Tabel 1. Põhitegevuse tulud

Maksutulud

Põhitegevuse tuludest olulise osa moodustavad maksutulud. Maksutulud koosnevad üksikisiku tulumaksust ja maamaksust. Üle poole kohalike omavalitsuste kogusissetulekutest moodustab valla elanike füüsilise isiku tulumaks (osa sellest laekub riigile). Maamaks laekub kogu ulatuses KOV eelarvetesse.

Kohalikule omavalitsusele laekub tema elanike maksustatavalt brutotulult (v.a pensionid, dividendid ja vara müük) 11,29 % füüsilise isiku tulumaksust. Tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt vähendatakse 2025. aastal KOV-ile eraldatavat tulumaksu eraldise määra 0,6% (2024. aastal oli 11,89 %). Üksikisiku tulumaksu tulu suuruseks on eelarvestatud 7 778 354 eurot, mis on 2,0 % enam, kui 2024. aastal. Rahandusministeerium prognoosib tulumaksu tõusuks 4,6%. Tulumaksuseaduse teine oluline muudatus puudutab pensionitulult eraldatavat tulumaksu tulu. Alates 2025. aastast laekub nimetatud tuludelt 5,0 % KOV-ile, (2024. aastal oli 2,5%). Pensionitulult eraldatava tulumaksu tulu prognoositakse 721 146 eurot. Kokku on eelarvestatud tulu üksikisiku tulumaksu eraldisest 8 499 500 eurot.

Valla elanike arv 2024. aasta alguses oli 6438 elaniku. Anija vallas on 2024. aastal keskmiselt 3693 maksumaksjat. Maksumaksjate arv aasta algusega võrreldes on suurenenud 64 isiku võrra. Keskmine sissetulek ühe maksumaksja kohta 2024. aastal esialgsete andmete alusel oli 1439 eurot ja 2023. aastal 1484 eurot. Eesti keskmine brutopalk on 2024. aasta III kvartalis 1959 eurot. Maksumaksjate osakaal kogu valla elanike arvust on ligikaudu 57 %. Pensionitulu saajaid on Anija valla elanikest 1561 inimest ja keskmine pensionitulu kuus on 787 eurot. Töötute arv oli 30.11.2024 seisuga 224 inimest, mis on 8 inimest vähem, kui aasta alguses.

Maa-amet viis läbi 2022. aastal maa korralise hindamise, mille alusel maa väärtus muutus. Maa hindamise tulemusel määrati maa maksustamishind, mis on aluseks maamaksu määramisel. Anija Vallavolikogu kehtestas 20.06.2024 määrusega nr 55 Anija valla territooriumi maamaksumäärad ja maamaksust vabastamise tingimused 2025. aastaks. Maamaks ei tohi olla varasema aastaga võrreldes suurem kui 10 %. Anija valla territooriumil on maamaksumäärad 0,26 – 0,5 % maa maksustamishinnast aastas. Tulu maamaksust prognoositakse 265 000 eurot, mis on 57 027 eurot rohkem, kui eelneval aastal. Maksutuludest annab ülevaate tabel 2.

Tabel 2. Maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

2025. aasta eelarves on planeeritud kaupade ja teenuste müügitulu kokku 838 154 eurot, mis on 68 648 eurot enam, kui 2024. aastal.

Riigilõivu tulud laekuvad ehitus- ja kasutuslubade eest. Eelarvestatud summa aluseks on 2024. aasta eeldatav tegeliku laekumise prognoos. Seisuga 30.11.2024 on riigilõivu tulu laekunud 13 820 eurot. Riigilõivude tulude tõusu 2025. aastaks ei kavandata.

Kehra Kunstidekooli õppemaksust laekuvate tulude arvestuse aluseks on õppijate arv ja Anija Vallavolikogu määrusega kinnitatud õppetasud. Tulude tõus tuleneb Kehra Kunstidekoolis õppivate õpilaste arvu kasvust. Koolis õpib 239 õpilast (2023. aastal 224 õpilast). Arvestatud on tulude tõus koolitusteenuste osutamisest 9,4 %.

Tulud lasteaedade kohatasudest on lastevanemate poolt makstavad osalustasud. Arvestamise aluseks on laste arv ja Anija Vallavolikogu määrusega kehtestatud kohatasu maksumused, mis on otseselt seotud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgaga. Arvestatud on Aegviidu Kooli lasteaia tulu 26 977 eurot, Alavere Lasteaed-Põhikooli lasteaia tulu 29145 eurot ja Kehra Lasteaedade tulu 147 271 eurot. Prognoositud on tulude tõusuks koolieelsete lasteasutuste kohatasudest 1,5 %. Anija Vallavolikogu 21.11.2024 määruse nr 64 „Koolieesetes lasteasutustes lastevanemate poolt kaetavate kulude katmise korra kehtestamine“ muudatuse tulemusena jääb 2025. aastal saamata tulu 4 775 eurot ja suurenevad kulud erisoodustuse maksude näol 3 367 eurot.

Lasteaedades ja koolides toitlustamise tulude summa arvestamise aluseks on laste arv ja Anija Vallavalitsuse korraldusega ning haridusasutuste juhi käskkirjaga kinnitatud toidupäeva maksumused. Arvestatud on Aegviidu kooli ja lasteaia tuludeks 20 000 eurot, Alavere kooli ja lasteaia tuludeks 22 490 eurot, Kehra Lasteaedade tuludeks 75 000 eurot ja Kehra Gümnaasiumi tuludeks 19 100 eurot. Arvestatud on tulude tõusuks toitlustamisest 13,9%.

Teistelt omavalitsustelt hariduskulude katteks laekuvate tulude arvestamise aluseks on Anija valla haridusasutustes käivate ja õppivate teiste valdade laste arv. Vabariigi Valitsus kehtestab üldhariduskoolide õppekoha ühe kuu tegevuskulu piirmäära. 2024. aastal oli tegevuskulu piirmääraks 102 eurot õpilase kohta kuus. Vallavalitsuse korraldusega kehtestatakse Anija valla lasteaedade kohatasu maksumused. Eelarvestatud on tulu lasteaia kohtasudest 94 175 eurot, põhikooli õppetasudest 75 864 eurot ja gümnaasiumi õppetasudest 17 004 eurot. Teiste omavalitsuste lapsi käib Anija valla lasteaedades 16 last, põhikooli astmes õpib 65 õpilast ja gümnaasiumi astmes 17 õpilast. Teistelt omavalitsustelt hariduskulude katteks tulude tõusuks on arvestatud 11,3%.

Muud tulud haridusalasest tegevusest on eelarvestatud tulud eelkooli osalustasudest ja Kehra Kunstidekooli tulud muusikariistade rentimisest. Tulude tõusu ei kavandata. Eelarvestatud kogusumma on väiksem, kuna 2024. aastal oli arvestatud tuludega Alavere Lasteaed-Põhikooli vilistlaste kokkutuleku osalustasudest.

Raamatukogude tasuliste teenuste tuludeks on paljundusteenuste eest laekuvad summad.

Rahva- ja kultuurimajade tulude real on arvestatud ürituste, kontsertide ja kino piletitulu. Arvestamise aluseks on planeeritavad etendused ja üritused. Turu piletimüügi tuludeks on arvestatud 4 000 eurot ja aluseks on võetud 2024. aasta tegelik laekumine. Aegviidu Tervisedepoo müügituluks on arvestatud 10 000 eurot. Tulude tõusu ei kavandata.

Sotsiaalabialase tegevuse tuludeks on koduhooldusteenuse tulud arvestusega keskmiselt 92 eurot kuus, Sostiaalkindlustusametilt laekuvad tulud erihoolekande teenuste eest arvestusega 1851 eurot kuus ja päevahoiu-, pesupesemise- ja duššiteenuste eest 930 eurot. Tulude tõusu ei kavandata.

Üürisummade arvestamise aluseks on Anija Vallavolikogu määrusega kinnitatud eluruumide üüri piirmäärad ja lisaks tasuvad üürnikud kommunaalkulud. Valla omandis on 26 korterit, millest 5 ei ole hetkel välja üüritud. Lisaks on sotsiaalpinnad Kehras Kose mnt 22 sotsiaalmajas - 29 elamispinda, millest viis on kuni 12.01.2025 perekodu kasutuses. Aegviidus Piibe mnt 12 sotsiaalmajas on 24 elamispinda, millest 14 korterit on välja üüritud. Eluruumide üüritulu on eelarvestatud kokku 25 780 eurot. Mitteeluruumide renditulu saadakse koolides, kultuuri- ja rahvamajades, sotsiaal- ja noortekeskustes ruumide väljarentimisest. Pikaajalisele rendile on antud hoone Kehras F.R. Kreutzwaldi tn 7 Kehra Tervisekeskusele, Kehra Pagarile ja apteegile ning ruumid Kehra vallamaja III korrusel (OÜ Velko AV ja OÜ Raven). Mitteeluruumide rendituluks on planeeritud 15 215 eurot.

Üldvalitsemise tuludeks on arvestatud osaühingule Velko AV raamatupidamisteenuse osutamisest saadavad tasud. Raamatupidamisteenust osutatakse osaühingule alates 01.02.2023 vallavalitsuse raamatupidamise osakonna poolt. Tulude tõusu ei kavandata.

Keskkonnalase tegevuse tuludeks on arvestatud Kehra jäätmejaama opereerimise tegevusteks saadav tasu. Käesoleva aasta detsembris võttis vallavalitsus nimetatud tegevuse üle OÜ Velko AV-lt.

Kaupade ja teenuste müügituludest annab ülevaate tabel 3.

Tabel 3. Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadud toetused

2025. aastaks on eelarvestatud sihtotstarbelisi tegevustoetuseid kokku 4 302 346 eurot, millest riigi poolt eraldatud toetus- ja tasandusfondist eraldatav toetus on 4 036 330 eurot ja muud tegevuskulude sihtfinantseerimise tulud 266 016 eurot. Riigieelarvest eraldatava toetuse eelarvestatud summad ei ole eelarve projekti koostamise ajaks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud.

Tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt otsustamiseks.

Toetusfondist raha jaotatakse KOV-idele kooskõlas toetusfondi määrusega. Vahendid eraldatakse vallale üldhariduskoolide hariduskulude katmiseks, koolieelsete lasteasutuste toetuseks, sotsiaaltegevusteks, noorte huvialategevusteks ja kohalike teede hooldamiseks.

Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks ja vahendid jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele. Eraldatud summast kaetakse matuste toetuste kulud, valla eeskostel olevate laste asendus-ja järelhooldusteenuste kulud ning eakate hoolekandeasutuste kulud.

Koolide hariduskulude katmiseks eraldatava summa arvestuse aluseks on õpetajate palga alammäär, tavaõppel õppivate õpilaste arv ja tõhustatud ning erituge vajavate õpilaste arv. Anija valla üldhariduskoolides õpib kokku 10.11.2024 andmetel põhikooli astmes 602 õpilast (2023. aastal 576), kelledest tavaõppel 556 õpilast (2023. aastal 538) ja eriõppekava alusel 46 õpilast (2023. aastal 38). Gümnaasiumi õppel on 70 õpilast (2023. aastal 80). Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotuse summad on esialgsed ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamata.

Sostiaaltoetusteks eraldatavate summade arvestuse aluseks on toetust vajavate isikute/perede arv. Saadav toetus on mõeldud sotsiaaltoetuste maksmise korraldamiseks, raske ja sügava puudega laste hoiu teenusteks ning toimetulekutoetuste maksmiseks.

Alates 2025. aastast nähakse toetusfondis ette uus toetuse liik - vaimse tervise edendamise toetus.

Vahendid on mõeldud vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et aidata parandada teenuste kättesaadavust. KOV võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse edendamiseks, nt psühholoogiline nõustamine, pereteraapia, hingehoidlik nõustamine, mänguteraapia jms. Selle teenusega on muu hulgas hõlmatud ka näiteks üldhooldusteenust saavad inimesed. See toetus ei ole mõeldud näiteks vaimse tervise teenuse või psühholoogilise abi osutamiseks üldhariduskoolis ja koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena.

Lasteaiaõpetajate palkade säilitamiseks üldhariduskooli õpetaja palga tasemel, eraldab riik vahendid toetusfondi kaudu. Toetus on abiks, et maksta lasteaiaõpetajatele vähemalt 90 % üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajatele vähemalt 100 % üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Anija valla lasteaedades käib 10.11.2024 seisuga 345 last (2023. aastal 351 last).

Noorte huvitegevuseks eraldatava toetuse eesmärgiks on suurendada laste ja noorte (7-19 aasta vanused) osalemise võimalusi huvihariduses ja huvitegevuses läbi mitmekesisuse ja kättesaadavuse parandamise. Saadava toetuse summa arvestamise aluseks on majanduslikes raskustes olevate perede laste arv ning laste ja noorte arv vallas.

Kohalike teede korrashoiu toetuse summa arvestamise aluseks on teeregistris olevad teed: maanteid on kokku 143 km ja tänavaid kokku 33 km.

Lisaks on KOV-idel võimalus taotleda projektipõhiselt toetuseid mitmetest meetmetest. Tegevuskulude sihtfinantseerimise tuluna on kajastatud eelarveprojekti koostamise ajal teadaolevate toetuste eraldused ja planeeritavad toetuste taotlused 2025. aastal.

Sihtfinantseerimise tuluna on arvestatud:

 Haridus- ja Teadusministeeriumilt toetus põhikooli statsionaarses õppes eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate lisatöö keelekümblusõpilaste eesti keeles õppimise valmiduse suurendamiseks, liikumise ja loodusvaldkonna õppevahendite soetamiseks ning arvutite ja lisaseadmete soetamiseks koolidele;

 Riigi Tugiteenuste Keskuselt kliima- ja energiakava koostamiseks;

 Kaitseministeeriumilt Soodla harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häringu hüvitis;

 Harjumaa Omavalitsuste Liidult noorte tugisüsteemi ja terviseprojekti tulud;

 Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ametilt Euroopa Liidu toiduprogrammi raames koolipiima ja -puuvilja toetus;

 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt loodushariduse õppeprogrammideks;

 Kultuuriministeeriumilt kultuuritöötajatele palgatoetus

 Toetus kriisivalmiduse tõstmiseks.

Eelarvestatud toetustest annab ülevaate tabel 4.

Tabel 4. Saadud toetused

Muud tulud

2025. aasta eelarvesse on planeeritud muud tegevustulud kokku 270 000 eurot, mis on 39 800 eurot rohkem kui 2024. aastal. Muude tuludena on arvestatud tulud keskkonnatasudest, sh kaevandamisõiguse tasud, vee erikasutuse tasud ja saastetasud. Keskkonnatasud on riigi jaoks omanikutulu ja KOV-de jaoks keskkonnahäiringu kompensatsioon. Keskkonnatasude määrad ja jaotus on kehtestatud keskkonnatasude seadusega. Valla territooriumil toimub kaevandamine neljas karjääris: Soodla liivakarjääris, Soodla II liivakarjääris, Raudoja liivakarjääris ja Poolvahe II liivakarjääris. Neist kõige aktiivsemalt Soodla II liivakarjääri 15-ndas plokis. KOV-idele laekuv kaevandamisõiguse tasumäär ja vee erikasutuse tasumäärad ei muutu. Tulude arvestamise aluseks on 2024. aasta tegelik laekumine. Tegelik keskkonnatasude laekumine sõltub välja kaevatud maavarade kogustest.

Trahvituludena oli arvestatud ettekirjutistega määratud trahvinõuded.

Muude tulude laekumisest annab ülevaate tabel 5.

Tabel 5. Muud tulud

Põhitegevuse kulud

2025. aasta eelarvesse on planeeritud põhitegevuse kulud kokku 14 067 831 eurot, mis on 758 661 eurot enam, kui 2024. aastal ehk kulud suurenevad 5,7 %. Põhitegevuse kulud koosnevad makstavatest toetustest, tegevuskuludest ja muudest kuludest.

Toetuste maksmiseks on planeeritud kokku 1 176 025 eurot, mis on võrreldes 2024. aastaga suurem 30 564 euro võrra ehk 2,7 %. Valla eelarvest makstakse toetuseid füüsilistele isikutele (sotsiaaltoetused, peretoetused) ja juriidilistele isikutele (liikmemaksud, osalustasud, tegevustoetused, vt tabel 7 ja 8).

Tegevuskuludeks on planeeritud kokku 12 891 806 eurot, mis on võrreldes 2024. aastaga suurem 728 097 euro võrra ehk 5,0 %. Tegevuskulud koosnevad personalikuludest ja majandamiskuludest.

Personalikulude eelarve kokku on 8 570 954 eurot, mis on 301 998 euro võrra ehk 3,7 % enam, kui 2024. aastal. Haridusasutuste õpetajatele palgatõusu planeeritud ei ole. Teistele töötajatele on eelarvestatud palgatõusuks ca 100 eurot kuus. Lisaks on arvestatud täiendavaid ametikohti. Personalikulude arvestamise aluseks on:

1) Anija Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 20 „Anija Vallavalitsuse teenistujate ja hallatavate asutuste töötajate palgajuhend“.

2) Vabariigi Valitsuse 15.06.2024 määrus 124 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär“.

3) Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“.

Personalikulud moodustavad kogu põhitegevuse tuludest 60,5 % (2024. aastal 61,2 %). Naabervaldadel on vastav osakaal 2024. aasta andmetel 58-63 % ja Harjumaa keskmine 53,1 %.

Majandamiskulude eelarve kokku on 4 178 602 eurot, mis on võrreldes 2024. aastaga suurem 415 875 euro võrra ehk 11,1 %. Planeeritud on muuhulgas ka käibemaksumäära tõusust tulenev kulude suurenemine.

Muude kuludena kajastatakse reservfondi suunatud summa 141 750 eurot, mis on 1 % valla eelarve põhitegevuse tuludest ja riigilõivude maksmiseks 500 eurot, kokku summa 142 250 eurot.

Kulude rühma osakaal kogu põhitegevuse kuludest on toodud tabelis 6. Detailsem info kulude muutustest ja sisust tegevusalade lõikes on toodud alljärgnevates alapeatükkides.

Tabel 6. Põhitegevuse kulud

Antavad toetused füüsilistele isikutele

2025. aasta eelarves on planeeritud maksta füüsilistele isikutele toetuseid kokku summas 674 449 eurot, mis on 34 591 eurot vähem, kui 2024. aastal.

Sünnitoetusteks on arvestatud vahendeid 46 toetuse osamakse väljamaksmiseks. Toetuse suurus on 800 eurot, mis makstakse välja kahes osas.

Ranitsatoetuste maksmiseks on arvestatud 70 lapsega. Toetuse suurus on 150 eurot.

Sõidusoodustuste eelarve vahenditest soetatakse Elroni rongi perioodikaardid õpilastele kodust kooli ja koolist koju sõitmiseks.

Õppetoetusteks eelarvestatud summa sisaldab kooli lõpetamisel medalistidele kinkimiseks kinkekaartide soetamise kulu.

Matusetoetuste maksmiseks on eelarvestatud 80 isikut. Toetuse suurus on 250 eurot.

Eakate pikaajalise hoolduse toetuste maksmiseks on arvestatud 51 inimest, toetuse summa kuus 33 150 eurot. Toetused makstakse hooldekodudele.

Erijuhtude sotsiaalmaksu makstakse mittetöötavate hooldajate eest. Sotsiaalmaksu kuumäär ühe hooldaja eest on 270,60 eurot kuus. Arvestatud on kolme isiku eest makstav erijuhtude sotsiaalmaks.

Füüsilistele isikutele makstavad toimetulekutoetused kaetakse riigi poolt eraldatavate vahendite arvelt. Eelarvestatud summad on esialgsed ja võivad muutuda.

Täpsema ülevaate makstavatest toetustes annab tabel 7.

Tabel 7. Toetused füüsilistele isikutele

Antavad toetused juriidilistele isikutele

2025. aasta eelarvesse on planeeritud anda toetuseid juriidilistele isikutele kokku 501 576 eurot, mis on 65 155 eurot enam, kui varasemal aastal. Sellel eelarve kulureal kajastatakse makstavad liikmemaksud ja dotatsioonid, toetused vabaühendustele ja sihtasutustele.

Harjumaa Omavalitsuste Liidule makstav tegevustoetus koosneb püsivosast 8 948 eurot aastas ja on kõigile KOV-idele ühesuurune ning sellele lisandub üks euro iga valla elaniku kohta. Eelarves on arvestatud selleks 6 399 eurot. Summa täpsustub 2025. aasta alguses.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmemaksuks on arvestatud 1 876 eurot.

MTÜ-le Ida-Harju Koostöökoda makstake Leader tegevusgrupi tegevustoetust liikmemaksu näol, kokku summas 4 952 eurot. Arvestuse aluseks on elanike arv. Koostöökoja liikmemaksu arvestamise aluseks on 77 eurosenti elaniku kohta. Summa täpsustub 2025. aasta alguses.

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse aasta liikmemaks on 8 760 eurot ja lisaks makstakse dotatsiooni ühis- ja koolitranspordi eest kokku summas 242 027 eurot.

Sihtasutusele Anija Valla Spordimaailm antakse toetust valla spordiklubidele noorsportlaste tegevuse toetamiseks 36 280 eurot. Toetussumma arvestamise aluseks on õpilaste pearaha 150 kuni 180 eurot ja aluseks on spordiklubide poolt esitatud laste nimekirjad treeningutel osalejate kohta.

Sihtasutusele Anija Mõisa Haldus on eelarvestatud tegevustoetuseks 85 000 eurot.

Osaühingule Sõnumitooja eelarvestatud toetuse summa arvestamise aluseks on 4,80 eurot ühe valla elaniku kohta. Summa täpsustub 2025. aasta alguses.

MTÜ-le Kehra Raudteejaam eraldatakse toetust 20 200 eurot muuseumi tegevuskulude katteks ja 600 eurot projekti omaosaluseks. Tegevustoetuse eraldamise aluseks on 19.02.2010 Anija Vallavolikogu protokolliline otsus ja MTÜ taotlus.

MTÜ-le Spordiklubi Kehra Käsipall esindusmeeskonnale on eelarvestatud tegevustoetuseks 35 000 eurot.

MTÜ-le Kehra Nukk tegevuse jätkamiseks eraldatakse tegevustoetust 3 000 eurot.

Teistele vabaühendustele tegevustoetuseks vahendeid ei eraldata. Eelarvestatud on 3 000 eurot külade toetusteks ja 3 500 eurot positiivse otsuse saanud projektide omaosaluse kaasfinantseerimiseks.

Ühekordset toetust eraldatakse Aegviidu Aleksandri kogudusele, Harju-Jaani Ristija Johannese kogudusele ja Kehra kogudusele kokku summas 2 500 eurot.

MTÜ-le Spordiklubi Presidendirada, Eesti Muusikakoolide Liidule, Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendusele ning Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusele makstakse liikmemaksu.

Detailsem info makstavatest toetustest on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Toetused juriidilistele isikutele

Muud tegevuskulud

2025. aasta eelarvesse on planeeritud muudeks tegevuskuludeks kokku 12 891 806 eurot, mis on 728 097 euro võrra enam kui 2024. aastal ehk tõus 5,0 %. Tegevuskulud koosnevad personalikuludest, majandamiskuludest ja muudest kuludest.

Personalikuludeks eelarve summa kokku on 8 570 954 eurot, mis on 301 998 euro võrra suurem kui 2024. aastal, kasv 3,7 %. Personalikulude summa hulgas on sotsiaalmaksu protsendiks arvestatud 33 % ja tööandja töötuskindlustusmakse 0,8 %. Detailsema ülevaate personalikulude muutustest tegevusalade lõikes on toodud allpool alapeatükkides.

Majandamiskuludeks eelarvestatud summa kokku on 4 178 602 eurot, mis on 415 875 eurot rohkem kui 2024. aastal, kasv 11,1 %. Detailsema ülevaate majandamiskulude muutustest tegevusalade lõikes on toodud allpool alapeatükkides.

Muude kulude real on kajastatud reservfondi eraldatud summa 141 750 eurot, mille arvestamise aluseks on Anija valla finantsjuhtimise korra alusel 1 % põhitegevuse tuludest. Reservfond moodustatakse iga-aastaselt vallaeelarve kulude koosseisus, mille üldiseks põhimõtteks on ettenägematute olukordade ilmnemisel planeerimata tegevuste ja kohustuste täitmine Anija Vallavalitsuse otsuse alusel. Lisaks on eelarvestatud 500 eurot riigilõivude tasumiseks.

Tegevusalade viisi eelarvestatud summad ja osakaal kogu tegevuskuludest on toodud tabelis 9.

Tabel 9. Tegevuskulud tegevusalade viisi

Üldvalitsemise kulud

2025. aasta eelarvesse on planeeritud üldvalitsemise tegevuskuludeks 686 678 eurot, mis on 80 977 eurot ehk 13,4 % enam kui 2024. aastal.

Anija Vallavolikogu eelarves on planeeritud taastada 2023. aasta maht.

Vallavalitsuse eelarvesse on kavandatud infoturbestandardi juurutamise kulud ja Harjumaa omavalitsuspäeva korraldamisega seotud kulud.

Üldvalitsemise kulude detailsem liigitus on toodud tabelis 10.

Tabel 10. Üldvalitsemise kulud

Riigikaitse ja avalik kord ja julgeolek

2025. aasta eelarve riigikaitse ja avaliku korrale ja julgeolekule on kokku 62 996 eurot, mis on 10 140 eurot ehk 19,2 % enam kui 2024. aastal. Riigikaitse tegevusala all on eelarves kavandatud kriisivalmiduse projekti vahendid.

Detailsema info kuludest annab tabel 11.

Tabel 11. Riigikaitse ja avaliku korra ja julgeoleku kulud

Majandus

2025. aasta eelarve majanduse tegevusvaldkonnas on kokku 670 166 eurot, mis on 84 516 eurot ehk 14,4 % rohkem, kui 2024. aastal.

Maakorralduse tegevusala real on eelarvestatud maa- ja teespetsialisti tööjõukulud ja nimetatud tegevustega seotud majandamiskulud.

Ehituse tegevusala real on eelarvestatud ehitus- ja hankespetsialisti, arhitekt-planeeringuspetsialisti ja ehitusreferendi tööjõukulud ning nende tegevustega seotud majandamiskulud. Lisaks Kehra linna keskosa detailplaneeringu kulud ja Aegviidu koolihoone ehitusauditi kulud.

Teede ja tänavate remondi eelarves on planeeritud kulud kruusakattega teede hoolduseks ja greiderdustöödeks, tolmutõrjeks, asfaltteede ja -platside aukude parandustöödeks, liiklusmärkide ja -tähiste soetamiseks ning jalgrattaparklate ja kergliiklusteede hooldusteks. Suuremamahulised remondi- ja pindamistööd vastavalt kinnitatud teehoiukavale on eelarvestatud investeerimisosas (vt. tabel 19).

Turismi tegevusvaldkonna kuludena on eelarvestatud Aegviidu Tervisedepoo tegevuskulud, Aegviidu terviseradade valgustuse kulud ja maa rendi maksed. Eelarvestatud summa väheneb, sest avalike supluskohtade hoolduskulud ja vee analüüside teostamise kulud ning avalike mänguväljakutega seotud kulud on kajastatud vaba aja tegevusvaldkonna all.

Üldmajanduslike arendusprojektide kuludeks on arendusvaldkonna tegevuste elluviimine, sh arendusjuhi personalikulud. Arendustegevuse all kajastatakse ka koostöö ja võrgustamise eesmärgil tehtud kulud, ettevõtluse-, tööhõive- ja kommunikatsioonitegevuse ning kodanikkonna arendamiseks tehtavad kulud. Eelarvestatud on arendusjuhi 1,0 ametikoha personalikulud ja kliimakava koostamise teenustasu.

Majanduse halduse real on eelarvestatud majandusspetsialisti, autojuhi jt majandusega seotud töötajate personalikulud ja nende tegevustega seotud majandamiskulud sh autode ja väikebussi rendi- ja hoolduskulud.

Detailsema info majanduse tegevusvaldkonna kuludest tegevusalade viisi annab tabel 12.

Tabel 12. Majanduse tegevusvaldkonna kulud

Keskkonnakaitse

2025. aasta eelarve keskkonnakaitse tegevusvaldkonna kuludeks kokku on 794 107 eurot, mis on 111 224 eurot ehk 16,3 % enam kui 2024. aastal.

Jäätmekäitluse eelarve summa sisaldab jäätmejaama majandamisega seotud kulutusi, jäätmete koristamise, kogumise ja veoga seotud kulutusi. Jäätmejaama opereerimise võttis vallavalitsus üle 01.12.2024.

Avalike alade puhastuse eelarve sisaldab kulutusi libedusetõrjeks ning tänavate ja kergliiklusteede puhastustöödeks.

Heitveekäitluse eelarve sisaldab kulutusi Kehra linna sademevee ärajuhtimisega seotud hooldustöödele, kraavide puhastamisele ja süvendamisele ning truupide korrashoiule.

Haljastuse tegevusala real on eelarvestatud kulud heakorratöödeks, muruniitmiseks ning Alavere ja Pikva pargi hoolduseks.

Keskkonnakaitse halduse eelarves kajastatakse keskkonnaspetsialisti personalikulud ja nimetatud tegevusega seotud majandamiskulud.

Detailsem info keskkonnakaitse kuludest tegevusalade viisi on toodud tabelis 13.

Tabel 13. Keskkonnakaitse tegevusvaldkonna kulud

Elamu- ja kommunaalmajandus, tervishoid

2025. aasta eelarve elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusvaldkonna kuludeks kokku on 171 178 eurot, mis on 7 008 eurot ehk 4,3 % enam, kui 2024. aastal.

Elamumajanduse arendamise tegevusala real on kajastatud vallale kuuluvate korterite majandamisega seotud kulud ja kommunaalkulud. Eelarvesse on lisatud vahendid korterite remondikuludeks.

Tänavavalgustuse tegevusala real on kajastatud tänavavalgustusega seotud hooldus- ja remonttöödeks kokku summas 14 000 eurot, valgustuspostide rendikuludeks 6 600 eurot ja elektrienergia tarbimise kulud 40 000 eurot. Eelarvele on lisatud vahendid ettenägematuteks avariitöödeks 1 500 eurot.

Muu kommunaalmajanduse tegevusala real on kajastatud rendile antud hoonete ja ruumide majandamis- ning kommunaalkulud.

Tervishoiu tegevusala real on kajastatud tervisekeskuse hoonega seotud hoolduskulud: soojussõlme hooldus, elektrikäidu teenus, ventilatsiooniseadmete hooldus, ATS seadmete hooldus, lifti hoolduskulud ja hoone kindlustuskulud.

Lisandunud on avalike tervishoiuteenuste kulud, mis on mõeldud vaimse tervise teenuse korraldamiseks, et aidata parandada teenuste kättesaadavust. Vahendid selleks eraldatakse riigi poolt toetusfondi kaudu.

Detailsem info elamu- ja kommunaalmajanduse kuludest tegevusalade viisi on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Elamu- ja kommunaalmajanduse ning tervishoiu tegevusvaldkonna kulud

Vaba aeg, kultuur ja sport

2025. aasta eelarve vaba aja-, kultuuri- ja spordi tegevusvaldkonna kuludeks kokku on 1 160 952 eurot, mis on 1 690 eurot vähem kui 2024. aastal.

Sporditegevuse eelarve real kajastatakse spordisaalide ja -rajatiste kasutamise eest makstavat summat, Anija valla osalust projekti „Kõrvemaa Rattaring“ tegevuskuludes ja kolme valla ühise tegutsemise lepingu alusel suusa- ja terviseradade hoolduse osamakse.

Puhkeparkide eelarve sisaldab avalike mänguväljakute hooldust ja remonti ning supluskohtade hoolduskulusid. Eelneval aastal oli kajastatud turismi tegevusala all.

Noortekeskuse eelarve real on arvestatud töötajate personalikulud, hoone majandamiskulud, Aegviidu noortekeskuse avamisega seotud kulud ja muud noortega seotud tegevuskulud. Eelarvestatud summa on väiksem, sest varasema aasta summa sisaldas ka projektide kulutusi.

Noorte huvialategevuseks eraldatakse vahendid riigi poolt toetusfondi kaudu sihtotstarbeliselt. Esialgsete andmete alusel eraldatakse raha 10 % vähem, kui varasemal aastal. Toetusraha abil tagatakse, et noortel oleks võimalik osaleda vähemalt kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduse ja tehnoloogia valdkondade huviringides. Riigi poolt eraldatud summa on eelarvestatud esialgsete andmete alusel.

Raamatukogude eelarves on planeeritud muuhulgas teavikute soetamised kokku summas 26 500 eurot. Lisaks komplekteeritakse teavikuid raamatukogudele Harju Maakonnaraamatukogu kaudu summas 9 469 eurot.

Anija Valla Kultuurikeskuse eelarve sisaldab lisaks Kehra rahvamaja tegevuskuludele ka kulusid Aegviidu, Alavere ja Voose rahvamaja tegevusteks.

Kalmistu eelarve sisaldab Aegviidu kalmistutega seotud tegevuskulusi.

Detailsem info vaba aja-, kultuuri- ja sporditegevuse kuludest on toodud tabelis 15.

Tabel 15. Vaba aja-, kultuuri- ja spordi tegevusvaldkonna kulud

Haridus

2025. aasta eelarve haridusele kokku on 8 081 005 eurot, mis on 340 964 eurot ehk 4,4 % enam, kui 2024. aastal. Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 2025 korralduse nr 4 andmete alusel eraldatakse riigi poolt 2025. aastaks vahendeid üldhariduskoolidele hariduskulude katteks on 2 747 864 eurot, mis on 106 972 eurot enam, kui eelneval aastal. Tõus tuleneb õpilaste arvu kasvust põhikooli astmes. Õpetajate alampalga tõusu planeeritud ei ole.

Riigi poolt eraldatav hariduskulude toetus gümnaasiumi astme õpetajate tööjõukuludeks on kokku 214 558 eurot, mis ei ole piisav ning valla enda eelarve vahenditest lisatakse juurde 15 730 eurot.

Riigi poolt eraldatav haridustoetus põhikooli õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite tööjõukuludeks kokku on 2 251 966 eurot. Tegelik vajadus on 2 499 679 eurot ehk 10,1 % nimetatud tööjõukuludest kaetakse valla enda eelarve vahendite arvelt.

Teistele omavalitsustele makstakse Anija valla laste eest koolide õppekohatasud ja lasteaia osalustasud.

Koolitranspordi kulude eelarve real on kajastatud Aegviidu, Näpi ja Porkuni koolilaste transpordikulud ja Raasiku Vallavalitsusele makstav bussitranspordi hüvitis.

Koolilõuna kuludeks on arvestatud 195 eurot ühe õpilase kohta aastas ja eelarve tõus tuleneb laste arvu muutustest. Riigipoolne toetuse määr ei muutu võrreldes varasema aastaga. Lisatud on käibemaksumäära tõusust tulenev lisakulu.

Õpilaste majutuskuludeks on arvestatud kuni viie õpilase õpilaskodu tasud.

Hariduse halduse eelarves on arvestatud lisavahendid meeskonnakoolituseks.

Hariduse tegevusvaldkonna eelarved tegevusalade ja asutuste lõikes on toodud tabelis 16.

Tabel 16. Hariduse tegevusvaldkonna kulud.

 Sotsiaalne kaitse

2025. aasta eelarve sotsiaalse kaitse tegevusteks on kokku 1 121 066 eurot, mis on 82 326 eurot ehk 7,9 % enam kui 2024. aastal. Sotsiaalse kaitse tegevusvaldkonna alla planeeritakse kulutused puuetega inimeste tegevustele ja nende hooldajatele, eakate hooldekodude teenustele, koduhooldajatele, laste sotsiaalsele kaitsele ja sotsiaalsele toimetulekule.

Sotsiaalhoolekandeasutustele eakate hooldetasud on eelarvestatud makstavate toetustena (vt. tabel 7).

Eakate sotsiaalse kaitse tegevuste eelarve kulud sisaldavad eakate ja liikumispuudega inimeste sotsiaalteenuseid.

Koduteenuste osutamisega seotud kulude eelarves on planeeritud abivajavate eakatele osutatavate teenused.

Laste ja noorte asendus- ja järelhooldusteenuste eelarve vahenditest kaetakse asendus- ja perekodude kulud. Kulude tõus tuleneb üldisest kohatasude tõusust ja lisaks on planeeritud Kehra perekodu tegevus lõpetada ja asendusteenusele paigutada lapsed teise teenuse pakkuja juurde.

Perekondade sotsiaalse kaitse kuludena oli eelarvestatud peredele tugiteenustega seotud kulud: laste ja lastega perede nõustamisteenused (perelepitus, kriisinõustamine, psühholoogiline nõustamine). Nimetatud personalikuludest üks ametikoht on eelarvestatud 2025. aastal sotsiaalse kaitse halduse eelarves.

Puuetega laste teenusteks on eelarvestatud transpordikulud kooli ja tagasi. Sõidud toimuvad neljal marsruudil: kahel suunal Tallinnas ning Lääne-Virumaal Näpile ja Porkunisse.

Eelarvereal eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele, kajastatakse sotsiaalmaja Kehra Kose mnt 22 ülalpidamiskulud.

Erihoolekande kulude eelarve arvestamise aluseks on teenust vajavate klientide arv. Kulud katab Sotsiaalministeerium.

Sotsiaalse kaitse haldamise eelarves on arvestatud sotsiaalosakonna töötajate personalikulud ja osakonna muud tegevuskulud.

Matusetoetuste eelarve real on kajastatud omasteta lahkunute matmiskulud.

Detailsem info sotsiaalse kaitse tegevusvaldkonna kuludest tegevusalade viisi on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Sotsiaalse kaitse tegevusvaldkonna kulud

Investeerimistegevus

KOFS-i kohaselt planeeritakse investeerimistegevuse eelarve osas põhivara müügid ja soetused, saadavad ja antavad sihtfinantseerimised põhivara soetusteks, osaluse soetused ja müügid, muude aktsiate ja osade soetused ja müügid, antavad ja tagasilaekuvad laenud ning finantstulud ja -kulud. Seaduses kasutatav põhivara soetuse mõiste sisaldab materiaalse ja immateriaalse põhivara seotust sh raamatupidamise seaduse alusel ka renoveerimist, kuna renoveerimise tulemusena tehakse vara väärtuse tõstmiseks kulutusi, mille järel vara kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Investeeringu piirmäär on 10 000 eurot ilma käibemaksuta ja väiksema maksumusega seotused kajastatakse põhitegevuse kuludena.

Põhivara soetus ja põhivara soetamiseks antav sihtfinantseerimine kajastatakse investeerimistegevuse eelarveosas seaduse kohaselt summa miinusmärgiga. Põhivara müük ja põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine kajastatakse investeerimistegevuse eelarveosas summa pluss märgiga ning sellele liidetakse finantstulude ja -kulude vahe. Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmine on vajalik eelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi õigeks arvestamiseks.

Põhivara müügist 2025. aastal on planeeritud saada tulu 247 700 eurot. Võõrandatakse vallale mittevajalikud korteriomandid ja kinnistud.

Põhivara investeeringud on kavandatud vastavalt valla arengukavale. Investeeringute maht kokku 2 106 750 eurot, millest toetuste vahendite abil 904 480 eurot ja laenu vahenditest 1 202 270 eurot. Detailsem info objektide viisi on toodud tabelis 19.

Põhivara soetusteks antav sihtfinantseerimise eelarvestatud summa on kokku 60 000 eurot, millest 20 000 eurot eraldatakse vallavolikogu otsuse alusel taotluse esitanud vabaühendustele ja 40 000 eurot hajaasustuse programmist toetust taotlejatele.

Finantstuludeks on pangakontodel oleva raha jäägilt saadavad intressid. Eelarvestatud tulude arvestamise aluseks on 2024. aasta tegelik laekumine. Tulude summa on suurem võrreldes varasema aastaga, kuna pangad on tõstnud üleöödeposiidi intressmäärasid.

Finantskuludeks on laenudelt makstavad intressid. Euribori määraks on arvestatud 3,1-3,8 %, millele lisandub krediidiasutuse intressimäär.

2025. aasta investeerimistegevuse koondandmed on toodud tabelis 18.

Tabel 18. Investeerimistegevuse koondsummad

Investeeringuobjektid

2025. aastaks investeeringute maht kokku on 2 106 750 eurot, sh osaühingule Raven makstav reservkapitali sissemakse 250 000 eurot Aegviidu Nikerjärve ÜVK ehitustöödeks.

Eelarvestatud investeeringute aluseks on Anija Vallavolikogu 24.10.2024 määrus nr 63 „Anija valla arengukava aastateks 2023-2028“ kinnitatud lisa nr 1 investeeringute kava

Teede remondiks ja ehitusteks kavandatud objektid on vastavuses Anija Vallavolikogu 19.09.2024 määrus nr 59 „Anija valla teede ja tänavate teehoiukava aastateks 2024-2027“ kinnitatud teehoiukavaga. Kokku investeeringute maksumus 437 440 eurot, millest suurim investeering on Soodla kergliiklustee projekteerimine ja rajamine.

Kehra Gümnaasiumi vajadus lifti järele on olnud päevakorras ammu. Käesoleval õppeaastal õpib mujal koolides 3 liikumispuudega Anija valla last, kellele lifti olemasolul on võimalik pakkuda kohta kodulähedases koolis. Nende laste õppekoha tasude suurus kogu õppeperioodi peale on tänases vääringus ligikaudu 35 000 eurot. Lisaks tagab Anija vallavalitsus lastele transpordi kooli ja koju.

2025. aastaks planeeritud investeeringute objektid koos maksumuste ja finantseerimisallikatega on toodud tabelis 19.

Tabel 19. 2025. aastaks kavandatud investeeringuobjektid

Antavad ja saadavad toetused põhivara soetusteks

2025. aasta eelarvesse on planeeritud anda põhivara sihtfinantseerimisena toetust omaosaluse kaasfinantseerimiseks kokku 310 000 eurot, millest

1) Osaühingule Raven 250 000 eurot Aegviidu Nikrejärve ÜVK rajamiseks. Makse tehakse osaühingu reservkapitali sissemaksena.

2) Hajaasutuse programmi raames toetusteks 40 000 eurot. Toetust makstakse valla kodanikele, kes esitavad vastavad taotlused. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium finantseerib nimetatud summast 50%.

3) Vabaühendustele eraldamiseks investeeringutoetuste reserv on eelarvestatud 20 000 eurot. Toetuse eraldamise otsustab Anija Vallavolikogu.

2025. aastaks planeeritud saadavad toetused investeeringuteks:

Finantseerimistegevus

KOFS-i alusel kuuluvad finantseerimistegevuse eelarveosa koosseisu laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ning võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. Finantseerimistegevuse kogusumma on üks komponent eelarve ülejäägi ja puudujäägi arvestamisel.

Laenud

Valla laenukoormus seisuga 31.12.2024.a. kokku on 6 387 761 eurot. 2025. aastal on maksegraafikute alusel laenukohustuste põhiosa tagasimakseid kokku summas 543 794 eurot ja lisaks intressikulu kokku summas 290 483 eurot. Intressikulude arvestamisel on võetud Euribori intressimääraks vastavalt krediidiasutuse poolt kehtestatud määr seisuga 30.11.2024.

2025. aasta eelarves on planeeritud võtta investeeringuteks laenu 1,24 miljonit eurot. Laenuga finantseeritavate investeeringute objektidest annab ülevaate tabel 19.

Anija vallal on kuus kehtivat laenulepingut:

1) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus – Kehra reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine, kaasrahastamise omafinantseeringu katteks võetud laen. Laenu põhiosa tagasimaksed algasid 01.01.2013 ja lõpevad 27.08.2028. Laenu jääk 01.01.2025 seisuga on 245 545 eurot. Intressimäär 1 % + Euribor 3,311%.

2) Swedbank – 2018. aastal võetud laen summas 1,2 miljonit eurot valla teede remondiks ja EL projektide investeeringute omaosaluse katteks. Laenu põhiosa tagasimaksed algasid 15.01.2019 ja lõpevad 16.07.2028. Laenu jääk 01.01.2025 seisuga 480 304 eurot. Intressimäär 1,12 % + Euribor 3,634 %.

3) SEB pank – 2019. aastal võetud laen summas 0,55 miljonit eurot EL projektide investeeringute omaosaluse katteks. Laenu põhiosa tagasimaksed algasid 15.01.2020. aastal ja lõpevad 15.01.2028. Laenu jääk 01.01.2025 seisuga 224 225 eurot. Intressimäär 1,25 % + Euribor 3,8 %.

4) SEB pank – 2021. aastal sõlmiti laenuleping 2,5 miljoni euro kohta, millest 2021. aastal kasutati 1,5 miljonit eurot Alavere koolihoone renoveerimiseks ja 2022. aastal võeti välja 1,0 miljonit eurot Kehrasse uue lasteaia ehitamiseks. Põhiosa tagasimaksed algasid 2022. aastal ja lõpevad 2031. aastal. Laenu jääk 01.01.2025 seisuga 1 990 203 eurot. Intressimäär 0,71 % + Euribor 3,408 %.

5) SEB pank – 2022. aastal võetud laen summas 1,35 miljonit eurot Kehrasse uue lasteaia ehitamiseks ja investeeringute omaosaluse kaasfinantseerimiseks. Põhiosa tagasimaksed algasid 2023. aastal ja lõpevad 07.12.2033.a. Laenu jääk 01.01.2025 seisuga 1 126 716 eurot. Intressimäär 1,04 + Euribor 3,196 %.

6) SEB pank – 2023 ja 2024 aastal võetud laen summas 2,5 miljonit eurot Kehra-Anija kergtee ehituseks ja Lastetare hoone juurdeehituseks. Laenu põhiosa tagasimaksed algasid jaanuaris 2024 ja lõpevad 07.12.2033.a. Laenu jääk 01.01.2025 seisuga 2 320 768 eurot. Intressimäär 1,104 % + Euribor 3,494 %.

Pikaajalised kohustused

Vastavalt Anija Vallavolikogu 14.04.2022 otsusele nr 49, soetati Keskkonnaministeeriumilt Kehra linnas asuvad elamumaad Salo tn 2, 4, 6 ja 8 ning Põhja tn 1a, 3 ja 3a. Kinnistute eest kulus tasumisele 343 850 eurot järgneval neljal aastal neljas võrdses osas. Osamakse suurus on 85 962,50 eurot aastas. Esimene osamakse tasuti 2023. aastal, teine osamakse tasuti 2024. aastal. Kolmanda osamakse tasumine on kavandatud 2025. aasta eelarves.

Finantseerimistegevuse koond

Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks lahutatakse eelarveaastal võetava laenu summast tagasimakstavate laenude põhiosa maksed ja pikaajaliste kohustuse põhiosa maksed.

2025. aasta finantseerimistegevuse koondsummad on toodud tabelis 20.

Tabel 20. Finantseerimistegevuse koondsummad

Likviidsete varade muutus

KOFS-i alusel kuuluvad likviidsete varade muutuse eelarveosa koosseisu raha ja pangakontode saldo muutus, rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus ning soetatud võlakirjade saldo muutus. Kohalikel omavalitsustel võib olla pangadeposiite ja väärtpabereid, mida käsitletakse seaduse kohaselt likviidsete varadena, kui neid saab vahetada suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul raha vastu ja neil puudub oluline turuväärtuse muutuse risk. Kohaliku omavalitsuse üksuse osalusi, muid aktsiaid ja osasid, nende väärtpaberite soetust ja müüki kajastatakse investeerimistegevuse eelarve osas.

Likviidsete varade saldo suurenemine kajastatakse vastavas eelarveosas plussiga, saldo vähenemine kajastatakse summa miinusega. Sarnaselt investeerimis- ja finantseerimistegevuse tulemite kajastamisele on vastav regulatsioon vajalik eelarve ülejäägi või puudujäägi arvestamiseks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarve kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

2025. aasta eelarve tulem ja tasakaal

Netovõlakoormus

KOFS pöörab suurt tähelepanu omavalitsuste võlakoormusele. Seaduse kohaselt on netovõlakoormus laenukohustiste ja likviidsete varade vahe aruandeaasta lõpu seisuga. Võlakoormuse arvestamisel lähtutakse netoarvestuse põhimõttest, et suuremas summas likviidsete vahendite olemasolul saaks omavalitsusüksustele võimaldada suuremas summas kohustuste võtmist. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse arvesse erinevad võlakohustused, sh võetud laenud, kapitalirendi- ja faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed, pikaajalised võlad tarnijatele, teenuste kontsessioonikokkulepetest tekkivad kohustused ja muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus rahast loobumist. Anija valla netovõlakoormuse arvestusse võetakse laenukohustused ja pikaajalised kohustused.

Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta kuuekordse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude summat. Kui vahe on väiksem, kui 60 % vastava aruandeaasta põhitegevuse tulud, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 % vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Seadus kehtestab netovõlakoormuse ülemmäära, mis sõltub omafinantseerimise võimekusest.

Netovõlakoormuse näitajad: