Anija valla elamumaa turg

Anija vallas on sarnaselt teistele kinnisvarasegmentidele hoonestamata elamumaa turg üsna väheaktiivne. Hoolimata valla suurusest on väheaktiivsuse taga kaugus Tallinnast ning sihipärase arendustegevuse tagasihoidlikkus.

Anija valla elamumaa turg
Anija valla elamumaa turg

Anija vallas on sarnaselt teistele kinnisvarasegmentidele hoonestamata elamumaa turg üsna väheaktiivne. Hoolimata valla suurusest on väheaktiivsuse taga kaugus Tallinnast ning sihipärase arendustegevuse tagasihoidlikkus. Viimase viie aasta jooksul sõlmiti kruntidega 88 vabaturu ostu-müügitehingut[1] ehk keskmiselt 18 tehingut aastas. Turu väiksuse ning pakkumise juhuslikkuse tõttu pole tehingute arv vaadeldaval perioodil suurenenud, seni parimal aastal (2021) sõlmiti 25 tehingut, halvimal aastal (2019) sõlmiti 8 tehingut. 2022. aastal sõlmiti aga 11 vabaturutehingut ja 2023. aasta aastal sõlmiti juba 23 tehingut. 2024. aasta I-III kvartali jooksul sõlmiti 15 tehingut.  

Mediaanhind on arenduskruntide vähesuse ja suhtelise kauguse tõttu Tallinnast jäänud aastate lõikes üsna stabiilseks, varasematel aastatel jäi mediaanhind parimal juhul 12 000–13 000 euro juurde. Viimasel paaril aastal on see aga olnud tõusuteel. 2021. aastal oli tehingute mediaanhind 18 000 eurot ja 2022. aastal kasvas see veelgi 20 200 euro juurde. 2023. aastal tänu Telliskivi ja Lepa eramu rajooni kinnistu müükidele tõusis mediaanhind 49% võrra 30 000 euroni. 2024. aasta I-III kvartali jooksul oli tehingute mediaanhind 36 000 eurot. Viimase viie aasta jooksul on kruntide hinnad alanud vähem kui 10 000 eurost, paremate kruntide hind on jäänud 20 000 ja 55 000 euro vahele (tipphind 350 000 eurot). Vähemalt 10 tehingut sõlmiti viimase viie aasta jooksul kolmes asulas, Aegviidus sõlmiti 15 tehingut, Vikipalus 21 ja Kehras 20 tehingut. Mediaanhind oli Aegviidus 27 000 eurot, Kehras 25 000 eurot ja Vikipalus 19 500 eurot.


[1] Antud ülevaates on hoonestamata elamumaana käsitletud vaid selliseid maatükke, mille sihtotstarve on 100% elamumaa ning kuhu on võimalik ehitada üksikelamu või kaksikelamu. Seetõttu on ülevaatest välja jäänud krundid, millele saab detailplaneeringu järgi püstitada eluhooneid, mis ei ole eramud, samuti plokktehingud, tehingud, mille üheks osapooleks on riik või kohalik omavalitsus ning ka omavahel seotud osapooled ja ebaloogiliselt kõrge või madala hinnaga müüdud hoonestamata elamumaad.