Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamine – mida see tähendab?

8. veebruaril ühenduvad Balti riigid lahti Venemaa energiasüsteemist ehk katki lõigatakse kõik juhtmed Venemaaga. Seejärel liitume läbi Poola Kesk- ja Lääne-Euroopa sagedusalaga. Millega tuleb arvestada?

Balti riikide elektrisüsteem on osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku riski. Seda seetõttu, et Venemaa kontrollib meie elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust – ja seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.

„Venemaa on end tõestanud ebausaldusväärse partnerina ja seetõttu desünkroniseerib Eesti end koos Läti ja Leeduga veebruari algul Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust ning liitub Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on ajalooline samm, mis suurendab Eesti energiasüsteemi turvalisust,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.

Ka president Alar Karis on rõhutanud elektrivõrkude desünkroniseerimise tähtsust. „Projektid on graafikus, kuid peame arvestama võimalike ohtudega. Koostöö [Balti riikide vahel] enne ja pärast sünkroniseerimist on hädavajalik, eriti praeguses julgeolekukeskkonnas,“ ütles Eesti riigipea.

Üleminek loodetakse teha märkamatult

Projekti ettevalmistus on käinud juba paarkümmend aastat. Sagedusala vahetamiseks on kolmes Balti riigis ja Poolas kokku investeeritud suurusjärgus 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on 298 miljonit. Esimeses faasis rekonstrueeriti Eestis sisemaiseid elektrivõrke ning ehitati üks sünkroonkompensaator. Teises faasis rajati kaks sünkroonkompensaatorit ning kolmandas uuendati juhtimiskeskuse IT-, juhtimis- ja seiresüsteeme, EstLink 1 ja 2 merekaablite juhtimis- ja kontrollsüsteeme ning tõsteti alajaamade toimepidevust.

Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks ütles Harju Elule, et 75% Eesti kuludest katab Euroopa Liit.

„On väga tõenäoline, et elanikud sünkroniseerimise mõju kuidagi ei tunne – oleme selleks väga hästi ette valmistatud. Samas ei saa kunagi lõpuni välistada tehnilisi rikkeid ega ka tahtlikke ründeid. Kriisistsenaariumid on põhjalikult läbi mõeldud ja tehtud plaanid tavaolukorra taastamiseks,“ ütles Vaks.

Protsess on Vaksi sõnul ohutu ning elektrivõrku ühendatud tarbeelektroonika jaoks ei ole vaja seadmeid vooluvõrgust eemaldada.

„Tavatarbijal ei tasu sünkroniseerimise pärast muretseda, aga alati tasub olla valmis erinevateks olukordadeks,“ ütles Vaks. Hea abivahend selleks on veebileht www.olevalmis.ee, kust leiab praktilisi nõuandeid ja juhiseid (vt kõrvallugu).

Hiljuti sai Hiina laeva ankrulohistamise tõttu kahjustada Estlink 2 elektrikaabel Eesti ja Soome vahel.

„Eesti varustuskindlus on tagatud ka Estlink 2 ühenduseta. Eestis ja Baltimaades on piisavalt tootmisvõimsusi ja reserve koos impordivõimekusega, et tarbimisvajadust katta.  Kokku on installeeritud juhitavat neto tootmisvõimsust ca 1860 MW,“ ütles Vaks. Töövalmis on tema kinnitusel nii Eesti, Auvere, Kiisa kui ka Balti elektrijaam.

Kas hind tõuseb?

Energiaettevõtja Sandor Liive soovitas raadiosaates „Vikerhommik“ (17.10.24) inimestel oma elektritarbimine üle vaadata ning vajadusel börsipakett fikseeritud hinnaga paketi vastu vahetada, kuna veebruarist avaldab elektrihinnale kindlasti mingisugust mõju Eesti lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist. Liive otsustas ise erandkorras talveks fikseeritud hinnaga paketi kasuks.

„500 MW võimsust läheb sagedusreserviks, kaubanduse jaoks see kaob ära,“ selgitas Liive desünkroniseerimise mõju Balti hinnapiirkonnale. Selle muutuse mõju elektrihinnale näeme alles tulevikus. Liive ennustas, et võrgutasu, mis on juba praegu oluline osa elektriarvest, hakkab tulevikus kiiresti kasvama. Ta peab tähtsaks, et hoiaksime põlevkivi oma energiajulgeoleku jaoks, pikaajalise lahendusena näeb ta Eesti oma tuumajaama.

Enefiti energiatoodete juht Sander Randver ütles, et desünkroniseerimisega seotud hinnamõjusid on erinevaid – seda, kuidas need realiseeruvad, näitab aeg.

Hinda võib Randveri sõnul kergitada pakkumise vähenemine turul, kuivõrd osa tootmisvõimsustest broneeritakse elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks. Samuti võib hind tõusta ühendusvõimsuste piiramise tõttu pärast desünkroniseerimist (näiteks Leedu-Poola vahel). Tarbija lõppkuludesse lisanduvad pikas perspektiivis ka kõik desünkroniseerimisega seotud kulud, näiteks sageduse ja bilansi hoidmisega seotud kulud. Need kulud arvutab ning rakendab Elering, kellelt Harju Elu vastust ei saanud.

„On väga tõenäoline, et elanikud sünkroniseeri-mise mõju kuidagi ei tunne – oleme selleks väga hästi ette valmistatud. Samas ei saa kunagi lõpuni välistada tehnilisi rikkeid ega ka tahtlikke ründeid.“
Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks

Randveri hinnangul on ka tegureid, mis võivad hinda langetada. „Näiteks Baltikumi-siseste ülekandevõimsuste piirangud, mistõttu jääb Eestisse suuremas mahus soodsat Põhjamaade energiat – ehk Eestist ei lähe nii palju Lätti edasi, kuid seoses Estlink 2 rikkega võib sellel aasta esimeses pooles tagasihoidlikum mõju olla. Reservide hoidmise vajadus võib tuua turule tootmisvõimsuseid, mis muidu oleksid seisnud. See suurendab pakkumist ja võib tuua hinda allapoole,“ selgitas Randver.

Kogumõju on keeruline hinnata

Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu on kindel, et lahtiühendamine tõstab kogukulu klientidele.

„Näiteks hakkab aasta teises pooles klientidele kehtima sagedusreservitasu, kuid praegu on veel ebaselge, kes peab seda tarbijate käest kokku koguma. Samuti tõusevad bilansikulud ja tõenäoliselt ka turuhind, kuid jaehindasid mõjutavad veel mitmed tegurid. Sealhulgas konkurents ehk praegu on keeruline kogumõju täpselt hinnata,“ ütles Nõu.

Tõenäosust, et tulevad laialdased elektrikatkestused, peab ta väga minimaalseks.

„Küll aga kardame, et uute sagedusreservide hankimine põhivõrguettevõtete poolt kujuneb kulukamaks kui planeeritud ja see koormis Eesti tarbijatele ning tootjatele saab olema liiga suur,“ lisas Nõu.

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal. Lisaks on EL-i investeeringutega võimalik rekonstrueerida amortiseerunud kõrgepingeliine, mille jaoks ei ole vaja kaasata lisavahendeid, mis tähendaksid võrgutasu tõstmist.

Samas võib pideva tasakaalu hoidmise vajadus energia tootmise ja tarbimise vahel avada väiketootjatele, eelkõige akude omanikele, uusi võimalusi teenida tulu elektrivõrgu tasakaalustamise kaudu. Analüütikud prognoosivad, et stabiliseerimisturu tasud saavad olema tavalisest elektrimüügist kõrgemad.

8. veebruaril lõigatakse katki kõik juhtmed Venemaaga. ALLIKAS: Eleringi video Youtube’is. 

OLE VALMIS

Mõtle asjad läbi!

Mõtle enne 8. veebruarit läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, televiisor ja raadio, seadmete laadimine jne.

Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool.

Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud. Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Ära unusta lemmiklooma!

Varu koju joogivett kolm liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks, kui sinu kodu veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada.

Samuti ei tööta elektrikatkestuse korral kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised uputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või kuivkäimlaid.

Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mida tuleb kasutada õues.

Veendu, et kodus oleks taskulamp, küünlad või gaasilamp, samuti patareide varu. Hoia oma akupangad laetuna.

Varuks võiks olla sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest, kui kaardimaksed ei toimi.

Riigiinfo telefon on 1247, elektrikatkestusest teata rikke­telefonile 1343.

Allikas: olevalmis.ee

The post Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamine – mida see tähendab? appeared first on Harju Elu.