Pärandi jagamine: millal tasub pöörduda juristi poole?

Pärimine on teema, millega enamik inimesi puutub elus vähemalt korra kokku. Kui pereliige lahkub, tõusetuvad küsimused selle kohta, kuidas pärandit jagada ning millised õigused ja kohustused pärijatel on.

Pärimine toimub seadusjärgselt, testamendi või pärimislepingu alusel, kuid pärandi jagamine võib kaasa tuua mitmeid õiguslikke ja praktilisi probleeme. Eriti keeruliseks muutub olukord, kui pärandisse kuulub kinnisvara ning pärijaid on palju ja kui kaaspärijad ei jõua kokkuleppele vara jagamise osas.

Sageli arvatakse ekslikult, et pärand läheb üle automaatselt ja eraldi toiminguid selleks teha pole vaja. Tegelikult on pärimisõiguse kinnitamiseks vajalik notarilt pärimistunnistuse saamine ning kaaspärijate vahel jaotatakse pärand laiali vara jagamise lepingu ja kokkuleppe alusel.

Kui pärijad ei suuda jagamise osas kokkuleppele jõuda, võib probleem kasvada tõsiseks vaidluseks, mille lahendamine võib nõuda juristi abi või kohtusse pöördumist. Allpool on välja toodud praktilised näited ja olukorrad, kus on mõistlik õigusnõustajaga konsulteerida.

Kui testamenti ei ole koostatud ja varaga seotud küsimused on lahtised

Eestis on tuhandeid kinnistuid, mille registrijärgne omanik on juba aastaid surnud, kuid pärijad ei ole omanikukannet parandanud ega vara jaganud. See võib kaasa tuua olukorra, kus pärandvara ei saa kasutada, müüa ega pärijate vahel jagada ning samal ajal see amortiseerub.

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari poole. Kui pärandvaraga seotud küsimused jäävad lahendamata, võib see tuua kaasa täiendavaid probleeme, näiteks erinevaid maksu- ja võlanõudeid.

Oluline on märkida, et lisaks materiaalsele varale võib pärand sisaldada ka intellektuaalset omandit, nagu autoriõigused, patendid või kaubamärgid, millele on pärijatel samuti seadusjärgne õigus. Nende üleandmine võib vajada eraldi õiguslikke toiminguid.

Kui pärandis on võlad või on oht pärida kohustusi

Pärand ei koosne alati ainult varast – sinna võivad kuuluda ka kohustused, näiteks laenud, võlad ja muud finantsilised kohustused. Pärand läheb pärijatele üle hetkel, mil pärandaja sureb, mitte siis, kui väljastatakse pärimistunnistus. See tähendab, et pärija vastutab ka pärandaja võlgade eest. Kui pärija ei soovi kohustusi endale võtta, tuleb pärandist loobuda kolme kuu jooksul pärast pärimisõigusest teadasaamist.

Kui pärand sisaldab kahtlaseid kohustusi või kui pärija soovib oma vastutust piirata, on mõistlik taotleda pärandvara inventuuri. Inventuuri tulemusel vastutab pärija pärandaja võlgade eest ainult pärandi väärtuse ulatuses, mitte rohkem. Kui aga inventuuri ei ole taotletud ja hiljem selgub, et pärandvara ei kata kohustusi, võib pärija vastutada ka oma isikliku varaga.

Õigusnõustaja poole tasub pöörduda juhul, kui pärandaja võlgade täpne suurus pole teada või kui kaaspärijate vahel tekivad lahkarvamused pärandi jagamise ja kohustuste kandmise osas. Jurist aitab hinnata pärandaja vara ja kohustusi ning nõustada, kuidas ootamatuid rahalisi riske vältida, et see ei takistaks teie igapäeva- või tööelu.

Kui pärandisse kuulub kinnisvara ja kaaspärijad ei jõua kokkuleppele

Kinnisvara pärimine on üks keerulisemaid ja enim vaidlusi põhjustavaid teemasid. Kui pärandisse kuulub kinnistu, muutuvad kõik pärijad selle kaasomanikeks. Kaasomand tähendab, et pärijad peavad tegema varaga seotud otsuseid – näiteks müügi, renoveerimise või jagamise kohta – ühiselt.

Kui üks pärija soovib kinnistut müüa, kuid teised pole sellega nõus, võib olukord muutuda keeruliseks. Vara jagamiseks on kolm peamist võimalust:

1. Reaalosadeks jagamine – võimalik näiteks maatüki puhul, kuid elamu või korteri puhul on see keeruline.
2. Ühele pärijale jätmine – üks pärija saab kogu kinnisvara ja maksab teistele pärijatele hüvitist.
3. Avalik enampakkumine või kaasomanike vaheline müük – kui kaaspärijad ei jõua kokkuleppele, võib vara müüa oksjonil ja müügitulu jagatakse pärijate vahel vastavalt omandiosale.

Kui pärijad ei jõua vara jagamise osas kokkuleppele ning kohus leiab et vara tuleb jagada enampakkumise teel, võib kohtutäitur korraldada enampakkumise, mille tulemusena võib pärandi mõtteline osa sattuda ka kolmandate isikute omandusse. Uued kaasomanikud võivad hakata kehtestama ebasoodsaid tingimusi, näiteks survestada vara müüki neile kasulikel tingimustel. Sellises olukorras on mõistlik pöörduda juristi poole, kes aitab leida õiglast lahendust.

Kui pärandvara on sattunud täitemenetlusse või enampakkumisele

Kui üks pärijatest on võlgnik, võib tema pärandiosa sattuda kohtutäituri poolt läbiviidavasse täitemenetlusse ja seejärel enampakkumisele. See tähendab, et kolmandad isikud võivad osta osa pärandvarast ja hakata nõudma selle realiseerimist või oma õiguste teostamist.

Kui enampakkumise võidab keegi, kes soovib pärandvara kiiresti rahaks teha, võib see põhjustada tõsiseid probleeme teistele pärijatele, eriti kui tegu on mõne kaaspärija elukohaga. Sellises olukorras on väga oluline konsulteerida juristiga, et mõista oma õigusi ja võimalusi olukorra lahendamiseks.

Kokkuvõte

Pärimise ja pärandvara jagamise teemad võivad tunduda keerulised ja on tihti emotsionaalsed, kuid õigeaegne õigusnõustamine aitab vältida suuremaid probleeme. 

Kindlasti tasub juristi poole pöörduda järgmistel juhtudel:

• kui pärimismenetlust ei ole läbi viidud ja varaga seotud küsimused on lahtised
• kui pärand sisaldab võlgu või on oht pärida kohustusi
• kui pärandisse kuulub kinnisvara ja kaaspärijad ei jõua selle jagamises kokkuleppele
• kui pärandvara on sattunud täitemenetlusse või enampakkumisele

Mõistlik on pöörduda spetsialisti poole juba pärimise varajases etapis, et vältida hilisemaid vaidlusi ja ootamatuid rahalisi kohustusi. Pärandit puudutavate õiguslike küsimuste lahendamine võib olla keeruline, kuid õigeaegne tegutsemine aitab tagada sujuvama ja õiglasema pärimisprotsessi.

The post Pärandi jagamine: millal tasub pöörduda juristi poole? appeared first on Harju Elu.