Üksiktuulik Anija vallas?

Pihlaka kinnistul hakkab peagi midagi suurt ja rohelisemat toimuma.

Üksiktuulik Anija vallas?
Foto: energiatalgud.ee - foto on illustratiivne

Täna toome teieni põneva uudise Anija vallast ning räägime sellest, kuidas Kaunissaare küla Pihlaka kinnistul hakkab peagi midagi suurt ja rohelisemat toimuma. Nimelt on Anija Vallavalitsus algatanud detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu, mille eesmärk on rajada sinna võimas üksiktuulik.

Mis on plaanis?

Detailplaneeringuga soovitakse kavandada Pihlaka (katastritunnus 14101:001:0874) kinnisasjale üksiktuulik (võimsusega kuni 5 MW) hübriidlahendusena kavandatava Pihlaka päikeseelektrijaama osana. Planeeringu koostamise eesmärk on krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, müra vibratsiooni ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus

12- juunil 2024 andis Anija Vallavalitsus (kirjaga nr 8-5/871) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teada oma kavatsusest algatada detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Pihlaka kinnisasjale (katastritunnus 14101:001:0874). Plaanitakse rajada üksiktuulik, mille võimsus võib ulatuda kuni 5 MW-ni! 

Oluline on märkida, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on esitatud materjalide ja planeeringuga tutvunud ning ei esita nende kohta vastuväiteid ega ettepanekuid. 

Kaitseministeerium on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita nende kohta ettepanekuid ega vastuväiteid

Terviseameti väljavõte Orginaal mahus:

Detailplaneeringu koostamse eesmärk on üksiktuuliku kavandamine Pihlaka (14101:001:0874) kinnisasjale, hübriidlahendusena kavandatava Pihlana päikeseelektrijaama osana. Maaüksuse kõrvale  kavandatakse  ka  päikeseparki,  millele  on  väljastatud  23.11.2023  ehitusluba  nr 2312771/09537.  Planeeringu  koostamise eesmärk on krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse  määramine,  müra, vibratsiooni ja    insolatsioonitingimusi    ning    muid keskkonnatungimusi tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus. Lähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult ligikaudu 500 m kaugusel  (Lauda  14001:002:0695),  lähim  elamu  640  m  (Vohuniidi  14001:002:0830),  tiheastustusega ala elamumaad ca 1 km kaugusel ning kortermajade piirkond 1,5 km kaugusel.Anija  Vallavolikogu  13.08.2023  otsusega  nr  180  kehtestatud  Anija  valla  üldplaneeringu kohaselt  jääb  Kaunissaare  küla  Pihlaka  maaüksus  hajaastustusega  ala,  kus  juhtotstarvet üldplaneeringuga  ei  muudeta

.

Üldplaneeringu kohaselt on lubatud paigutada kinnistule väiketuulikut oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tuulikute kõrgust üldplaneeringuga ei reguleerita. Terviseamet on tutvunud Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu ja KSH algatamise eelnõuga ning juhib tähelepanu järgmistele asja oludele:

 

KSH eelhinnangus (lk 6): Tuulikute kasutusajal tekib vibratsioon tuulikute turbiinide töötamisel, kuid üldiselt peaks vibratsioon sumbuma tuuleturbiinide vundamentides ning üldjuhul ei kandu edasi väljapoole vundamenti. Tuuliku ehitamise käigus kandub lähipiirkonda mõningast vibratsiooni ja müra, kuid see ei ole püsiva iseloomuga ning kaob peale ehitustegevust. Ehitamisel võib vibratsioon ja müra tekkida nt kaevetöödel, puurimisel, geoloogilistel uuringutel ja kaablite paigaldamisel, tuuliku püstitamisel  ja materjalide transpordil. Ehitamine on üldiselt lühiajaline protsess ning võib eeldada, et selle mõju on väheoluline. Lähim elamu asub ligikaudu 640 meetri kaugusel ning eeldatavalt sinna häiriv ega ülenormatiivne müra ei kandu. Lähim hoonestatud kinnistu asub 500 meetri kaugusel idas ning tegemist on loomapidamishoonega, kus ühed ja samad  loomad  pikaaegselt  ei  viibi  ning  eeldatavalt  ehitustegevus  seda  negatiivselt  ei mõjuta. Tuulegeneraator tekitab terve enda eluea jooksul ka mehaanilist müra, mida põhjustavad  eelkõige  mootor  ning  tuuleturbiini  käigukast.  Selline  müra  peaks kaasaegsete tuulikute puhul olema üldjuhul tajutav ainult turbiini läheduses.Tuuliku töötamisel  tekib  ka  aerodünaamiline  müra,  mis  tekib  tuulegeneraatorite  labade liikumisel läbi õhu. See on tuulikute peamine müraallikas, kuid kaasaegsed tuulikud on ehitatud üldiselt selliselt, et sellise müra teket on hästi piiratud ning ka võimsaimate elektrituulikute töötamisega kaasnev heli ei ulatu müranorme ületaval tasemel eelduste järgi  tuulikust  kaugemale  kui  500 - 600 meetrit. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule kiirusest ning mida tugevam on tuul, seda kiiremini pöörlevad tuuliku labad ja seetõttu suureneb ka tuulikust tulenev müra. Amet juhib tähelepanu, et ehitus ja kasutus aegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused  elamutes  ja  ühiskasutusega  hoonetes  ning  vibratsiooni  mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 

 KSH  eelhinnangus  (lk  7): Hindamaks tuulikute müra mõju tuleb teostada müra modelleerimine.  Müra  modelleerimise  tulemusena  tuleb  koostada  müra  levikut iseloomustavad mürakaardid, mis peavad olema aluseks hinnangule kas ja millistel tingimustel  (leevendusmeetmed)  on  võimalik  Pihlaka  kinnistule  tuulik  püstitada. Kuivõrd võib inimestele olla häiriv ka normide piiridesse jääv müra, siis tuleb hinnata, kas antud kinnistu on sobiv tuuliku püstitamiseks. Amet juhib tähelepanu, et hindamaks planeeritaval  alal  esinevate  müratasemete  vastavust  keskkonnaministri  16.12.2016 määruses  nr  71  „Välisõhus  leviva  müra  normtasemed  ja  mürataseme  mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud tasemetele, tuleb mürauuringu valmimisel  selle  edastada  ametile  hinnangu  andmiseks.Mürauuringu  koostamisel arvestada keskkonnaministri  03.10.2016  määrusega  nr  32  „Välisõhus  leviva  müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes § 3 lg 3 punkt 5 hinnata ka maksimaalseid müratasemeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel  ajavahemikus  21.00 -07.00 ületada  KeM  määruse  nr  71  lisas  1  toodud  normtaset.  Impulssmüra  piirväärtusena rakendatakse  asjakohase  mürakategooria  tööstusmüra  normtaset.  Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00 -19.00