Mis on hooldusperevanema toetus ja kellele see mõeldud on?
Jarko Nõmme 
Selgitab Sotsiaalkindlustusameti perepõhise hoolduse teenuseomanik Brit Kolpakova.
Hoolduspere kasvatab oma kodus last, kes on sündinud teistest vanematest, hoolitsedes tema eest kas kuni täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt – seni, kuni lapse sünnipere suudab taas tema eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja on sel juhul omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere hoolitseb lapse eest ning omavalitsus pakub selleks vajalikku tuge. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa – keegi, kes pakub hoolt ja turvatunnet.
Lisaks hooldusperedele on Eestis ka kriisihooldusperesid, kus laps saab viibida mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kuni kuus kuud). Kriisihoolduspere on valmis last vastu võtma paaritunnise etteteatamisega.
Rahaline toetus hooldusperele
Hooldusperele makstakse perre suunatud lapse eest hooldusperevanema toetust, maksmise eest vastutab lapse eestkostjaks olev omavalitsus. Hooldusperevanema toetus ühe lapse kohta kuus on pool riigi kehtestatud töötasu alammäärast, 2025. aastal 443 eurot. Kui perre suunatakse mitu last, makstakse toetust iga lapse eest eraldi. Oluline on teada, et see on miinimumsumma – iga omavalitsus võib hooldusperesid soovi ja vajaduse korral toetada ka suuremas ulatuses.
Hooldusperevanema toetuse suurus ja maksmise kord lepitakse kokku hoolduspere ja kohaliku omavalitsuse vahelises lepingus. Kui peres on kaks hooldusperevanemat, tuleb lepingus kirja panna, kumma arvele toetus laekub. Seadus lubab omavalitsusel maksta toetuse asemel sama summa töötasuna – see annab hooldusperevanemale ka sotsiaalsed garantiid.
Kriisihoolduspere tasu
Kriisihooldusperedele makstakse tasu vastavalt sellele, kas peres on parasjagu laps hooldusel või on pere lapse paigutust ootamas.
Näide: kui kriisihoolduspere on lapse paigutust ootamas, saab pere tasu arvestusega, et kuu tasu on miinimumpalk, 2025. aastal 886 eurot. Kuna ooteperiood ei pruugi kesta terve kuu, makstakse tasu päevade järgi: ühe päeva eest 29,53 eurot (bruto). Selle tasu maksab perele Sotsiaalkindlustusamet perega lepingu sõlminud organisatsiooni (nt SOS Lasteküla või Tallinna Lastekodu) kaudu.
Kui kriisihooldusperes on laps hooldusel, saab pere päevas 40 eurot (bruto). Kui samasse perre suunatakse sama pere teine laps, on alates teisest lapsest tasu 30 eurot päevas (bruto). Selle perioodi eest maksab tasu lapse kohalik omavalitsus perega lepingu sõlminud organisatsiooni kaudu.
Näide: kui pere on 30-päevases kuus 10 päeva lapse ootel ja järgmised 20 päeva pakub hooldust ühele lapsele, on pere kuu sissetulek 10 × 29,53 + 20 × 40 = 1095,30 eurot (bruto).
Kuna kriisihoolduspere saab tasu, siis kaasnevad sellega sotsiaalsed garantiid.
Alates 2026. aastast on plaanis kriisihooldusperede tasu tõsta.
Toetus lapse isiklike kulutuste katteks
Lapse isiklike kulutuste hüvitamiseks maksab lapse eestkostjaks olev omavalitsus hooldusperele ja kriisihooldusperele keskmiselt 240 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui 2880 eurot aastas.
Lapse isiklike kulutuste toetus on mõeldud lapse kasvatamisega seonduvate kulutuste hüvitamiseks, näiteks lapse riietus, huviharidus vms kulutused. Seaduses on kehtestatud toetuse miinimumsumma, kuid omavalitsus võib toetada last ka suurema summaga – oluline on, et lapse vajadused oleksid kaetud. Lapse isiklike kulutuste summa ning tingimused peavad olema kirjeldatud hoolduspere ja omavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Samuti tuleb lepingus kokku leppida, kas ja kuidas soovib kohalik omavalitsus, et lapse isiklikke kulutusi kaardistatakse ja tõendatakse.
Loe lisa: www.hoolduspere.ee
Lisainfo:
Brit Kolpakova
perepõhise asendushoolduse teenuseomanik
Sotsiaalkindlustusamet
53 809 054
