Lapsed rahatargaks – taskuraha ja investeerimine

Lapsed on meie tulevik ja loomulikult soovime, et nad teeksid oma esimesed sammud iseseisvas elus läbimõeldult ja kindlalt. Kuna raha on paratamatult tähtis osa tänapäeva maailmast, on mõistlik raha väärtus, kasvatamine ja säästmine varakult selgeks saada. Üha enam on lapsevanemad aastaid, isegi aastakümneid ette mõtlemas, et nende laste tulevik oleks hästi kindlustatud ja nad tuleksid […] The post Lapsed rahatargaks – taskuraha ja investeerimine appeared first on Harju Elu.

Lapsed rahatargaks – taskuraha ja investeerimine

Lapsed on meie tulevik ja loomulikult soovime, et nad teeksid oma esimesed sammud iseseisvas elus läbimõeldult ja kindlalt. Kuna raha on paratamatult tähtis osa tänapäeva maailmast, on mõistlik raha väärtus, kasvatamine ja säästmine varakult selgeks saada.

Üha enam on lapsevanemad aastaid, isegi aastakümneid ette mõtlemas, et nende laste tulevik oleks hästi kindlustatud ja nad tuleksid hõlpsamini toime, kui vanemad ise oma teekonna alguses toime tulema pidid. Oma kogemustest räägivad investeerimise ja rahateemalise blogi autor ja kahe lapse ema Maarja Remmel (MR)  ning Ettevõtlikud Lapsed huvikooli programmijuht Kadri Kaasik (KK) .

Kui palju Sinu lapsed taskuraha saavad ja kuidas nad seda kulutavad või hoopis hoiavad?

MR: Minu lapsed on 13-aastane tütar ja 11-aastane poeg. Nad saavad iga kuu 50 eurot taskuraha, sellest 40 eurot saavad kätte ja 10 eurot läheb investeerimiseks. Nad saavad valida, kuhu nad investeerivad ja mina aitan. 40 eurot üldiselt kulutavadki lihtsalt ära, kuid kui kellegil on soov midagi saada, siis koguvad. Näiteks hiljuti soovis poeg saada uut arvutimonitori, selle jaoks kogus ta raha kolm kuud.

KK: Minu lapsed on hetkel kolme- ja üheaastane ning neile ma taskuraha ei anna.

Aga toidupoes on meil alati reegel, et kui mina ostan toiduaineid, saab ka kolmene tavaliselt endale midagi meeldivat. See õpetab, et endale võib asju lubada, kuid kogus peab olema mõistlik ja valida tuleb kõige meeldivam. 

Lasteaias õpetame lastele „Kulutan, säästan ja annetan“ süsteemi. Kus iga liigi jaoks on purk ja laps jagab oma saadud raha nende vahel ära. Kodus toimetame niimoodi sünnipäevarahadega. „Kulutan“ – see on mõeldud kohe ihaldatud asjade ostmiseks, „säästan“ on mõeldud suuremate ostude jaoks (jalgratas vms) või investeerimiseks ning „annetan“ on mõeldud heategevuseks. Proportsioonide osas lastele piiranguid ei sea, kuid igas purgis peab midagi olema.

Maarija Remmel 
Kadri Kaasik 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuidas ja millal alustasid lastele/lapsele investeerimisega? Mida teeksid teisiti? Millist nõu anda vanemale/lastele investeerimisega
alustamise osas?

MR: Ise alustasin investeerimisega 2023. aasta augustis ja lasteni jõudsin selle aasta alguses, kuid kindlasti oleksin pidanud kõige sellega varem alustama. Lastega investeerime nii, et mul on mõlemale lapsele avatud kasvukonto, kuhu tiksuvad sendid SP500 fondi. See tähendab, et kui nad ostavad midagi näiteks 3,30 euro eest, siis 70 senti läheb kasvukontole ja igal kolmapäeval toimub investeerimine. 

Kasvukontole saavad nad ka vabalt ise raha panna ja mõlemad on seda ka teinud. Lisaks olen enda nime alt kaks investeerimiskontot avanud, iga kuu saavad nad valida näiteks mingi aktsia, kuhu investeerida. Näiteks eelmisel kuul soovis tütar LHV aktsiat, sel kuul soovivad mõlemad Merko aktsiat. Nad küll tulevad minult nõu küsima, kuid otseselt ma midagi ei soovita, vaid jagan infot, milliseid aktsiad olemas on ja millised maksavad dividende jne.

KK: Lastele investeerimisega alustasime esimesest elukuust. Põhiliselt lähevad investeerimisfondi lasterahad ja sünnipäevarahad. Lastele on tehtud kasvukontod, kus raha paigutatakse laiapõhisesse indeksfondi.

Esimese lapsega tegin kontod tema nimele, teise lapse puhul jätsin kontod enda nimele. Enda nimel on rahasid lihtsam liigutada, kui peaks tekkima mingi hädaolu-
kord. 
Kõige parem on välja mõelda fikseeritud igakuine summa, mis läheb automaatselt kasvukontole ja nii ei pea sellega eraldi tegelema. Üldiselt ma ei usu sellesse, et lapsi tuleks 18-aastaselt rahapakiga visata. 

Meie pere plaan on, et õpetame varakult lastele, kuidas raha tekitada ja seda mõistlikult koguda ja investeerida. Teeme seda koos nende kontodel. Täna on väljakutseks see, et enamus arveldusi käib pangakaardiga ning raske on tunnetada, kas raha on vähe või palju. Seetõttu harjutame lastega sularahas.

Kuidas oled selgitanud raha tähtsust, teenimist, kasva-
tamist?

MR: Olen neile väga palju rääkinud sellest, et alati ei ole asjad nii nagu kõik teised räägivad. Head hinded, ülikool ja palgatöö ei pruugi sind rikkaks teha. Kui sa tahad tõsiselt edukaks ja finantsiliselt vabaks saada, tuleb olla ise aktiivne, otsida võimalusi ja eelkõige olla julge. Raha kasvatamise koha pealt olen näidanud lastele oma portfelli ja rääkinud, milline võlakiri palju raha sisse toob ning millised investeeringud mul on, raha tähtsuse koha pealt on meie pere saanud korraliku kriisi 2020. aastal korra tunda, kui pidin mõlema lapse taskuraha võtma ning ajutiselt nende trennid katkestama. Usun, et see oli neile ja ka mulle piisav kogemus, et raha on oluline.

KK: Meie laps käib ettevõtluse huviringis „Ettevõtlikud lapsed“, kus igal nädalal räägitakse rahast, selle teenimisest ja kasvatamisest. Selle huviringi algatamise idee sündiski sellest, et kui laps on päev otsa lasteaias ja ei näe kuidas vanemad päeva jooksul ettevõtluse ja rahadega tegelevad, siis vähemalt on neil lasteaias võimalik süsteemselt seda õppida. Kodus saame paljusid asju lisaks praktiseerida ja üle selgitada. Rohkem infot siin:
https://m.facebook.com/ettevotlikudlapsed.

Kas ja kuidas Sinu laps/lapsed endale ise raha teenib ja mida ta sellega teeb? Kuidas teenida, mida teha?

MR: Lapsed on mu tuttavate juures tööl käinud, kusjuures ma ise ei ole kunagi tunnihinda ega palka kokku leppinud, vaid olen õpetanud lapsi ise raha küsima. Poeg käis muru rehitsemas ja küsis viis eurot tunnis, sai 10 eurot ja pidi ise oma aega arvestama. Samuti said nad kunagi olla väiksed modellid ühe mu kunagise ettevõtte jaoks, maksin neile samamoodi selle eest tasu. Üldiselt nad teenivadki pigem raha nii, kui läbi tutvuste mingi väikse tööotsa saavad. Teenitud raha kulutavad ära ja kui on vajadus, siis säästavad.

KK: Praegu valmistub meie laps kevadlaadaks, mis korraldataks ettevõtluse huviringi raames lasteaias ja Facebooki lehel oksjonina. Ta on valinud, et laadal müüb endavalmistatud paberlennukeid. Hetkel tegeletakse reklaamplakatite joonistamise, hinna välja mõtlemise ning lennukite valmistamisega.

Kulutamise osas on ka kindel plaan paigas – vaja on osta uus autorobot.


HEA TEADA

Rahatarkuse nippe

  • Raha teenimine on lihtne! Tuleb lihtsalt märgata probleeme enda ümber, olla loov ja probleemidele lahendusi pakkuda. Näiteks, kui laps märkab, et naabritädil on lehed riisumata või muru niitmata, siis mingu pakkugu ennast appi ja küsigu selle eest tasu. 
  • „Kulutan, säästan ja annetan“ süsteem. Nii saab laps osta asju, mis teda täna kõnetavad, koguda raha suuremate eesmärkide täitmiseks ning panustada ka ühiskonda. 
  • Lasta lastel endal meisterdada rahakassa ja lasta neil sinna korjata kõik sendid, mis majapidamises vedelevad.
  • Kulude ja tulude arvestus. Kui laps tahab raha teenida ja vajab selleks esimest investeeringut, siis on oluline pidada arvestust kulude ja tulude üle. Käive ei ole kasum!
  • Unistada tuleb suurelt, küll see vajalik raha ka õigel ajal tuleb!

The post Lapsed rahatargaks – taskuraha ja investeerimine appeared first on Harju Elu.