Kõue mürin Soodla väljadel

Mida tähendab elada kaitseväe polügooni läheduses? Seda said Soodla kandi elanikud esimest korda tõeliselt tunda selle aasta aprillis, kui kaitsevägi tegi õppuste käigus ühel päeval liikursuurtükkidest K9 Kõu kokku 140 lasku.

Nagu nimele kohane, müristas Lõuna-Koreas toodetud K9 ja Eestis Kõueks ristitud 155-millimeetrine liikurhaubits mehemoodi. „Müramõõtja registreeris tol päeval harjutusvälja piiri taga talu hoovil 123-detsibellise müranäidu,“ meenutab mittetulundusühingu Soodla Kaitseks (edaspidi: MTÜ) juhatuse liige Merle Hendrikson (pildil). Sellised detsibellid on võrreldavad rokk-kontserdi või reaktiivlennuki müraga. „Päeva peale arvestatuna tehti müra 93 detsibelli, mis ületab hajaasustuse alal lubatu samuti vähemalt kaks korda,“ täpsustab Hendrikson.

Tegelikult peaksid Soodla kandi, Anija ja Kuusalu valla elanikud polügooni müra ja tegevusega harjunud olema. Polügoon rajati sinna juba nõukogude ajal. „Ka siis käisid siin õppused, tulistati erinevatest relvadest,“ meenutab teine MTÜ juhatuse liige Vahur Värk. Ainult paugud polnud siis Värgi kinnitusel kõvad, ei häirinud kohalikke nii väga.

Soodla harjutusväljak

2015. aastal loodi Eesti Vaba­riigi valitsuse otsusega Soodla harjutusväljak, jätkates sellega nõukogudeaegset tegevust. „Laskeala loomisel kinnitati ümbruskonna rahvale, et laskeharjutused toimuvad aastas 70–90 päeval ja nädala sees, tööpäevadel,“ meenutab Merle Hendrikson pea kümne aasta taguseid kaitseministeeriumi lubadusi. Eelmise aasta alguseni need ka enam-vähem pidasid. Õppused ümbruskonna igapäevaelu eriti ei häirinud.

Läinud aasta veebruaris teavitas kaitseministeerium aga omavalitsuste kaudu paikkonna rahvast, et seoses õppuste mahu kasvuga tehakse Soodla laskealale riigi eriplaneering ja viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. „Ega me täpselt ei teagi, mida see õppuste mahu kasv ja eriplaneering endast kujutavad,“ kõneleb Vahur Värk. Teada on, et senise kokkulepitud 70–90 päeva asemel hakkavad laskmised toimuma 300 päeval 24/7. Pole öö- ega puhkepäevarahu.

„See tähendab, et turismitalud, kus korraldatakse ka üritusi, näiteks pulmapidusid, jäävad oma leivast ilma,“ ütleb Merle Hendrikson. Vahur Värk teab rääkida ka Aru mõisas katkenud pulmapeost – suurtükid hakkasid aia taga tulistama. Hobusetalu omanik Tarmo Tuherm Härmakosu külast mäletab aga K9 tulistamise päeva eriti kurvana – kahel hobusel katkes tiinus. Ühel hobusel katkes tiinus järgmisel päeval pärast Kõue kärgatusi, teisel mõni päev hiljem. Aga tõestada, et just tulistamine oli põhjuseks, millegagi ei saa. Ainukene tõestus – nurisünnitusi pole sporthobuseid pea 30 aastat kasvatavas talus varem ette tulnud.

Baltimaade suurim polügoon

Mõnikümmend kilomeetrit Soodla laskealast ida poole asub kaitseväe keskpolügoon, mis on oma võimaluste poolest modernseim polügoon Eestis. (Sellest kirjutas ka selle aasta 24. mai Harju Elu.) „Kui näiteks Võrus paikneval Kuperjanovi pataljonil on suuremad laskmised, tulevad nad ikka siia,“ kõneles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) harjutusväljade portfellijuht Elari Kalm­aru siis Harju Elule.

Nüüd on plaanis ühendada keskpolügoon Soodla harjutusväljakuga, mille tulemusena tekib MTÜ andmetel Baltimaade suurim militaarpolügoon, mis on koos laiendatud ohualadega ligi 31 000 hektarit suur. Polügooni hakkab harjutusväljakuga ühendama kolm teed. „See tähendab, et aastas on 90 päeval kasutusest väljas ka Kõrvemaa kuulsad matka- ja suusarajad, nende hulgas Presidendirada ning Oandu-Aegviidu-Ikla matkarada, suletud on matkajaile Jussi nõmm, kinni on Paukjärv. Need on aga mitte ainult kohalike, aga väga paljude tallinlaste puhkepaigad,“ teab Merle Hendrikson.

„Riigi eriplaneeringuga lisandub Soodlasse saja hoonega sõjaväelinnak, kus ehitusalust pinda on lausa 150 000 ruutmeetrit, maha võetakse 2400–3000 hektarit metsa, puutumata ei jää ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ega läheduses olev Natura 2000 piirkond,“ räägib Vahur Värk kaitseministeeriumi plaanidest.

Tulistama hakatakse Soodlast ka kaitseväe keskpolügoonile, 20–30 kilomeetri kaugusele. Samas suunas hakkavad lendama ka HIMARSid. Kohalikel inimestel on juba selge, mis on kõige hullemad müra­tekitajad. Need on K9-d ja ­Abrams-tankid. HIMARSid on vaiksemad.

Praegu teavitatakse elanikke õppustest paberilipikuga tulba küljes laskeala serval. Meie digitiigrile see just au ei tee. Teavitus võiks tulla SMSiga, nagu Eesti Energia teavitab elektrikatkestuse puhul.

Punased jooned

Nelja kilomeetri raadiuses Soodla harjutusväljakust elab kahes vallas kokku 1500–1600 inimest, kes on kõige rohkem häiritud. „Suurte relvade müra kostab aga 20–30 kilomeetri taha. Häirituid on siis juba ­
10 000,“ teab Merle Hendrikson. „Meie soov on, et saaksime müramõõtja igasse harjutus­väljakut ümbritsevasse külla. Rääkinud oleme müravallidest,“ edastab ta elanike soovid, mille MTÜ juhatus on sätestanud MTÜ punaste joontena. „Me ei taha müravalle igale poole, vaid sinna, kus häiring on kõige suurem,“ täiendab Vahur Värk. Ja Soodla veehoidla ääres on häiring väga suur, sest veepind on heli levikut soodustav tegur.

„Teavitustöö õppustest peaks olema märksa kaasaegsem,“ lisab Tarmo Tuherm. Praegu teavitatakse elanikke paberilipikuga tulba küljes laskeala serval. Meie digitiigrile see just au ei tee, on MTÜ kõik juhatuse liikmed ühel meelel. Teavitus võiks tulla ­SMSiga, nagu Eesti Energia teavitab elektrikatkestuse puhul.

„Selge pole ka, kes kompenseerib kahjud, kui müraga kaasnevast vibratsioonist tekivad praod elamute seina. Ükski kindlustus Eestis selliseid kahjusid ei kata,“ teab Merle Hendrikson.

„Me ei ole ei õppuste ega Soodla harjutusväljaku vastu,“ ütlevad MTÜ Soodla Kaitseks juhatuse liikmed nagu ühest suust. Nende soov on, et nende õigusi arvestatakse, et nendega arvestatakse. Nagu kõigi inimestega, kes elavad Soodla harjutusväljaku müra­tsoonis. →

Soodla harjutusväljaku ja kaitseväe keskpolügooni kaart.
Allikas: MTÜ Soodla Kaitseks 

KOMMENTAAR

Toimetus palus MTÜ Soodla Kaitseks esitatud väiteid kommenteerida ka riigi kaitseinvesteeringute keskusel. Toome välja nende seisukohad.

Paljud artiklis esitatud seisukohad või väited ei vasta tõele. Esitame siin tegevuse harjutusväljakul nii, nagu see on planeeritud.

Väide: „Teada on, et senise kokkulepitud 70–90 päeva asemel hakkavad laskmised toimuma 300 päeval 24/7. Pole öö- ega puhkepäevarahu.“

Täpsustus: Reeglina ei hakka laskmisi toimuma öösel (23.00–07.00), vajadusel võib öine lasketegevus toimuda ligikaudu 20 päeval aastas peamiselt suurõppustel.

Ebatäpne väide: „See tähendab, et aastas on 300 päeval kasutusest väljas ka Kõrvemaa kuulsad matka- ja suusarajad, nende hulgas Presidendirada ning Oandu-Aeg­viidu-Ikla matkarada, suletud on matkajaile Jussi nõmm, kinni on Paukjärv.“

Nimetatud matka- ja suusarajad on väljaspool Soodla harjutusvälja ja kaitseväe keskpolügooni. Näiteks kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, mis suunab matkajad alternatiivsele matkarajale, on lubatud kasutada maksimaalselt 90 päeva aastas.

Ekslik väide: „Riigi eriplaneeringuga lisandub Soodlasse saja hoonega sõjaväelinnak, kus ehitusalust pinda on lausa 150 000 ruutmeetrit.“

Läbiviidud analüüsides ja hinnangutes on kajastatud teoreetilist hoonete rajamise võimalust tulevikus, luues sellega olukorra, kus vajaduse tekkimisel ei peaks hakkama uuesti erinevaid mõjuhindamisi läbi viima. Teoreetiliselt võiks sinna rajada 50 hoonet (nt harjutusvälja teenindamiseks), mis ei tähenda, et hetkel kaitsevägi seda planeeriks.

Ekslik väide: „Soodla veehoidla suletakse inimestele.“

Soodla veehoidla erinevad kaldaosad jäävad avatuks ka edaspidi. Küll teatud erisustega, mis on seotud laskmiste ohualadega. Samuti ei kuulu Soodla harjutusvälja koosseisu veehoidla edela-läänekallas.

Ekslik väide: „Nüüd on plaanis ühendada keskpolügoon Soodla harjutusväljakuga, mille tulemusena tekib MTÜ andmetel Baltimaade suurim militaarpolügoon.“

Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni ei liideta üheks harjutusväljaks. Kahe ala vahele on planeeritud ühendusteed, mis võimaldavad üksustel ja militaartehnikal ilma tsiviilliiklust oluliselt takistamata ning looduskeskkonda minimaalselt mõjutades vastavaid alasid kasutada.

Ekslik väide: „Maha võetakse 2400–3000 hektarit metsa, puutumata ei jää ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ega läheduses olev Natura 2000 piirkond.“

Maksimaalne teoreetiline raadamismaht on 2000 hektarit. Samas ei ole kaitseväel plaanis ega ka vajadust kogu ala raadamiseks. Kaitsevägi ei planeeri eraldiseisvaid tegevusi looduskaitsealadel ega Natura 2000 aladel, seal tegutsemise vajaduse korral (läbi liikumine) lähtutakse kehtivatest seadustest ja piirangutest.

Nüüd kinnisvarahindade juurde. Artiklis on allikad muret tundmas, kes maksab kinni kinnisvara hinnavahe, kui kinnistute hinnad polügooni läheduses langema hakkavad.

Paraku peab ka kinnisvarahindade puhul toetuma faktidele. Olgu tutvumiseks hiljuti Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses valminud analüüsi „Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“.

Analüüs võtab kokku: „Teatud juhtudel on kaitseväelaste kohalolek toonud kaasa positiivse mõju kinnisvarale. Näiteks Tapa linnas, kus asub üks kaitseväe suurimaid linnakuid, kasvas aastatel 2016–2018 elamukinnisvara nõudlus ja hinnad, eelkõige korterite turul.“

Lisaks tasub tutvuda samas uuringus toodud tabelitega harjutusväljade lähistele jäävate külade rahvastikumuutuse kohta aastatel 2011–2024 (allikad: statistikaamet ja rahvastikuregister). Lisa 16 „Kaitseväe keskpolügooni ja Soodla harjutusväljast kuni 4 kilomeetri ulatusse jäävate külade rahvastikumuutus 2011–2024“ tõendab, et enamikus külades on elanike arv peaasjalikult tõusnud, eriti viimasel kolmel aastal.

Mis puudutab artiklis viidatud harjutustegevuse teavitusele, siis kindlasti tahame tulevikus lahinglaskmiste puhul teavitada kohalikke elanikke meilitsi ja vajadusel ka SMSiga. Samuti planeerime tulevikuks mürateavituse rakendust, mis hakkaks tööle 2025. aasta augustis, ning kaitsevägi plaanib harjutusvälja õppuste graafikuid avaldada ette pikemalt kui 30 päeva.

Abrams-tankidest ei hakata Soodla harjutusväljal laskma lahingmoona, vaid harjutusmoona, mille müra on kordades väiksem.

The post Kõue mürin Soodla väljadel appeared first on Harju Elu.