Viimastel aastatel on mitmekülgsed ilmastikumuutused toonud meie kodumaale uusi väljakutseid, millest ühe pakuvad võõrliikide levik. Tigu Hispaania teetigu (Arion vulgaris) on tõusnud tõsiseltvõetavaks probleemiks paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Viimaste teadete kohaselt on need teod jõudnud ka Kehrasse, tuues kaasa mitmeid küsimusi ja muresid kohalike elanike seas.

Foto: Triin Loorits

Hispaania teetigu, see limane kahjur võib kasvada kuni 15 cm pikkuseks ning on äratuntav oma oranžika või pruunika värvuse järgi. Kuigi nad eelistavad niisket keskkonda, on nad erakordselt kohanemisvõimelised. Tegelikult on nende kohandumisvõime üks põhjuseid, miks nad suudavad uusi alasid kiiresti koloniseerida.

Küsimus, kuidas need teod toimetati Kehrasse, on keeruline. Eksperdid oletavad, et nagu paljudel teistelgi sarnastel juhtudel, on tõenäoline, et teod reisivad taimepottides, mullaga või aiamööbliga, mis imporditakse teistest riikidest. Ilma loomulike vaenlasteta suudavad nad kiiresti paljuneda ja muutuda tõsiseks probleemiks.

Foto: Triin Loorits

Millised probleemid toob Hispaania teetigu kaasa?

Esmapilgul võivad nad tunduda kahjutud, kuid tegelikult võivad Hispaania teeteod põhjustada märkimisväärseid kahjustusi. Nad toituvad laias valikus taimedest, sealhulgas dekoratiiv- ja põllukultuuridest, mõjutades seega nii aiapidajaid kui ka põllumajandust. Lisaks võivad nad levitada taimede haigusi ja nende olemasolu vähendab kohaliku elurikkuse mitmekesisust, konkureerides kohalike liikidega ressursivõitluses.

Võimalikud lahendused

Kehras, nagu ka mujal, seisavad kohalikud omavalitsused ja kogukonnad silmitsi väljakutsega leida tõhusaid lahendusi selle invasiivse liigi tõrjumiseks. Käsitsi korjamine on üks võimalikke meetodeid, kuid suurpopulatsioonide korral on see ebaefektiivne. Seetõttu on vajalik arendada keerukamaid strateegiaid, mis hõlmavad bioloogilisi tõrjemeetodeid ja avalikku teavitustööd.

Foto: Triin Loorits

Üks esimesi samme võitluses nende kahjuritega on teadlikkuse tõstmine. Kohalikud elanikud peaksid olema teadlikud teetigude olemasolust ja teadma, kuidas neid ära tunda ja milliseid samme järgida nende avastamisel. 

Hispaania teetigu on jätkuvalt levimas mitmel pool Eestis ja nüüd ka Kehras. Kuigi Kehras on tegemist uue probleemiga, pakub see elav näide võimaluse arendada ja tõhustada invasiivsete liikidega võitlemise meetodeid. Teod ei ole mitte ainult aiapidaja nuhtlus, vaid ka tõsine väljakutse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja kohaliku looduse terviklikkuse kaitsmisel. Kogu kogukonna koostöö on vajalik, et tõhusalt võidelda selle ohtliku kahjuriga ning tagada meie loodus ja aiad nende eest kaitstuna.

Keskkonnaamet kogub teavet võõrnälkjate leviku kohta Eestis:  https://experience.arcgis.com/experience/6fbdb2e24dcb4c67b8b1bb57f8cf839f/?draft=true

Igaüks saab kaardile märkida punkti, kus ta on neid näinud, olgu selleks siis oma aed, naabri aed, kergliiklustee äär, aiand või järve äär.

Alusta korjamisest – Kõigepealt vii läbi nälkjasafari oma kinnistul ja kogu need limuskid kokku ühte ämbri või kaussi, kuhu oled juba soolvee valanud. Soolvee retsepti saad ilmselt oma südame järgi kujundada, aga peaasi, et lahus oleks korralikult soolane!

Nälkjad puhkama – Peale 24 tundi soolvees veetmist on nälkjad oma elu lõpusirgel ning aeg on need läbi kurnata. Aseta nüüd rahulikult ja pidulikult nälkjamass läbipaistvasse kilekotti.

Lisa veel veidi võlujõudu – Enne koti sulgemist puista peale paar supilusikatäit jämedat soola. Nüüd võid teha kotile sõlme, ja voila – oledki andnud nälkjatele väärika viimsepäeva rituaali.

Jäätmete konteinerisse – Viia läbipaistva kotikesega biojäätmete konteinerisse. Ja kui sul on ekstreemse nälkjarohkusega kinnistu, siis saad neid läbipaistvaid kotte ka poest.

Foto: Triin Loorits

Täiendavat teavet Eestis levivate võõrnälkjad kohta leiab Keskkonnaameti kodulehel.

Ennetus ja tõrje 

Mida teha, et vältida hispaania teetigude ja mustpeanälkjate aeda sattumist?

• Ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus elavad nälkjate võõrliigid;
• Kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik karantiini 5 nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta;
• Võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada;
• Kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, siis võib abi olla nn teoaedadest - siledad plekist piirded, millest teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.

Mida teha, kui aias on hispaania teeteod või mustpeanälkjad?

• Korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;
• Löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa;
• Nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda;
• Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;
• Kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;
• Aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, kuna keegi ei tegele seal nende korjamisega. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või vastavalt hinnakirjale anda üle jäätmevedajale.
• Hoolda oma aeda - hoia muru madalana (niida ka põõsaaluseid), mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);
• Võimalusel soodusta aias võõrnälkjate looduslikke vaenlasi, kes söövad nälkjamune ja ka roomavaid isendeid - kohalikud nälkjaliigid, suuremad mardikad, linnud, siilid. Eriti maitsevad nälkjad muskuspartidele;
• Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamine võib hävitada hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).

Info:  Ennetus ja tõrje info Harku valla lehelt.