Terviseamet ei teadnud hallitusseene probleemi Kehra Lepatriinu lasteaias

Viimastel päevadel on Anijauudised.ee vastu võtnud murettekitavaid teateid seoses hallitusseene avastamisega Kehra Lepatriinu lasteaias. Mõned lapsevanemad on pöördunud meie poole murega, kuna nende lapsed on kogenud pidevat nohu, löövet kehal ning teisi terviseprobleeme, mis lasteaias olles tagasi tulevad.

Anijauudised.ee otsustas asjaolude selgitamiseks saata kirja Anija valla lasteaiale. Paraku piirdus nende saadud vastus vaid teatega, et vallavalitsus on koostöös Sõnumitoojaga avaldanud toimunud olukorrast põhjaliku ülevaate.  Kuna sõnumitooja keeldub Anijauudised.ee-ga koostööst on meile sellest infost abi vähe.

Kahjuks on vallavanem Riivo Noor vastustes äärmiselt napisõnaline ega pakkunud olulist teavet. Siiski kinnitas vallavanem, et hallitus likvideeritakse ning see ei kujuta otseselt ohtu laste tervisele ning lasteaeda ei suleta.

Kuna vajalik teave ei olnud kättesaadav kohalikust omavalitsusest, pöördus Anijauudised.ee edasi Terviseameti poole, eeldades nende põhjalikku ülevaadet olukorrast, eriti arvestades laste tervist puudutavat probleemi. 

Üllatuslikult selgus, et Terviseamet ei olnud aga teadlik Anija valla lasteaia hallituse probleemist Lepatriinu lasteaias.

Terviseamet võttis lasteaia ning vallavanemaga täna ühendust ning olemasolevatel andmetel on lasteaed reageerinud korrektselt . Terviseameti vastus Anijauudistele kinnitas, et lasteaed on reageerinud olukorrale adekvaatselt, tehes õhuanalüüse, viies ohutuse tagamiseks kaks rühma teistesse ruumidesse, määranud hallituse asukoha ja liigid ning alustanud hallituse likvideerimist. Lisaks on kavas teha kordusanalüüsid pärast hallituskolde kõrvaldamist ning järgida mükoloogi ja ehituseksperti juhiseid. Terviseamet jätkab suhtlust lasteaia ja omavalitsusega kuni olukorra lahendamiseni.

Terviseamet selgitas, et kuigi mitte kõik hallitusseened pole mürgised, võivad nende eraldatud ühendid kõrgel kontsentratsioonil olla tervisele kahjulikud. Sümptomid nagu  silmaärritusi, konjuktiviiti, nohu, köha, hingeldamist, üldist väsimust, peapööritust, allergilisi reaktsioone. Need sümptomid on üldiselt lühiajalised ja kaovad kui kokkupuude kaob.

Anija Vallavanem Riivo Noor vastas hiljem Anijauudiste päringule analüüside tulemuste kohta. Anija Vallavanem Riivo Noor arvas, et ei ole mõtet kogu pikka analüüsi kuhugi üles panna, kuna see on täis spetsiifilist tekste ja ladinakeelseid nimesid. Inimene saab kokkuvõttest paremini ning selgemini aru.

Vallavanem Riivo Noor teatas, et hallituse tõrjetööd lõpevad peatselt ning kõige saastunumatest ruumidest on lapsed välja viidud. Kuigi otsest vastust analüüside tulemuste kohta ei jagatud, on oluline, et olukorda on tõsiselt võetud ja meetmeid rakendatud.

Kokkuvõttes on hea meel, et Anija vald on kiirelt reageerinud hallitusseene probleemile ning lapsed on ohutumatesse tingimustesse paigutatud. Loodame, et olukord laheneb kiiresti ning lapsevanemate mured saavad kiirelt lahendatud.

Jälgime olukorda edaspidi ning jagame uusi arenguid ja teateid seoses hallitusseene probleemiga Kehra Lepatriinu lasteaias. Lastega seotud terviseohud on äärmiselt olulised ning nende lahendamiseks tuleb tegutseda kiirelt ja tõhusalt.

Terviseamet on avaldanud hallituse osas järgmise artikli: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/Keskkonnatervis/jutt/hallitus.pdf

Hallitus
Hallitus on meie looduskeskkonna tavaline osa. Kui looduskeskkonnas on hallitused soovitud,
sest nad lagundavad orgaanilist materjali nagu puudelt langenud lehti, siis hoonete
konstruktsioonidel ja sisekeskkonnas tuleks hallitusseente kasvu just vältida. Väliskeskkonnast
kandub hallitus tuppa meie endiga ehk riiete ja jalanõudega või õhu teel läbi avatud uste ja
akende ning läbi ventilatsioonisüsteemide.
Hallituse all mõeldakse üldiselt seente nähtavat kasvu. Enamus seeni on saprofüüdid ja nad
eritavad ensüüme, mis lõhustavad surnud materjali. Seeläbi omandavad nad enda kasvuks
vajalike toitaineid. Seened paljunevad moodustades kasvuks ebasobivaid aegu üle elavaid spoore
meioosi või mitoosi teel. Kõik seente spoorid ehk eosed lenduvad kergesti, isegi need mis on
limased. Enamus seente spoore on piisavalt väikesed (diameetriga 2-10 µm), et need sisse
hingamisel liiguksid nii ülemistesse kui ka alumistesse hingamisteedesse.
Hallitusi on mitut erinevat liiki ja värvi (nt must, hall, roheline või valge), kuid mitte ükski neist
ei kasva ilma toitainete, vee või niiskuseta. Samas päikesevalgust nad oma elutegevuseks ei vaja.
Erinevad seeneliigid mõjutavad inimese tervist erinevalt, mõne liigi puhul tervisemõju ei avaldu
ka väga suure spooride hulga juures, kuid teise liigi juures piisab mõnest sajast eosest, et inimesel
tekiks tugevad allergianähud või muud vaevused.

Hallituste põhjustajad
Lähtuvalt liikidest on teadlased määratlenud indikaatorliigid ruumiõhus, mille leidmisel tasub
muret tunda ning otsida ja likvideerida nende levikupõhjuseid. Indikaatorliikideks ja
perekondadeks on Stachybotrys sp., Trichoderma sp., Aspergillus versicolor, Aspergillus
fumigatus, Aspergillus flavus, Aspergillus niger, Cladosporium cladosporoides, Chaetomium sp.,
Phialophora sp., Fusarium sp. ja aktinomütseedid. Mitmed neist on niiskuse indikaatorid, kuid
nende hulgas leidub ka tugevaid allergeene, mükotoksiinide tootjaid ja teisi inimestele vaegusi
põhjustavaid liike.
Meie ruumiõhus on kõige levinum hallitusseente perekond Penicillium ehk Pintselhallik. Selle
perekonna esindajad on 29% kõikidest õhus leitud hallitusseentest. Samas on just selle
perekonna liigid inimestele kõige ohutumad. Stachybotrys sp. liike on meie ruumiõhus ainult
0,55% juhtudest, kuid selle perekonnaliigid on mükotoksiine tootvad ja nimetatud hallitusseen
tekitab palju enam probleeme vaatamata väiksele esinemissagedusele.
Eriti ohtlikud hallitusseente liikide eosed arenevad kolooniateks märgadel kipsplaatidel
(Stachybotrus chartarum), toataimede mullal ja ning riknenud pähklitel (Aspergillus flavus) ja
vannitoas silikoonil ja plaadipindadel (Aspergillus niger ja Cladosporium cladosporoides).
Loomulikult pole need piirkonnad ja liigid ainsad negatiivsete tervisemõjude tekitajad, kuid praktika näitab, et just nende liikide esinemisel on ka tugeva immuunsussüsteemiga inimestel
terviseprobleeme tekkinud. Kõige rohkem kolooniaid esineb riknevatel toitudel, kuid seal
kasvavad liigid on enamasti niisugused, mis väikestes kogustes inimestele terviseprobleeme
üldjuhul ei tekita.

Võimalik kokkupuude ja tervisemõju
Hallitusseened, nagu kõik seened, koosnevad glükaanist ja ergosteroolist. Nende keemiliste
ühendite määramine sisekeskkonnas võimaldab saada kaudse hinnangu hallituse kogusele.
Hallituste poolt toodetud ensüümid on allergeenid. Enamus seeni toodab lenduvaid orgaanilisi
ühendeid (LOÜ), alifaatseid ja aromaatseid ühendeid, ja terpeene, mis põhjustavadki kopitanud
lõhna. Sobivate tingimuste korral suudavad enamus seeni toota ka sekundaarseid laguprodukte
ehk mükotoksiine. Kuigi mükotoksiinid ise pole lenduvad, kantakse neid edasi spooride või
spooride/seente osakestel. Seente laguproduktide hulka kuuluvad ka antibiootikumid (nt
penitsilliin) ja eriti ohtlikud toksiinid nagu alfatoskiin. In vivo ja in vitro katsed on tõestanud, et
mükotoksiinid on muu seas ka teratogeensed, kantserogeensed, immunsüsteemi pärssivad ja
põletikku tekitavad.
Hallitusega kokkupuutel võivad tekkida põletikud, allergia ja tundlikkus, ning ärritused ja
mürgistusnähud. Haigusnähtude teke sõltub kaasuvatest eelsoodumus teguritest kui ka
kokkupuute ulatusest ja ajast. Hallitustele on tundlikumad nõrgema immuunsusega inimesed,
lapsed ja vanurid.
Põhiliselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid inimese organismi kolmel
viisil: söömisel koos toiduga, õhu sissehingamise teel ning naha ja limaskestade kaudu. Õhu
kaudu organismi sattuvate hallitusseente hulk on väiksem kui söögiga saadud hallituseoste hulk.
Esimest on palju raskem kontrollida, sest hallitusseened on oma olemuselt silmaga nähtamatud
ning nende hulka õhus on keeruline määrata. Naha ja limaskestade kaudu organismi sattunud
hallitusseente hulk on aga kõige väiksem.
Lapsed ja täiskasvanud, kelle immuunsüsteem on juba eelnevalt pärsitud immuunpuudulikkuse,
vähi, kemoteraapia tõttu, või neil on AIDS, on kõrge seeninfektsiooni tekke risk. Haiglates
kasutatakse ulatuslikke meetmeid, et kaitsta lapsi Aspergillus fumigatus’e ja sarnaste liikide eest.
Aspergilloos on sage lõppdiagnoos eakatel vähipatsientidel. Risk, et sama seeneliik võib
koloniseerida ka kroonilise kopsuhaigusega (nt tsüstiline fibroos) last, on suur.
Allergia ja ülitundlikkus võib esineda lastel, kel juba on geneetiline eelsoodumus atoopiaks ja
allergiaks.
Kuigi kopitanud lõhn mõjub inimesele ärritavalt, ei ole see tervisele ohtlik. Seente toodetud
LOÜ-d kõrgel konsentratsioonil võivad olla ärritavad limaskestadele ja võivad põhjustada
silmaärritusi, konjuktiviiti, nohu ja isegi köha. Need sümptomid on üldiselt lühiajalised ja
kaovad kui kokkupuude kaob.
Mükotoksiinide söömisega kaasnev ebasoovitav tervisemõju on teada juba pikalt. Keskajal oli
Euroopas suur tungalteramürgistus ehk ergotism. Sümptomiteks olid peavalu, vapped,
kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, veider käitumine, hallutsinatsioonid ja dementsus.
Ergotismi põhjustas rukki ja teiste viljaterade saastumine Claviceps purpura’ga. Mõned
ajaloolased seostavad ka Salemi nõiajahti 1692.a ergotismiga.
Mükotksiinide sissehingamise tõendamine on juba raskem, sest puuduvad kokkupuute (sh aeg ja kogus) kindlakstegemiseks sobivad markerid ja inimeste tundlikkus on erinev. Orgaanilistest
tolmudest põhjustatud toksiline sündroom (ODTS) tekib kui hingatakse sisse bakterite
endotoksiine või seente toksiine. See on äge viirusinfektsioonilaadne seisund koos
hingamisteede vaevuste ja palavikuga. See esineb paari tunni jooksul pärast ühekordset suurt
kokkupuudet saastunud tolmuga. Üldiselt on see probleemiks töökeskkonnas, aga ka lapsed, kes
mängivad tolmustes lautades ja viljahoidlates võivad olla ohustatud.
Ruumiõhu sündroom ehk haige hoone sündroom on kindla definitsioonita sümptomite
kompleks, milliste konkreetne põhjus on ebaselge, kuid mille esinemine on seostatav mingi
kindla ruumiga. Iseloomulik on, et sümptomid tekivad ning süvenevad kindlas ruumis või
hoones viibides ning leevenevad või kaovad probleemsest ruumist või hoonest lahkudes. Haige
hoone sündroomi seostatakse mitmete keskkonnateguritega, mille kokkupuude on raskesti
tõendatav või mõistetav. Mõnedel juhtudel võib olla teguriks ka hallitus. Sümptomid on väga
varieeruvad ning mittespetsiifilised, üldiselt lihasvalud, väsimus, ülemiste ja alumiste
hingamisteede kahjustused, kuiv köha, lõõtsutamine, valud rinnakus, hingeldamine. Samuti on
täheldatud silmade ärritust, ninaverejooksu, lööbeid, peavalusid, mäluhäireid, segadust,
keskendumisraskuseid ja depressiooni. Antud sümptomeid seostatakse üldiselt büroohoonetega,
aga lastel, kellel on suur kokkupuude hallitusega oma kodus, on sarnased sümptomid
võimalikud.
Eelmainitud hingamisteede sümptomid ja nende kombinatsioonid pole spetsiifilised „hallitusega
seotud haigustele“. Samuti pole veel selliseid labori- või muid analüüse, mille kaudu saaks
enamvähem kindlalt kinnitada, et niiskus- ja hallituskahjustused põhjustavad hingamisteede
vaevusi või muidu haigusi. Kui eeldatakse, et vaevuste taga on hoone niiskuskahjustused, siis
tuleb läbi viia vastavad ehituslikud uuringud, sest muul viisil pole võimalik määrata hoone
niiskus- ja hallituskahjustusi. Erinevaid ärritus- või haigusnähte võivad põhjustada ka
ehitusmaterjalid, mööbel, olmetehnika ja –keemia, neist eralduvad keemilised ühendid võivad
tekitada samu sümptomeid kui hallitus. Seetõttu on väga raske teha kindlaks spetsiifilist
„haigustekitajat“. Probleemi suurus võib veel kasvada, sest kasutust leivad uued biolagunevad
ja keskkonnasõbralikud materjalid, mis võivad meeldima hakata eelkõige just erinevatele
mikroorganismidele.

Hallitusseente esinemine ja elukeskkond
Liiga suureks hallitusseente koguseks nimetatakse olukorda, kus siseruumides on hallitusseeni
rohkem kui välisõhus, aga enamasti on hallitusseente hulk ruumiõhus väiksem kui välisõhus.
Enamus seeni kasvab temperatuuril 15-30 ˚C, mõned termofiilsed isegi üle 35 ˚C juures.
Hallituse kasvuks ei pea keskkond olema otseselt märg. Rõskus, vähene niiskus/kondensaat, on
piisav, mis sobivad eluks teatud liikidele nagu Aspergillus ja Penicillium. Hüdrofiilsemad
perekonnad nagu Stachybotrus, Fusarium ja Acremonium vajavad kõrgemat niiskuse sisaldust.
Stachybotruse („must hallitus“) leidmine sisekeskkonnast on märk pikaajalisest tselluloosi (nt
seinapaneeli, voodrilauda) vettimisest.
Hallitusseente hulka õhus mõõdetakse PMÜ/m3 kohta, mis tähendab pesa moodustavat ühikut
ühes kuupmeetris õhus. Eestis ei ole fikseeritud, millised on lubatud kogused ruumiõhus.
Kirjanduse andmetel on Soomes suurimad lubatud kogused suveperioodil 1000 PMÜ/m3
ja
talveperioodil 500 PMÜ/m3
.
Kui hallitusseente kontsentratsioon õhus on ülemäära suur, siis pole kindlasti ainuke põhjus
liigne niiskus. Põhjuseks võib olla veel orgaanilise aine suur hulk pindadel, materjalide niiskuse sisaldus või seente elutegevuseks soodne temperatuur. Otstarbekas on uuringutesse lisaks
mükoloogidele kaasata ka ehitusinsener, sest enamasti on hallitusseente suurte
kontsenratsioonide põhjuseks ehitustehnilised probleemid. Ilma algset põhjust likvideerimata
pole aga võimalik hallitusseente hulka õhus kestvalt vähendada, sest tõrjekemikaalid mõjuvad
lühiajaliselt. Hallituse likvideerimisel tuleks kasutada isikukaitsevahendeid, eriti suitsetajad, sest
krooniline põletik suurendab riski ja seetõttu on organismi immuunsussüsteem nõrgem ja
inimene on vastuvõtlikum hallitusega seotud negatiivsetele tervisemõjudele.
Selleks, et hallitusseened ei muutuks inimese tervisele ohtlikuks, tuleb teada millised on nende
kasvutingimused. Seened vajavad elutegevuseks vett, kuid erinevatele liikidele on sobilik erinev
veekogus, ideaalne õhuniiskus jääb 70% ja 99% vahele. Kui kütteperioodil kipub õhuniiskus
olema kuiv, jäädes 25% ja 40% vahele, siis suvel ja sügisel on suhteline õhuniiskus ruumides
sageli seente arenguks sobiv.
Samas pole vesi ainus oluline tegur seente arenguks – hallitusseened toituvad orgaanilisest
ainest, lagundades seda endale omastatavateks komponentideks. Oluline on teada, et
hallitusseened elavad otse substraadil ehk kasvupinnal/ainel, millest nad toituvad. Mõnede
liikide areng sõltub hapniku olemasolust (aeroobsed).
Hallitusseente kahjustuste analüüsimine ja täpne määramine on üsna keerulised. Kuid samas on
igal inimesel võimalik ise olukorda hinnata ja võtta esmased meetmed tarvitusele hallitusseente
leviku vastu. Reeglina on hallitusseente kontsentratsioonid õhus kõrged siis, kui ruumis on
pindadele tekkinud hallitusseente kolooniad ehk rahvakeeles hallitus. Kolooniad tekivad
enamasti piirkonda, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid ning teistesse toitainerohketesse
piirkondadesse näiteks kööki, sahvrisse ja vannituppa. Samas võib leida kolooniaid ka teistes
tubades akende ümbruses, kapitagustes ja teistes kohtades, kus õhuniiskus kondenseerub
jahedate pindadega kokkupuutes ja õhuliikumine ehk ventilatsioon on vähene.

Kuidas toimida, kui on hallitus
Kõige parem on hallitusseente kolooniate teket ennetada. Selleks tuleb pindu regulaarselt
puhastada, et eemaldada toitained (orgaaniline aine). Kolooniate tekkeks piisab reeglina väga
vähesest toitainete hulgast ja isegi veepiisast. Toiduvalmistamisel tuleks sisse lülitada
õhupuhasti, mis orgaaniliste ainete rohke ja niiske auru hoonest välja juhib, koristada
korrapäraselt, kontrollida toiduainete säilivusaegu ja natukegi riknenud toiduained kohe ära
visata, tühjendada prügikaste.
Tähtis on materjalide ja pindade kuivana hoidmine. Pärast vannitoa kasutamist tuleb
põhjalikult kuivatada nii pinnad ja vähendada suhtelist õhuniiskust, ventileerida ruume ning
vältida külmasildade teket akende ümbruses, välisnurkades ja teistes piirkondades. Kõikides
eluruumides võiks õhuniiskus olla vahemikus 35-60%. Kui niiskustase tõuseb tuleks tubasid
õhutada või kasutada ventilatsiooniseadmeid. Ruumide tuulutamisel kaasnev värske õhu lõhn on
tegelikult osooni lõhn. Osoon, mis laguneb siseruumides umbes 20 minutiga hapnikuks, on
piisav, et hallitusseente kogust õhus vähendada.
Niisketes piirkondades tuleb kasutada sobivaid ehitusmaterjale. Näiteks tavalise kipsplaadi
paigaldamine vannituppa on eeltingimus hallituse tekkeks plaadipinnal. Silikoonide puhul on
täheldatud, et mõnedel toodetel tekivad kolooniad kiiremini kui teistel. Üldine reegel
ehitusmaterjalide kasutamisel on, et iga materjali tuleb kasutada selleks ettenähtud kohtades ja
vastavalt kasutusjuhendile. Tubades tuleks hoida temperatuuri vahemikus 20–22 °C.
Hallitust leides tuleks see koheselt kõrvaldada. Kuna seeneeosed on väga väikesed ning kergesti
lenduvad, tuleks pinnad puhastada niiske lapiga, lapp koheselt pesta või utiliseerida. Pärast
kolooniate eemaldamist võib pinnale jääda laik, mis on tekkinud hallitusseente elutegevuse
tagajärjel ning seda on materjalilt raske eemaldada.
Osadel hallitusseentel ei ole vaja kasvuks hapnikku ja enamik ei vaja oma elutegevuseks ka
valgust. Päikese UV-kiirguse lainepikkused on enamikule mikroseentele surmavad, kusjuures
seeneniidistik on UV-kiirgusele tundlikum kui eosed. Seega tuleb kasuks vahel tubades kardinad
eest tõmmata ja lasta päikesevalgus tuppa.

Terviseameti pädevus
Terviseameti järelevalve alla kuuluvad siseõhu osas haridus- ja sotsiaalasutused. Eraisikud
saavad tellida siseõhu analüüse (sh hallitusseente hulga õhus määramine) kodudesse
Terviseameti laborist hinnakirja alusel. Selle meetodiga ei saa kindlaks teha leitud hallitusseente
liiki ja seeläbi määrata hallituse võimalik terviseoht.