Mida arvatakse kaine septembri kampaaniast?
Harju Elu uuris sotsiaalmeediaküsitlusega, mida inimesed arvavad kampaaniast „Septembris ei joo“. Palusime ka põhjendada, miks keegi kampaanias osaleb või mitte. Umbes 30 vastanu seas oli nii neid, kes kampaanias osalesid, kui neid, kes tegid karskuskuuri endale sobivamal ajal. Aga muidugi ka neid, kes üldse ei joo, ning neid, kes oma joomises probleemi ei näe. Enamik […] The post Mida arvatakse kaine septembri kampaaniast? appeared first on Harju Elu.
Harju Elu uuris sotsiaalmeediaküsitlusega, mida inimesed arvavad kampaaniast „Septembris ei joo“. Palusime ka põhjendada, miks keegi kampaanias osaleb või mitte.
Umbes 30 vastanu seas oli nii neid, kes kampaanias osalesid, kui neid, kes tegid karskuskuuri endale sobivamal ajal. Aga muidugi ka neid, kes üldse ei joo, ning neid, kes oma joomises probleemi ei näe. Enamik nimesid on eraelu kaitseks muudetud.
Kampaanial on vastaseid
Ajakirjaniku ja endise riigikogu liikme Barbi Pilvre (61) hinnangul on tegu rumala kampaaniaga, sest see normaliseerib joomist, mis aga pole muidugi eesmärk. „Umbes et kogu aeg kõik joovad ja nüüd siis peaks vahet, sest on koolide algus. Alkohol on muidugi nii odav, et kui muuks raha pole, siis alkoholiks ikka selle euro leiab. Ehk see olukord on nagu norm, et joomine peaks olema peamine harrastus, kuna on nii kättesaadav ka vähem kindlustatutele,“ arvab Pilvre.
Sveni (45) hinnangul on „Septembris ei joo“ kampaania sama jabur nagu oleks „Juulis ei söö“. „Inimene ei pea kuu aega vastu joomata. Söömata võibolla, aga ainult veebruaris, see nõnda lühike kuu. Aga mitte joomata,“ muigab Sven.
72-aastane Jaak ütleb, et pole tahtnud kunagi midagi karjas teha, sestap ta kampaaniaga ei ühine. „Viimati olin peaaegu et pilditu 1972. aasta EÜE kokkutulekul. Mul ei ole tarbimisega probleeme,“ kinnitab Jaak.
Talle sekundeerib Guido (62): „Ei osale, käraka kui sellise olen unustanud, rüüpan lahjemaid jooke.“ Ta lisab, et septembris võiks just vabalt juua, sest suve jooksul on tervist turgutatud, saadud päikeseenergiat jms. „Näiteks ma pole kunagi septembris tsüklisse sattunud, kui varasemaid aegu meenutada, vaid ikka mingil muul ajal,“ põhjendab ta.
Kainust peetakse ka muul ajal
66-aastane Jaan ütleb, et on ilma igasuguse septembritagi „vastik karsklane“ ning kampaaniates põhimõtteliselt ei osale. 38-aastane Jaanus aga kinnitab, et pole 17 kuud tilkagi võtnud: „Miks? Elu on pikem ja täisväärtuslikum“.
Andrus (76) kampaanias ei osale. „Ma ei usu kampaaniatesse. Tuleb kärakas ära unustada, see pole nii keeruline!“ arvab ta.
„Ma tegin augustis ette ära, et siis septembris saaks aeg-ajalt paar õlut võtta,“ märgib Tarmo (50). Ka teine sama vana mees ütleb, et tegi „suvel ei joo“ ja läks päris kenasti.
„Mulle ei sobi kampaaniad jm massinähtused, minu alkoholivaba kuu on hoopis veebruar, mil saan uhkelt üksinda kaine olla,“ räägib oma traditsioonist Vallo (60).
„Ma kunagi hakkasin osalema, ja päris hoolega osalesin, aga panin punki ja ei joonud hoopis novembris,“ kirjutab Sander (50).
„Oli plaanis tarkusekuul jooma hakata. Viin pidavat tarkade jook olema,“ räägib oma plaanidest Mati (61). Umbes samal nõul on Kaspar (53): „Tahan, joon, ei taha, ei joo.“
Triinu (65) imestab, et Eestis on just september see mittejoomise kuu. „Kas selle pärast, et peale suve ja puhkuseid? Soomes on jaanuar seesama, vist peale jõuluvaheaega, puhkust. Ma ise teen alkoholist vaheaja, millal tundub. Ja kuna alkohol pole probleem,“ räägib Triinu.
Lindal (49) kukub vastupidi välja – peaaegu kogu aasta ei joo, aga septembris joob. „Sest hea on vahel end lõdvaks lasta. Täna joon. Pühapäeval lendan Itaaliasse ja arvatavasti joon. Tagasilöökide kohta veel ei tea. Võib juhtuda, et nädala pärast ma enam alkoholi ei tarbi,“ kõneleb Linda.
Kampaania aitas kaineks
„Mul septembris Eestis ei joo. Valmistan ennast ette raskeks ja pimedaks oktoobriks,“ põhjendab Tanel (30).
Teet (59) liitus kampaaniaga, sest kampaaniateade läks kenasti sünkrooni sisemise vajadusega. „Suvine elu tekitas arusaama, et peab veinijoomist piirama, muidu pole piisavalt jõudu möllamiseks. Õhtused veiniklaasid olen asendanud rattasõidu ja jalutamisega. Pole olnud keeruline. Alustasin juba augusti eelviimasel nädalal,“ ütleb Teet.
Raivo (40) tegin kampaania kaasa 2020. aasta septembris ja on siiani täiskarsklane. „Raskemad olid esimesed paar nädalat. Siis hakkas enesetunne nii hea olema, et aitas edasi minna. Kuna mul oli siis äsjaalanud suhe, siis ajukeemiale sobis ja see aitas aega veeta,“ meenutab Raivo, kelle hinnangul on alkoholiga lihtsam kui tubakaga. „Kuna alkohol oli ainult psüühiline sõltuvus ehk siis, kui hoida aju ja ennast mingi teise meeldiva asjaga tegevuses, siis saab üle. Tubakas on rohkem füüsiline ja seal hakkab aju trikke tegema,“ põhjendab ta.
Raivol kadus kiusatus paari kuuga ära – trenn aitas, kino aitas, hobid aitasid. „Vahel unes näen veel, et olen joonud ja kirun, et nii pikk seeria sai läbi, aga siis ärkan üles ja saan aru, et see oli ainult uni. Mul on hetkel kodus alkovaru, mis mingitest pidudest jäänud ja pole seda puutunud, pole isegi kiusatust enam. Ehk kuidagi üllatavalt lihtsalt läks, lihtsalt oli vaja mingi hetk väga tahta ja need esimesed nädalad üle elada,“ selgitab Raivo.
HEA TEADA
Kampaania „Septembris ei joo“
Tervise arengu instituudi (TAI) veetav ja tervisekassa rahastatav kampaania „Septembris ei joo“ kutsub inimesi septembrikuus alkoholist pausi pidama, et omandada uusi harjumusi ning leida võimalusi ja tegevusi, millega tuua oma ellu suuremat rahu, rahulolu- ning heaolutunnet.
Üks alkoholivaba kuu võib parandada enesetunnet ja elukvaliteeti märkimisväärselt ning aidata vähendada tarbitavaid alkoholikoguseid ka edaspidi. Tihti ei ole alkoholitarvitamine muud, kui sissejuurdunud harjumus, mida on lihtsam muuta teades, et alkoholitarvitamisest peavad samal ajal pausi ka paljud teised.
Kampaania sihtrühmaks on mehed ja naised, kelle elustiili juurde kuulub harjumus alkoholi tarvitada. Eesmärgiks on julgustada inimesi alkoholist puhkama ja veenduma, et pausi pidamine teeb head nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ning alkohol ei pea olema igapäevaelu osa.
2022. aastal TAI tehtud uuringu „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest“ andmetel on Eestis 43% 16–64-aastastest alkoholitarvitajatest pidanud elu jooksul teadlikult tarvitamises tavapärasest pikemaid pause, sh oli viimase 12 kuu jooksul seda teinud 22% tarvitajatest. 35% alkoholi tarvitavate inimeste jaoks oli pikim alkoholivaba paus kuni üks kuu, 31% inimeste jaoks kaks kuni kuus kuud.
Pausi pidamise põhjustena tõid inimesed eelkõige välja enda teadlikku otsust mitte juua ja tervislikke põhjuseid, kuid nimetati ka „Septembris ei joo“ algatust, kellegi eeskuju ja lähedaste survet. Eelmisel aastal liitus kampaaniaga üle 60 000 inimese, mis on kõigi aastate rekordarv.
Allikas: tervise arengu instituut
The post Mida arvatakse kaine septembri kampaaniast? appeared first on Harju Elu.