Hinnatase on viimastel aastatel siiski märgatavalt tõusnud. Kui varasematel aastatel jäi mediaanhind 12 00013 000 euro juurde, siis 2023. aastal tõusis see 30 000 euroni ning 2024. aastal 39 500 euroni. 2025. aastal kasvas mediaanhind veel 19%, ulatudes 47 000 euroni.

Kruntide hinnad algavad alla 10 000 eurost, kuid paremate asukohtade ja suurema ehituspotentsiaaliga elamumaade hinnad jäävad enamasti vahemikku 20 00055 000 eurot. Üksikud erandlikud tehingud on küündinud kuni 350 000 euroni.

Kõige aktiivsemad piirkonnad on olnud Vikipalu, Kehra ja Aegviidu. Mediaanhind on kõrgeim Aegviidus (65 000 eurot), mis peegeldab head ühendust ja atraktiivset elukeskkonda. Kehras on mediaanhind olnud 34 000 eurot ning Vikipalus 20 000 eurot.

Tehinguaktiivsus on püsinud mõõdukas 2020. aastal sõlmiti 16 tehingut, 2021. aastal 19 tehingut ning 2024. aastal 22 tehingut. 2025. aastal tehti 24 tehingut mediaanhinnaga 165 000 eurot. Seitsmel juhul oli tegemist pärast 2005. aastat valminud elamutega, mis viitab ostjate eelistusele uuemapoolse ja energiatõhusama elamispinna suhtes.

Mediaanhind on viimastel aastatel kõikunud, kuid üldine trend on olnud tõusev. 2024. aastal oli mediaanhind 111 000 eurot, 2025. aastal aga juba 165 000 eurot. Hinnatõusu toetab paremas seisukorras ja uuemate majade osakaalu kasv tehingutes.

Aktiivseimad piirkonnad on olnud Kehra linn ja Aegviidu alev. Viimase viie aasta jooksul sõlmiti Kehras 31 tehingut mediaanhinnaga 150 000 eurot ning Aegviidus 25 tehingut mediaanhinnaga 115 000 eurot. Väiksemates külades varieerub hinnatase oluliselt näiteks Ülejõel on mediaanhind olnud 263 000 eurot, samas kui Soodlas 80 000 eurot.

Remontivajavate vanemate majade hinnad algavad 20 00050 000 eurost. Rahuldavas seisukorras elamud jäävad valdavalt 80 000100 000 euro vahemikku. Heas seisukorras eramute hinnad algavad umbes 115 000 eurost ning väga heas seisukorras ja uute elamute hinnad ületavad sageli 150 000 euro piiri. Tipphind on ulatunud 355 000 euroni.

Euribori stabiliseerumine parandas 2025. aastal ostjate kindlustunnet ning toetas mõõdukat turuaktiivsust. Kuigi aasta keskel jõustunud käibemaksutõus võis ostuotsuseid ajutiselt pidurdada, tasakaalustas soodsam rahapoliitiline keskkond selle mõju osaliselt.

Hinnatase on viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Kui 2020. aastal oli korterite mediaanhind 646 /m², siis 2022. aastaks oli see kasvanud 1082 /m²-ni ning 2024. aastal 1200 /m²-ni. 2025. aastal langes mediaanhind 9% võrra tasemele 1096 /m². Langus ei viita niivõrd hinnasurvele, kuivõrd tehingutesse jõudnud korterite erinevale struktuurile. Järelturul eelistatakse renoveeritud ja paremas seisukorras kortereid, mille ruutmeetrihind on kõrgem, kuid pakkumishinnad tervikuna on püsinud pigem stabiilsed.

2025. aastal sõlmiti vanemates majades 1-toaliste korteritega 16 tehingut mediaanhinnaga 32 000 eurot, 2-toalistega 26 tehingut mediaanhinnaga 52 250 eurot ning 3-toalistega 16 tehingut mediaanhinnaga 54 250 eurot. 4-toaliste ja suuremate korterite mediaanhind oli 90 000 eurot. Uutes ja kaasaegsetes majades tehti vaid üksikuid tehinguid, kus hinnatase ulatus 100 000150 000 euroni.

Turgu domineerib selgelt Kehra linn, kus tehakse ligikaudu kolmveerand kõigist korteritehingutest. Koos Lehtmetsa külaga on tegemist ka hinnatuimate piirkondadega, kus viimase kahe aasta mediaanhind on olnud vastavalt 1185 /m² ja 1269 /m². Mujal vallas jäävad hinnad oluliselt madalamaks.

Kõige aktiivsemad piirkonnad on olnud Kehra linn ja Aegviidu alev, kus tehingute arv on suurim. Samas on hinnad tugevalt asukohapõhised väiksemates külades algavad remontivajavate majade hinnad juba 20 00050 000 eurost, samas kui väga heas seisukorras või uuemate eramute hinnad ületavad sageli 150 000 euro piiri. Tipphinnad on küündinud kuni 355 000 euroni.

Ostjate huvi liigub järjest enam uuemapoolsete ja paremas seisukorras majade poole, mis on toonud kaasa statistilise hinnatõusu ka vähese tehinguaktiivsuse juures.

Ostjate kindlustunnet on parandanud euribori langus ja ootused intressikeskkonna stabiliseerumisele. Samas võib 2025. aasta keskel jõustunud käibemaksutõus ostuotsuseid pidurdada, mistõttu on turu edasine kasv pigem ettevaatlik ja valikuline.

Hinnad on liikunud viimase viie aasta jooksul tugevas tõusutrendis. Kui 2020. aastal oli korterite mediaanhind 646 /m², siis 2022. aastaks oli see kasvanud juba 1082 /m²-ni. 2024. aastal stabiliseerus mediaanhind 1200 /m² juures, kuid 2025. aasta IIII kvartalis langes see 6% võrra tasemele 1125 /m². Langus ei peegelda niivõrd hinnasurvet, kuivõrd tehingutesse jõudnud korterite paremat keskmist kvaliteeti eelistatakse renoveeritud ja uueväärseid kodusid.

Tehingud on koondunud eelkõige Kehra linna, kus tehakse ligi 75% kogu valla korteritehingutest. Koos Lehtmetsa külaga on tegemist ka hinnatumate piirkondadega, kus mediaanhinnad ületavad 1200 /m². Mujal vallas jäävad hinnad märgatavalt madalamaks, peegeldades asukoha ja infrastruktuuri olulisust ostuotsustes.

2025. aasta teises kvartalis toimus seitse ostu-müüki, mis on valla kohta täiesti tavapärane. 2021 oli elumaade müügis rekordaasta, mil uue omaniku sai 25 elamumaad.  

2025. aasta esimese kuue kuuga on toimunud juba 12 tehingut, kusjuures mediaanhinnaks kujunes 85 000 eurot, mis on veidi madalam kui eelnevatel aastatel, kuid peegeldab eelkõige seda, et müügis oli rohkem vanemaid ja väiksemaid maju. 

Viimase viie aasta hinnatase on kasvanud keskmiselt 14% aastas. Kui 2020. aastal oli korterite mediaanhind 646 /m², siis 2023. aastal juba 1181 /m². 2024. aastal jäi hinnatõus tagasihoidlikuks (1200 /m²), kuid 2025. aasta I poolaastal langes mediaanhind 5% võrra tasemeni 1138 /m². Hinnad püsivad pigem stabiilsed, kuid ostjad eelistavad üha enam renoveeritud ja heas seisukorras kortereid, mis hoiavad tehinguhindu keskmisest kõrgemal.

Korteritüüpide lõikes olid hinnad 2025. aasta esimesel poolaastal järgmised: ühetoaliste vanemate majade korterite mediaanhind oli 32 000 eurot, kahetoalistel 50 000 eurot ning kolmetoalistel 59 000 eurot. Suuremate, nelja- ja enama toaga korterite mediaanhind ulatus 90 000 euroni. Kaasaegsetes ja uuemates majades tehti tehinguid vähem, kuid näiteks kahetoaliste korterite mediaanhind ulatus 100 000 euroni ning suurematel korteritel isegi 150 000 euroni.

Kaasaegsete ja uuemate majade tehinguid tehti vähe näiteks 2-toaliste mediaanhind ulatus 100 000 euroni ning 4-toalistel 150 000 euroni.

Valdavalt domineerib Kehra, kus toimub ligikaudu 75% kõigist korteritehingutest. Kehra ja selle naabruses asuv Lehtmetsa on ühtlasi ka valla hinnatuimad asukohad viimase kahe aasta tehingute mediaanhinnad olid vastavalt 1218 /m² ja 1285 /m². Mujal vallas jäävad hinnad vahemikku 9281024 /m².

Kokkuvõttes iseloomustavad Anija valla korteriturgu soodsamad hinnad võrreldes Tallinna lähivaldadega, stabiilne tehinguaktiivsus ja ostjate kasvav huvi kvaliteetsete, renoveeritud korterite vastu.

Mediaanhind on arenduskruntide vähesuse ja suhtelise kauguse tõttu Tallinnast jäänud aastate lõikes üsna stabiilseks, varasematel aastatel jäi mediaanhind parimal juhul 12 00013 000 euro juurde. Viimasel paaril aastal on see aga olnud tõusuteel. 2021. aastal oli tehingute mediaanhind 18 000 eurot ja 2022. aastal kasvas see veelgi 20 200 euro juurde. 2023. aastal tänu Telliskivi ja Lepa eramu rajooni kinnistu müükidele tõusis mediaanhind 49% võrra 30 000 euroni. 2024. aasta I-III kvartali jooksul oli tehingute mediaanhind 36 000 eurot. Viimase viie aasta jooksul on kruntide hinnad alanud vähem kui 10 000 eurost, paremate kruntide hind on jäänud 20 000 ja 55 000 euro vahele (tipphind 350 000 eurot). Vähemalt 10 tehingut sõlmiti viimase viie aasta jooksul kolmes asulas, Aegviidus sõlmiti 15 tehingut, Vikipalus 21 ja Kehras 20 tehingut. Mediaanhind oli Aegviidus 27 000 eurot, Kehras 25 000 eurot ja Vikipalus 19 500 eurot.

Vaadeldaval perioodil tõusid teiste seas esile kaks asulat, kus sõlmiti 20 tehingut - Aegviidu alev ja Kehra linn, kus tehingute mediaanhind oli vastavalt 102 500 eurot ja 150 000 eurot. Väljaspool kahte suuremat asulat oli tehingute mediaanhind Vikipalus 79 500 eurot, Soodlas 166 500 eurot ja Ülejõel 175 000 eurot. Kui tehingute arv pole niivõrd inertsel turul vaadeldava perioodi jooksul suurenenud (tipp on jäänud 20 tehingu ümber), siis jõukuse suurenemise ja hinnatõusuga on uuemapoolsete majade müümine asjakohaseks muutunud. Mediaanhind on seetõttu liikunud pigem tõusvas joones, ehkki väikeste tehingute arvu juures tõmbab tehingute struktuur aeg-ajalt hinda alla. 2018. aastal oli tehingute mediaanhind juba 80 000 eurot ning 2019. aastal juba 125 000 eurot, ehkki küll 9 tehingu juures. 2020. aastal oli tehingute 72 250 eurot ning 2021. aastal koguni 150 000 eurot. 2022. aastal oli tehingute mediaanhind taas langenud 111 000 eurole, mis tulenes valdavalt vanade hoonete müügihindadest. 2023. Aastal 2023. oli mediaanhinnaks 131 000 eurot. 2024 aasta I-III kvartali jooksul oli tehingute mediaanhinnaks 117 500 eurot.

Remontivajavas seisukorras, vanemate ja väiksema suletud netopinnaga hoonete hinnad algasid viimase viie aasta jooksul 20 00050 000 eurost, ulatudes 80 000 euroni. Rahuldavas seisukorras üksikelamute hinnad algasid 80 000 eurost, ulatudes 100 000 euroni. Heas seisukorras eramute hinnad algasid 115 000 eurost ulatudes 150 000 euroni. Üle 150 000 euro suuruste hindadega müüdi väga heas seisukorras ja uusi üksikelamuid, mille tipphind oli 355 000 eurot.

Suletud netopinna põhjal oli viimasel viiel aastal kuni 100 m² suuruse üldpinnaga eramute valdav hinnavahemik 50 000 115 000 eurot ja 100200 m² suuruse üldpinnaga eramute valdav hinnavahemik oli 97 000 238 000 eurot (tipphind 355 000 eurot). Anija vallas on tehingute aktiivsus suurim keskmise üldpinnaga eramute segmendis: vaadeldaval perioodil sõlmiti 39 tehingut kuni 100 m² suuruste eramutega, 41 tehingut 100200 m² suuruste eramutega ning vaid 11 tehingut sõlmiti eramutega, mille üldpind oli üle 200 m². Seega on Anija vallas sõlmitud küll üksikud tehingud kõrge lõpphinnaga eramutega, ent valdavalt on likviidsemad väiksemad ja kehvemas seisukorras eramud, mida saab vastavalt võimetele ja vajadusele ümber ehitada ja laiendada.

Mediaanhinna kasv on olnud kiire, 2020. aastal oli tehingute mediaanhind 646 /m² ehk 111 /m² kõrgem kui 2019. aastal. 2021. aastal oli mediaanhind koguni 813 /m² ja 2022. aasta mediaanhind tõusis 1082 /m², ehk 33,1%. 2023. aastal tõusis mediaanhind tasemele 1181 /m² ehk 9% võrra. 2024. aasta I-III kvartali jooksul jäi mediaanhind üsna sarnasele tasemele, tõustes 0,3% tasemeni 1185 /m². Viimase viie aasta jooksul on mediaanhind suurenenud keskmiselt 17% aastas. Tänase madala tarbijakindluse pealt on keeruline oodata hinnatõusu, samas me võime eriti järelturul seoses tehingusse läinud kinnisvara parema keskmise kvaliteediga näha statistilist hinnakasvu. See tähendab seda, et pakkumishinnad jäävad pigem samaks või isegi veidi langevad ent koduostjad soetavad meelsamini renoveeritud ja uueväärseid kortereid, mis lähevad tehingusse kõrgema m² hinnaga.

2024. aasta I-III kvartali jooksul sõlmiti vanemate hoonete 1-toaliste korteritega 17 tehingut mediaanhinnaga 36 900 eurot, 2-toalistega sõlmiti 18 tehingut mediaanhinnaga 45 250 eurot, 3-toalistega sõlmiti 11 tehingut mediaanhinnaga 70 700 eurot ning 4-toaliste ja suuremate korteritega sõlmiti üks tehing hinnaga 84 755 eurot. Uuemates majades sõlmiti 1-, 3-, 4-toaliste ja suuremate korteritega vaid üks tehing vastavalt hindadega 65 000 eurot, 125 000 eurot ja 168 000 eurot. Uuemate majade 2-toaliste korteriga ei sõlmitud 2024. I-III kvartali jooksul ühtegi tehingut.

Viimase kahe aasta tehingute põhjal oli 1-toaliste korterite tehingute valdav hinnavahemik 30 000-44 000 eurot. Hinnad algasid 20 000 eurost, heas seisukorras korterite tehinguhinnad jäid 28 000 ja 52 000 euro vahele (tipphind 79 900 eurot). Viimase kahe aasta jooksul sõlmiti 1-toaliste korteritega kokku 32 tehingut ja mediaanhinnaks oli 36 400 eurot.

2-toaliste korterite valdav hinnavahemik oli viimase kahe aasta tehingute põhjal 36 000-64 000 eurot. Heas seisukorras korterite hinnad algasid 40 000 eurost, väga heas seisukorras korteritehingud jäid 45 000 70 000 euro vahele (tipptehing 111 500 eurot). Viimase kahe aasta jooksul sõlmiti 2-toaliste korteritega kokku 56 tehingut ja mediaanhinnaks oli 51 300 eurot.

3-toaliste korterite valdav hinnavahemik oli 61 500-77 500 eurot, heas seisukorras korterite hinnad algasid 27 000 eurost, väga heas seisukorras korterite hinnad algasid 70 000 eurost (tipphind 125 000 eurot). Viimase kahe aasta jooksul sõlmiti 3-toaliste korteritega kokku 27 tehingut ja mediaanhinnaks oli 70 000 eurot. 

4-toaliste ja suuremate korterite valdav hinnavahemik oli 74 000-153 000 eurot, hinnad algasid 58 000 eurost, paremas seisukorras korterite hinnad jäid 60 000 ja 80 000 euro vahele (tipphind 168 000 eurot). Viimase kahe aasta jooksul sõlmiti 4-toaliste ja suuremate korteritega kokku seitse tehingut ja mediaanhinnaks oli 84 755 eurot.

Anija valla turul on domineerinud Kehra, kus viimase kahe aasta jooksul on sõlmitud kaks kolmandikku tehingute koguarvust. Kehra ja selle vahetuses läheduses asuv Lehtmetsa küla on tehinguhindade põhjal ka valla kõige hinnatumad asukohad viimase kahe aasta lõikes ulatus Kehra tehingute mediaanhind 1136 /m² ja Lehtmetsa tehingute mediaanhind 1311 /m². Ülejäänud piirkondades oli mediaanhind 587-933 /m² vahel. Hinnad on aktiivsemates asulates teinud läbi kiire tõusu - 2021. aastal oli tehingute mediaanhind Kehras 631 /m² ja Lehtmetsas 720 /m².